1., 2. Miks Jehoova rõõmustab, kui ta näeb meie püüdeid olla ausad? Too näide.

EMA ja ta väike poeg väljuvad poest. Järsku laps seisatab ja tema näol peegeldub kohkumus. Tal on käes väike mänguasi, mille ta poest kogemata kaasa võttis. Ta unustas selle tagasi panna või küsida, kas ema võiks selle talle osta. Poiss on õnnetu ega tea, mida teha. Ema rahustab teda ning läheb pojaga poodi tagasi, et ta mänguasja tagastaks ja vabandust paluks. Kui poeg seda teeb, pakatab ema süda rõõmust ja uhkusest. Miks?

² Vähesed asjad rõõmustavad vanemaid rohkem kui see, et nad näevad oma lapsi õppimas aususe olulisust. Nii on ka meie taevase isaga, kes on „tõe Jumal”. (Laul 31:5.) Ta jälgib meie kasvu ning rõõmustab, kui püüame olla ausad. Kuna me tahame olla talle meelepärased ning sellised, keda ta armastab, oleme sama meelt Paulusega, kes ütles: „Me soovime kõiges käituda ausalt.” (Heebrealastele 13:18.) Pöörakem tähelepanu neljale tähtsale valdkonnale, kus ausaks jäämine võib vahel päris raske olla. Seejärel vaatame, milliseid õnnistusi ausus toob.

3.–5. a) Kuidas hoiatab Jumala sõna meid enesepettuse ohtude eest? b) Mis aitab meil olla enda vastu ausad?

³ Esmane ja sugugi mitte kerge ülesanne on õppida  olema aus enda vastu. Ebatäiuslikkuse tõttu on meil väga kerge langeda enesepettuse ohvriks. Näiteks ütles Jeesus Laodikeia kristlastele, et nad petavad end, arvates, et nad on rikkad, kui nad tegelikult olid usulises mõttes vaesed, pimedad ja alasti – tõeliselt haletsusväärses seisundis. (Ilmutus 3:17.) Enesepettus tegi nende olukorra veelgi hullemaks.

⁴ Ehk meenub sulle ka Jaakobuse hoiatus „Kui keegi peab ennast Jumala teenijaks, aga ei talitse oma keelt, siis ta petab ennast ja tema jumalateenistus on tühine”. (Jaakobuse 1:26.) Kui arvaksime, et võime oma keelt vääriti tarvitada ning et meie teenistus on sellest hoolimata Jehoovale meelepärane, siis me ainult petaksime end. Meie teenistus oleks sel juhul tühine, täiesti mõttetu. Mis aitaks sellisest ohtlikust mõtteviisist hoiduda?

⁵ Eelnevates salmides võrdleb Jaakobus Jumala sõna tõde peegliga. Ta soovitab meil vaadata teraselt Jumala täiusliku seaduse sisse ning teha vajalikke muudatusi. (Loe Jaakobuse 1:23–25.) Piibel aitab meil olla enda vastu ausad ning panna tähele, mida meil on vaja teha, et end parandada. (Nutulaulud 3:40; Haggai 1:5.) Me võime ka paluda Jehoovat, et ta katsuks meid läbi ehk aitaks meil näha ja kõrvaldada igat suurt puudust. (Laul 139:23, 24.) Ebaausus on salakaval pahe ning me peame suhtuma sellesse nii nagu meie taevane isa. Tekstis Õpetussõnad 3:32 öeldakse: „Jehoova jälestab salalikku, kuid õigetega seob teda lähedane sõprus.” Jehoova võib aidata meil tunda sama, mida tema tunneb, ja näha ennast läbi tema silmade. Tuleta meelde, et Paulus ütles: „Me soovime kõiges käituda ausalt.” Kuigi me pole praegu täiuslikud, soovime ja püüame kogu südamest olla ausad.

6. Miks peavad abikaasad olema teineteise vastu ausad ja mis ohte nad nii väldivad?

⁶ Ausus peaks iseloomustama kristlikku perekonda. Seega tuleks abielumehel ja -naisel olla teineteise vastu avameelsed ja ausad. Kristlikus abielus pole kohta sellistele haigettegevatele ebapuhastele tegudele nagu flirtimine, interneti teel salajaste suhete loomine ja mis tahes vormis pornograafiast huvitumine. Mõned abielus kristlased on hakanud sel viisil vääralt käituma, varjates seda abikaasa eest. Selline teguviis on ebaaus. Pane tähele jumalakartliku kuninga Taaveti sõnu. Ta ütles: „Ma ei seltsi petistega, väldin neid, kes oma tõelist palet varjavad.” (Laul 26:4.) Kui oled abielus, ära tee kunagi midagi, mis võiks tekitada sinus kiusatust varjata abikaasa eest oma tegelikku palet.

7., 8. Millised Piibli näited aitavad lastel õppida ausust väärtustama?

⁷ Vanemad, kes õpetavad oma lapsi ausust väärtustama, teevad targasti, kui kasutavad selleks Piibli näiteid. Negatiivseteks näideteks on lugu Aakanist, kes varastas ja püüdis oma tegu varjata; Geehasist, kes valetas rahalise kasu saamiseks; ja Juudast, kes varastades ning alatult valetades tegi halba Jeesusele. (Joosua 6:17–19; 7:11–25; 2. Kuningate 5:14–16, 20–27; Matteuse 26:14, 15; Johannese 12:6.)

 ⁸ Positiivseteks näideteks on Piiblis lugu Jaakobist, kes ergutas oma poegi tagastama nende kottidest leitud raha, kuna ta arvas, et see oli neisse pandud eksikombel; Jeftast ja tema tütrest, kes täitis oma isa tõotuse, tuues suure isikliku ohvri; ja Jeesusest, kes teatas julgelt vihasele rahvahulgale, kes ta on, et viia täide prohvetikuulutus ning kaitsta oma sõpru. (1. Moosese 43:12; Kohtumõistjate 11:30–40; Johannese 18:3–11.) Need näited annavad lapsevanematele ettekujutuse Jumala sõnas peituvatest rikkustest, mis aitavad neil õpetada oma lapsi ausust armastama ja väärtustama.

9. Millest peaksid lapsevanemad hoiduma, kui nad tahavad anda lastele aususes eeskuju, ja miks on selline eeskuju tähtis?

⁹ Nõnda lapsi õpetades langeb vanemate õlule tähtis kohustus. Paulus küsis: „Kuidas sina, kes sa teist õpetad, iseennast ei õpeta? Kuidas sina, kes kuulutad: „Ära varasta”, ise varastad?” (Roomlastele 2:21.) Mõned vanemad ajavad oma lapsed segadusse, õpetades neile seda, kui tähtis on olla aus, kuid käitudes ise ebaausalt. Nad ehk õigustavad pisivargusi ja valet selliste vabandustega nagu „Sellega ju arvestatakse, et inimesed varastavad” või „See oli lihtsalt üks süütu vale”. Ent vargus on vargus, hoolimata varastatud asja väärtusest, ning vale on vale, ükskõik mille kohta see käib või kui suur see ka pole. * (Loe Luuka 16:10.) Lapsed panevad silmakirjalikkust kohe tähele ning see võib avaldada neile väga halba mõju. (Efeslastele 6:4.) Kui aga vanemate eeskuju õpetab neile ausust, hakkavad nad tõenäoliselt suureks sirgudes selles ebaausas maailmas Jehoovat austama. (Õpetussõnad 22:6.)

10. Mida tuleks usukaaslastega lävides meeles pidada?

¹⁰ Kaaskristlastega lävimine pakub meile palju võimalusi arendada endas ausust. Nagu me 12. peatükist teada saime, peame olema hoolsad selles, kuidas me kasutame oma kõneandi, ja seda iseäranis usuõdede ja -vendade seas. Argivestlus võib kergesti muutuda teiste tagarääkimiseks, isegi laimuks. Kui räägime edasi ebakindlast allikast pärit jutte, võime aidata kaasa valede levimisele. Seepärast on äärmiselt tähtis valvata oma suud. (Õpetussõnad 10:19.) Teisalt võime teada midagi, mis vastab tõele, kuid see ei tähenda veel, et sellest tuleks rääkida. Näiteks ei pruugi see üldse meie asi olla või poleks ilus sellest kõnelda. (1. Tessalooniklastele 4:11.) On neid, kes õigustavad ebaviisakust, nimetades seda aususeks, kuid meie sõnad peaksid alati olema meeldivad ja lahked. (Loe Koloslastele 4:6.)

11., 12. a) Mil viisil teevad mõned, kes on pannud toime raske väärteo, asja hullemaks? b) Milliseid valesid propageerib Saatan raskete pattude kohta, ent kuidas oleks õige toimida? c) Mida tähendab olla aus Jehoova organisatsiooni vastu?

¹¹ Eriti oluline on see, et oleksime ausad koguduse ülevaatajatega. Mõned, kes on pannud toime raske väärteo, teevad asja hullemaks sellega, et püüavad oma pattu  varjata ning valetavad kogudusevanematele, kui need selle kohta küsivad. Sellised inimesed hakkavad elama kaksikelu, teeseldes, et nad teenivad Jehoovat, kuid samal ajal jätkavad rängalt patustamist. Säärane teguviis näitab, et sellise isiku kogu elu on üks suur vale. (Laul 12:2.) Teised räägivad kogudusevanematele osaliselt tõtt, aga varjavad olulisi fakte. (Apostlite teod 5:1–11.) Selline ebaausus tuleneb sageli nende valede uskumisest, mida propageerib Saatan. (Vaata kasti „ Saatana valed raskete pattude kohta”.)

¹² Samuti on tähtis olla aus Jehoova organisatsiooni vastu, kui täidame erisuguseid avaldusi või blankette. Näiteks kuulutustööaruannet esitades oleme hoolsad, et me ei võltsiks fakte. Samamoodi, kui täidame avaldust mõne teenistusülesande saamiseks, ei tohiks me kunagi valetada oma tervisliku seisundi või mis tahes muu valdkonna kohta. (Loe Õpetussõnad 6:16–19.)

13. Kuidas me saame jääda usukaaslastega ausaks äri- või tööasjus?

¹³ Me peame olema usukaaslastega ausad ka siis, kui meid seovad äri- või tööasjad. Need tuleks hoida lahus jumalateenimisest, näiteks kui oleme kuningriigisaalis või kuulutustööl. Kui anname tööd vendadele või õdedele, peaksime olema hoolsad, et kohtleksime neid ausalt, makstes palka õigel ajal ja kokkulepitud summas ning tagades neile töölepingus ja seaduses määratletud hüved. (1. Timoteosele 5:18; Jaakobuse 5:1–4.) Või kui me ise töötame mõne venna või õe alluvuses, siis teeme oma palga eest korralikult tööd. (2. Tessalooniklastele 3:10.) Me ei oota mingeid eeliseid pelgalt sellepärast, et oleme tööandja usukaaslased. Me ei arva, et ta on kohustatud andma meile  rohkem puhkepäevi, maksma suuremat palka või pakkuma meile muid hüvesid, mida teised töötajad ei saa. (Efeslastele 6:5–8.)

14. Missuguseid ettevaatusabinõusid on tark rakendada, kui kristlasi seob mingi äriettevõtmine, ja miks?

¹⁴ Kuidas on lood siis, kui meie töö- või äriasjadega kaasneb mingit laadi ühine investeering või laen? Piiblis on tähtis ja praktiline põhimõte: pane kõik kirja. Näiteks kui Jeremija ostis endale põllu, koostas ta tunnistajate juuresolekul dokumendi kahes eksemplaris ning säilitas need turvalises kohas tuleviku tarvis. (Jeremija 32:9–12; vaata ka 1. Moosese 23:16–20.) Kui kristlased on hoolikad ja koostavad omavaheliste tehingute kohta seadusele vastava allkirjastatud dokumendi, pannes kirja kõik üksikasjad, ei näita see sugugi usaldamatust. Pigem aitab see ära hoida võimalikke arusaamatusi, pettumusi ja isegi suuri tülisid. Kõik kristlased, kel on ühiseid äriasju, peaksid meeles pidama, et mitte ükski äriettevõtmine pole väärt koguduse ühtsuse ja rahu ohtu seadmist. * (1. Korintlastele 6:1–8.)

15. Mida tunneb Jehoova ebaausa äritegevuse suhtes ja kuidas toimivad kristlased maailmas, kus see on üldlevinud?

¹⁵ Kristlaste ausus ei piirdu kogudusega. Paulus ütles: „Me soovime kõiges käituda ausalt.” (Heebrealastele 13:18.) Meie looja soovib, et oleksime äriasjades ausad. Ainuüksi Õpetussõnade raamatus on mitu korda mainitud valetavaid kaalusid. (Õpetussõnad 11:1; 20:10, 23.) Muistsel ajal oli tavaline kasutada äritoimingutes kaalusid ja kaaluvihte, et kaaluda kaupa ja raha, millega kauba  eest maksti. Ebaausad kaupmehed tarvitasid kaht komplekti kaaluvihte ning ebatäpseid kaalusid, et kliente petta ja tüssata. * Jehoova vihkab sellist toimimisviisi. Et olla sellised, keda tema armastab, peame kindlalt hoiduma igasugusest ebaausast äritegevusest.

16., 17. Missugused ebaausad teod on tänapäeva maailmas tavalised ja mida on tõelised kristlased kindlalt otsustanud?

¹⁶ Kuna Saatan on selle maailma valitseja, ei üllata meid kõikjal lokkav ebaausus. Meil võib iga päev ette tulla olukordi, mis võivad tekitada kiusatust käituda ebaausalt. Töökoha saamiseks CV-d kirjutades on tavaline, et valetatakse ja liialdatakse, mõeldakse välja diplomeid ja tunnistusi ning antakse valeinfot töökogemuste kohta. Maksedokumente, immigratsiooni- ja kindlustuspabereid ning igasugu muid blankette täites kiputakse omakasu huvides valetama. Paljud õpilased spikerdavad kontrolltööde või eksamite ajal. Kui neil tuleb teha kirjandeid ja referaate, esitavad nad internetist leitud valmistöid enda tööde pähe. Korrumpeerunud ametnikele pakutakse sageli pistist või altkäemaksu. Maailmas, kus nii paljud on „enesearmastajad, rahaarmastajad, ... hea põlgajad”, pole selline teguviis sugugi üllatav. (2. Timoteosele 3:1–5.)

¹⁷ Tõelised kristlased on kindlalt otsustanud, et nad ei tee midagi niisugust. Ent mõnikord võib olla raske ausaks jääda, sest neil, kes on ebaausad, näib minevat päris hästi või koguni teistest paremini. (Laul 73:1–8.) Samal ajal võib aga kristlastel olla majanduslikke raskusi, sest nad soovivad „kõiges käituda ausalt”. Kas need ohvrid  tasuvad end ära? Kindlasti! Milliseid õnnistusi toob ausus?

18. Miks on ausa inimese mainel suur väärtus?

¹⁸ Vähesed asjad elus on väärtuslikumad kui ausa ja usaldusväärse inimese maine. (Vaata kasti „ Kui aus ma olen?”.) Sellise maine võib saada igaüks. See ei sõltu sinu andekusest, majanduslikust olukorrast, välimusest, taustast või mõnest muust tegurist, mis pole sinu teha. Siiski on vaid vähestel niisugune hea maine. See on päris harukordne. (Miika 7:2.) Keegi võib sind aususe pärast naeruvääristada, kuid teised hindavad seda ning hakkavad sind usaldama ja sinust lugu pidama. Paljud Jehoova tunnistajad on kogenud, et ausus võib isegi ainelist kasu tuua. Nad on säilitanud oma töökoha, kui ebaausad töölised on vallandatud, või on nad leidnud töö, kuna on hädasti vajatud ausaid töötajaid.

19. Kuidas võib aus eluviis mõjutada meie südametunnistust ja meie suhteid Jehoovaga?

¹⁹ Oled sa siis midagi sellist kogenud või mitte, võid tõdeda, et ausus toob heast mainest ja ainelisest kasust veelgi suuremaid õnnistusi. Üheks õnnistuseks on puhas südametunnistus. Paulus kirjutas: „Me teame, et meil on puhas südametunnistus.” (Heebrealastele 13:18.) Peale selle ei jää sinu hea maine märkamata meie taevasele isale, kes armastab ausaid inimesi. (Loe Laul 15:1, 2; Õpetussõnad 22:1.) Niisiis aitab ausus sul olla selline, keda Jumal armastab, ning see on suurim võimalik tasu, mida võiksid saada. Vaadelgem järgnevalt sellega seotud teemat: kuidas Jehoova suhtub töösse.