Paljude õpetlaste arvates on Jumala nime Jehoova tähendus „tema põhjustab [kellegi, millegi] saamise [kellekski, millekski]”. Jehoova on kõikvõimas Jumal ja kõige looja. Ta suudab teha kõike, mis ta on nõuks võtnud.

Vanaheebrea keeles kirjutati Jumala nime nelja kaashäälikuna, millele eesti keeles vastavad tähed JHVH. Jumala nimi esineb Piibli heebreakeelse osa algtekstis ligi 7000 korda. Eri keeltes kirjutatakse seda erineval kujul ja hääldatakse igale keelele omasel viisil.

▸ 1. peatükk, 15. lõik

Piibli autor on Jumal, kuid ta lasi selle kirja panna inimestel. Seda võib võrrelda sellega, kui ülemus laseb oma sekretäril kirja kirjutada: selles pole mitte sekretäri, vaid ülemuse mõtted. Jumal andis oma mõtted piiblikirjutajatele edasi oma püha vaimu kaudu. See vaim juhtis neid mitmel moel, näiteks nägid nad nägemusi või unenägusid, mis nad hiljem kirja panid.

▸ 2. peatükk, 5. lõik

Piiblist võib leida põhimõtteid, millest juhindudes saame teha elus tarku otsuseid. Näiteks tekstis 1. Korintlastele 15:33 on kirjas põhimõte: „Halb seltskond rikub kasulikud harjumused.” Teisisõnu, kaaslased mõjutavad meid, kas siis hea või halva poole. Tekstis Galaatlastele 6:7 öeldakse: „Mida inimene külvab, seda ta ka lõikab.” See tähendab, et igal teol on tagajärg.

▸ 2. peatükk, 12. lõik

Sõnum Jumalalt, mille teeb teatavaks tema esindaja. See võib olla manitsus, käsk, kohtuotsus või Jumala tahte selgitus. Prohvetikuulutus võib olla ka ennustus. Paljud Piibli ennustused on juba täide läinud.

▸ 2. peatükk, 13. lõik

Piiblis on palju messiat puudutavaid ennustusi. Need täitusid seoses Jeesusega. Vaata kasti „ Ennustusi messia kohta”.

▸ 2. peatükk, 17. lõik, allmärkus

Jehoova lõi maa eesmärgiga, et siin elaksid inimesed, kes teda armastavad, ja et kogu maa oleks paradiis. Tema eesmärk pole muutunud. Varsti teeb ta kurjusele lõpu ja annab jumalakartlikele inimestele igavese elu.

▸ 3. peatükk, 1. lõik

Ingel, kes algatas Jumala-vastase mässu. Nimi Saatan tuleb heebrea keelest ja tähendab vastast. Piibli kreekakeelses osas nimetatakse teda ka Kuradiks, mis tähendab laimajat. See nimi on kohane, kuna ta laimab Jumalat ja eksitab nõnda inimesi.

▸ 3. peatükk, 4. lõik

Jehoova lõi inglid kaua enne maa loomist. Nad on loodud elama taevas ja neid on üle saja miljoni. (Taaniel 7:10.) Igal inglil on nimi ja igaüks neist on omaette isiksus. Jumalale ustavad inglid on alandlikud ega soovi, et inimesed neid kummardaksid. Ingleid on erineva positsiooniga ja nad täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Näiteks teenivad nad Jehoova trooni ees, annavad edasi tema sõnumeid, kaitsevad ja aitavad Jumala maiseid teenijaid, viivad täide tema kohtuotsuseid ning toetavad hea sõnumi kuulutamist. (Laul 34:7; Ilmutus 14:6; 22:8, 9.) Tulevikus võitlevad nad Jeesuse poolel Harmagedoonis. (Ilmutus 16:14, 16; 19:14, 15.)

▸ 3. peatükk, 5. lõik; 10. peatükk, 1. lõik

Iga tunne, mõte ja tegu, mis on vastuolus Jumala tahtega. Kuna patt kahjustab meie suhteid Jumalaga, on Jumal andnud meile oma seaduste ja põhimõtete kaudu teada, mida ta patuks peab. Seega saame Jumalat kuulda võttes tahtlikust patustamisest hoiduda. Esimesed inimesed Aadam ja Eeva olid täiuslikud, ent kui nad astusid Jumala käsust üle, tegid nad sellega pattu ja muutusid ebatäiuslikuks. Tagajärjeks oli see, et nad vananesid ja surid. Kõik Aadama järeltulijad on temalt patu pärinud ning seepärast nemadki vananevad ja surevad.

▸ 3. peatükk, 7. lõik; 5. peatükk, 3. lõik

Sõda, milles Jumal hävitab Saatana maailma ja kogu kurjuse.

▸ 3. peatükk, 13. lõik; 8. peatükk, 18. lõik

Jumala loodud taevane valitsus, mille juht on Jeesus Kristus. Tulevikus pühib see valitsus maa pealt kogu kurjuse ja hakkab maa üle valitsema.

▸ 3. peatükk, 14. lõik

Jumala esimene loodu. Jehoova saatis Jeesuse maa peale, et ta annaks oma elu inimeste eest. Seejärel äratas Jehoova ta surnuist üles. Praegu on Jeesus taevas Jumala kuningriigi kuningas.

▸ 4. peatükk, 2. lõik

Piiblis on ennustus selle kohta, millal messias pidi tulema. Ta pidi tulema siis, kui saab läbi ajalõik, mida ennustuses nimetatakse 69 nädalaks. See ajalõik algas aastal 455 e.m.a ja lõppes aastal 29 m.a.j.

Kust me teame, et messias pidi tulema aastal 29 m.a.j? Need 69 nädalat algasid aastal 455 e.m.a, kui Nehemja jõudis Jeruusalemma ja hakkas seda üles ehitama. (Taaniel 9:25; Nehemja 2:1, 5–8.) Kuid selles ennustuses ei mõelda nädala all mitte seitset päeva, vaid seitset aastat,  sest prohvetiennustuste puhul tuleb sageli arvestada „iga päeva kohta aasta”. (4. Moosese 14:34; Hesekiel 4:6.) Kui üks nädal on seitse aastat pikk, siis 69 nädalat võrdub 483 aastaga (69 x 7). Kui lugeda aastast 455 e.m.a 483 aastat edasi, jõuamegi aastasse 29 m.a.j. Just sel aastal Jeesus ristiti ja ta sai messiaks. (Luuka 3:1, 2, 21, 22.)

 Samas ennustuses räägitakse veel ühest nädalast ehk seitsmest aastast. Selle nädala keskel, aastal 33 m.a.j, pidi messias tapetama. Kui see nädal läbi sai ehk alates aastast 36 m.a.j, pidi head sõnumit Jumala kuningriigist kuulutatama kõigile rahvastele, mitte ainult enam juutidele. (Taaniel 9:24–27.)

▸ 4. peatükk, 7. lõik

Piibel õpetab, et Jumal Jehoova on kõige looja ning et Jeesus on tema esimene loodu. (Koloslastele 1:15, 16.) Jeesus pole kõikvõimas Jumal. Ta ei väitnud kunagi end olevat Jumalaga võrdne, vaid ütles: „Isa on minust kõrgem.” (Johannese 14:28; 1. Korintlastele 15:28.) Paljud religioonid õpetavad kolmainsust ehk seda, et ühes Jumalas on kolm isikut: isa, poeg ja püha vaim. Piiblis sõna „kolmainsus” ei ole. See õpetus ei põhine Piiblil.

Püha vaim pole isik, vaid jõud, mida Jumal oma tahte elluviimiseks kasutab. Näiteks algkristlaste kohta on öeldud, et nad said täis püha vaimu, ning Jehoova tõotas, et ta valab välja osa oma vaimust kõiksuguste inimeste peale. (Apostlite teod 2:1–4, 17.)

▸ 4. peatükk, 12. lõik; 15. peatükk, 17. lõik

Miks tõelised kristlased ei kasuta Jumala teenimisel risti?

1. Rist on igivana religioosne sümbol, mida on kasutanud üksnes sellised religioonid, mis pole Jumalale meelepärased. Näiteks kasutati seda muistsel ajal seoses looduse kummardamise ja viljakusriitustega. Kolmesaja aasta jooksul pärast Kristuse surma ei kasutanud kristlased Jumala teenimisel risti. Hiljem tegi Rooma keiser  Constantinus ristist kristluse sümboli, et ristiusku populariseerida. Tegelikult polnud rist Jeesus Kristusega kuidagi seotud. „New Catholic Encyclopedia” ütleb: „Ristikujutist võib leida nii kristluse-eelsetest kui mittekristlikest kultuuridest.”

2. Jeesust ei hukatud ristil. Kreeka sõnad, mis on tõlgitud paljudes piiblitõlgetes vastega „rist”, tähendavad tulpa, palki või puud. „The Companion Bible” ütleb: „[Uue testamendi] kreekakeelne tekst isegi ei vihja sellele, et tegu oleks olnud kahe palgiga.” Jeesus suri püstisel postil, mitte ristil.

3. Jehoovale ei meeldi see, kui tema teenimisel kasutatakse kujusid või sümboleid. (2. Moosese 20:4, 5; 1. Korintlastele 10:14.)

▸ 5. peatükk, 12. lõik

Jeesus käskis oma jüngritel mälestada tema surma. Tõelised kristlased teevadki seda igal aastal 14. niisanil, samal kuupäeval, kui iisraellased pidasid paasapüha. Sel mälestusõhtul lastakse kohalviibijate seas ringi käia leival ja veinil, mis sümboliseerivad Jeesuse keha ja verd. Seda leiba söövad ja veini joovad need, kes hakkavad koos Jeesusega taevas valitsema. Ent need, kellel on lootus elada igavesti maapealses paradiisis, on küll mälestusõhtul kohal, kuid nad ei maitse ei leiba ega veini.

▸ 5. peatükk, 21. lõik

Piiblis kasutatakse sõna „hing” näiteks siis, kui mõeldakse inimest, looma või inimese või looma elu. Toome mõned näited.

•  Inimene. „Jumal Jehoova valmistas inimese mullast ja puhus tema ninasõõrmeisse eluõhku ning inimene sai elavaks olendiks [„hingeks”, allmärkus].” (1. Moosese 2:7.)

• Loom. „Jumal ütles: „Veed kihagu elavatest olenditest [„hingedest”, allmärkus] ning tiivulised lennaku maa kohal taevalaotuses.” (1. Moosese 1:20.)

• Inimese ja looma elu. „Iga inimese hing [„elu”, allmärkus] kuulub mulle. Nagu isa hing, nii ka poja hing, mõlemad kuuluvad mulle.” (Hesekiel 18:4.)

▸ 6. peatükk, 5. lõik; 15. peatükk, 17. lõik

Piiblis sõnaga „vaim” tõlgitud heebrea ja kreeka sõnal on mitmeid tähendusi, kuid need sõnad käivad alati millegi nähtamatu kohta, nagu seda on näiteks tuul ning inimeste ja loomade eluvaim. Samuti võidakse nende sõnadega mõelda vaimolevust või püha vaimu ehk Jumala jõudu. Piibel ei õpeta, et mingi osa inimesest jääb pärast tema surma ellu. (2. Moosese 35:21; Laul 104:29; Matteuse 12:43; Luuka 11:13.)

▸ 6. peatükk, 5. lõik; 15. peatükk, 17. lõik

Seda nime kandis Jeruusalemma lähedal asuv org, kus põletati prügi. Pole mingeid tõendeid, et Jeesuse ajal oleks selles orus inimesi või loomi piinatud või elusalt põletatud. Seega, rääkides Gehennast, ei pidanud Jeesus silmas mingit teispoolsuses asuvat paika, kus inimesi pärast surma igavesti tules piinatakse. Gehennasse  heitmine sümboliseerib täielikku hävitamist. (Matteuse 5:22; 10:28.)

▸ 7. peatükk, 20. lõik

Jeesuse näidispalve, mille ta lausus selleks, et õpetada oma jüngreid palvetama. Selles palves on muu hulgas järgmised mõtted.

• „Pühitsetud saagu sinu nimi”

  Me palume, et Jehoova puhastaks oma nime ehk maine talle osaks saanud teotusest, nii et kõik niihästi taevas kui ka maa peal teda austaksid.

• „Sinu kuningriik tulgu”

  Me palume, et Jumala valitsus hävitaks Saatana maailma, hakkaks maa üle valitsema ja rajaks maa peale paradiisi.

• „Sinu tahe sündigu ... maa peal”

  Me palume, et teostuks Jumala eesmärk seoses maaga: et maast saaks paradiis, kus Jumalale sõnakuulelikud inimesed elaksid igavesti.

▸ 8. peatükk, 2. lõik

Jehoova abinõu inimeste päästmiseks patust ja surmast. Lunastushinda oli vaja selleks, et osta tagasi täiuslik elu, mille esimene inimene Aadam oli kaotanud, ning seada inimeste ja Jehoova suhted taas korda. Jumal saatis Jeesuse maa peale, et ta annaks oma elu kõigi inimeste eest. Tänu sellele on meil võimalik elada igavesti ja saada täiuslikuks.

▸ 8. peatükk, 21. lõik; 9. peatükk, 13. lõik

Taanieli raamatu 4. peatükis olev ennustus näitab, et Jumala kuningriik sündis aastal 1914.

Ennustus. Jehoova saatis kuningas Nebukadnetsarile prohvetliku unenäo suurest puust. Puu raiuti maha ning selle kännu ümber pandi raud- ja vaskvõru, et see ei saaks hakata kasvama enne, kui seitse aega on sellest üle käinud. (Taaniel 4:1, 10–16.)

Mida see ennustus tähendab? Puu sümboliseerib Jumala valitsust. Umbes 500 aasta jooksul esindasid Jehoova valitsust kuningad, kes valitsesid Jeruusalemmast Iisraeli rahva üle. (1. Ajaraamat 29:23.) Need kuningad ei jäänud aga Jehoovale ustavaks ja nende valitsemine lõppes aastal 607 e.m.a, kui Jeruusalemm hävitati. Sellega algasid seitse aega. (2. Kuningate 25:1, 8–10; Hesekiel 21:25–27.) Kui Jeesus ütles: „Jeruusalemm jääb teiste rahvaste tallata, kuni rahvastele määratud ajad täis saavad”, pidas ta rahvastele määratud aegade all silmas neid seitset aega. (Luuka 21:24.) Seega Jeesuse ajal need seitse aega veel kestsid. Jehoova tõotas, et seitsme aja lõppedes hakkab valitsema tema määratud kuningas. Selle kuninga, Jeesuse valitsuse all pidid Jumala rahvale kogu maailmas osaks saama igikestvad õnnistused. (Luuka 1:30–33.)

Kui pikk aeg on seitse aega? Seitse aega kestsid kokku 2520 aastat. Kui lugeda aastast 607 e.m.a 2520 aastat edasi, jõuame aastasse 1914. Sel aastal seadis Jehoova Jeesuse kui messia taevas oma kuningriigi troonile.

Kust me teame, et seitse aega on 2520 aastat? Piibel ütleb, et kolm ja pool aega võrdub 1260 päevaga. (Ilmutus 12:6, 14.) Järelikult on seitse aega kaks korda nii palju ehk  2520 päeva. Kui võtta aluseks tekstides 4. Moosese 14:34 ja Hesekiel 4:6 antud juhis arvestada iga päeva kohta aasta, saame seitsme aja pikkuseks 2520 aastat.

▸ 8. peatükk, 23. lõik

Piibel mainib ainult ühte peainglit ja tema nimi on Miikael. (Taaniel 12:1; Juuda 9.)

Miikael juhib ustavatest inglitest koosnevat Jumala sõjaväge. Ilmutus 12:7 ütleb: „Miikael ja tema inglid sõdisid lohega. Ja lohe ning tema inglid sõdisid.” Ilmutusraamat näitab, et Jumala sõjaväe eesotsas on Jeesus, seega ei saa Miikael olla keegi muu kui Jeesus. (Ilmutus 19:14–16.)

▸ 9. peatükk, 4. lõik

Ajajärk, mis eelneb Saatana maailma hävitamisele ja millel on ainulaadsed tunnused. Sama aja kohta kasutatakse Piiblis väljendeid „lõpuaeg” ja „Inimesepoja kohaloleku aeg”. (Taaniel 12:4; Matteuse 24:37.) Viimsed päevad algasid aastal 1914, kui Jumala kuningriik taevas valitsema hakkas, ning need lõpevad siis, kui Jumala kuningriik Saatana maailma Harmagedoonis hävitab. (2. Timoteosele 3:1; 2. Peetruse 3:3.)

▸ 9. peatükk, 5. lõik

Piiblis räägitakse üheksast ülesäratamisjuhtumist. Enamik ülesäratamisi toimus Eelija, Eliisa, Jeesuse, Peetruse ja Pauluse käe läbi. Nad tegid neid imetegusid Jumala  väega. Jehoova on tõotanud äratada üles eluks maal nii õiged kui ka ülekohtused. (Apostlite teod 24:15.) Piibel räägib ka ülesäratamisest taevaseks eluks. See saab osaks neile, kelle Jumal on välja valinud ja kes hakkavad koos Jeesusega valitsema. (Johannese 5:28, 29; 11:25; Filiplastele 3:11; Ilmutus 20:5, 6.)

▸ 9. peatükk, 13. lõik

Spiritism on vaimudega suhtlemine kas otse või meediumi vahendusel. Spiritism rajaneb eksiõpetusel, et inimene elab pärast surma vaimuna edasi. Okultism on õpetus looduse ja inimpsüühika üleloomulikest jõududest. Deemonid kasutavad spiritismi ja okultismi, et panna inimesi Jumalale sõnakuulmatud olema. Nende eksitusviisid on muu hulgas astroloogia, ennustamine, maagia, nõidus ja ebausk. Paljud raamatud, ajakirjad, plakatid, filmid ja laulud, samuti horoskoobid, jätavad maagiast ja üleloomulikest jõududest mulje, et tegemist on millegi põneva ja kahjutuga. Deemonitest on mõjutatud ka paljud surmaga seotud kombed, nagu näiteks hauale toidu ja joogi viimine ning hingedepäeval aknalaual küünla süütamine. Need, kes otsivad üleloomulike jõududega kontakti, teevad seda sageli uimastite mõju all olles. (Galaatlastele 5:20; Ilmutus 21:8.)

▸ 10. peatükk, 10. lõik; 16. peatükk, 4. lõik

Jehoova on kõikvõimas Jumal ja kõige looja. (Ilmutus 15:3.) Seepärast kuulub kõik temale ja tal on õigus valitseda kõigi oma loodute üle. (Laul 24:1; Jesaja 40:21–23; Ilmutus 4:11.) Ta on teinud kogu oma loodule seadused.  Jehoova võib anda võimu ka teistele. Me toetame Jumala õigust valitseda, kui armastame teda ja kuuletume talle. (1. Ajaraamat 29:11.)

▸ 11. peatükk, 10. lõik

Abordi tegemine on veel emaüsas oleva lapse tapmine. Alates munaraku viljastumisest on loode omaette inimene, mitte ema keha osa.

▸ 13. peatükk, 5. lõik

Protseduur, mille käigus kantakse inimesele üle kas kellegi teise või omaenda täisverd või mõnd selle neljast põhikomponendist. Vere põhikomponendid on plasma, punalibled, valgelibled ja vereliistakud.

▸ 13. peatükk, 13. lõik

Paljudes piiblikohtades hõlmab sõna „manitsus” õpetamist, korralekutsumist, distsiplineerimist ja karistamist. Kui Jehoova kedagi manitseb või karistab, ei tee ta seda kunagi karmilt ega julmalt. (Õpetussõnad 4:1, 2.) Tema manitsusi võib hakata koguni armastama. (Õpetussõnad 12:1.) Jehoova armastab meid ja seepärast ka õpetab meid. Tema õpetus korrigeerib valesid arusaamu ning aitab mõelda ja tegutseda talle meelepäraselt. Jehoova on suurepärane eeskuju lapsevanematele. Nad peaksid lapsi manitsedes aitama neil mõista, miks tuleb olla sõnakuulelik. Samuti tuleks neil õpetada lapsi armastama Jehoovat ja järgima Piibli põhimõtteid.

▸ 14. peatükk, 13. lõik

Inglid, kes hakkasid Jumalale vastu ja said tema vaenlasteks. (1. Moosese 6:2; Juuda 6.) Nad ühinesid Saatana mässuga. (5. Moosese 32:17; Luuka 8:30; Apostlite teod 16:16; Jaakobuse 2:19.)

▸ 16. peatükk, 4. lõik