1., 2. Too näiteid inimestest, keda Jehoova on pidanud oma lähedasteks sõpradeks.

MIDA sina sõprade valikul silmas pead? Arvatavasti seltsid meeleldi nendega, kes jagavad su vaateid, huve ja väärtushinnanguid. Ja tõenäoliselt köidavad sind ka head omadused, nagu ausus ja lahkus.

² Kogu ajaloo vältel on elanud inimesi, keda Jehoova on pidanud oma lähedasteks sõpradeks. Näiteks nimetas ta Aabrahami oma sõbraks. (Loe Jesaja 41:8; Jaakobuse 2:23.) Samuti rääkis ta, et Taavet on talle „südame järele”, kuna Taavetil olid just sellised omadused, mis Jumalale meeldivad. (Apostlite teod 13:22.) Ja prohvet Taaniel oli Jehoova silmis „väga kallis”. (Taaniel 9:23.)

3. Mille järgi valib Jehoova inimesi oma sõpradeks?

³ Miks pidas Jehoova Aabrahami, Taavetit ja Taanieli oma sõpradeks? Ta ütles Aabrahamile: „Sa võtsid kuulda mu häält.” (1. Moosese 22:18.) Seega on Jumal nende lähedane sõber, kes teevad seda, mida ta neil teha palub. „Kuulake mu häält,” ütles ta iisraellastele, „siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas”. (Jeremija 7:23.) Jehoovale kuuletudes võid ka sina tema sõbraks saada!

4., 5. Milles tahab Jehoova oma rahvast võimsasti aidata?

⁴ Mõelgem, mida sõprus Jumalaga kaasa toob. Piibel ütleb, et Jehoova otsib võimalusi selleks, et „võimsasti aidata neid, kelle süda on täielikult temaga”. (2. Ajaraamat 16:9.) Milles võib Jehoova meid võimsasti aidata? Näiteks selles, mille toob välja Laul 32:8: „Ma [Jehoova] teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida käia, annan sulle nõu ja hoian sul silma peal.”

⁵ Kas selline hoolitsus pole südantsoojendav? Jehoova annab meile vajalikku juhatust ning jälgib ja toetab igaühe püüdeid selle järgi elada. Jumal tahab aidata meil katsumuste ja raskustega toime tulla. (Loe Laul 55:22.) Kui teenime Jehoovat siira südamega, annab see meile samasuguse kindlustunde nagu laulukirjutajale, kes ütles: „Ma hoian Jehoovat alati silme ees. Ma ei kõigu eal, sest tema on mu paremal käel.” (Laul 16:8; 63:8.) Jah, Jehoova abiga on ka sinul võimalik elada talle meelepärast elu. Ent nagu me teame, on Jumalal vaenlane, kes püüab meid selles takistada.

6. Mida väitis Saatan inimeste kohta?

⁶ Eelmine peatükk selgitas, kuidas Saatan seadis kahtluse alla Jumala valitsemisõiguse. Ta süüdistas Jumalat valetamises ning andis mõista, et Jehoovast on ebaõiglane mitte lasta Aadamal ja Eeval endil otsustada, mis on õige ja mis vale. Kui Aadam ja Eeva olid pattu teinud ja nende järeltulijate hulk maa peal kasvas, pani Saatan küsimärgi alla kõikide inimeste ajendid. „Inimesed ei teeni Jumalat sugugi mitte armastusest. Andke mulle võimalus ja ma teen ükskõik kellest Jumala vastase.” Just sellesisulise jultunud süüdistusega tuli lagedale Saatan, nagu ilmneb Iiobi loost. Kes oli Iiob ja kuidas Saatana esitatud süüdistus teda puudutas?

7., 8. a) Mille poolest Iiob oma kaasaegsete hulgas silma paistis? b) Kuidas seadis Saatan Iiobi ajendid kahtluse alla?

 ⁷ Iiob elas umbes 3600 aastat tagasi. Ta oli hea inimene, sest Jehoova ütles tema kohta: „Teist temasugust maa peal ei ole. Ta on õige mees, igapidi laitmatu, kardab Jumalat ja hoidub kurjast.” (Iiob 1:8.) Iiob oli Jumalale meelepärane.

⁸ Saatan seadis kahtluse alla Iiobi ajendid ehk põhjuse, miks ta Jumalat teenib. Kurat ütles Jehoovale: „Eks ole sa teinud kaitsva tara tema, ta maja ja kõige ümber, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta karjad on kasvanud ja laienenud üle maa. Kui sa aga sirutad oma käe ja puudutad kõike, mis tal on, siis neab ta sind näkku!” (Iiob 1:10, 11.)

9. Kuidas Jehoova Saatana süüdistusele vastas ja miks just nii?

⁹ Saatan väitis, et Iiob teenib Jumalat lihtsalt omakasu pärast. Ta väitis ka, et raskustesse sattudes pöördub Iiob Jumala vastu. Kuidas Jehoova Saatana süüdistusele vastas? Kuna küsimuse all olid Iiobi ajendid, lubas Jehoova Saatanal Iiobi proovile panna. Sel moel pidi selgeks saama, kas Iiob tegelikult armastab Jumalat või mitte.

10. Millised katsumused tabasid Iiobit ja kuidas ta neile reageeris?

¹⁰ Peatselt põhjustas Saatan Iiobile mitmesuguseid katsumusi. Tema loomad rööviti või tapeti ning enamik tema sulaseid sai surma. See tõi kaasa majanduslikke raskusi. Edasi said tugeva tormi tõttu surma Iiobi kümme last. Neist hirmsatest tragöödiatest hoolimata „ei teinud Iiob pattu ega süüdistanud Jumalat milleski”. (Iiob 1:22.)

11. a) Kuidas Saatan Iiobit teist korda laimas ja mida Jehoova lubas tal teha? b) Kuidas reageeris Iiob, kui teda tabas piinarikas haigus?

¹¹ Saatan ei andnud alla. Iiob suutis küll taluda omandi, sulaste ja laste kaotust, aga küllap paneb haigus teda Jumala vastu pöörduma, näis Saatan mõtlevat.  Jehoova lubas tal lüüa Iiobit jälgi ja piinarikka tõvega. Ikkagi ei kaotanud Iiob usku Jumalasse. Ta lausus meelekindlalt: „Ma ei loobu oma laitmatusest kuni surmani!” (Iiob 27:5.)

12. Kuidas Iiob Saatana valeväite ümber lükkas?

¹² Iiob ei teadnud, et talle põhjustab hädasid Saatan. Ta ei teadnud kõike, mis seondub Jehoova valitsemisõigust puudutava vaidlusküsimusega, ning arvas oma hädad lähtuvat Jumalalt. (Iiob 6:4; 16:11–14.) Siiski jäi ta Jehoova ees laitmatuks. Iiobi ustavus kummutas Saatana väite, et ta teenib Jumalat omakasu pärast.

13. Millised tulemused olid sellel, et Iiob jäi Jumalale ustavaks?

¹³ Tänu sellele, et Iiob jäi ustavaks, sai Jehoova anda Saatana alatule laimule jõulise vastuse. Iiob oli tõesti Jehoova sõber ning sai temalt ustavuse eest ka tasu. (Iiob 42:12–17.)

14., 15. Kust me teame, et Saatana süüdistus polnud suunatud mitte ainult Iiobi, vaid kõigi inimeste pihta?

¹⁴ Saatana tõstatatud vaidlusküsimus Jumala ees laitmatuks jäämise kohta ei puudutanud ainult Iiobit. Igaüks meist on sellega seotud. Piibel näitab seda selgelt, öeldes: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab.” (Õpetussõnad 27:11.) Need read, mis pandi kirja sadu aastaid pärast Iiobi surma, osutavad sellele, et Saatan ei lakanud Jumalat teotamast ja tema teenijaid süüdistamast. Kui me elame Jehoovale meelepärast elu, siis aitame Saatana valesid ümber lükata ning rõõmustame Jumala südant. Kuidas sina sellesse võimalusse suhtud? Kas pole sul hea meel, et võid osaleda Saatana laimu kummutamises, isegi kui see tähendab mõningate muudatuste tegemist oma elus?

 ¹⁵ Pane tähele, et Saatan ütles: „Inimene annab oma elu eest kõik, mis tal on.” (Iiob 2:4.) Kasutades Iiobi nime asemel üldnimetust „inimene”, näitas Saatan selgelt, et tema süüdistus pole suunatud ainult Iiobi, vaid kõigi inimeste pihta. Seda on hea meeles pidada, sest Saatan väidab, et ka sina ei jää Jumala ees laitmatuks. Saatan soovib, et kui sa raskustesse satud, ei kuuletuks sa enam Jumalale, vaid hülgaksid õige tee. Kuidas võib ta sind mõjutada seda tegema?

16. a) Milliste meetoditega püüab Saatan inimesi Jumalast ära pöörata? b) Kuidas võib Saatan neid võtteid sinu puhul kasutada?

¹⁶ Nagu räägiti 10. peatükis, kasutab Saatan mitmesuguseid meetodeid, et inimesi Jumalast ära pöörata. Ühest küljest ründab ta „nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata”. (1. Peetruse 5:8.) Selline rünnak avaldub näiteks selles, kui su sõbrad, sugulased või teised seisavad vastu sinu püüetele Piiblit uurida ja õpitu kohaselt elada. (Johannese 15:19, 20.) * Teisalt, „Saatan ise moondab ennast valguseingliks”. (2. Korintlastele 11:14.) See tähendab, et ta püüab sind ka salakavalate meetoditega eksitada ja Jumalale meelepäraselt eluteelt kõrvale ahvatleda. Peale selle tahab ta sind emotsionaalselt maha suruda, näiteks panna tundma, et sinusugune inimene ei saa iialgi Jumalale meeldida. (Õpetussõnad 24:10.) Ükskõik kas Saatan tegutseb nagu „möirgav lõvi” või „valguseingel”, tema süüdistus on ikka sama: ta väidab, et katsumuste ja kiusatustega silmitsi seistes lakkad sa Jumalat teenimast. Kuidas sa võid tema süüdistuse ümber lükata ja tõestada, et jääd Jumala ees laitmatuks nagu Iiob?

17. Mis on meie peamine ajend Jehoova käskudest kinnipidamiseks?

¹⁷ Et Saatana süüdistust ümber lükata, tuleb sul elada nii, nagu meeldib Jumalale. Mida on selleks tarvis? Piibel vastab: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma jõuga!” (5. Moosese 6:5.) Sedamööda, kuidas kasvab su armastus Jumala vastu, kasvab ka su soov teha seda, mida ta sinult ootab. „Armastust Jumala vastu saame näidata sellega, et peame kinni tema käskudest,” kirjutas apostel Johannes. Jehoovat kogu südamest armastades tõded, et „tema käsud ei ole koormavad”. (1. Johannese 5:3.)

18., 19. a) Millised on mõningad Jehoova käsud? (Vaata kasti „ Hoidu sellest, mida Jehoova vihkab”.) b) Kust me teame, et Jumal ei oota meilt midagi üle jõu käivat?

¹⁸ Millised on Jehoova käsud? Mõned neist käsivad meil teatud teguviisidest hoiduda. Pööra tähelepanu kastile „ Hoidu sellest, mida Jehoova vihkab”. Seal loetletakse asju, mis on Piiblis üheselt hukka mõistetud. Mõned neist ei pruugi esmapilgul nii halvad tunduda. Ent kui sa viidatud kirjakohtade üle järele mõtled, mõistad Jehoova seadustes ilmnevat tarkust. Oma elu muutmine võib olla suurim väljakutse, mille ees sa kunagi seisnud oled. Ent see tasub ennast ära, sest Jumalale meelepärane elu toob suurt rahulolu ja rõõmu. (Jesaja 48:17, 18.) See on ka täiesti jõukohane eesmärk. Miks sa võid selles kindel olla?

¹⁹ Jehoova ei oota meilt kunagi midagi üle jõu käivat. (Loe 5. Moosese 30:11–14.) Ta teab meie suutlikkust ja meie piire paremini kui me ise. (Laul 103:14.) Lisaks saab Jehoova anda meile jõudu talle kuuletumiseks. Apostel Paulus kirjutas: „Jumal on ustav ja ei lase teile osaks saada suuremaid katsumusi, kui te suudate kanda; ta valmistab katsumuse korral väljapääsu, et te suudaksite  vastu pidada.” (1. Korintlastele 10:13.) Jehoova võib anda isegi „jõu, mis ületab tavapärase”, et aidata sul katsumustes kindlaks jääda. (2. Korintlastele 4:7.) Paulus, kes oli paljudes raskustes vastu pidanud, ütles: „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu.” (Filiplastele 4:13.)

20. Milliseid omadusi tuleb arendada ja miks on need tähtsad?

²⁰ Muidugi on Jehoovale meeldimiseks tarvis midagi  enamat kui hoiduda tegudest, mida ta vihkab. Tuleb ka armastada seda, mida tema armastab. (Roomlastele 12:9.) Kas ei tõmba sind inimeste poole, kes jagavad sinu vaateid, huve ja väärtushinnanguid? Samuti on Jehoovaga. Seepärast õpi armastama kõike, mida Jehoova kalliks peab. Mõningaid neist asjust mainitakse Laulus 15, mis räägib, milliseid inimesi peab Jehoova oma sõpradeks. (Loe Laul 15:1–5.) Jehoova sõbrad ilmutavad omadusi, mida Piibel nimetab „vaimu viljaks”. Nendeks omadusteks on „armastus, rõõm, rahu, kannatlikkus, lahkus,  headus, usk, tasadus ja enesevalitsus”. (Galaatlastele 5:22, 23.)

21. Mis aitab arendada Jumalale meeldivaid omadusi?

²¹ Jumalale meeldivaid omadusi aitab arendada regulaarne Piibli lugemine ja uurimine. Jumala nõudeid õppides saad kujundada enda mõtteviisi Jumala oma sarnaseks. (Jesaja 30:20, 21.) Mida enam sa tugevdad armastust Jehoova vastu, seda suurem on ka su soov talle meelepäraselt elada.

22. Mida sa saavutad sellega, kui elad Jumalale meelepärast elu?

²² Jehoovale meelepäraselt elamine nõuab pingutusi. Piibli sõnul on oma elu muutmine otsekui vana isiksuse seljastvõtmine ja uue selgapanek. (Koloslastele 3:9, 10.) Ent laulik kirjutas Jehoova käskude kohta: „Nendest kinnipidamine toob suure tasu.” (Laul 19:11.) Sa võid kogeda, et Jumalale meelepärane elu on tõesti tasutoov. Sellega sa annad Saatana süüdistusele omalt poolt vastuse ja rõõmustad Jehoova südant!