See piibli kreekakeelse osa standardtekst ilmus ladinakeelse nimega Novum Testamentum Graece. Esmatrükk ilmus aastal 1898 Eberhard Nestle eestvedamisel. Hiljem toimetas teksti tema poeg Erwin Nestle, siis Kurt Aland ja veel hiljem andis oma panuse kaastoimetajana ka Barbara Aland. Sellest teosest on ilmunud 28 väljaannet ja kõige uuem on aastast 2012.

Esimeste väljaannete puhul võrdlesid toimetajad ainult teiste õpetlaste töid ja koostasid nende põhjal kreekakeelse teksti. Hilisemate väljaannete koostajad uurisid ja analüüsisid ka ise neile kättesaadavaid vanu käsikirju ja panid kokku kreekakeelse standardteksti, mis oleks võimalikult originaalilähedane. Nende eesmärk oli kindlaks teha, milline versioon on vanem ja milline uuem. Nad lisasid ka allmärkusi, mis näitavad, kuidas mingi tekst on erinevates käsikirjades sõnastatud. Tänu sellele on õpetlastel hea uurida, kuidas on seda sajandite jooksul edasi antud. Tänapäeval on Nestle-Alandi kreekakeelne tekst üks usaldusväärsemaid ja laialdasemalt kasutatud standardtekste.

„Uue maailma tõlke” tõlkekomitee tugines piibli kreekakeelse osa tõlkimisel peamiselt Westcotti ja Horti standardtekstile, mille esmatrükk ilmus aastal 1881. (Vt HORT, FENTON JOHN ANTHONY; WESTCOTT, BROOKE FOSS.) 2013. aasta revideeritud väljaannet tehes võttis komitee arvesse ka teisi standardtekste ja teatmeteoseid, näiteks Nestle-Alandi kreekakeelse teksti 28. väljaannet ja Ühinenud Piibliseltside standardteksti. See tohutu uurimistöö aitas tõlkekomiteel otsustada, millist sõnastust järgida piibli põhiteksti tõlkimisel. Väärib aga märkimist, et üldjuhul on erinevused kolme standardteksti vahel – Westcotti ja Horti, Nestle-Alandi ja Ühinenud Piibliseltside standardteksti vahel – väikesed ega mõjuta kuigipalju teksti mõtet. (Vt lisa A3.)