Kreeka sõna zelotés tähendab kedagi, kes on innukas või entusiastlik. Selootideks nimetati 1. sajandi juudi usulis-poliitilise rühmitise liikmeid, kes võitlesid Rooma ülemvõimu vastu juutide kodumaal.

Rooma ülemvõim Juudamaal kutsus esile suuri usulisi ja poliitilisi pingeid. Ajaloolane Josephus, kelle ülestähendused on peamine infoallikas selle rahutu ajajärgu kohta, kirjeldab erinevaid juudi vabastusrühmitisi, sealhulgas seloote. Nagu nime tähendus vihjab, taotlesid seloodid innukalt juutide vabastamist ning kirglike messianistidena võtsid nad sageli appi vägivalla. Nad põlgasid oma rahvuskaaslasi, kes püüdsid Rooma võimudega rahujalal olla. Selootide osalusel korraldatud ülestõusud ei toonud oodatud vabastust. Pigem õhutasid need vaenu, mis viis rahvusliku katastroofini: selleni, et roomlased hävitasid aastal 70 Jeruusalemma ja sealse templi. Osa seloote võis põgeneda roomlaste eest Masada mägikindlusse, mis oli pistodameeste (sikariootide) valduses. Roomlased piirasid Masadat kaks aastat. Kuid selle asemel et alistuda, tegid sealsed juudid aastal 73 massienesetapu.