Semiitideks nimetatakse semiidi (semi) keeli kõnelevaid rahvaid, kes põlvnevad Noa pojast Seemist. (1Mo 10:21–31.)

Vana aja semiitide hulka kuulusid mitmed Araabia hõimud, samuti aramealased (ehk süürlased), assüürlased, kaldealased, eelamlased, heebrealased ja mitmed teised. Nende territoorium hõlmas suurt osa Edela-Aasiast, sealhulgas peaaegu kogu Viljakat Poolkuud ning märkimisväärset osa Araabia poolsaarest.

Piibliaegadel kuulusid semiidi keelte hulka akadi keel (mida kõneldi Assüürias ja Babüloonias), araabia, aramea ja heebrea keel ning Iisraeli naaberrahvaste, näiteks ammonlaste ja moabiitide keel. (1Mo 11:27; 19:30, 37, 38.) Semiidi keelerühm on kõige kaugema teadaoleva ajalooga keelerühm.

Kui mõnd sõna, nime või idioomi nimetatakse semiidi sõnaks, nimeks või idioomiks, mõeldakse seda, et see on tulnud mõnest semiidi keelest või et sel on mõne semiidi keele tunnuseid.