Piibliaegadel kasutati sõna „tütar” laias tähenduses, mitte ainult otseste naissoost järeltulijate kohta. Mõnel juhul kutsuti tütreks kasutütart (Est 2:7), miniat (Ru 1:11) või ka poja- või tütretütart. Teistel juhtudel mõeldi tütarde all naisi üldiselt (1Mo 6:2), teatud maa, rahva või linna naisi (1Mo 24:37) või siis naissoost ebajumalateenijaid (Mal 2:11, allm).