Rooma riigis nimetati vabaks inimeseks sellist isikut, kes oli vabana sündinud ja omas seega kõiki Rooma kodakondsusega kaasnevaid õigusi. Vabakslastuks nimetati aga vabastatud orja. Ametlik vabastamine andis sellisele inimesele küll Rooma kodakondsuse, kuid tal polnud õigust taotleda poliitilist ametikohta. Mitteametliku vabastamise korral pääses inimene orjusest, kuid ta ei saanud kõiki kodanikuõigusi. (1Ko 7:22.)