1., 2. Kui mitmekülgne on Jumala headus ja kuidas Piibel seda omadust rõhutab?

 LOOJUVA päikese mahedas valguses einestavad mõned ammused sõbrad – nad naeravad, vestlevad ja imetlevad kaunist vaadet. Teisal silmitseb talumees oma põlde ja naeratab rahulolevalt, kui taevasse kogunevad tumedad pilved ja esimesed vihmapiisad hakkavad langema janusele maapinnale. Kusagil mujal aga on isa ja ema rõõmsad, kui nende laps astub esimesi ebakindlaid samme.

² Teavad need inimesed seda või mitte, aga nad kõik kogevad Jehoova Jumala headust. Usklikud räägivad sageli Jumala armust või headusest. Piibel väljendub aga hoopis rõhulisemalt. Seal öeldakse: „Kui suur on küll tema headus!” (Sakarja 9:17). Paistab, et tänapäeval teavad vähesed inimesed nende sõnade tõelist tähendust. Mida Jehoova Jumala headus endast tegelikult kujutab ja kuidas mõjutab see Jumala omadus meid igaüht?

3., 4. Mis on headus ja miks on kõige täpsem öelda, et headus on Jehoova armastuse väljendus?

³ Paljudes nüüdiskeeltes on sõna „headus” üsna värvitu. Piiblis pole see sõna aga sugugi värvitu. Peamiselt viitab see moraalsele laitmatusele. Võib koguni öelda, et mingis mõttes on Jehoova täis headust. Kõik tema omadused – kaasa arvatud jõud, õiglus ja tarkus – on  läbinisti head. Siiski oleks headuse kohta kõige täpsem öelda, et see on Jehoova armastuse väljendus. Miks?

⁴ Headus on aktiivne, väljapoole suunatud omadus. Apostel Paulus näitas, et hea inimene on teistele kütkestavam kui seaduskuulekas inimene (Roomlastele 5:7). Seaduskuuleka inimese puhul võib olla kindel, et ta täidab ustavalt seaduse nõudeid, kuid hea inimene teeb rohkemat. Ta otsib aktiivselt võimalusi, kuidas teha midagi teiste heaks. Nagu kohe näeme, on Jehoova kindlasti hea just selles mõttes. On selge, et selline headus lähtub Jehoova piiritust armastusest.

5.–7. Miks ei lasknud Jeesus ennast nimetada „heaks õpetajaks” ja millist olulist tõde ta sellega rõhutas?

⁵ Jehoova on headuse poolest ka võrreldamatu. Mõni aeg enne Jeesuse surma pöördus tema poole üks mees küsimusega ja nimetas teda „heaks õpetajaks”. Jeesus vastas: „Miks sa mind heaks nimetad? Keegi muu pole hea kui vaid üks – Jumal” (Markuse 10:17, 18). Selline vastus võib tunduda üllatav. Miks Jeesus parandas selle mehe ütlust? Kas Jeesus polnud siis hea õpetaja?

⁶ Ilmselt kasutas see mees sõnu „hea õpetaja” meelitava tiitlina. Jeesus oli tagasihoidlik ja suunas sellise austusavalduse oma taevasele Isale, kes on ülimalt hea (Õpetussõnad 11:2). Samas rõhutas Jeesus aga üht olulist tõde: üksnes Jehooval on õigus otsustada, mis on hea ja mis on halb. Aadam ja Eeva üritasid seda õigust endale saada, kui nad mässumeelselt sõid hea ja halva tundmise puu vilja. Vastupidiselt neile on Jeesus alandlik ja jätab normide kehtestamise oma Isa hooleks.

⁷ Pealegi teadis Jeesus, et Jehoova on kõige tõeliselt hea Allikas. Temast lähtub „iga hea and ja iga täiuslik kingitus” (Jaakobuse 1:17). Uurigem, kuidas Jehoova heldekäelisus annab tunnistust tema headusest.

8. Kuidas on Jehoova osutanud headust kogu inimkonnale?

⁸ Igaüks, kes on kunagi elanud, on kogenud Jehoova headust. Laul 145:9 ütleb: „Jehoova on hea kõigile.” Milliseid näiteid võiks tuua tema kõikehõlmava headuse kohta? Piibel ütleb: „Ta on siiski andnud endast tunnistust. Ta on teinud head ja andnud teile vihma taevast, viljarikkaid aegu ja külluslikult toitu ning täitnud teie südame rõõmuga” (Apostlite teod 14:17). Kas oled sa kunagi tundnud, kuidas maitsev toit teeb tuju heaks? Kui Jehoova oma headuses poleks loonud meie maakerale katkematut mageda vee ringlust ega „viljarikkaid aegu”, poleks meil midagi süüa. Jehoova on osutanud sellist headust mitte üksnes neile, kes teda armastavad, vaid kõigile. Jeesus ütles: „Tema laseb päikest tõusta kurjade  ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Matteuse 5:45).

9. Kuidas annab õun tunnistust Jehoova headusest?

⁹ Paljud peavad endastmõistetavaks seda tohutut heldekäelisust, mis on inimkonnale osaks saanud tänu päikesele, vihmale ja viljarikastele aastaaegadele. Võtame näiteks õuna. See on maakera parasvöötme piirkondades kõikjal tavaline puuvili. Siiski on ta kaunis, väga maitsev ning täis värskendavat vett ja elutähtsaid toitaineid. Kas sa teadsid, et kogu maailmas on umbes 7500 sorti kõige mitmekesisema värvi ja kujuga õunu: punaseid ja kollaseid, kuldseid ja rohelisi ning peaaegu kirsi  suurusest kuni greibi suuruseni? Kui hoiad käes väikest õunaseemet, paistab see tühine. Ometi kasvab sellest üks kaunimaid puid (Ülemlaul 2:3). Igal kevadel kroonib õunapuud hiilgav õiteloor ja igal sügisel kannab ta vilja. Igal aastal – ja seda kuni 75 aasta jooksul – annab keskpärane õunapuu nii palju saaki, et sellega saaks täita 20 pappkasti, millest igaüks mahutab ligi 20 kilo õunu!

10., 11. Kuidas annavad meie meeled tunnistust Jumala headusest?

¹⁰ Jehoova on oma lõputus headuses andnud meile „imeliselt loodud” keha, mis oma meelte kaudu võimaldab meil tajuda tema tegusid ja neist rõõmu tunda (Laul 139:14). Mõtle veel selle peatüki alguses kirjeldatud piltidele. Mis on see, mille nägemine valmistab rõõmu sellistel hetkedel? Need on rõõmsameelse lapse punapõsed; kauaoodatud vihmasagar, mis kastab põlde; päikeseloojangu punased, kuldsed ja violetsed toonid. Inimsilm on loodud eristama sadu tuhandeid, vahest isegi miljoneid värvitoone! Ja meie kuulmismeel püüab kinni iga toonivarjundi armsaks saanud häälest, tuulesosina puuokstes ja kõndimist õppiva lapse lõbusa naeru. Mille tõttu on meil võimalik nautida selliseid vaatepilte ja hääli? Piibel ütleb: „Kuulev kõrv ja nägev silm – need mõlemad on teinud Jehoova” (Õpetussõnad 20:12). Kuid need on vaid kaks meelt.

¹¹ Haistmismeel on veel üks tõend Jehoova headusest. Inimese nina suudab eristada tohutul hulgal lõhnu – mõne allika sõnul lausa kuni triljon lõhna. Mõtle vaid mõnele neist: sinu lemmiktoit, lilled, langenud lehed, hubase lõkketule hõng. Ja puutemeel võimaldab tunda, kuidas õrn tuuleõhk silitab su nägu või lähedane inimene sind usaldavalt embab ning kui meeldivalt sile on puuvili su käes. Kui sa seda hammustad, hakkab  tööle maitsmismeel. Sind virgutab maitsete sümfoonia, kui maitsmispungad tajuvad puuvilja keeruka keemilise koostise peensusi. Jah, meil on igati põhjust ülistada Jehoovat: „Kui rikkalik on su headus! Sa oled talletanud selle neile, kes sind kardavad” (Laul 31:19). Aga kuidas on Jehoova talletanud headust neile, kes teda kardavad?

12. Millised Jehoova annid on kõige tähtsamad ja miks?

¹² Jeesus ütles: „Kirjutatud on: „Inimese elu ei sõltu üksnes leivast, vaid igast sõnast, mida Jehoova ütleb”” (Matteuse 4:4). Tõesti, Jehoova vaimsed annid võivad olla meile isegi paremad kui ainelised, sest need viivad igavesse ellu. Selle raamatu 8. peatükis panime tähele, et Jehoova on neil viimseil päevil kasutanud oma taastamisjõudu selleks, et rajada vaimne paradiis. Üks selle paradiisi peamisi tunnusjooni on vaimse toidu küllus.

13., 14. a) Millise nägemuse sai prohvet Hesekiel ja mida see tähendab meile tänapäeval? b) Milliseid elustavaid ande pakub Jehoova oma ustavatele teenijatele?

¹³ Ühes Piibli suures taastamisennustuses kirjeldab prohvet Hesekiel nägemust aulisest taastatud templist. Sellest templist voolas välja veeoja, mis läks üha laiemaks ja sügavamaks, kuni temast oli saanud jõgi. Kuhu iganes see jõgi voolas, tõi ta endaga kaasa õnnistusi. Selle kallastel haljendas rohkesti puid, mis andsid toitu ja olid terviseks. See jõgi elustas ja tegi viljakaks koguni soolase ning elutu Surnumere! (Hesekiel 47:1–12.) Aga mida see kõik tähendas?

¹⁴ See templinägemus tähendas seda, et Jehoova taastab õige jumalateenimise, mis on kooskõlas tema normidega. Nagu jõgi selles nägemuses, nii voolavad eluks vajalikud annid Jumala rahvale üha rikkalikumalt. Alates  õige jumalateenimise taastamisest aastal 1919 on Jehoova õnnistanud oma rahvast elustavate andidega. Kuidas? Piiblid, piibliline kirjandus, koosolekud ja kokkutulekud on kõik aidanud viia elutähtsaid tõdesid miljonite inimesteni. Sel teel on inimesed saanud teada Jehoova tähtsaimast elluviivast annist – Kristuse lunastusohvrist, mis võimaldab neil saada Jehoova ees puhtaks ning annab igavese elu lootuse kõigile, kes tõesti armastavad ja kardavad Jumalat. a Seetõttu on Jehoova rahvas rõõmustanud vaimse pidusöögi üle neil viimseil päevil, mil kogu maailma on vaevanud vaimne näljahäda (Jesaja 65:13).

15. Mis mõttes voolab Jehoova headus ustavale inimkonnale Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal?

¹⁵ Kuid jõgi Hesekieli nägemuses ei lakka voolamast siis, kui see vana maailm oma lõpu leiab. Vastupidi, see hakkab Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal veelgi võimsamalt voolama. Sel ajal rakendab Jehoova Messia Kuningriigi kaudu täiel määral Jeesuse ohvri väärtust ja viib ustava inimkonna järk-järgult täiusesse. Kuidas me siis küll rõõmustame Jehoova headuse üle!

16. Kuidas näitab Piibel, et Jehoova headus haarab endasse ka teisi omadusi ja millised on mõned neist?

¹⁶ Jehoova headus seisneb rohkemas kui vaid heldekäelisuses. Jumal ütles Moosesele: „Ma näitan sulle kogu oma headust ja räägin sulle oma nimest Jehoova.” Hiljem öeldakse ülestähenduses, et Jehoova möödus tema eest ning kuulutas: „Jehoova, Jehoova on halastav ja suuremeelne Jumal, kes ei vihastu kergesti, kes  on tulvil truud armastust ja tõde” (2. Moosese 33:19; 34:6, allmärkus). Seega koosneb Jehoova headus paljudest meeldivatest omadustest. Pangem tähele neist vaid kahte.

17. Kuidas käitub Jehoova ebatäiuslike inimestega?

¹⁷ „Suuremeelne.” Algkeelset sõna, mis on tõlgitud sõnaga „suuremeelne”, võib tõlkida ka vastega „kaastundlik” ja see näitab meile, kuidas Jehoova kohtleb oma looduid. Jehoova on õrn ja lahke, mitte hoolimatu, kalk ega julm, mis on sageli omane võimul olevatele inimestele. Näiteks ütles Jehoova Aabramile: „Vaata palun põhja ja lõuna, ida ja lääne poole” (1. Moosese 13:14). Paljudest piiblitõlgetest on sõna „palun” välja jäetud. Ent piibliõpetlased märgivad, et heebreakeelses algtekstis on siin abisõna, mis muudab käskiva lause viisakaks sooviks. Selle kohta võib tuua teisigi näiteid (1. Moosese 31:12; Hesekiel 8:5). Mõtle, universumi kõrgeim valitseja on väikeste inimeste vastu viisakas! Kas pole meeldiv mõelda, et kuigi selles maailmas valitseb jõhkrus, agressiivsus ja ebaviisakus, on meie Jumal Jehoova nii suuremeelne?

18. Mis mõttes on Jehoova „tulvil ... tõde” ja mille poolest need sõnad on lohutavad?

¹⁸ „Tulvil ... tõde.” Ebaausus on saanud tänapäeva maailmas üldiseks. Kuid Piibel tuletab meile meelde: „Jumal ei ole inimene, kes valetab” (4. Moosese 23:19). Tiitusele 1:2 ütleb koguni, et Jumalal „on võimatu valetada”. Ta on selleks liiga hea. Seega on Jehoova tõotused täiesti usaldusväärsed ja tema sõnad lähevad alati kindlalt täide. Jehoovat nimetatakse isegi „tõe Jumalaks” (Laul 31:5). Ta mitte üksnes ei hoidu kaugele valest, vaid ta ka teeb rohkesti tõe levitamiseks. Ta pole kinnine, endassesulgunud ega salatsev – vastupidi, ta valgustab oma teenijaid, jagades neile heldelt teadmisi oma  piiritust tarkuse varasalvest. b Ta õpetab neile koguni seda, kuidas elada tema avaldatud tõdede järgi, et nad võiksid tõeteel ikka edasi käia (3. Johannese 3). Aga kuidas peaks Jehoova headus meid igaüht mõjutama?

19., 20. a) Kuidas üritas Saatan õõnestada Eeva usaldust Jehoova headuse vastu ja mis oli selle tagajärg? b) Millist mõju peaks Jehoova headus meile avaldama ja miks?

¹⁹ Kui Saatan ahvatles Eevat Eedeni aias, hakkas ta kõigepealt salakavalalt õõnestama tema usaldust Jehoova headuse vastu. Jehoova oli öelnud Aadamale: „Kõigist aia puudest võid sa süüa, palju soovid.” Tuhandete puude hulgast, mis kaunistasid seda aeda, oli Jehoova keelanud süüa vaid ühest puust. Siiski pane tähele, kuidas Saatan sõnastas oma esimese küsimuse Eevale: „Kas Jumal on teile tõesti öelnud, et te ei tohigi igast aia puust süüa?” (1. Moosese 2:9, 16; 3:1). Saatan väänas Jehoova sõnu, et panna Eeva mõtlema, nagu varjaks Jehoova tema eest midagi head. Kahjuks andis see taktika tulemusi. Eeva, nagu paljud teisedki mehed ja naised pärast teda, hakkas kahtlema selle Jumala headuses, kes oli andnud talle kõik, mis tal oli.

²⁰ Me teame, kui suurt kurbust ja viletsust on põhjustanud sellised kahtlused. Võtkem meie siis südamesse sõnad, mis on kirjas Jeremija 31:12: „Nad säravad Jehoova headuse pärast.” Jehoova headus peaks meid tõesti rõõmust särama panema. Meil pole mitte kunagi vaja kahelda oma Jumala motiivides, kuna ta on täis headust. Me võime teda täielikult usaldada, sest ta ei soovi midagi muud kui ainult head neile, kes teda armastavad.

21., 22. a) Millised on mõned viisid, kuidas sina sooviksid vastata Jehoova headusele? b) Millist omadust arutame järgmises peatükis ja kuidas see headusest erineb?

 ²¹ Lisaks on meil suur rõõm selle üle, kui leiame võimaluse rääkida teistele Jumala headusest. Laul 145:7 ütleb: „Ülevoolavalt meenutatakse su rohket headust.” Iga päev, mil elame, kogeme mingil viisil Jehoova headust. Miks mitte teha harjumuseks tänada iga päev Jehoovat tema headuse eest, olles seejuures võimalikult üksikasjalik? Kui mõtleme selle omaduse üle ja täname Jehoovat selle eest iga päev ning räägime sellest teistele, aitab see meil jäljendada oma head Jumalat. Ja kui otsime võimalusi, kuidas teha head, nii nagu seda teeb Jehoova, saame temaga üha lähedasemaks. Eakas apostel Johannes kirjutas: „Ära võta eeskujuks halba, vaid head. Kes teeb head, hoiab Jumala poole” (3. Johannese 11).

²² Jehoova headus on seotud ka teiste omadustega. Näiteks on Jumal „tulvil truud armastust” (2. Moosese 34:6). See omadus on konkreetsem kui headus, sest Jehoova osutab seda eelkõige oma ustavatele teenijatele. Järgmisest peatükist saame teada, kuidas ta seda teeb.