MIKS on tähtis teada vastust küsimusele: kes on sinu Jumal? — Sest inimesed austavad hardalt paljusid jumalaid (1. Korintlastele 8:5). Kui apostel Paulus sai Jehoovalt väe tervendada mees, kes polnud kunagi varem kõndinud, hüüdis rahvas: ”Jumalad on inimeste sarnastena tulnud alla meie juurde!” Rahvas tahtis Paulust ja tema sõpra Barnabast kummardada kui jumalaid. Nad kutsusid Paulust Hermeseks ja Barnabast Zeusiks, mis olid ebajumalate nimed.

Paulus ja Barnabas ei lasknud aga ennast jumaldada. Nad ruttasid rahva sekka ja hüüdsid: ”Pöörduge nende tühjade asjade juurest elava Jumala poole” (Apostlite teod 14:8—15). Kes on see ”elav Jumal”, kes on kõik loonud? — Jah, see on Jehoova, kes on ”Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa”. Jeesus nimetas Jehoovat ”ainsaks tõeliseks Jumalaks”. Kes siis on see isik, kes ainsana väärib kummardamist? — See on Jehoova! (Laul 83:19; Johannese 17:3; Ilmutuse 4:11.)

Enamik inimesi ei teeni ”ainust tõelist Jumalat”, vaid hoopis muid jumalusi. Sageli austavad nad puust, kivist või metallist tehtud asju (2. Moosese 32:3—7; 3. Moosese 26:1; Jesaja 44:14—17). Isegi kuulsaid mehi ja naisi nimetatakse mõnikord jumalusteks, staarideks või iidoleiks. Kuid kas on õige neid niimoodi austada? —

Kui Saulusest oli saanud apostel Paulus, kirjutas ta, et ”selle maailma jumal on teinud uskmatute meeled pimedaks” (2. Korintlastele 4:4). Kes on see praeguse maailma jumal? — Jah,  see on Kurat-Saatan. Saatanal on õnnestunud panna inimesed kummardama igasuguseid inimesi ja asju.

Kas sa tead, mida Jeesus Saatanale ütles, kui Saatan tahtis, et Jeesus teda kummardaks ja teeniks? — Ta ütles: ”Sina pead Jehoovat, oma Jumalat kummardama ja ainult teda teenima!” (Matteuse 4:10). Sellega näitas Jeesus selgelt, et inimesed peavad kummardama üksnes Jehoovat. Loeme nüüd loo noortest meestest, kes samuti seda mõistsid. Nende nimed olid Sadrak, Meesak ja Abednego.

Need noored heebrealased kuulusid Jumala rahva — iisraellaste — hulka ja nad olid vangis Babülonis. Sealne kuningas Nebukadnetsar ehitas ühe suure kuldkuju. Ühel päeval andis ta käsu, et kui muusika hakkab mängima, peavad kõik selle kuju  ette kummardama. ”Aga kes ei heida maha ega kummarda, see heidetakse otsekohe tulisesse ahju!” hoiatas ta. Mida sina oleksid teinud? —

Tavaliselt tegid Sadrak, Meesak ja Abednego kõike, mida kuningas käskis. Kuid seekord nad keeldusid. Kas sa tead, miks? — Sest Jumala seadus ütles: ”Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval! Sa ei tohi teha enesele kuju ega kummardada seda” (2. Moosese 20:3—5). Sadrak, Meesak ja Abednego kuuletusid pigem Jehoova seadusele kui kuninga käsule.

Kuningas sai väga vihaseks. Ta lasi need kolm noort heebrealast otsekohe enda ette tuua ja küsis neilt: ”Kas see on tõsi, et te ei teeni mu jumalaid? Ma annan teile veel ühe võimaluse. Kui te nüüd kuulete muusikat, siis te peate maha heitma ja kummardama kuju, mille ma olen valmistanud. Kui te seda ei tee, siis teid heidetakse tulisesse ahju! Ja milline jumal saaks teid siis päästa minu käest?”

Mida need noored mehed pidid tegema? Mida sina oleksid teinud? — Nad ütlesid kuningale: ”Meie Jumal, keda me teenime, võib meid päästa. Aga isegi kui ta ei tee seda, ei teeni meie ikkagi su jumalaid. Me ei kummarda sinu kullast kuju.”

 Kuningas sattus raevu. Ta andis käsu: ”Kütke ahi seitse korda kuumemaks kui tavaliselt!” Siis käskis ta tugevatel meestel Sadraki, Meesaki ja Abednego kinni siduda ja ahju visata! Ahi oli nii kuum, et kuninga teenrid said selle leekides surma! Kuidas läks aga kolmel heebrealasel?

Sadrak, Meesak ja Abednego langesid otse leekide keskele. Kuid nad tõusid kohe jälle püsti! Nad ei saanudki viga. Ja nad polnud ka enam kinni seotud. Kuidas oli see võimalik? — Kuningas vaatas ahju ja see, mis ta nägi, tegi talle hirmu. ”Kas me ei heitnud tulle kolm meest?” küsis ta. Tema teenrid vastasid: ”Jah, kuningas!”

Seepeale ütles kuningas: ”Vaata, ma näen nelja meest vabalt tules käivat ja tuli ei tee neile midagi.” Kas sa tead, kes oli see neljas mees? — See oli Jehoova ingel. Ta kaitses kolme heebrealast, et nad viga ei saaks.

Seda nähes astus kuningas ahju ukse juurde ja hõikas: ”Sadrak, Meesak ja Abednego, kõrgeima Jumala sulased, astuge välja ja tulge siia!” Kui nad välja tulid,  võisid kõik näha, et nad ei olnud põletada saanud. Neil polnud küljes isegi kõrbelõhna. Siis ütles kuningas: ”Kiidetud olgu Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumal, kes saatis oma ingli ja päästis oma sulased, sest nad ei kummardanud ühtki muud jumalat peale oma Jumala!” (Taanieli 3. peatükk.)

Me võime sellest loost midagi õppida. Isegi tänapäeval teevad inimesed kummardamiseks pühakujusid, pühapilte ja muid asju ehk ebajumalaid. Üks entsüklopeedia ütleb: ”Lipp, nagu ristki, on püha.” (The Encyclopedia Americana.) Selliseid pühasid esemeid võidakse teha puidust, kivist, metallist või riidest. Jeesuse esimesed jüngrid ei kummardanud võimsaid Rooma valitsejaid, mis ajaloolase Daniel Mannixi sõnul on võrdväärne sellega, kui ”keeldutakse tervitamast lippu või andmast truudusevannet”.

Mis sa arvad, kas Jumala jaoks on mingit tähtsust sellel, kas püha ese on valmistatud riidest, puidust, kivist või metallist? — Kas Jehoova teenijal oleks õige mõnda niisugust eset hardalt austada? — Sadrak, Meesak ja Abednego seda ei teinud ja Jehooval oli nende üle hea meel. Kuidas saaksid sina neist eeskuju võtta? —