Gruusia Jehoova tunnistajate praegune olukord erineb suuresti aastatetagusest. Praegu on Jehoova tunnistajad Gruusias registreeritud ja saavad vabalt Jumalat teenida. Aastatel 1999–2003 tuli neil aga taluda usuäärmuslaste rünnakuid. Valitsus lubas sellisel olukorral kesta ja keeldus ründajaid vastutusele võtmast.

Tol süngel ajal kogetud tagakiusamise tõttu esitasid Jehoova tunnistajad Euroopa inimõiguste kohtule mitu avaldust. Ühes sellises, „Tsartsidze ja teised versus Gruusia”, kirjeldatakse kolme juhtumit Gruusias aastatel 2000 ja 2001, kus oli tegu jõuguvägivalla, usukoosoleku katkestamise, omandi hävitamise ning politseipoolse füüsilise ja sõnalise vägivallaga.

17. jaanuaril 2017 langetas Euroopa inimõiguste kohus selles kohtuasjas otsuse ja kinnitas, et Jehoova tunnistajate õigusi on rikutud. Kohus märkis, et Gruusia politsei oli vägivallatsemisse kas otseselt kaasatud või ei kaitsnud ohvreid selle eest. Samuti oli kohus seisukohal, et Gruusia kohtud ja kohtunikud ei tõkestanud Jehoova tunnistajate tagakiusamist, kuna suhtusid faktidesse erapoolikult ja pinnapealselt.

See oli kolmas kord, kui Euroopa inimõiguste kohus langetas Gruusiale süüdimõistva otsuse seoses 1999.–2003. aasta „üleriigilise usuvägivallaga Jehoova tunnistajate vastu”, nagu kohus seda nimetas. Kõigis kolmes otsuses kajastus kohtu seisukoht, et Gruusia oli rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni, kuna polnud kaitsnud Jehoova tunnistajate usuvabadust ning oli neid diskrimineerinud.

Kohus kirjeldas Gruusia tollast olukorda nõnda: „Oma esindajate kaudu, kes kas otseselt osalesid Jehoova tunnistajate ründamises või olid selle suhtes sallivad ja vaatasid teiste seadusrikkumisele läbi sõrmede, lõid Gruusia võimud karistamatuse õhkkonna, mis tegelikult soodustas Jehoova tunnistajate ründamist kõikjal riigis.”

Kolmel juhtumil, mida inimõiguste kohus seoses asjaga „Tsartsidze ja teised versus Gruusia” uuris, tegutses politsei kas otseselt ebaõiglaselt või oli ebaõigluses kaassüüdlane.

• 2. septembril 2000 viis politsei Khuthaisi linnas Gia Dzamukovi jaoskonda. Politseinikud konfiskeerisid tema usulised väljaanded, mis tal kaasas olid, ning solvasid ja peksid teda. Ka järgmisel päeval ründas teda üks politseinik, lüües teda kõhtu ja rebides tema väljaanded puruks.

• 26. oktoobril 2000 katkestas politsei Marneuli linnas Jehoova tunnistajate koosoleku ja konfiskeeris usulised väljaanded. Politseinikud võtsid kaasa Alexander Mikirtumovi, kes parasjagu Piiblil põhinevat kõnet pidas, ja Binali Alievi, kelle kodus koosolekut peeti, ja viisid nad jaoskonda. Hiljem panid politseinikud Alexander Mikirtumovi vägisi autosse ning viisid ta linnast välja ja käskisid tal mitte kunagi tagasi tulla. Binali Alievil keelasid nad oma kodus Jehoova tunnistajate koosolekute pidamise.

• 27. märtsil 2001 tungisid õigeusklikest usuäärmuslased Rusthavi linnas Jimsher Gogelashvili koju, kus toimus parasjagu usukoosolek. Nad solvasid kohalviibijaid ja sundisid neid laiali minema. Äärmuslastest jõuk võttis kaasa usulise kirjanduse ja põletas selle järgmisel päeval avalikult lähedalasuval turuplatsil. Politsei keeldus vahele astumast ja ohvreid kaitsmast.

Kõigi nende juhtumite järel pöördusid ohvrid abi saamiseks Gruusia kohtute poole, kuid tulutult. Nagu inimõiguste kohus täheldas, olid Gruusia kohtunikud erapoolikult politsei poolt ega uurinud ohvrite esitatud tõendeid korralikult. Euroopa inimõiguste kohus ütles nende juhtumitega tegelenud kohtunike kohta:

„See, et Gruusia kohtunikud on käsitlenud juhtumeid pinnapealselt ja erapoolikult, õiguskaitsetöötajaid pimedalt usaldanud ning avalduse esitajate toodud tõendid põhjendamatult tähelepanuta jätnud, tähendab seda, et nad on vaadanud avalduse esitajate vastu sooritatud vägivallategudele läbi sõrmede.”

Kuna inimõiguste kohus leidis, et Gruusia on rikkunud neid kaebaja õigusi, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 9 (usuvabadusest) ja artiklis 14 (diskrimineerimisest), tegi kohus otsuse, et Gruusia peab maksma kannatanutele kahjutasuks kokku 11 000 eurot ja kohtukuludeks 10 000 eurot.

Otsus, mille inimõiguste kohus asjas „Tsartsidze ja teised versus Gruusia” langetas, sarnaneb tema juba varem langetatud otsustega kohtuasjades „Gldani koguduse liikmed ja teised versus Gruusia”, „Begheluri ja teised versus Gruusia”, „Kuznetsov ja teised versus Venemaa” ning „Krupko ja teised versus Venemaa”. Gruusia valitsus on juba hakanud neid inimõiguste kohtu varasemaid otsuseid ellu viima. Jehoova tunnistajad Gruusias on tänulikud, et võivad end praegu turvalisemalt tunda ning vabalt koguneda ja oma usust teistega rääkida.

Rahvusvaheliste inimõiguste volinik André Carbonneau, kes võttis osa kohtuistungitest Gruusias ja osales ka Euroopa inimõiguste kohtule esitatud avalduse koostamises, ütles: „Selle suurepärase otsusega on inimõiguste kohus selgelt näidanud, et ei salli seda, kui tema jurisdiktsioonile alluvate riikide valitsused edendavad või toetavad oma kodanike usuvabaduse piiramist. Jehoova tunnistajad on rõõmsad, et Gruusia valitsus juba tegutseb selle nimel, et Euroopa inimõiguste kohtu otsuseid ellu viia, tänu millele nad saavad vabalt Jumalat teenida. Loodetavasti võtavad seda otsust tõsiselt ka teised Euroopa Nõukogu liikmesriigid, nagu näiteks Venemaa.”

See Euroopa inimõiguste kohtu viimane otsus kaitseb hinnalist vabadust koguneda Jumala kummardamiseks ja rääkida oma usust kaasinimestega. Kogu maailma Jehoova tunnistajad loodavad, et see võimas kohtuotsus mõjutab asjade käiku ka seoses nende avaldustega, mille Jehoova tunnistajad on esitanud samalaadseis asjus Venemaa ja Aserbaidžaani vastu.