Jehoova tunnistajatele ja seoses usuvabadusega Kõrgõzstanis oli 4. september 2014 otsustava tähtsusega päev. Sel päeval kuulutas Kõrgõzstani ülemkohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium osa 2008. aasta ususeadusest a konstitutsioonivastaseks. Otsusega sätestati, et Jehoova tunnistajatel on Kõrgõzstani lõunaregioonides — kus neile on viimase nelja aasta jooksul korduvalt keeldutud andmast õiguslikku staatust — õigus vabalt oma usuga tegeleda.

Jehoova tunnistajad registreeriti Kõrgõzstanis riiklikult aastal 1998 ning kogu maal oli neil mõningane usuvabadus. Ent alates aastast 2008, kui jõustus ususeadus, on politsei Kõrgõzstani lõunaregioonides korduvalt Jehoova tunnistajate usukoosolekutele reide korraldanud, väites, et Jehoova tunnistajate tegevus neis regioonides on seadusvastane, kuna neil pole kohapeal registreeritud usuühendusi. Samal ajal rakendas riiklik usuasjade komisjon mõningaid 2008. aasta ususeaduse kitsendavaid sätteid vääriti, et takistada Jehoova tunnistajatel end neis regioonides registreerida. 4. septembri otsusega need tõkked kõrvaldati.

2008. aasta ususeadus keelustab registreerimata usuühenduste tegevuse (artikkel 8(2)). Riiklik usuasjade komisjon kasutas seda sätet abinõuna, et keelustada Jehoova tunnistajate usuline tegevus kümnetes Kõrgõzstani suuremates ja väiksemates linnades, kus neil puuduvad kohapeal registreeritud usuühendused. Sama seadus nõudis, et kõigepealt peab usuühendus esitama kohalikule linnavolikogule oma 200 asutajaliikme notariaalse nimekirja, et saada sellele heakskiitu (artikkel 10(2)), ja alles siis võib ta taotleda usuasjade komisjonilt registreerimist. See seadis Jehoova tunnistajad keerulisse olukorda: seaduslikeks usukoosolekuteks vajasid nad usuasjade komisjoni sõnul kohalikku registreerimist, kuid nad ei saanud registreerida, sest kohalikud linnavolikogud ei kiitnud nende asutajaliikmete nimekirju heaks. See andis riiklikule usuasjade komisjonile ja kohalikele võimudele ettekäände Jehoova tunnistajate kimbutamiseks, sest need ei vastanud registreerimisnõuetele. Selliste raskuste tõttu esitasid Jehoova tunnistajad põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse need seadusesätted tühistada.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium teatas oma otsuses, et „kõik usuühingud on seaduse ees võrdsed ning et ühtki mingisse usundisse kuuluvat isikut ega isikute rühma ei või teise usundi liikmetega võrreldes soosida”. Kohus sätestas, et artikkel 10(2), mis nõuab usuühenduse asutajaliikmete nimekirja heakskiitmist kohaliku linnavolikogu poolt, on põhiseadusega vastuolus. Lisaks nentis kohus, et seaduse artiklit 8(2) on vääriti mõistetud. Kohus teatas, et õigus usuvabadusele garanteerib selle, et usuühendus võib vabalt tegutseda riigi igas regioonis, mille ta on otsustanud oma asutamisdokumendis ära näidata. Kirgiisi Vabariigi Jehoova tunnistajate keskuse asutamisdokument aastast 1998 juba määrab täpselt ära, et selle tegevus hõlmab kogu riiki. See tähendab, et Jehoova tunnistajad saavad nüüd vabalt tegeleda oma usuga kõigis Kõrgõzstani regioonides.

Kõrgõzstani lõunaosa Jehoova tunnistajad tervitasid rõõmuga 4. septembri otsust. Iseäranis rõõmustasid Oksana Korjakina ja tema ema Nadežda Sergienko, kes elavad Oši linnas. Nad mõlemad olid mõistetud alates 2013. aasta märtsist koduaresti väidetava kuriteo eest ajal, kui nad jagasid oma usku teistega. Hoolimata selgetest tõenditest nende süütuse kohta süüdistati Oksanat ja Nadeždat kolmelt eakalt naiselt raha väljapetmises.

Kohtulik arutelu toimus Oši linnakohtus 2014. aasta septembris ning 7. oktoobril vabastas kohus mõlemad naised igasugusest kriminaalsüüdistusest ja otsustas, et neile tuleb täielikult kompenseerida alusetu süüdimõistmine, vahistamine ja koduarest. Kohus sedastas, et need kaks Jehoova tunnistajat olid usuliste eelarvamuste ja diskrimineerimise ohvrid ning et selle põhjuseks oli ekslik oletus, et Jehoova tunnistajate tegevus Ošis on seadusvastane, kuna neil puudub kohapeal registreeritud usuühendus. Oma lõplikes argumentides toetusid Oksana ja Nadežda põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. septembri otsusele, millega oli legaliseeritud Jehoova tunnistajate tegevus Ošis ja kõikjal Kõrgõzstanis.

Olles liitunud ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga, on Kõrgõzstan võtnud endale rahvusvahelise kohustuse edendada oma kodanike inimõigusi ja põhivabadusi: vabadust omada usku või veendumusi, vabadust koguneda ja sõnavabadust. Oma hiljutiste usuvabadust pooldavate otsustega on Kõrgõzstani ülemkohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kindlalt toetanud inimõigusi ja põhivabadusi. Kõrgõzstani ligikaudu 5000 Jehoova tunnistajat peavad neile antud usuvabadust kalliks ja hindavad kõrgelt riiklikke institutsioone, kes põhivabadusi kõigi heaks kaitsevad ja toetavad.