Iga kuu puutuvad Lõuna-Korea kohtunikud kokku sama stsenaariumiga. Noormees teatab kohtus, et keeldub sõjaväeteenistusest süümelistel kaalutlustel, ning olgu asjaolud millised tahes, kuulutab kohtunik talle ootuspärase otsuse: 18 kuud vanglakaristust. Seoses ühele sõjaväeteenistusest keeldujale langetatud otsusega nendib kohtunik Young-sik Kim: „Käsitledes nende asja, kes süümelistel põhjustel sõjaväeteenistusest keelduvad, ei saa kohtunikud kuidagi uskuda, et nad karistavad kriminaalkurjategijaid.” Konflikt, mida ta endas tajus, tekitas temas kahtlust, kas sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise kohta käiva seadusmääruse kasutamine nende karistusjuhendina, kes keelduvad väeteenistusest süümelistel kaalutlustel, on õigustatud.

Lõuna-Korea keeldub tunnustamast õigust sõjaväeteenistusest süümelistel kaalutlustel keelduda ning pole loonud mingit asendusteenistuse võimalust. Lõuna-Korea kohtunikel pole selle üha korduva dilemma eest pääsu ja neil tuleb väeteenistusest keeldujad süüdi mõista kui kurjategijad. Pealegi teavad kohtunikud, et ÜRO Inimõiguste Komitee on korduvalt otsustanud — ja see puudutab koguni 501 noormeest –, et Lõuna-Korea ei täida oma rahvusvahelisi kohustusi inimese põhiõiguste vallas, kui võtab väeteenistusest keeldujad kohtulikule vastutusele ja mõistab nad vangi. Tagajärjeks on see, et mõistes vanglakaristusi noortele kristlastest meestele, kelle südametunnistus ei luba neil osaleda väeteenistuses, peab üha enam kohtunikke heitlema omaenda südametunnistusega.

Praeguseks on kuus ringkonnakohtunikku pöördunud sõjaväeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldujate kohtuasjadega Lõuna-Korea konstitutsioonikohtusse, ehkki konstitutsioonikohus otsustas alles aastal 2011, et sõjaväeteenistuse seadus on põhiseadusega kooskõlas. Kohtunike otsused puudutavad ka praktilisi huvivaldkondi.

• Kui kõlbeline on panna vangi inimest, kes keeldub sõdimisest süümelistel põhjustel?

  ”Südametunnistusevabadust kui põhiõigust konstitutsiooniga kaitsta tähendab lõppkokkuvõttes kaitsta inimese südametunnistust, mis on inimväärtuse ja -väärikuse alus. ... Olgugi et nende otsus keelduda sõjaväeteenistusest ei ühti enamuse arvamusega, oleks raske argumenteeritult väita, et selline otsus kujutab endast tõsist ühiskonna- või riigivastast kuritegu, mille puhul on vaja rakendada rangeid sanktsioone kriminaalkaristuse näol.” (Kohtunik Hye-won Lim, Suwoni ringkonnakohus, 21. veebruar 2013, 2012Chogi2381.)

  ”See, kui inimene jõuab otsusele enda suhetes teistega ... [ja] mõtleb tõsiselt inimeksistentsi väärtuse üle, on tema iseloomu vormumise lahutamatu osa. Ka hõlmab see otsust mitte kelleltki elu võtta, seda isegi mitte relvakonflikti käigus. Kui neid, kes on langetanud sellised otsused, sunnitakse täitma sõjaväekohustust või võtma kätte relva ning siis eranditult karistatakse, kui nad keelduvad sellist kohust täitmast, tähendab see tegelikult nende õiguste ja enesemääratluse jalge alla tallamist. See kahtlemata alandab inimväärikust.” (Kohtunik Young-hoon Kang, Söuli põhjaringkonnakohus, 14. jaanuar 2013, 2012Chogi1554.)

• Kas see, kui tunnustada õigust süümelistel kaalutlustel sõjaväeteenistusest keelduda, nõrgestab riigi julgeolekut?

  ”Pole mingeid konkreetseid ja põhjapanevaid tõendeid ega fakte selle kohta, nagu nõrgestaks alternatiivteenistuse sisseseadmine riigi julgeolekut ja rikuks võrdsusprintsiipi sõjaväekohustuse täitmise nõudmise osas.” (Kohtunik Gwan-gu Kim, Changwon Masani ringkonnakohus, 9. august 2012, 2012Chogi8.)

  ”Pole piisavalt alust väita, et riigi julgeolek satub tõsisesse ohtu, nii et on võimatu kaitsta inimväärikust ja kõigi kodanike väärtusi, kui vähemus — nende hulgas Jehoova tunnistajad — keeldub relva kandmast ja sõjaväeõppustel osalemast. Kaebealune ... ongi juba karistusest hoolimata keeldunud sõjaväekohustust täitmast. Kui see väide oleks põhjendatud, oleksid riigi julgeolek ja inimväärikus ja kõigi kodanike väärtused juba praegu tõsises ohus.” (Kohtunik Seung-yeop Lee, Ulsani ringkonnakohus, 27. august 2013, 2013Godan601.)

• Kuidas saab seda küsimust lahendada?

  ”Juhul kui konstitutsioonikohus on arvamusel, et selle juhtumi puhul rakendatav seadusesäte on põhiseadusega vastuolus, on administratiivosakond ja rahvusassamblee pädevad ja võimelised võtma arvesse nii riigi julgeolekut kui ka südametunnistusevabadust ning andma välja seadused, mis tunnustavad väeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumist ja ühtlasi tugevdavad riigi julgeolekut.” (Kohtunik Young-sik Kim, Söuli lõunaringkonnakohus, 9. juuli 2013, 2013Chogi641.)

  ”Kui alternatiivteenistuse korda hoolega kavandada ja juurutada, nii et sõjaväeteenistusest süümelistel kaalutlustel keeldumist ei saa tuua väeteenistusest kõrvalehoidmise ettekäändeks, ei kannata riigi sõjaline tugevus ega märkimisväärselt ka riigi julgeolek.” (Kohtunik Seong-bok Lee, Söuli idaringkonnakohus, 20. veebruar 2014, 2014Chogi30.)

Need kohtunikud on palunud konstitutsioonikohtult vastust seoses neid vaevava dilemmaga süümelistel kaalutlustel väeteenistusest keeldumise küsimuses. Praeguseks on konstitutsioonikohus võtnud vastu 29 kohtuasja, kusjuures kaks neist puudutavad 433 meest.

Mida konstitutsioonikohus nende kohtuasjade puhul otsustab? Kas Lõuna-Korea kõrgeim kohus tunnustab õigust sõjaväeteenistusest süümelistel kaalutlustel keelduda ja avab seega tee uuele seadusandlusele? Kui kohus seda teeb, tõstab ta ausse riigi rahvusvahelised lepped ja konstitutsiooni ning näitab, et väärtustab paljude südametunnistust, tuues kergendust sadadele ebaõiglaselt vangistatud noortele meestele.