Hüppa sisu juurde

Vasakult paremale: vend Ivan Puida kohtusaalis, tema isa Grigori Puida ja vanaisa Pjotr Partsei

14. OKTOOBER 2020
VENEMAA

Kolm põlvkonda ustavust ja julgust

Kolm põlvkonda ustavust ja julgust

Kuigi Ivan Puidale on esitatud kriminaalsüüdistus, on ta julge ja otsusekindel. Talle annab jõudu isa ja vanaisa ustavuse eeskuju.

Vend Ivan Puidal on soojad mälestused sellest, kui ta isa Grigori luges õhtuti talle ja seitsmele vennale-õele „Minu piiblilugude raamatut”. Tal on ka elavalt meeles isaga kuulutamine kodukülakeses Kvitokis, kus ta tihti sattus õpetajate või klassikaaslaste uste taha. Teismelisena kuulutas vend Puida läbitöötamata territooriumil koos emapoolse vanaisa Pjotr Partseiga. Talle avaldas muljet vanaisa innukus ja ennastohverdav vaim.

Vend Puidal on siiani silme ees, kuidas isa ja vanaisa lugesid tihti piiblit ja piiblil põhinevaid väljaandeid. Ta võttis nõuks sama teha.

41-aastane vend Puida käibki oma isa ja vanaisa jälgedes, kuid ettenägematul moel. Föderaalne julgeolekuteenistus arreteeris vend Puida 30. mail 2018 Jehoova teenimise pärast. Ta oli neli kuud trellide taga ja pärast vabanemist veel kuus kuud koduarestis. Samuti vangistati tema vanaisa Pjotr Partsei omal ajal nii natside kui nõukogude võimu poolt. Ka isa Grigori Puida oli Nõukogude Liidu ajal vangis.

Vend Ivan Puida sõnab: „Apostel Paulus kirjutas 2. Timoteosele 3:14: „Püsi selles, mida oled õppinud ja milles sul aidati veendumusele jõuda, sest sa tead, kelle käest sa seda oled õppinud.” Ka mina tunnen neid, kes mulle tõde õpetasid. Ei poliitilised süsteemid ega vangla suutnud neid murda, ja tagakiusamine ei kestnud igavesti. Nüüd olen mina samas olukorras. Tänu nende eeskujule ma tean, milline on lõpptulemus, kui jään Jumalale ustavaks.” Vend Puida ootab oma kohtuotsust.

Ta lisab: „Kui mu isa või vanaisa rääkisid vangisolekust, ei keskendunud nad kunagi rasketele oludele, vaid jutustasid lugusid, kuidas nad seal head sõnumit kuulutasid.”

Vend Ivan Puida isa Grigori, kes on nüüdseks 64-aastane, ristiti 1975. aastal. Selleks ajaks oli ta juba olnud aasta Nõukogude Liidu sunnitöölaagris sõjaväeteenistusest keeldumise pärast. Ta vabastati sealt 1977. aastal. Ta oli veel ühe aasta vangis aastal 1986, kuna omas piiblit, mis oli keelatud. Grigori isa, kelle nimi oli samuti Ivan, oli sunnitöölaagris aastatel 1944–1950 oma kristliku erapooletuse tõttu.

Grigori sõnab: „Tugev usk aitas mul vastu pidada. Ma ei kahelnud hetkekski, et olen õigel teel ja et Jehoova on tõeline Jumal.”

Nüüd on tema poeg Ivan samasuguses olukorras. Grigori jätkab: „Ma mäletan nõukogude aega ja näen, et ajalugu kordub. Ma palvetan, et mu poeg jääks ustavaks ja tooks oma vastupidavusega Jehoova nimele au.”

Ivani vanaisa Pjotr Partsei, kes nüüdseks magab surmaund, saadeti 1943. aastal natsi koonduslaagrisse Majdanekki ja hiljem Ravensbrücki, kuna ta keeldus usust lahtiütlemise dokumendile alla kirjutamast. Liitlasväed vabastasid ta aastal 1945. Pjotr Partsei arreteeriti uuesti 1952. aastal ja mõisteti surma, kuid kohtuotsust muudeti ja ta vabastati 1956. aastal. Ta istus oma usu tõttu veel korra kinni aastatel 1958–1964.

„Mu vanaisa laitmatus on aidanud mul vastu pidada,” ütleb Ivan. „Kui ta üles äratatakse, siis ma räägin talle, et ka minul olid sarnased usuproovid ja et just tema eeskuju aitas mul olla ustav ja julge.”

„Keegi ei saa minult röövida mu usku ja armastust Jehoova vastu. Ma olen ka uurijatele korduvalt öelnud: „Te võite panna mind vangi, aga te ei suuda mu meelt muuta.””

Mis on meie kalleid vendi aidanud?

Ivan sõnab: „Apostlite teod 14:22 ütleb: „Et Jumala kuningriiki pääseda, tuleb meil taluda palju raskusi.” Iga kristlane kogeb oma elus raskusi, olgu see siis vanglakaristus, tõsine haigus või lähedase kaotus. Ustavaks jäämine sõltub meie suhtumisest ja suhetest Jehoovaga. Jehoova on alati oma rahvale toeks.”

Grigori nendib: „Abiks on lähedane sõprus Jehoovaga. Samuti on oluline tõestada endale, et meil on tõde. Siis oled Jehoova teenimise nimel valmis kõike taluma. Sinu pingutused saavad tasutud.”

Meile annavad julgust uudised sellest, kuidas Jehoova toetab vendi ja õdesid, keda Venemaal usu pärast taga kiusatakse. Me palvetame nende eest, et nad jääksid julgeks ja tugevaks ning peaksid meeles Jehoova lubadust „Ära karda ... Sinu tasu on väga suur!” (1. Moosese 15:1.)