Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɔŋmɔ Nanemɛi Ni Yɔɔ “Ŋshɔkpɔi ni Amɛnɔ Bii Jieɔ Naanyobɔɔ Su Kpo” Lɛ Nɔ

Nyɔŋmɔ Nanemɛi Ni Yɔɔ “Ŋshɔkpɔi ni Amɛnɔ Bii Jieɔ Naanyobɔɔ Su Kpo” Lɛ Nɔ

Nyɔŋmɔ Nanemɛi Ni Yɔɔ “Ŋshɔkpɔi ni Amɛnɔ Bii Jieɔ Naanyobɔɔ Su Kpo” Lɛ Nɔ

Yɛ afi 1932 lɛ, gbɛfãa lɛlɛ ko kɛ dumɔwui komɛi ni jara wa waa tee Tonga. Hiɛnyiɛlɔ ni yɔɔ lɛlɛ lɛ mli lɛ kɛ wolo bibioo ni ji “Where Are the Dead?” (Nɛgbɛ Gbohii lɛ Yɔɔ?) lɛ ha Charles Vete. Charles yiŋ tsɔ akɛ ena anɔkwale lɛ. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso lɛ kpɛlɛ Charles nibimɔ koni etsɔɔ wolo bibioo lɛ shishi kɛya emaŋ wiemɔ mli lɛ nɔ. Beni egbe wolo lɛ shishitsɔɔmɔ naa lɛ, akala woji bibii lɛ ni akɛ 1,000 maje lɛ ni ebɔi jaa. Nɛkɛ gbɛ nɔ atsɔ ashwã Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ he dumɔ wui lɛ yɛ Tonga maŋtsɛyeli lɛ mli.

KƐ́ OKWƐ Pacific Wuoyigbɛ shikpɔŋ he mfoniri lɛ mli lɛ, obaana Tonga yɛ international date line lɛ anaigbɛ, yɛ he ni date line lɛ kɛ Tropic of Capricon tsaa yɛ lɛ. Anaa Tongatapu, ni ji Tonga ŋshɔkpɔ ni da fe fɛɛ lɛ yɛ Auckland, New Zealand wuoyi-bokagbɛ aaafee kilomitai 2,000. Ŋshɔkpɔi 171 yɔɔ Tonga, ni emli 45 ji nɔ ni mɛi yɔɔ nɔ. James Cook, ni eji jeŋ shikpálɔ ni jɛ Britania ni he gbɛi waa yɛ afii ohai 18 lɛ mli lɛ ji mɔ ni wo ŋshɔkpɔi ni etse amɛhe banee nɛɛ akɛ Ŋshɔkpɔi ni Amɛnɔ Bii Jieɔ Naanyobɔɔ Su Kpo.

Mɛi 106,000, yɔɔ Tonga ŋshɔkpɔi ni ajara mli awo ŋshɔkpɔi akui etɛ mli lɛ anɔ—kui nɛɛ amli nɔ ni dara ji Tongatapu, Ha’apai, kɛ Vava’u. Yehowa Odasefoi asafoi enumɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ etɛ yɛ Tongatapu, ni ji kuu ni emlibii fa fe fɛɛ lɛ, ni ekome yɛ Ha’apai, ni ekroko lɛ hu yɛ Vava’u. Yehowa Odasefoi lɛ ma maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia kɛ wiemɔi ashishitsɔɔmɔ nitsumɔhe yɛ Nuku’alofa, ni ji maŋtiase lɛ masɛi bɔni afee ni amɛkɛye amɛbua mɛi ní amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ nanemɛi.—Yesaia 41:8.

Kɛjɛ afi 1930 kɛbaa lɛ, mɛi pii bale Charles Vete akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome, eyɛ mli akɛ enáaa baptisimɔ aahu kɛbashi afi 1964. Mɛi krokomɛi yafata ehe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni yɛ afi 1966 lɛ mli lɛ, ama Maŋtsɛyeli Asa ko ni mɛi 30 nyɛɔ amɛyaa mli. Yɛ afi 1970 mli lɛ, ato asafo ko ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 20 yɔɔ mli shishi yɛ Nuku’alofa.

Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ, aana gbalɔ Yesaia wiemɔi ni ewie akɛ: “Amɛkɛ anunyam aha Yehowa, ní amɛjaje eyijiemɔ lɛ yɛ ŋshɔkpɔi lɛ anɔ!” lɛ amlibaa yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ yɛ Tonga Ŋshɔkpɔi lɛ anɔ. (Yesaia 42:12) Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ etee nɔ eshwere, ni aye abua mɛi babaoo ni amɛkɛ Yehowa ebaná naanyobɔɔ wekukpaa. Yɛ kpokpaa wulu nɔ kpee ni afee yɛ Nuku’alofa yɛ afi 2003 lɛ shishi lɛ, aná mɛi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ji mɛi 407, ni abaptisi mɛi 5. Yɛ afi 2004 lɛ, mɛi ayifalɛ ni tee Kaimɔ lɛ shishi ji 621, ni tsɔɔ akɛ shweremɔ babaoo yɛ ni baanyɛ aba.

Amɛshihilɛ Yɛ Mlɛo

Kɛlɛ, anaa odaseyelii yɛ maji krokomɛi ni bɛ maŋtiase lɛ mli lɛ amli ni tsɔɔ akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi ahe miihia lolo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehe miihia ni atsɔɔ mɛi 8,500 ni yɔɔ ŋshɔkpɔi 16 ni feɔ Ha’apai ŋshɔkpɔi akuu lɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ ahe nii babaoo. Ha’apai ŋshɔkpɔi lɛ yɛ jɔɔ mli ni amɛnɔ eyimɔ kɛ tɛŋ tsei titri, ni ŋshɔnaa shia yɛŋ babaoo yɛ amɛ ŋshɔi lɛ anaa. Ŋshɔŋ nui lɛ amli tse waa, ni anyɛɔ anaa nu lɛ shishi kɛyashɛɔ nɔ ni fe mitai 30. Eyɛ miishɛɛ waa akɛ aaasere yɛ ŋshɔ kɛ emli tɛi kɛ looi fɛfɛji kɛ amɛ henɔi srɔtoi ni fe 100 lɛ ateŋ. Kɛ́ aaawie lɛ, akrowai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ daraa. Eyɛ mli akɛ shiai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ jeee shiai haŋtsii moŋ, shi amaa lɛ bɔ ni amɛbaanyɛ amɛkpee lasuogbele ni tswaa yɛ jɛmɛ shikpɔji lɛ anɔ lɛ naa.

Mango tsei kɛ aduawa tsei krokomɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ haa ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ náa hɔ̃ɔŋ kɛ niyenii. Niyenii taomɔ kɛ nihoomɔ heɔ be ni akɛtsuɔ nii yɛ gbi lɛ mli babaoo. Yɛ kpolotoo lòo ni ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ náa amɛyeɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛnáa ŋshɔŋlooi babaoo hu. Trom ni wekui feɔ lɛ haa amɛnáa ŋmɔshi nibii kɛ yeli baji. Ayɛ aduawa tsei tamɔ akutu kɛ abonua ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkwɛ̃; akokooshi tsei kɛ akwadu tsei fá babaoo yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Akɛ shikpɔŋ tsofai ni akɛ baji, tsei ahe totoi, kɛ tsei ashishifai feɔ lɛ ahe nilee tsɔseɔ bii heei ni afɔɔ lɛ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, nibii ni yɔɔ Ha’apai ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ ateŋ nɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ji ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii ni jieɔ naanyobɔɔ su kpo, ni amɛnyɛɔ amɛhiɔ shihilɛhe ni yɔɔ dioo lɛ. Mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ashihilɛ bɛ haŋtsii. Yei lɛ ateŋ mɛi babaoo tsuɔ ŋaalee nitsumɔi, tamɔ kɛntɛŋ-lòo, atadei ni akɛ tsei ahe totoi ní atswia lòɔ, kɛ saa feemɔ. Tonga yei feɔ ekome kɛtsuɔ nii yɛ tsei ni haa hɔ̃ɔŋ ashishi, amɛgbaa sane, amɛláa, amɛŋmɔɔ, ni bei pii lɛ amɛbii loo amɛbifabii kamɔɔ shi loo amɛshwɛɔ yɛ amɛmasɛi. Yei lɛ ji mɛi titri ni yajeɔ adɔdei kɛ ŋshɔŋ looi krokomɛi ni ayeɔ, ní ŋshɔŋ baji ní akɛfeɔ saladi ni ŋɔɔ lɛ fata he lɛ yɛ ŋshɔŋ tɛi lɛ ahe be mli ni ŋshɔ lɛ efã.

Hii lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ amɛbe tsuɔ nii kɛyeɔ okwaa, amɛyaa woo, amɛkɛ tsei gbɔɔ nibii, amɛkpɛɔ lɛlɛ, ni amɛkpɛɔ amɛyaa. Hii, yei, kɛ gbekɛbii fãa gbɛ yɛ lɛji ni ahà yiteŋ amli kɛjɛɔ ŋshɔkpɔ kome nɔ kɛyaa ekroko nɔ kɛyasaraa amɛwekumɛi, kɛyaa helatsamɔhei, ni amɛkɛyayeɔ jara hu.

Sane Kpakpa lɛ Yashɛ Hei ni Etse Amɛhe Banee lɛ Po

Shihilɛ ni hi jogbaŋŋ ni tamɔ nɛkɛ ji nɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi enyɔ kɛ gbɛgbalɔi enyɔ komɛi ni yashɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ yɛ afi 2002 Kaimɔ be lɛ mli lɛ yanina. Yɛ bei ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, Odasefoi yasara Ha’apaibii yɛ bei komɛi amli ni amɛshi woji ni Yehowa Odasefoi fee lɛ ekomɛi amɛha amɛ, ni amɛkɛ maŋbii lɛ kase Biblia lɛ po.

Biblia tsɔɔlɔi ejwɛ ni tee jɛmɛ lɛ tee yɛ yiŋtoi etɛ hewɔ: Koni amɛyaja Biblia woji, ni amɛkɛ mɛi aje shia Biblia mli nikasemɔi ashishi, kɛ agbɛnɛ koni amɛfɔ̃ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ nine kɛba Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ shishi. Amɛnyɛ amɛtsu amɛyiŋtoi etɛ nɛɛ fɛɛ he nii. Mɛi 97 kpɛlɛ ninefɔ̃ɔ ni akɛha amɛ koni amɛba Yesu gbele lɛ Kaimɔ lɛ shishi lɛ nɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi kɛ lɛji ni ahako yiteŋ fã gbɛ yɛ nugbɔnɛmɔ kɛ ahum ni naa wa lɛ fɛɛ sɛɛ. Akɛni kɔɔyɔɔ lɛ mli ehiii hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo wɔ he ni afee Kaimɔ lɛ yɛ lɛ nakai gbɛkɛ lɛ, ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee amɛshiai amli enɔ jetsɛremɔ.

Wielɔ ni ha Kaimɔ wiemɔ lɛ hu náaa nibii mlɛo. Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ni ha wiemɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Mileee bɔ ni matsɔɔ mitsui ni fã yɛ Kaimɔ wiemɔ lɛ ni miha lɛ shii enyɔ yɛ nakai gbɛkɛnaashi kometoo lɛ nɔŋŋ mli yɛ mɛi krokomɛi awiemɔ mli lɛ mli maha. Obaanyɛ ofee bɔ ni mitsui ye miha lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔ mli okwɛ. Kwɛ bɔ ni sɔlemɔ ye ebua mi! Mikai wiemɔi kɛ wiemɔi kukuji ni mihiɛ kãaa nɔ lɛ po.”

Nɔ ni jɛ Ha’apai ŋshɔkpɔi lɛ anɔ bii lɛ amiishɛɛ shi ni sanekpakpa shiɛlɔi lɛ yatée lɛ mli kɛba ji akɛ abaptisi gbalashihilɛ mli hefatalɔi ejwɛ yɛ nakai kpokpaa lɛ nɔ. Yɛ shihilɛ lɛ eko mli lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi ejwɛ lɛ ateŋ mɔ kome ni ji wu lɛ ná Odasefoi lɛ awoji lɛ ahe miishɛɛ yɛ be mli ni ekaseɔ osɔfoyeli yɛ sɔlemɔ ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli lɛ.

Eyɛ mli akɛ nuu nɛɛ kɛ eŋa ji ohiafoi moŋ, shi amɛfɔɔ shika ni fa saŋŋ kɛ tooyeli kɛ atsɛ́ amɛgbɛi yɛ daa afi afɔleshãa nifeemɔ ko ni amɛsɔlemɔ lɛ feɔ kɛtaoɔ shika lɛ shishi. Odasefonyo ni yasara amɛ lɛ bi wu lɛ koni egbele e-Biblia lɛ ni ekane 1 Timoteo 5:8. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Kɛ́ mɔ ko kwɛɛɛ lɛ diɛŋtsɛ emɛi, titri lɛ lɛ diɛŋtsɛ eshiabii lɛ, ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ, ni efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ.” Biblia shishitoo mla nɛɛ sa wu lɛ tsui he. Eyɔse akɛ etsuuu eweku lɛ hiamɔ nibii ahe nii yɛ nibii wuji ni sɔlemɔ lɛ biɔ ni etsuɔ he nii lɛ hewɔ. Beni etee daa afi afɔleshãa nifeemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ shishi lɛ, eyɛ mli akɛ no mli lɛ ehiɛ shika yɛ ekotoku lɛ mli moŋ, shi ehiɛ kpaaa 1 Timoteo 5:8 lɛ nɔ. Beni atsɛ́ egbɛi lɛ, ekɛ ekãa kɛɛ osɔfo lɛ akɛ eweku lɛ hiamɔ nii ahe nitsumɔ ji nɔ ni he hiaa tsutsu. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, sɔlemɔ onukpai lɛ gbe gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ahe guɔ ni amɛwie amɛhiɛ nyanyaanya yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ.

Beni nuu lɛ kɛ eŋa lɛ kɛ Yehowa Odasefoi lɛ ekase Biblia lɛ sɛɛ lɛ, amɛbatsɔmɔ sanekpakpa shiɛlɔi. Wu lɛ kɛɛ akɛ: “Biblia mli anɔkwale lɛ etsake mi. Mijeee mɔ ni yi wa yɛ weku lɛ nɔ dɔŋŋ. Mikpa dãanumɔ shɛii. Mɛi ni yɔɔ akrowa ni miyɔɔ mli lɛ miina tsakemɔ ni anɔkwale lɛ kɛba mishihilɛ mli lɛ faŋŋ. Migbɛkpamɔ ji akɛ amɛbale anɔkwale lɛ taakɛ mibale lɛ.”

Akɛ Quest lɛlɛ lɛ Tsu Nii Kɛtao Mɛi

Yɛ nyɔji fioo komɛi asɛɛ yɛ Kaimɔ ni afee yɛ afi 2002 lɛ mli lɛ, lɛlɛ kroko kɛ jatsu ko ni jara wa waa ba Ha’apai ni etse ehe banee lɛ. Quest, ni ji shisharamɔ lɛlɛ ni kɛlɛ ji mitai 18 ni jɛ New Zealand lɛ fã gbɛ kɛkpa Tonga ŋshɔkpɔi lɛ anɔ. Mɛi ni yɔɔ lɛlɛ lɛ mli ji Gary kɛ Hetty, kɛ amɛbiyoo Katie. Nyɛmimɛi hii kɛ yei nɛɛhu ni jɛ Tonga kɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi enyɔ bafata amɛhe yɛ gbɛ̀i enyɔ ni amɛfã lɛ mli. Nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛ hesaai ni amɛyɔɔ yɛ lɛlɛ kudɔmɔ mli lɛ ye amɛbua kɛkudɔ lɛlɛ lɛ, ni bei komɛi lɛ, amɛkudɔɔ lɛlɛ lɛ kɛtsɔmɔɔ ŋshɔŋ tɛi ni eteetee amɛhe yɛ nu lɛ mli lɛ ahe. Gbɛfaai nɛɛ eyafeee lɛlɛ kɛ shisharamɔ ni yɔɔ miishɛɛ. Mɛi ni yɔɔ lɛlɛ lɛ mli lɛ tee koni amɛyatsɔɔ mɛi Biblia mli anɔkwalei lɛ. Amɛfã gbɛ kakadaŋŋ yɛ ŋshɔ hiɛ kɛtee ŋshɔkpɔi 14 anɔ. Ashiɛko Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ ekomɛi anɔ pɛŋ.

Te gbɔmɛi lɛ here nɔ amɛha tɛŋŋ? Bei pii lɛ, amɛkɛ su ni tamɔ mɛi komɛi ni miitao ale nɔ ko, miishɛɛ su, kɛ nifeemɔi ni akɛjieɔ gbɔfeemɔ kpo yɛ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ hereɔ ŋshɔ hiɛ shiɛlɔi lɛ. Be mli ni ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ enu nɔ hewɔ ni abasara amɛ lɛ shishi lɛ, amɛjieɔ hiɛsɔɔ kpele kpo amɛtsɔɔ. Odasefoi ni yasara ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ na faŋŋ akɛ amɛyɛ bulɛ kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni amɛhiɛ yɛ amɛmumɔŋ hiamɔ nibii anɔ.—Mateo 5:3.

Bei pii lɛ, saralɔi lɛ taraa tsei ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ashishi, ni mɛi ni yɔɔ Ŋmalɛ mli sanebimɔi babaoo ni amɛbaabi amɛ lɛ bɔleɔ amɛ kɛkpeɔ. Kɛ́ je ná lɛ, ayatsaa Biblia mli sanegbaai lɛ anɔ yɛ shiai amli. Gbɔmɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔi lɛ ateŋ ekome nɔ lɛ kɛ henumɔ kɛɛ Odasefoi ni miishi amɛ lɛ akɛ: “Nyɛkayaa! Namɔ baaha wɔsanebimɔi lɛ ahetoo kɛji nyɛtee?” Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome tsɔɔ mli akɛ: “Ebafeɔ nɔ ni wa be fɛɛ be akɛ wɔɔshi mɛi babaoo ni tamɔ gwantɛŋi ni anɔkwale lɛ he hɔmɔ miiye amɛ lɛ wɔya. Adu anɔkwale lɛ he dumɔwui babaoo.” Beni Quest lɛlɛ lɛ yashɛ ŋshɔkpɔi lɛ ateŋ ekome nɔ lɛ, Odasefoi lɛ na akɛ mɔ fɛɛ mɔ wo nidiŋ. Maŋ onukpa lɛ ŋa gbo etsɛko. Lɛ diɛŋtsɛ eda nyɛmimɛi lɛ ashi akɛ amɛkɛ Biblia mli saji ni shɛjeɔ mɔ mii ebaha amɛ.

Ebɛ mlɛo akɛ aaaya ŋshɔkpɔi lɛ ateŋ ekomɛi anɔ. Hetty tsɔɔ mli akɛ: “Ŋshɔkpɔi lɛ ateŋ ekome bɛ he ko kpakpa ni lɛlɛ nyɛɔ ekpelekeɔ shi yɛ, ja ŋshɔŋ tɛi kakadaji ni mamɔ shi jaŋ jaŋ yɛ nu lɛ mli lɛ pɛ. Wɔ rɔba lɛlɛ bibioo lɛ pɛ wɔnyɛɔ wɔkɛyaa jɛmɛ. Klɛŋklɛŋ, esa akɛ wɔfɔ̃ wɔbaagii lɛ wɔha mɛi babaoo ni amɛbadamɔ ŋshɔ lɛ naa amɛgbɛ amɛdɛŋ koni amɛsɔo lɛ. Yɛ no sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔtumɔ kɛjɛ rɔba lɛlɛ lɛ mli oya be mli ni ewoɔ ehe nɔ yɛ tɛsaa tɛtrɛɛ ni tsa ŋshɔŋ tɛi kakadaji lɛ nɔ dani eku sɛɛ kɛya nu lɛ mli ekoŋŋ.”

Kɛlɛ, jeee mɛi ni yɔɔ lɛlɛ lɛ mli lɛ fɛɛ ji amlakui ekãalɔi. Beni amɛfã gbɛ otsii enyɔ sɛɛ lɛ, hiɛnyiɛlɔ lɛ ŋma yɛ amɛsɛɛkuu kɛmiiya Tongatapu, ni ji ŋshɔkpɔ wulu lɛ nɔ lɛ he akɛ: “Wɔyɛ gbɛfãa ni baahe ŋmɛlɛtswai 18 kã wɔhiɛ. Wɔnyɛŋ wɔfã gbɛ ŋmɛlɛtswai lɛ fɛɛ ni wɔwaaa, yɛ mɛi ni he yeɔ yɛ gbeyei ni amɛsheɔ yɛ ŋshɔ hiɛ gbɛfãa hewɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ ahewɔ. Wɔyɛ miishɛɛ akɛ wɔmiiya shia, shi eji dɔlɛ kɛha wɔ hu akɛ wɔmiishi mɛi babaoo ni amrɔ nɛɛ amɛnu Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ wɔya. Wɔmiituu amɛ wɔmiiwo Yehowa kwɛmɔ shishi, koni emumɔ krɔŋkrɔŋ kɛ eŋwɛibɔfoi lɛ aye abua amɛ ni amɛshwere yɛ mumɔŋ.”

Ŋshɔkpɔi ni Hiɛnɔkamɔ Yɔɔ akɛ Amɛbaashwere

Yɛ aaafee nyɔji ekpaa ni Quest lɛlɛ lɛ shi jɛmɛ lɛ sɛɛ lɛ, atsu Stephen kɛ Malaki, ni amɛji gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ kɛtee Ha’apai ŋshɔkpɔi lɛ anɔ koni amɛyashiɛ yɛ jɛmɛ. Amɛyafata gbalashihilɛ mli hefatalɔi enyɔ ni abaptisi amɛ nyɛsɛɛ nɛɛ ahe kɛmiitsɔɔ mɛi Biblia mli saji. Akɛ mɛi susuɔ tsɔɔmɔi ahe saji kɛ miishɛɛ, ni shiɛlɔi kɛ Biblia lɛ miitsu nii jogbaŋŋ.

Yɛ December 1, afi 2003 lɛ mli lɛ, ato asafo shishi yɛ Haʹapai, ni no ji asafo ni ji enumɔ ni ato shishi yɛ Tonga. Gbekɛbii babaoo fata mɛi ni yaa kpeei lɛ ahe. Amɛ́kase bɔ ni aboɔ sane toi jogbaŋŋ. Amɛtaraa shi dioo ni amɛfeɔ klalo koni amɛkɛ amɛhe awo nifeemɔi ni biɔ sanebimɔi kɛ hetooi amli. Jɛmɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, “nilee ni amɛyɔɔ yɛ saji ni yɔɔ wolo ni ji Mi-Wolo ni Gbaa Biblia Mli Saji lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ fɔlɔi kɛ hiɛdɔɔ miitsu gbɛnaanii ni kã amɛnɔ akɛ amɛdũ Biblia mli anɔkwalei amɛwo amɛbii amli lɛ he nii.” Eka shi faŋŋ akɛ, hiɛnɔkamɔ yɛ akɛ mɛi babaoo lolo baaba abatsɔmɔ Yehowa nanemɛi yɛ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ.

Nɔ ni fe afii 70 nɛ beni Charles Vete tsɔɔ wolo bibioo ni ji Where Are the Dead? lɛ shishi kɛtee emaŋ wiemɔ ni ji Tonga lɛ mli lɛ, no mli ekpaaa gbɛ Maŋtsɛyeli dumɔwui lɛ baahe shi waa yɛ emaŋbii lɛ atsuiiaŋ tamɔ nɛkɛ. Yehowa etee nɔ ejɔɔ sanekpakpa ni ajajeɔ ni yaa nɔ eshwereɔ ni aje shishi yɛ gbɛ bibioo nɔ yɛ nɛkɛ maŋ ni yɔɔ wɔshikpɔŋ lɛ nɔ he ko ni etse ehe banee nɛɛ nɔ. Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, ŋmɛnɛ abaanyɛ akɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ Tonga fata ŋshɔkpɔi ni etse amɛhe banee ni miitsi kɛmiiba Yehowa ŋɔɔ lɛ ahe. (Lala 97:1; Yesaia 51:5) Amrɔ nɛɛ, Yehowa nanemɛi babaoo yɛ “Ŋshɔkpɔi ni Amɛnɔ Bii Jieɔ Naanyobɔɔ Su Kpo” nɛɛ nɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Charles Vete yɛ afi 1983

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Tsei ahe totoi ní atswia ni akɛmiifee mama

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Akɛ “Quest” lɛlɛ lɛ tsu nii kɛgbɛ sanekpakpa lɛ ashwã Tonga

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Wiemɔi ashishitsɔɔlɔi akuu yɛ Nukuʹalofa

[Hei ni Mfonirii ni yɔɔ baafa 9 lɛ Jɛ]

Tsei ahe totoi ní atswia ni akɛmiifee mama: © Jack Fields/CORBIS; mfonirii nibaafa 8 kɛ 9, kɛ wuoyaa: © Fred J. Eckert