Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jwetri Ní Wɔtao Lɛ Wo Yibii Kpakpai Ni Hiɔ Shi Daa

Jwetri Ní Wɔtao Lɛ Wo Yibii Kpakpai Ni Hiɔ Shi Daa

Wala Shihilɛ He Sane

Jwetri Ní Wɔtao Lɛ Wo Yibii Kpakpai Ni Hiɔ Shi Daa

Taakɛ Dorothea Smith Kɛ Dora Ward Gba

Mɛɛ jwetri nɛkɛ wɔtao lɛ? No mli lɛ wɔji gbekɛbii yei enyɔ ni miishwe waa koni wɔná Yesu famɔ akɛ: “Nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi” lɛ mli gbɛfaŋnɔ. (Mateo 28:19) Ha wɔtsɔɔ bɔ ni fee ni jwetri nɛɛ taomɔ wo yibii kpakpai ni hiɔ shi daa.

DOROTHEA: Afɔ́ mi yɛ 1915. No mli lɛ aje Jeŋ Ta I lɛ shishi etsɛko, ni miji bi etɛ nɔ ní afɔ́. Wɔhi he ko ni bɛŋkɛ Howell, yɛ Michigan, yɛ United States. Mitsɛ bɛ Nyɔŋmɔjamɔ he miishɛɛ, shi minyɛ awo yaa sɔlemɔ. Awo tsɔɔ wɔ koni wɔye Kitai Nyɔŋma lɛ nɔ, shi eŋɔɔɔ enaa akɛ mi kɛ minyɛ nuu Willis, kɛ minyɛmi yoo Viola eyaaa sɔlemɔ ko.

Beni miye afii 12 lɛ, Awo kpɛ eyiŋ akɛ ebaaha abaptisi mi awo Presby Sɔlemɔ lɛ mli. Mikaiɔ gbi ni abaptisi mi lɛ jogbaŋŋ. Nakai gbi lɛ abaptisi abifabii enyɔ ni amɛnyɛmɛi hiɛ amɛ lɛ hu. Efee mi hiɛgbele waa akɛ abaptisi mi kɛ abifabii fɛɛ shikome. Osɔfo lɛ tsɔ nu fioo eshwa miyiteŋ ni etswia nibii komɛi ni minuuu shishi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, milé nɔ ko kwraa yɛ baptisimɔ he tamɔ nakai abifabii lɛ nɔŋŋ!

Gbi ko yɛ afi 1932 lɛ, lɔle ko bama wɔshĩa lɛ hiɛ, ni awo tee eyakwɛ mɛi ni yɔɔ shinaa lɛ naa lɛ. Oblahii enyɔ komɛi ni miija Nyɔŋmɔjamɔ he woji damɔ shinaa lɛ naa. Amɛteŋ mɔ kome kɛɛ atsɛɔ lɛ Albert Schroeder. Ekɛ Yehowa Odasefoi awoji komɛi tsɔɔ Awo. Awo ŋɔ woji lɛ. Nakai woji lɛ ye kɛbua lɛ ni ekpɛlɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ nɔ.

Jwetri lɛ Taomɔ Je Shishi

Sɛɛ mli lɛ, miyahi minyɛmi yoo ni yɔɔ Detroit lɛ ŋɔɔ. Mikɛ yoo nukpa ko ni kɛ minyɛmi yoo lɛ bakaseɔ Biblia lɛ kpe yɛ jɛmɛ. Nakai nikasemɔi lɛ ha mikai redio nɔ nifeemɔ ko ni afeɔ daa otsi ní mi kɛ awo boɔ toi lɛ. J. F. Rutherford, ni ji mɔ ni nyiɛ Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ hiɛ yɛ nakai beaŋ lɛ kɛ minitii 15 haa Biblia mli saneyitso ko he wiemɔ. Yɛ afi 1937 lɛ, wɔkɛ klɛŋklɛŋ Yehowa Odasefoi asafo ni ato yɛ Detroit lɛ bɔi bɔɔ. Enɔ afi lɛ, abaptisi mi.

Yɛ afi 1940 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, atswa adafi akɛ Yehowa Odasefoi lɛ baagbele skul ko ni atsɛɔ lɛ Gilead lɛ naa yɛ South Lansing, yɛ New York, koni akɛtsɔse maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi. Beni miná mile akɛ abaawo mɛi ni baagbe skul lɛ naa lɛ ateŋ mɛi komɛi agbɛ kɛya maŋsɛɛ lɛ, miwie yɛ miyitsoŋ akɛ, ‘Enɛ lɛ esa akɛ mi hu maya eko!’ Kɛkɛ ni mikɛfee oti ni ma mihiɛ akɛ maya Gilead. Mɛɛ hegbɛ po eeeji nɛkɛ akɛ mayatao “jwetrii”—ni ji mɛi ni miishwe ni amɛbatsɔmɔ Kristo Yesu kaselɔi—yɛ maji krokomɛi anɔ!—Hagai 2:6, 7.

Miishɛ Oti ni Ma Mihiɛ lɛ He Fiofio

Yɛ April 1942 lɛ, mikpa nitsumɔ ni mitsuɔ lɛ, ni mi kɛ Kristofoi nyɛmimɛi yei enumɔ komɛi kɛ wɔhe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ, loo be fɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Findlay, yɛ Ohio. Asafo ko bɛ jɛmɛ ni kpeɔ kɛkaseɔ nii tamɔ afeɔ yɛ asafoi amli lɛ, shi wɔkaneɔ saji ni yɔɔ Kristofoi awoji lɛ amli lɛ akɛ kuu, ni wɔkɛ wowooɔ wɔhe hewalɛ. Nyɔɔŋ nɔ ni mije gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ, miha mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ woji 95! Aaafee afi kɛ fã sɛɛ lɛ, aha miyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ Chambersburg, yɛ Pennsylvania. Nyɛmi yoo Kristofonyo Dora Ward ni jɛ Iowa lɛ fata gbɛgbalɔi enumɔ komɛi ni miyafata amɛhe yɛ jɛmɛ lɛ ahe. Dora batsɔ mɔ ko ni mi kɛ lɛ fee ekome kɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Abaptisi wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ yɛ afi kome mli, ni ekã wɔ fɛɛ wɔtsui nɔ akɛ wɔbaaya Gilead skul lɛ eko, koni wɔyasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi.

Mra mli yɛ afi 1944 lɛ, gbi ni yɔɔ miishɛɛ fe fɛɛ kɛha wɔ lɛ bashɛ! Afɔ̃ wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ nine koni wɔya Gilead skul klas ni ji ejwɛ lɛ. Skul lɛ je shishi yɛ August yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli. Shi dani matsa nɔ lɛ, ha ni Dora hu agba bɔ ni fee ni ebafata mihe kɛtao jwetrii yɛ be babaoo mli lɛ.

Mishwe akɛ Maje Be Fɛɛ Odaseyeli Nitsumɔ Shishi

DORA: Minyɛ awo sɔleɔ be fɛɛ be bɔni afee ni enu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi. Gbi ko Hɔgbaa lɛ, mi kɛ lɛ bo shiɛmɔ ko ní J. F. Rutherford ha yɛ redio nɔ lɛ toi. Beni egbe wiemɔ lɛ naa lɛ, Awo kɛ henumɔ ko bo akɛ, “Anɔkwale lɛ nɛ!” No sɛɛ etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔbɔi Yehowa Odasefoi awoji lɛ kasemɔ. Yɛ afi 1935, beni miye afii 12 lɛ, miyabo baptisimɔ he wiemɔ ní Yehowa Odasefonyo ko ha lɛ toi, ni minu he yɛ mitsuiŋ akɛ esa akɛ majɔɔ miwala nɔ maha Yehowa. Afii etɛ sɛɛ lɛ, abaptisi mi. Mihenɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ lɛ ye kɛbua mi ni eha otii ni mikɛmamɔ mihiɛ lɛ hi mijwɛŋmɔ mli yɛ afii ni eshwɛ ni mikɛtee skul lɛ mli. Miishwe ni magbe skul naa oya koni mabɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ.

Nakai beaŋ lɛ, Odasefoi asafo ni wɔkɛbɔɔ lɛ kpeɔ yɛ Fort Dodge, yɛ Iowa. Dani mɔ ko baaya Kristofoi akpee lɛ, esa akɛ emia ehiɛ waa. Yɛ nakai beaŋ lɛ, sanebimɔi fataaa Buu-Mɔɔ mli nikasemɔi ni akaseɔ yɛ asafoŋ kpeei ashishi lɛ ahe. Ahaa asafoŋbii lɛ ŋmalaa sanebimɔi amɛhaa nyɛmi nuu ni kwɛɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ nɔ lɛ. Daa Ju gbɛkɛ lɛ, mi kɛ awo ŋmalaa sanebimɔi kɛha kuku fɛɛ kuku, ni wɔkɛ sanebimɔi nɛɛ yahaa nɔkwɛlɔ lɛ koni ehala emli nɔ ni ebaabi.

Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔi basaraa wɔsafo lɛ yɛ be kɛ beaŋ. Beni miye afii 12 lɛ, amɛteŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ John Booth lɛ tsɔɔ mi bɔ ni ashiɛɔ ahaa yɛ shĩa kɛ shĩa. Beni miye afii 17 lɛ, mi bi lɛ ni etsɔɔ mi bɔ ni aŋmalaa gbɛbimɔ wolo kɛha gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ nii ahaa, ni eye kɛbua mi. Nakai beaŋ lɛ, mibɔleee akɛ mi kɛ lɛ baakpe ekoŋŋ ni wɔbaatsɔmɔ nanemɛi yɛ sɛɛ mli!

Ákɛ gbɛgbalɔ lɛ, mi kɛ Nyɛmiyoo Dorothy Aronson, ni ji be fɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ, ní eye mi onukpa afii 15 lɛ fɔɔ shiɛmɔ yaa. Wɔtsu nii kutuu akɛ gbɛgbalɔi aahu kɛyashi afɔ̃ lɛ nine ní etee Gilead klas ni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ yɛ afi 1943. No sɛɛ lɛ, mikome too mitee nɔ misɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ.

Shitee-Kɛwoo Nyɛɛɛ Atsĩ Wɔnaa

Akɛni Jeŋ Ta II lɛ ha maŋ hedɔɔ mumɔ bahe shi waa hewɔ lɛ, afi 1940 afii lɛ bafee jaramɔ bei kɛha wɔ. Kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ, be pii lɛ afɔ̃ɔ wuɔ wɔji ni esha kɛ ameo tsuji atswiaa wɔ, ni bei komɛi lɛ, atswiaa wɔ tɛi po! Kaa lɛ mli ba wa beni wɔkɛ Buu-Mɔɔ Consolation (ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Awake!) lɛ haa yɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ lɛ. Jamɔi ni teɔ shi kɛwoɔ wɔ lɛ yawo polisifoi lɛ ayiŋ, kɛkɛ ni polisifoi lɛ bawo wɔhe gbeyei akɛ kɛ́ amɛna ni wɔmiishiɛ yɛ faŋŋ ekoŋŋ lɛ, amɛbaamɔmɔ wɔ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔkpaaa shiɛmɔ, ni no hewɔ lɛ amɔmɔ wɔ kɛtee polisifoi anitsumɔhe lɛ ni ayata wɔdaŋ. Beni aŋmɛɛ wɔhe lɛ, wɔku wɔsɛɛ kɛtee nakai gbɛjegbɛ lɛ nɔŋŋ nɔ, ni wɔkɛ nakai woji tɛtrɛbii lɛ nɔŋŋ yaha. Nyɛmimɛi hii ní nyiɛ nitsumɔ lɛ hiɛ lɛ wo wɔ ŋaa ni wɔkɛ Yesaia 61:1, 2 lɛ afã wɔhe, ni wɔfee nakai. Be ko beni oblanyo polisifonyo ko bɛŋkɛ mi lɛ, mikɛ hekpokpomɔ tĩ nakai ŋmalɛ lɛ mli wiemɔi lɛ amli miha lɛ. Shi naakpɛɛ sane ji akɛ, oya nɔŋŋ kɛkɛ ni edɔ ehe ni eshi mi etee! Enɛ ha mina akɛ ŋwɛibɔfoi lɛ miibu wɔhe.

Gbi ko ní Mihiɛ Kpaŋ nɔ Kɔkɔɔkɔ

Yɛ afi 1941 lɛ, mikɛ miishɛɛ tee gbii enumɔ kpee ni Yehowa Odasefoi fee yɛ St. Louis, yɛ Missouri lɛ eko. Nyɛminuu Rutherford bi gbekɛbii fɛɛ ni eye kɛjɛ afii 5 kɛyashi afii 18 ni ba kpee lɛ koni amɛbua amɛhe naa yɛ shwɛmɔhe ni afee kpee lɛ yɛ lɛ teŋ. Gbekɛbii akpei abɔ bua amɛhe naa yɛ jɛmɛ. Nyɛminuu Rutherford fɔ̃ eklala duku ni ekɛŋa wɔ. Wɔ hu wɔfɔ̃ lɛ nine. Beni ekɛ ŋmɛlɛtswaa kome ha wiemɔ sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛ gbekɛbii ni nyɛkpɛlɛ nɔ akɛ nyɛbaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, ni nyɛfiɔ eteokrase nɔyeli ni etuu ewo Kristo Yesu dɛŋ lɛ sɛɛ, ni nyɛsaa nyɛboɔ Nyɔŋmɔ kɛ mɔ ni ewo lɛ Maŋtsɛ lɛ toi lɛ, nyɛ fɛɛ nyɛtea shi nyɛdamɔa shi.” Gbekɛbii 15,000 lɛ fɛɛ te shi amɛdamɔ shi—mihu mifata he! Wielɔ lɛ kɛfata he akɛ: “Nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni baasumɔ ní efee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ ni ekɛgba mɛi krokomɛi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, kɛ jɔɔmɔi ni ekɛbaaba lɛ he sane lɛ, ekɛɛ akɛ, Hɛɛ.” Wɔ fɛɛ wɔkɛɛ hɛɛ, kɛkɛ ni atswa dɛ waa kɛnyiɛ sɛɛ.

No sɛɛ lɛ ajie wolo ni ji Children * lɛ kpo, ni gbekɛbii lɛ to srɛnɛɛ kɛtee wiemɔ kpoku lɛ hiɛ, ni Nyɛminuu Rutherford ha wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ wolo hee lɛ eko. Wɔná miishɛɛ waa! Ŋmɛnɛ, wɔ mɛi ni wɔnine shɛ wolo nɛɛ eko nɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo kã he wɔkɛ ekãa miisɔmɔ Yehowa yɛ je lɛŋ fɛɛ, ni wɔmiigba Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ he sane.—Lala 148:12, 13.

Beni misɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ afii etɛ sɛɛ lɛ, miná miishɛɛ waa akɛ aha miyasɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ yɛ Chambersburg! Jɛmɛ ji he ni mikɛ Dorothea yakpe yɛ, ni etsɛɛɛ ni wɔbatsɔmɔ nanemɛi ní kɔɔyɔɔ tsɔɔɔ wɔteŋ. Ákɛ oblayei lɛ, wɔyɛ ekãa kɛ hewalɛ waa kɛha nitsumɔ lɛ. Wɔyɛ he miishɛɛ waa akɛ wɔɔtsu babaoo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Wɔkɛ ekomefeemɔ je jwetrii lɛ ataomɔ shishi, ni enɛ etee nɔ wɔwala gbii abɔ fɛɛ.—Lala 110:3.

Beni wɔbɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ, wɔkɛ Albert Mann ni efata mɛi ni gbe Gilead skul lɛ klas ni ji klɛŋklɛŋ nɔ lɛ naa lɛ kpe yɛ nyɔji fioo komɛi asɛɛ. No mli lɛ eshwɛ fioo ni ebaashi kɛyasɔmɔ yɛ maŋsɛɛ. Ewo wɔ hewalɛ ni wɔkpɛlɛ maŋsɛɛ he fɛɛ he ni ekolɛ akɛbaaha wɔ akɛ wɔyatsu nii yɛ lɛ nɔ.

Wɔ Fɛɛ Wɔtee Skul lɛ Shikome

DORA KƐ DOROTHEA: Beni abɔi wɔ tsɔsemɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ, wɔná miishɛɛ waa! Gbi ni aje skul lɛ shishi lɛ, Albert Schroeder, ni ji nyɛminuu ni baha Dorothea mami Studies in the Scriptures wolo lɛ afii 12 ni tsɔ hiɛ lɛ ŋmala wɔgbɛi. No mli lɛ, John Booth hu yɛ jɛmɛ, ni lɛ ekwɛɔ Kingdom Farm, ni yɔɔ he ni afeɔ skul lɛ yɛ lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ, nyɛmimɛi hii enyɔ nɛɛ fɛɛ sɔmɔ akɛ Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mli bii.

Beni wɔyɔɔ Gilead Skul lɛ, wɔkase Biblia mli anɔkwalei ni mli kwɔlɔ lɛ. Eji tsɔsemɔ ni nɔ bɛ. Wɔyi 104, ni klɛŋklɛŋ skulnyo ni jɛ maŋsɛɛ ni fata wɔhe lɛ jɛ Mexico. Beni wɔmiibɔ mɔdɛŋ wɔkase Spain Wiemɔ lɛ, lɛ hu eemia ehiɛ ni enyɛ ewie Blɔfo jogbaŋŋ. Kwɛ miishɛɛ ni wɔná beni Nyɛminuu Nathan H. Knorr tsɔɔ nikaselɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ maŋsɛɛ he ni ebaayatsu nii yɛ lɛ! Aha nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii tee Central Amerika kɛ South Amerika; aha wɔtee Chile.

Jwetri Taomɔ yɛ Chile

Ehe bahia ni wɔná gbɛŋmɛɛ wolo dani wɔya Chile, ni enɛ he be pii. No hewɔ lɛ, beni wɔgbe skul lɛ naa yɛ January 1945 lɛ, wɔkɛ afi kɛ fã sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi yɛ Washington, D.C. Beni wɔnine shɛ wɔgbɛŋmɛɛ woji lɛ anɔ lɛ, wɔfata maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi kpawo krokomɛi ahe kɛtee Chile. Mɛi kpawo nɛɛ ji Gilead klas srɔtoi ni etsɔ hiɛ lɛ amli bii.

Nyɛmimɛi Kristofoi pii bakpee wɔ beni wɔyashɛ Santiago, ni ji maŋtiase lɛ. Amɛteŋ mɔ kome ji Albert Mann, mɔ ni gbe Gilead naa, ni wo wɔ hewalɛ afii fioo komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ. Lɛ kɛ Joseph Ferrari ni gbe Gilead klas ni ji enyɔ lɛ naa lɛ ba Chile yɛ afi ni tsɔ hiɛ lɛ mli. Beni wɔyashɛ Chile lɛ, shiɛlɔi fɛɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ shɛɛɛ 100. Wɔná he miishɛɛ waa akɛ wɔɔtao jwetrii babaoo—mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ—yɛ wɔshikpɔŋkuku hee lɛ mli.

Aha wɔyahi maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashĩa ni yɔɔ Santiago lɛ kɛsɔmɔ. Wɔkɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi babaoo tamɔ nɛkɛ ehiko shi pɛŋ. Yɛ ŋmɛlɛtswai abɔ ni akpaa gbɛ akɛ wɔkɛtsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, ato gbɛjianɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ hoɔ nii shikome daa otsi koni maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ fɛɛ aye. Wɔ hu wɔkɛ nifeemɔi komɛi ni shwieɔ mɔ hiɛ shi kpe. Be ko lɛ, wɔshã akpaanɔɔ klakla koni wɔ fɛɛ wɔye leebi, shi beni wɔjie akpaanɔɔ lɛ kɛjɛ flɔnɔɔ lɛ mli lɛ, wɔna akɛ eŋmajee eŋɔɔɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔkɛ nɔ ni haa akpaanɔɔ fũɔ aaafutu shikishaŋ lɛ, wɔkɛ nɔ kroko moŋ futu! Asomoaŋ mɔ ko kɛ nɔ kroko eyawo tɔ ní akɛ nɔ ni haa akpaanɔɔ fũɔ lɛ woɔ mli lɛ mli.

Nɔ ni ha wɔshwie wɔhiɛ shi fe fɛɛ lɛ ji tɔ̃mɔi ni wɔtɔ̃ beni wɔkaseɔ Spain Wiemɔ lɛ. Shwɛ sharao ni weku ko kɛ emli bii pii ni wɔkɛ amɛ kaseɔ Biblia lɛ akpa nikasemɔ lɛ, ejaakɛ amɛnuuu nɔ ni wɔwieɔ lɛ shishi. Shi kɛtsɔ ŋmalɛi lɛ ni amɛkaneɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ-Biblia lɛ mli lɛ nɔ lɛ, amɛnyɛ amɛkase anɔkwale lɛ, ni amɛteŋ mɛi enumɔ batsɔmɔ Odasefoi. Yɛ nakai beaŋ lɛ, atoko wiemɔ kasemɔ he gbɛjianɔ ahako maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi heei. Wɔje shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi amrɔ nɔŋŋ, ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔkase wiemɔ lɛ kɛjɛ mɛi ni wɔyeɔ amɛ odase lɛ aŋɔɔ.

Wɔfee Biblia mli nikasemɔi babaoo, ni mɛi ni wɔkɛkase nii lɛ ateŋ mɛi komɛi tee amɛhiɛ oyayaayai. Shi ehe bahia ni wɔto wɔtsui shi wɔha mɛi krokomɛi. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Teresa Tello lɛ bo anɔkwale lɛ toi, ni ekɛɛ wɔ akɛ, “Nyɛfainɛ nyɛkua nyɛsɛɛ ni nyɛbashiɛa nyɛhaa mi ekoŋŋ.” Wɔku wɔsɛɛ kɛtee jɛmɛ shii 12, shi wɔnaaa lɛ. Afii etɛ ho, ni klanaaa. No sɛɛ lɛ, wɔtee kpee ko ni afee yɛ Santiago shwɛmɔhe ko. Hɔgbaa beni akpa kpee lɛ ni wɔshiɔ lɛ, mɔ ko bo akɛ, “Awula Dora, Awula Dora!” Beni wɔfo wɔhe wɔyaakwɛ lɛ, naa Teresa. Ebasara enyɛmi yoo ko yɛ he ko ni bɛŋkɛ he ni afee kpee lɛ yɛ lɛ, ni eba ebakwɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ shwɛmɔhe lɛ. Wɔná miishɛɛ waa akɛ wɔkɛ lɛ kpe ekoŋŋ! Wɔkɛ lɛ to Biblia kasemɔ he gbɛjianɔ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ ni abaptisi lɛ. Sɛɛ mli lɛ, ebatsɔ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. Ŋmɛnɛ, aaafee afii 45 eho, ni Teresa kã he eji be-fɛɛ sɔɔlɔ krɛdɛɛ lolo.—Jajelɔ 11:1.

Wɔna Jwetrii yɛ “He ni Shia Pii Yɔɔ”

Yɛ afi 1959 lɛ, abi koni wɔyashiɛ yɛ Punta Arenas—ni shishi ji “He ni Shia Pii Yɔɔ”—ni yɔɔ Chile ŋshɔnaa ni kɛlɛ ji kilomitai 4,300 lɛ wuoyigbɛ kwraa lɛ. Punta Arenas ji shikpɔŋkuku ko ni yɔɔ srɔto kwraa. Kɛ́ eshɛ latsa beaŋ lɛ, je enaaa mra—hulu hiɔ ŋwɛi aahu kɛyashiɔ gbɛkɛ 11:30. Wɔnyɛ wɔshiɛ gbii pii, shi wɔkɛ naagbai kpe ejaakɛ kɛshɛ hulutsoo be lɛ, kɔɔyɔɔ ni naa wa tswaa kɛjɛɔ Antarctic ŋshɔ lɛ hiɛ. Fɛi yeɔ waa yɛ fɛi be lɛ mli, ni je naa mra.

Yɛ naagbai nɛɛ fɛɛ asɛɛ lɛ, nibii fɛfɛji yɛ Punta Arenas. Yɛ latsaa be lɛ mli lɛ, nugbɔnɛmɔ atatui yaa nɔ amɛbuaa amɛhenaa fiofio yɛ anaigbɛ. Bei komɛi lɛ, amɛnɛɔ shaa ni amɛhaa wɔfɔɔ tsɔɔ, shi kɔɔyɔɔ tswaa ni ehaa wɔhe gbiɔ. Kɛ́ hulu lɛ je lɛ, kwaabuɛtɛ fɛfɛo foɔ. Bei komɛi lɛ, kwaabuɛtɛi nɛɛ tsɛɔ, ni amɛyaa fioo kɛkɛ lɛ amɛba fioo aahu kɛyashi beni hulu lɛ naa waa.—Hiob 37:14.

Yɛ nakai beaŋ lɛ, shiɛlɔi fioo pɛ yɔɔ Punta Arenas. Eyɛ mli akɛ yei ji wɔ moŋ, shi ehe bahia ni wɔkwɛ kpeei ni afeɔ yɛ asafo bibioo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli lɛ nɔ. Yehowa jɔɔ wɔmɔdɛŋbɔi lɛ anɔ. Afii 37 sɛɛ lɛ, wɔku wɔsɛɛ wɔyasara jɛmɛ. Mɛni wɔyana? Wɔyana asafoi ekpaa ni miiya amɛhiɛ waa, kɛ Maŋtsɛyeli Asai fɛfɛji etɛ. Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ Yehowa ŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔna mumɔŋ jwetrii yɛ nakai wuoyigbɛ shia babaoo lɛ mli!—Zakaria 4:10.

Wɔyana Jwetrii Babaoo yɛ “Ŋshɔnaa ní Kã Shi Shwaŋŋ”

Beni wɔkɛ afii etɛ kɛ fã esɔmɔ yɛ Punta Arenas lɛ, ajie wɔ kɛtee Valparaiso koni wɔyasɔmɔ yɛ jɛmɛ, ni eji maŋ ni lɛjiadaamɔhe yɔɔ jɛmɛ. Gɔŋkpɔi 41 ebɔle ŋshɔnine ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ, ni kɛ odamɔ gɔji nɛɛ anɔ lɛ, onaa Pasifik Ŋshɔ lɛ. Wɔshiɛ titri yɛ gɔŋkpɔi lɛ ekome ni atsɛɔ lɛ Playa Ancha, ni shishi ji “Ŋshɔnaa ní Kã Shi Shwaŋŋ” lɛ nɔ. Yɛ afii 16 ni wɔkɛhi jɛmɛ lɛ mli lɛ, wɔyɔse akɛ Kristofoi oblahii babaoo tee amɛhiɛ yɛ mumɔŋ kɛshɛ he ni amrɔ nɛɛ, amɛteŋ mɛi komɛi miisɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, kɛ Kristofoi asafoŋ onukpai yɛ asafoi srɔtoi ni yɔɔ Chile lɛ amli.

No sɛɛ lɛ, aha wɔyasɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi yɛ Viña del Mar. Wɔsɔmɔ yɛ jɛmɛ afii etɛ kɛ fã kɛyashi shikpɔŋhosomɔ ko fite maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashĩa ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Wɔku wɔsɛɛ kɛtee Santiago, he ni wɔje maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ afii 40 ni tsɔ hiɛ lɛ. Nibii etsake kwraa. Amã nitsumɔhe nine hee, ni tsutsu nitsumɔhe nine lɛ batsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi fɛɛ ni eshwɛ yɛ maŋ lɛ mli lɛ ashihilɛhe. Sɛɛ mli lɛ, nakai shihilɛhe lɛ batsɔ he ni afeɔ Sɔɔmɔ Tsɔsemɔ Skul lɛ yɛ. Yehowa jie mlihilɛ kpo etsɔɔ wɔ ekoŋŋ yɛ nakai be lɛ hu mli. Aha maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi enumɔ ni edara yɛ afii amli, ni wɔfata he lɛ ya hi Betel. Kɛjɛ beni wɔba Chile nɛɛ, wɔsɔmɔ yɛ hei srɔtoi 15. Shiɛlɔi ni no mli lɛ amɛyi shɛɛɛ 100 lɛ ayi efa kɛyashɛ aaafee 70,000! Mɛɛ miishɛɛ po eji kɛha wɔ nɛkɛ akɛ wɔkɛ afii 57 etao jwetrii yɛ Chile!

Wɔnuɔ he akɛ Yehowa ejɔɔ wɔ waa yɛ gbɛ ni eŋmɛ wɔ koni wɔtao mɛi babaoo—ni ji jwetrii diɛŋtsɛ—ni Yehowa kɛ amɛ miitsu nii yɛ esafo lɛ mli. Yɛ nɔ ni fa fe afii 60 ni wɔkɛfee ekome kɛsɔmɔ Yehowa lɛ mli lɛ, wɔkɛ wɔtsui muu fɛɛ kpɛlɛɔ Maŋtsɛ David wiemɔi lɛ anɔ akɛ: “Kwɛ bɔ ni omlihilɛ ni okɛto oha mɛi ni sheɔo gbeyei lɛ da ha!”—Lala 31:20.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 24 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee, shi amrɔ nɛɛ akpa kalamɔ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]

Dorothea yɛ afi 2002, kɛ beni eeshiɛ yɛ afi 1943

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Miiye gbɛjegbɛ nɔ odase yɛ Fort Dodge, yɛ Iowa, yɛ afi 1942

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Dora, afi 2002

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Dorothea kɛ Dora yɛ amɛ klɛŋklɛŋ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashĩa lɛ hiɛ yɛ Chile yɛ afi 1946