Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Kuledibua tshiakabidi ke mushindu wa kupeta lupandu anyi?

Kuledibua tshiakabidi ke mushindu wa kupeta lupandu anyi?

Kuledibua tshiakabidi ke mushindu wa kupeta lupandu anyi?

MMUNYI muudi mua kuandamuna lukonko lua ne: “Udi muledibue tshiakabidi anyi?” Bantu ba bungi batu batendelela nebandamune ne dishindika dionso ne: “Eyowa!” Badi bitaba ne: kuledibua tshiakabidi, ntshimanyinu tshia bena Kristo balelela ne ke mushindu umuepele wa kupeta lupandu. Badi bitaba lungenyi lua bamfumu ba bitendelelu bu mudi Robert Sproul wakafunda ne: “Muntu yeye kayi muledibue tshiakabidi, . . . ki mmuena Kristo to.”

Udi pebe munkatshi mua bantu badi bitaba ne: kuledibua tshiakabidi ke mushindu wa kupeta lupandu anyi? Biobi nanku, kakuyi mpata udi musue kuambuluisha belela ne balunda bebe bua bapete pabu njila eu wa lupandu ne batuadije kuendelamu. Kadi bua bobu kuenza nanku, badi ne bua kumvua dishilangana didi pankatshi pa muntu udi muledibue tshiakabidi ne udi kayi muledibue tshiakabidi. Mmunyi muudi mua kubumvuija tshidi kuledibua tshiakabidi?

Bantu ba bungi badi bitaba ne: tshiambilu etshi “muledibue tshiakabidi” tshidi tshiakula bua muntu udi ulaya Nzambi ne Yezu bua kubenzela mudimu ne muoyo mujima ne nunku udi umuka mu nsombelu wa muntu uvua kayi upetangana ne Nzambi ne ubuela mu malanda mimpe nende. Nkonga-miaku mukuabu udi wamba ne: muntu udi muledibue tshiakabidi “mmuena Kristo udi wenzulula mutshipu wa ditabuja diende anyi uushindika, nangananga panyima pa bualu bua dikema bumane kumuenzekela mu ditendelela diende.”​—Merriam-Webster’s Collegiate Dictonary​—Elventh Edition.

Bidiku mua kukukemesha paudi umanya ne: diumvuija edi ndishilangane ne didi mu Bible anyi? Udiku musue kumanya tshidi Dîyi dia Nzambi dilongesha menemene bua kuledibua tshiakabidi anyi? Kukonkonona tshiena-bualu etshi bimpe nekukuambuluishe. Bua tshinyi? Bualu wewe mumvue bimpe tshidi kuledibua tshiakabidi kumvuija nebikuambuluishe mu nsombelu webe ne mu malu audi mutekemene bua matuku atshilualua.

Bible udi ulongesha tshinyi?

Tudi tupeta tshiambilu tshia “muledibue tshiakabidi” mu Yone 3:1-12 mudibu baleja diyukidilangana dia mushinga mukole divua dienzeke pankatshi pa Yezu ne mulongeshi wa malu a Nzambi kampanda wa mu Yelushalema. Neupete malu onso avuabu bayukile mu kazubu kadi mu tshiena-bualu etshi. Tudi tukulomba bua uabale ne lubatshi.

Mu diyukidilangana edi, Yezu uvua muakule bikole bua tshidi ‘kuledibua tshiakabidi’ kumvuija. Malu avuaye muambe adi atuambuluisha bua kuandamuna nkonko itanu ya mushinga eyi:

Kuledibua tshiakabidi kudi ne mushinga kayi?

Muntu nkayende ke udi udisunguila bua kuledibua tshiakabidi anyi?

Kuledibua tshiakabidi kudi ne tshipatshila kayi?

Kuledibua tshiakabidi kutu kuenzeka bishi?

Kudi kushintulula malanda etu ne Nzambi mu mushindu kayi?

Tukonkononayi nkonko eyi lumue ku lumue.

[Kazubu/​Tshimfuanyi mu dibeji 4]

‘Bunudi nabu mbua kuledibua tshiakabidi’

‘Muntu wa ku Bafalese wakadiku dîna diende Nikodemo, yeye wakadi mulopo wa bena Yuda; yeye wakalua kudi Yezu butuku, wakamuambila ne: Labi, tudi bamanye ne: Wewe udi muyishi mufume kudi Nzambi, bualu bua kakuena muntu udi mumanye mua kuenza bimanyinu ebi biudi wenza bikala Nzambi kayi nende. Yezu wakamuandamuna ne: Bulelela, bulelela, ndi nkuambila ne: Bikala muntu kayi muledibue tshiakabidi, kena mumanye mua kutangila bukalenge bua Nzambi. Nikodemo wakamukonka ne: Pakulumpa muntu, yeye udi mumanye mua kuledibua tshiakabidi munyi? Udi mumanye mua kubuela munda mua mamuende tshiakabidi, amulele anyi? Yezu wakamuandamuna ne: Bulelela, bulelela, ndi nkuambila ne: Bikala muntu kayi muledibue kudi mâyi ne kudi nyuma, yeye kena mumanye mua kubuela mu bukalenge bua Nzambi. Wakaledibua kudi mubidi udi mubidi; wakaledibua kudi nyuma udi nyuma. Kukemi bua dîyi dingakukuambila ne: Bunudi nabu mbua kuledibua tshiakabidi. Lupepele ludi lupepa kudilu lusue, wewe udi umvua tshiona tshialu, kadi kuena mumanye kudilu lufuma ne kudilu luya; muntu yonso udi muledibue kudi nyuma udi nunku. Nikodemo wakamuebeja ne: Malu aa adi mamanye mua kuikala nunku munyi? Yezu wakamukonka ne: Wewe udi muyishi wa Isalele, kuena mumanye malu aa? Bulelela, bulelela, ndi nkuambila ne: Tudi tuamba butudi bamanye, tudi tuambila bantu butuakumona; nuenu kanuena nuitabuja butuakunuambila. Binuapidia kuitabuja malu a pa buloba angakunuambila, nudi bamanye mua kuitabuja binganuambila malu a mu diulu munyi?’​—Yone 3:1-12.