Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Tuambuluishayi muledi udi mushale udikoleshila bana

Tuambuluishayi muledi udi mushale udikoleshila bana

Tuambuluishayi muledi udi mushale udikoleshila bana

ANU bantu bakese ke batu benza mudimu wa bungi bua kudisha bena mu mêku abu kupita mutu muledi udi udikoleshila bana wenza. Utu upeta ntatu ya bungi. Udi ne bua kuditatshisha bua kuambula majitu a bungi mu dîku bua kukolesha bana bende. Pa kumbusha dienza mudimu, udi uya mu tshisalu, ulamba, ulongolola mu nzubu, ne ukolesha bana. Muledi au udi kabidi ne bua kuondopesha bana bende, kunayaku nabu, kubakankamija ne padiku mushindu kukebaku dîba dia kusomba nabu tshianana nansha mu minite mikese.

Nansha mudi mêku adi muledi mushale udikoleshila bana enda avula, bidi bimueneka ne: bantu bakadi babalengulula. Ke tshiakamba mamu mukuabu ne: “Ngakamanya ne: baledi aba badi dijinga ne diambuluisha anu pangakashala panyi ndikoleshila banyi.” Ntshinyi tshiudi mua kuenza bua kuambuluisha muledi udi udikoleshila bana? Tudiku ne bua kuditatshisha bua bualu buabu anyi? Tumone malu asatu adi atusaka bua kubambuluisha.

Malu adi atusaka bua kubambuluisha

Ba bungi badi dijinga ne diambuluisha. Mukaji mukuabu wa mu lufuila wa bidimu 41 udi mushale udikoleshila bana babidi wakamba ne: “Kudi bikondo bintu mpanga tshia kuenza ne ngumvua majitu andi nawu antonda bikole mu meji.” Bukamba, dishala nkaya ne ntatu mikuabu idi ifikisha baledi badi badikoleshila bana bua kuikala ne muenenu wa buena wa mamu mukuabu wakamba ne: “Tudi dijinga ne disulakana ne tudi tudikeba ne muoyo mujima!”

Paudi wenza nanku, udi upeta disanka. Ukadiku muambuishe muntu bujitu bumvuaye kayi mua kuambula nkayende anyi? Bikalabi nanku, bivua pamuapa bikuenza disanka pauvua mumanye ne: udi muambuluishe muntu ne tshivuaye natshi dijinga. Bia mumuomue, baledi badi bashala badikoleshila bana badi ne bujitu budi mua kuikala bunene budi muntu kayi mua kuambula nkayende. Paudi ubatuisha tshianza, neumone bulelela bua mêyi adi mu Musambu wa 41:1 aa: “Disanka didi kudi muntu udi wela meji a luse bua muntu udi ne mubidi mutekete!”

Paudi wenza nunku, udi usankisha Nzambi. Yakobo 1:27 udi wamba ne: ‘Bualu bua Nzambi bua bushuwa ne budi kabuyi bunyanguka ku mêsu kua Nzambi Tatu budi nunku, bua kuya kutangila bana ba nshiya ne bakaji ba mu lufuila mu dikenga diabu.’ Mêyi aa adi atangila kabidi muledi udi mushale udikoleshila bana. * Ebelu 13:16 udi wamba ne: ‘Kanupu muoyo bua kuenzelangana bimpe ne bua kukuatshishangana; bua Nzambi udi usanka ne milambu ya nunku.’

Bu mutuamanyi malu asatu adi atusaka bua kuambuluisha baledi badi bashala badikoleshila bana aa, tumonayi mpindieu tshitudi mua kuenza bua kubambuluisha ne mutudi mua kumanya ne: diambuluisha dietu didi ne mushinga kudibu.

Tumanye majinga abu

Bua kuenza bimpe, tudi mua kukonka muledi udi mushale udikoleshila bana ne: “Udi dijinga ne tshinyi?” Kadi mu bulelela, bitu bikole bua muntu kuamba malu adiye nawu dijinga. Anu mutukadi bamone, Musambu wa 41:1 udi ulomba bua ‘kuela meji a luse.’ Mukanda mukuabu udi umvuija ne: muaku wa tshiena-Ebelu uvuabu bakuata nawu mudimu muabu eu udi umvuija “mushindu udi muntu wela meji ku diambuluisha dia ngenyi milongolola bua kuenza bualu ne meji.”

Mushindu muimpe wa kuambuluisha muledi udi mushale udikoleshila bana ngua kumanya bimpe ntatu idiye nayi. Kuikadi umona anu malu pamutu pamutu to, ikala umutangila ne ntema. Diebeja ne: ‘Bu meme mu nsombelu eu, mvua mua kuikala dijinga ne tshinyi?’ Kadi baledi ba bungi badi mua kukuambila ne: nansha wewe muditatshishe bua kubambuluisha, kuakumvua anu tshidi kudikoleshila bana kumvuija paudi kuyi muanji kushala udikoleshilabu to. Kabidi, wewe uditatshisha bua kuditeka pa muaba wabu newikale mukumbane bua ‘kuela meji a luse’ buabu.

Idikija Nzambi

Nansha bamba bua kuambuluisha baledi badi bashala badikoleshila bana, kakuena muntu udi mua kubambuluisha ne dinanga kupita Yehowa Nzambi to. Mvese ya bungi idi yakula bua mushindu udi Yehowa Nzambi uditatshisha bua bakaji ba mu lufuila, bana ba nshiya ne bua baledi badi badikoleshila bana nkayabu. Tuetu bakonkonone mushindu udi Nzambi muambuluishe bantu aba, tudi mua kulonga malu a bungi a mushindu muimpe wa kubambuluisha petu. Kudi malu manene anayi a kukonkonona.

Tubateleje ne muoyo mujima

Mu mikenji ya Mose ivua Yehowa mupeshe bena Isalele, wakamba ne: uvua ne bua ‘kumvua muadi wabu.’ (Ekesode 22:22, 23) Udi mua kuidikija pebe tshilejilu etshi bishi? Muntu udi mushale udikoleshila bana utu misangu ya bungi udimona nkayende, kayi ne muntu mukole mukuabu wa kukuatshilaye bualu. Mamu mukuabu wakamba ne: “Padi bana baya kulala, ntu nshala ndila imue misangu. Bimue bikondo bunkaya butu butonda.” Pikalaku mushindu, udiku mua kuikala pabuipi bua ‘kumvua muadi’ wa muledi wa nunku padiye uleja malu adi mamutonde anyi? Wewe uteleja muledi wa nunku mêba adi makanyine ne basombele muaba udi bantu bonso mua kunumona, bidi mua kumuambuluisha mua kupita ne ntatu ya didikoleshila bana bimpe.

Bakankamija ne mêyi mimpe

Yehowa wakafundisha misambu ya tshijila ivua bena Isalele ne bua kuimba mu bikondo bivuabu bamutendelela ku diambuluisha dia nyuma wende. Elabi meji muvua misambu ya nunku mua kukolesha bakaji ba mu lufuila ne bana ba nshiya pavuabu bateleja mêyi mafundisha ku nyuma wa Nzambi avua abavuluija muvua Yehowa muikale “Tatu” ne “Mulumbuluidi” wabu ne uvua ne bua kubapetesha disulakana. (Musambu 68:5; 146:9) Tuetu petu tudi mua kubakolesha ne mêyi mimpe adibu mua kushala bavuluka bidimu bivule. Mamu mukuabu diende Ruth utshidi uvuluka umue musangu uvua tatu mukuabu mumuambile nansha mukadiku kupite bidimu bitue ku 20 ne: “Muudi ukolesha bana bebe babidi, udi wenza mudimu muimpe be! Tungunuka ne kuenza nanku.” Ruth udi wamba ne: “Pangakumvua mêyi ende aa, biakandenga ku muoyo bikole.” Bushuwa, ‘dîyi dia luse didi disanguluja’ muntu, ne didi mua kukolesha muledi udi mushale udikoleshila bana mu mushindu uudi kuyi mua kumvua to. (Nsumuinu 12:25) Ukadiku muela meji pa mushindu kampanda uudi mua kuela muledi wa nunku kalumbandi ne muoyo mujima anyi?

Muambuluisha ne bintu padibi bikengedibua

Mu mikenji ivua Yehowa mupeshe bena Isalele, bavua balongolole bua bakaji ne bana ba nshiya kupetabu biakudia bivuabu nabi dijinga mu mushindu muimpe. Ku diambuluisha dia biakudia ebi, bakengi aba bavua ne bua ‘kudia ne kukuta.’ (Dutelonome 24:19-21; 26:12, 13) Tuetu petu, tudi mua kupesha bena mu dîku dia nunku bintu bidibu nabi dijinga mu musokoko ne mu mushindu muimpe. Kuenaku mua kuya kubashila biakudia anyi tshitunga tshia bintu kuabu anyi? Udiku ne bilamba kampanda bidi muena mu dîku dia nunku mua kuvuala anyi? Udiku mua kupesha muledi wa mu dîku dia nunku makuta adiye mua kusumba bintu bikuabu bidibu nabi dijinga anyi?

Usanke nabu pamue

Yehowa wakamba ne: bakaji ba mu lufuila ne bana ba nshiya bavua ne bua kubuela pabu mu fete ivua bena Isalele benza ku tshidimu. Muomu emu, bavua basanka pavuabu badisangisha ne bana babu bena Isalele. Bavua babambile ne: ‘Nusanke.’ (Dutelonome 16:10-15) Bia muomumue lelu, Bible udi ubela bena Kristo bua ‘kusankidilangana’ ne kukeba mishindu ya kusanka pamue. (1 Petelo 4:9) Nunku, bua tshinyi kubenga kubikila bena mu dîku didi ne muledi umue bua kudia nabu kueba? Kabiena bilomba anu kulamba bintu bipitepite bungi to. Pavua Yezu musombe kua balunda bende, wakamba ne: “Tudi anu ne tshintu tshimue bualu”​—Luka 10:42.

Wewe mumuambuluishe neasanke bikole

Muledi mukuabu udi mushale udikoleshila bana basatu diende Kathleen udi wamba mudiye kayi mua kupua muoyo mubelu wa meji eu: “Kutekemenyi tshintu, kadi wanyishe tshionso tshiakupeshabu.” Anu bu Kathleen, baledi ba bungi mbamanye mudimu udibu nawu wa kudikoleshila bana. Nunku, kabena bela meji ne: bakuabu badi ne bua kubenzela mudimu udibu ne bua kudikuatshila to. Kadi, batu banyishe bikole diambuluisha dionso ditubu bapeta. Udi mua kuenza bua wewe ne bobu nuikale ne disanka pa kubambuluisha mumanya ne: “Udi usombesha Yehowa bintu”​—Nsumuinu 19:17.

[Mêyi adi kuinshi]

^ tshik. 7 Nansha mudi tshiambilu “muledi udi mushale udikoleshila bana” katshiyi mu Bible, biambilu bu mudi: “Mukaji wa mu lufuila” ne “muana wa nshiya” bidimu. Ebi bidi bileja ne: baledi bavua badikoleshila bana bavuaku mu bikondo bivuabu bafunda Bible.​—Yeshaya 1:17.

[Tshimfuanyi mu dibeji 23]

Mmusangu kayi wa ndekelu uuvua mubikile bena mu dîku didi ne muledi umue bua kudia nabu? Kuenaku mua kubabikila anyi?