Rũmmãlõtlõt ro me rej ekkatak kõn Baibõl̦ rej kile bwe etan Anij, me ej wal̦o̦k ilo Tetragrammaton eo (יהוה), ear wal̦o̦k enañin 7,000 alen ilo bok ko ilo kajin Hibru (Jenesis ñan Malakai) ilo kar Baibõl̦ ko m̦oktata. Bõtab, elõñ rej ba bwe etan Anij ear jab wal̦o̦k ilo bok ko ilo kajin Grik ilo kar Baibõl̦ ko m̦oktata. Eñin unin elõñ rukok in Baibõl̦ rejjab kõjerbal ãt in Jeova ñe rej ukot bok ko ilo kajin Grik ak Kallim̦ur Ekããl. Bok ko ilo kajin Grik rej bokin Matu ñan Revelesõn. Bareinwõt, ñe rej quote jãn bok ko ilo kajin Hibru im likũti ilo bok ko ilo kajin Grik, jekdo̦o̦n ñe ekar pãd etan Anij ie ak rej jol̦o̦ke jãn quote kein im likũti naan in “Irooj.”

Ri Kõnnaan ro an Jeova rejjab l̦oore wãween in ñe rej ukok Baibõl̦ ñan elõñ kajin ko. Rej kõjerbal ãt in Jeova 237 alen ilo bok ko ilo kajin Grik. M̦okta jãn an kar rukok ro kõm̦m̦ane pepe eo ñan kõjerbal etan Anij, rar lukkuun l̦õmn̦ak kõn ruo men ko raorõk: (1) Bok lemlem ko im ewõr ippãd rainin ñan bok ko ilo kajin Grik rejjab bok lemlem ko m̦oktata im rijeje Baibõl̦ ro rar kõm̦m̦ani. Elõñ to̦ujin kaape in bok lemlem ko ilo raan kein, bõtab enañin aolepeer rar kõm̦m̦ani enañin 200 iiõ ko ãlikin an kar rijeje Baibõl̦ ro kadedel̦o̦k bok ko ilo kajin Grik. (2) Ilo kar tõre eo, ro me rar ukok Baibõl̦ em̦õj aer jino bõk jikin lõta kein emãn etaer Tetragrammaton kõn juon naan in Grik etan Kyʹri·os, mel̦el̦ein “Irooj.” Bar jet iaaer rar ukok jãn bok lemlem ko me em̦õj aer kadede jol̦o̦k etan Anij.

Ri Kõnnaan ro an Jeova rej tõmak bwe ewõr kein kam̦ool ko rej kwal̦o̦k bwe Tetragrammaton eo ear wal̦o̦k elõñ alen ilo kar bok lemlem ko jinointata ñan bok ko ilo kajin Grik. Erkein ej jet iaan kein kam̦ool ko:

• Ilo kar tõre ko an Jijej im rijjilõk ro an, ekar wõr Tetragrammaton ilo bok lemlem ko ilo kajin Hibru. Ilo kar iiõ ko remootl̦o̦k, jet armej rar ba bwe ejjab m̦ool men in. Bõtab kiiõ ke em̦õj aer loe jet kaape in bok lemlem ñan bok ko ilo kajin Hibru, enañin aolep rej kiiõ tõmak men in.

•   Ilo tõre ko an Jijej im rijjilõk ro an, Tetragrammaton eo ear bar wal̦o̦k ke rar ukote bok ko ilo kajin Hibru (Jenesis ñan Malakai) ñan kajin Grik. Ium̦win elõñ bukwi iiõ ko in an rũmmãlõtlõt ro l̦õmn̦ak bwe ekar ejjel̦o̦k Tetragrammaton ke kar ukote bokin Jenesis ñan Malakai ñan kajin Grik ilo ukok eo etan Septuagint. Bõtab, ikõtaan iiõ kein 1940 im 1950, rũmmãlõtlõt ro rar etale jet bok lemlem jãn tõre ko an Jijej. Bok lemlem kein rej kaape in ukok in Grik eo etan Septuagint. Ilo kaape kein, ekar wõr etan Anij im rar likũti ilo lõta ko emãn ilo kajin Hibru. Kõn men in, ilo kar tõre ko an Jijej, etan Anij ekar pãd ilo ukok in Baibõl̦ ko ilo kajin Grik. Bõtab, enañin 300 iiõ ko ãlikin an kar rijjilõk ro mej, ke rar bar ukote Baibõl̦ in Grik eo etan Septuagint, jet iaan ukok kein ej Codex Vaticanus im Codes Sinaiticus, rar kiiõ jol̦o̦ke etan Anij jãn bokin Jenesis ñan Malakai meñe ekar pãd ilo ukok ko m̦oktal̦o̦k. Kõn men in, jejjab bwilõñ bwe enañin aolep ukok in Baibõl̦ ko jãn kar iiõ ko ãlikin an rijjilõk ro mej, em̦õj aer jol̦o̦ke etan Anij ilo Kallim̦ur Ekããl, ak bok ko ilo kajin Grik.

  Jijej ear ba: “Ij itok ilo etan Jema.” Ke ear jar ñan Anij, ear ba: “Iar kwal̦o̦k Etam̦ ñan er.”

• Bok ko ilo kajin Grik rej make kwal̦o̦k bwe ekkã an Jijej kõnnaan kõn etan Anij im kwal̦o̦ke ñan ro jet. Jijej ear ba: “Ij itok ilo etan Jema.” (Jon 5:43; 10:25) Ke ear jar ñan Anij, ear ba: “Iar kwal̦o̦k Etam̦ ñan er.”​—Jon 17:6, 11, 12, 26.

• Bok ko ilo kajin Grik rej m̦õttan bok ko ilo kajin Hibru. El̦ak kajju jako etan Jeova jãn bok ko ilo kajin Grik, ekõm̦m̦an bwe en wõr idaaptõk ilo Baibõl̦. Ilo lukwõl̦pãnl̦o̦k epepen eo kein kajuon, rũkal̦oor Jemes ear ba ñan em̦m̦aan ro rej tõl eklejia eo ilo Jerusalem: “Simeon ear kõnnaanek kõjkan an Anij ilo̦k m̦okta ñan ippãn riaelõñ ko, bwe En bõk armej jãn er kõn etan.” (Jerbal 15:14) Jemes eban kar kõnnaan kõn etan Anij ñan armej ro el̦aññe ejjel̦o̦k iaaer rar jel̦ã kõn at in.

• Kõkkaddudu in etan Anij ej wal̦o̦k ilo bok ko ilo kajin Grik. Ilo bokin Revelesõn 19:1, 3, 4, 6, etan Anij ej pãd ilo naan in “Alleluya” ak Hallelujah. Naan in ej juon naan in Hibru im mel̦el̦ein ej “Nõbar Jah.” “Jah” ej kõkkaddudu in Jeova. Elõñ ãt ko me rej wal̦o̦k ilo bok ko ilo kajin Grik rar bũki jãn  etan Anij. Ñan waanjoñak, ewõr kõmmel̦el̦e ko rej kwal̦o̦k bwe etan Jijej ej mel̦el̦ein “Jeova Ej Lo̦mo̦o̦r.”

• Bok ko an RiJu jãn iien ko etto rej kaalikkar bwe RiJu ro im rar Kũrjin rekõn kõjerbale etan Anij ñe rej jeje. Juon bok in kien an RiJu ro etan Tosefta, eo im kar kõm̦m̦ane ilo 300 C.E, ear ba bwe ear mãlim ñan tili bok ko an Kũrjin ro ilo raan in Jabõt, ekoba ijoko im ewõr etan Anij ie. Bok in ej bar kwal̦o̦k naan ko an Rabbi Yosé Ri Galili, eo ear mour ilo jinoin epepen eo kein karuo. Ej ba bwe ilo raan ko jet, RiJu ro rekõn bõke peij ko ewal̦o̦k etan Anij ie im kakon̦i, im peij ko jet rej tili.

•   Jet rũmmãlõtlõt rej ba bwe emaroñ kar wõr etan Anij ilo bok ko ilo kajin Grik ñe rej quote tok jãn bok ko ilo kajin Hibru. Juon tũkjinede in Baibõl̦ (The Anchor Bible Dictionary), ium̦win unin tõl eo “Tetragrammaton ilo Kallim̦ur Ekããl,” ej ba: “Ewõr kein kam̦ool ko rej kwal̦o̦k bwe Tetragrammaton eo ak Etan Anij, Yahweh, ear wal̦o̦k ilo jet ak aolep eoon ko jãn Kallim̦ur M̦okta me rar quote i ilo bok ko ilo Kallim̦ur Ekããl ke rar ukote Kallim̦ur Ekããl ilo jinoin.” Juon rũmmãlõtlõt ej ba: “Kõnke Tetragram ekar pãd wõt ilo kaape in Baibõl̦ in Grik eo [Septuagint] me Kũrjin ro ilo epepen eo kein kajuon rekõn kõjerbale, jemaroñ tõmak  bwe ro im rar je Kallim̦ur Ekããl, rar likũti wõt Tetragram eo ilo Baibõl̦ ñe rej quote jãn Kallim̦ur M̦okta.”

• Elõñ rukok in Baibõl̦ ro rebuñbuñ im rar kõjerbale etan Anij ke rar ukoti bok ko ilo kajin Grik. Jet iaan rukok rein rar likũt etan Anij ilo ukok ko aer m̦okta jãn an kar Ri Kõnnaan ro an Jeova kõm̦m̦ane juon ukok in Baibõl̦. Jet iaan rukok rein im Baibõl̦ ko aer rej: A Literal Translation of the New Testament . . . From the Text of the Vatican Manuscript, Herman Heinfetter (1863); The Emphatic Diaglott, Benjamin Wilson (1864); The Epistles of Paul in Modern English, George Barker Stevens (1898); St. Paul’s Epistle to the Romans, W. G. Rutherford (1900); The New Testament Letters, J.W.C. Wand, Bishop of London (1946). Bareinwõt, ilo juon ukok in Baibõl̦ ilo Spanish ilo kar iiõ eo 1919, rukok eo etan Pablo Besson ear kõjerbale ãt in “Jehová” ilo Luk 2:15 im Jud 14, im ear likũti etan Anij elõñl̦o̦k jãn 100 alen ilo ukok in Baibõl̦ eo ear kõm̦m̦ane. M̦okta jãn aolep ukok kein, ke rar ukote bok ko ilo kajin Grik (Matu ñan Revelesõn) ñan kajin Hibru, rukok ro rar likũti wõt Tetragrammaton eo ilo elõñ jikin ko. Ilo kajin Jãmne, 11 ukok in Baibõl̦ rej kõjerbale ãt in “Jehovah” (ak ãt eo ilo kajin Hibru “Yahweh”) ilo  Matu ñan Revelesõn im emãn rukok rar likũti ãt in ilowaan parenthesis ãlikin naan in “Irooj.” Elõñl̦o̦k jãn 70 ukok in Baibõl̦ ko ilo kajin Jãmne rej kõjerbale etan Anij ilo footnote ko ak kõmel̦el̦e jiddik ko ilal̦.

• Ukok in Baibõl̦ ko ilo elõñl̦o̦k jãn 100 kajin ko rar likũti etan Anij ilo bok ko ilo kajin Grik. Elõñ kajin ko jãn Africa, kajin RiIndian ro ilo Amedka, Asia, Europe, im ãne jiddik ko ilo Pacific rej kõjerbale etan Anij ilo ukok in Baibõl̦ ko aer. Rukok ro an kajin kein rar likũti etan Anij ilo Baibõl̦ kein aer kõn ejja un ko wõt im ej kab m̦õj ad etali. Jet iaan ukok in Baibõl̦ kein ñan bok ko ilo kajin Grik rej kab dedel̦o̦k ilo raan kein. Ñan waanjoñak, ukok in Baibõl̦ eo ilo kajin Rotuman (1999) ej kõjerbale ãt in “Jihova” 51 alen ilo 48 eoon ko. Ukok in Baibõl̦ eo ilo kajin eo etan Batak (Toba), Indonesia, jãn iiõ eo 1989, ej kõjerbale ãt in “Jahowa” 110 alen.

Ejjel̦o̦k pere bwe elukkuun ekkar im jim̦we ñan karo̦o̦le etan Anij, Jeova, ñan bok ko ilo kajin Grik. Eñin men eo Ri Kõnnaan ro an Jeova rej kõm̦m̦ane ilo ukok in Baibõl̦ ko rej kõm̦m̦ani. El̦ap aer kautiej etan Anij im rejjab kõn̦aan jol̦o̦k jabdewõt men jãn Baibõl̦.​—Revelesõn 22:18, 19.