KATAK 12
Mour ilo Wãween eo Ej Kabuñbũruon Anij
-
Ta ko kwõj aikuj kõm̦m̦ani bwe kwõn jeran Anij?
-
Ewi wãween an naanin jum̦ae ko an Setan im aitwerõk eo an kitibuj kwe?
-
Kain m̦wil im m̦anit rot ko renana ippãn Jeova?
-
Ta ko kwõmaroñ kõm̦m̦ani bwe kwõn mour ilo wãween eo ej kabuñbũruon Anij?
1, 2. Kwal̦o̦k jet armej ro me Jeova ear watõk er ãinwõt ro jeran im m̦õttan.
KAIN armej rot kwõnãj kar kõn̦aan m̦õttãiki? Ejjel̦o̦k pere bwe kwõnãj kar kõn̦aan m̦õttãik armej ro ãin aer l̦õmn̦ak wõt kwe im em̦m̦an ippãer men ko rebar em̦m̦an ippam̦. Im kwõnaaj kar kõn̦aan m̦õttãik im jerãik armej ro rem̦m̦an, ãinwõt ro me rejouj im rejjab riab.
2 Jãn kar iien ko etto, ewõr jet armej ro me Anij ear kããlõt er bwe ren jeran im m̦õttan. Ñan waanjoñak, Jeova ear ba bwe Ebream ej jeran. (Riit Aiseia 41:8; Jemes 2:23.) Anij ear ba kõn Devid bwe ‘ej kain em̦m̦aan rot eo ebuñbũruon’ kake im ear yokwe. (Jerbal 13:22, UBS) Bareinwõt, Jeova ear watõk rũkanaan eo etan Daniel ãinwõt juon eo el̦ap an aorõk ippãn.
3. Ta eo juon ej aikuj kõm̦m̦ane bwe Jeova en watõke jeran?
Jenesis 22:18) Jeova ej epaake ro rej roñjake im pokake naan ko an. Ear ba ñan RiIsrael ro: “Kom̦win pokake ainikiõ, im Inaaj ami Anij im kom̦ naaj armej ro doõ.” (Jeremaia 7:23) El̦aññe kwõnaaj pokake Jeova, kwe bareinwõt kwõmaroñ jeran!
3 Etke Jeova ear watõke Ebream, Devid, im Daniel ãinwõt ro jeran? Eokwe, ear ba ñan Ebream: “Kwaar pokake ainikiõ.” (JEOVA EJ KÕKAJOOR RO JERAN
4, 5. Ewi wãween an Jeova kõkajoor im jipañ armej ro an?
4 L̦õmn̦ak m̦õk kõn jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k ñan ro jeran Anij. Baibõl̦ ej ba bwe Jeova epojak iien otemjej ñan “lel̦o̦k kajoor ñan ro rej tiljek ñane.” (2 Kronikel 16:9, UBS) Ewi wãween an Jeova maroñ kõkajoor im jipañ eok? Juon iaan wãween kein ej pãd ilo bokin Sam 32:8 (UBS). Jeova ej ba: “Inaaj katakin eok kõn ial̦ eo kwõn etal iel̦o̦k. Inaaj katakin eok im kakapilõk eok.”
5 Naan kein rej lukkuun kaalikkar joñan an Jeova kõn̦aan jipañ eok! Enaaj lewaj naanin tõl ñan eok, im enaaj kõjparok eok ilo am̦ naaj kate eok ñan pokake naan ko an. Anij ekõn̦aan jipañ eok bwe kwõn maroñ el̦l̦ã ioon apañ im mãlejjoñ ko reppen. (Riit Sam 55:22.) El̦aññe kwõnaaj karejar ñan Jeova kõn aolepen bũruom̦, kwõnaaj ãinwõt juon rijeje sam me ear ba: “Iien otemjej ij kile an Irooj pãd ippa; Ej epaake eõ, innem ejjel̦o̦k men emaroñ kabbeer eõ.” (Sam 16:8; 63:8, UBS) Kõn men in, Jeova emaroñ jipañ eok bwe kwõn mour ilo wãween eo ej kabuñbũruon. Bõtab, ãinwõt am̦ jel̦ã, ewõr juon eo me el̦ap an kõjdate Anij im ejjab kõn̦aan bwe kwõn kabuñbũruon Anij.
SETAN EJ JUM̦AE IM BÕKM̦AANTAK BAR JUON AITWERÕK
6. Ta eo Setan ear kananaik aolep armej kake?
6 Katak 11 ilo bok in ear kõmel̦el̦e kõn an kar Setan Tepil̦ eo jum̦ae wãween an Anij irooj im tõl. Setan ear kariab Anij. Im wãween an kar kõnnaan ekar ãinwõt ñe ej ba bwe enana an Anij jerbal, kõnke E eo ej pepe ñan Adam im Iv kõn ta ko rem̦m̦an im ta ko renana, im jab er make. Ãlikin an kar Adam im Iv jab pokake im ear jino lõñl̦o̦k armej ioon lal̦ in, Setan ear bar jum̦ae Anij im bõkm̦aantak juon bar aitwerõk. Setan ear kananaik armej ro im ba bwe unin aer karejar ñan Anij ej kõnke rekũbbon̦. Ej ãinwõt ñe ear ba, ‘Armej ro rej jerbal ñan Anij bõtab ejjab kõnke rej yokwe e. Ña imaroñ kõm̦m̦an bwe jabdewõt armej en el̦l̦o̦k jãn Anij.’ Bwebwenato eo kõn Job ej kwal̦o̦k bwe eñin kar l̦õmn̦ak eo an Setan. Wõn in Job, im ta eo Setan ear kõm̦m̦ane ñane?
7, 8. (1) Etke Job ear make wõt oktak jãn armej ro wõj ilo raan ko an? (2) Ta eo Setan ear ba kõn unin an kar Job karejar ñan Anij?
7 Job ear mour enañin 3,600 iiõ ko remootl̦o̦k. Job ear juon armej em̦m̦an kõnke Jeova make ear ba: “Ejjel̦o̦k juon armej ioon lal̦ etiljek im wãnõk ãinwõt e. Ej kanooj kautiej eõ im ej kõjparok bwe en jab kõm̦m̦ani men ko renana.” (Job 1:8, UBS) Job ear kabuñbũruon Anij.
8 Setan ear ba bwe unin an kar Job karejar ñan Anij ejjab kõnke ej yokwe E ak kõnke Anij ej kajeraam̦m̦ane. Tepil̦ eo ear ba ñan Jeova: “Kwaar kõjparoke [Job] im baam̦le eo an kab men ko otemjej m̦weien jãn jorrããn. Kwõj kajeraam̦m̦ane ilo men ko otemjej ej kõm̦m̦ani, im ãneo eobrak kõn menninmour ko kwaar lil̦o̦k ñane. Ak ñe kwõnaaj bõk men ko otemjej an jãne, innem
9. (1) Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ke ear roñ naanin jum̦ae im aitwerõk eo an Setan kõn Job? (2) Im etke Anij ear kõm̦m̦ane men in?
9 Setan ear ba bwe unin an Job jerbal ñan Anij, ej kõnke Anij ear kõjparoke im kajeraam̦m̦ane. Tepil̦ eo ear bar ba bwe el̦aññe Job enaaj iioon apañ im mãlejjoñ ko, enaaj el̦l̦o̦k jãn Anij. Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane ke ear roñ naanin jum̦ae kein an Setan? Eokwe, ear kõtl̦o̦k bwe Setan en mãlejjoñe Job. Etke? Kõnke men in enaaj kaalikkar unin an Job karejar ñane. Enaaj kwal̦o̦k el̦aññe Job ej lukkuun yokwe Anij ke ak jaab.
SETAN EAR MÃLEJJOÑE JOB
10. Ta men ko renana rar wal̦o̦k ñan Job, im ta eo ear kõm̦m̦ane?
10 Setan ear jino an mãlejjoñe Job kõn elõñ kain mãlejjoñ ko. Kar ko̦o̦ti jet iaan menninmour ko nejin, im ko jet rar mej. Jet rinana rar m̦an enañin aolep rijerbal ro an. Men in ear kõm̦m̦an bwe en penl̦o̦k wãween an Job mour. Bareinwõt, ear wal̦o̦k juon l̦añ im aolep ajri ro joñoul nejin rar mej. Meñe men kein otemjej renana rar wal̦o̦k ñan Job, “ak ear jab jerawiwi im n̦otaik Anij.”
11. (1) Bar ta eo juon Setan ear ba kõn Job, im ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane? (2) Ta eo Job ear kõm̦m̦ane meñe ear bõk juon nañinmej enana?
11 Meñe ear jako men ko m̦weien Job im bareinwõt rijerbal ro an im ajri ro nejin, ak ear kijenmej wõt. Bõtab, Setan ear jab bõjrak. Emaroñ kar l̦õmn̦ak im ba bwe el̦aññe Job enaaj nañinmej, enaaj kajju el̦l̦o̦k jãn Anij. Kõn men in, Jeova ear kõtl̦o̦k bwe Setan en wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦an bwe Job en bõk juon nañinmej ekajjõjõ im ekõmmetak. Meñe ãindein, Job ear tiljek wõt im ear jab jako an tõmak ilo Anij. Ear
12. Ewi wãween kõm̦m̦an ko an Job rar kariab aolep naanin jum̦ae ko an Setan?
12 Job ear jaje bwe Setan eo ear kõm̦m̦an bwe men ko renana ren wal̦o̦k ñane. Kõn an kar jab jel̦ã kõn aitwerõk eo me Tepil̦ eo ear bõkm̦aantak n̦ae irooj bõtata eo an Jeova, ear l̦õmn̦ak bwe Anij eo ear kõm̦m̦an bwe aolep jorrããn ko ren wal̦o̦k ñane. (Job 6:4; 16:11-14) Mekarta, Job ear tiljek wõt ñan Jeova. Kõm̦m̦an ko an rar kam̦ool bwe eriab naan ko an Setan, eo ear ba bwe unin an Job karejar ñan Anij ej kõnke ekũbbon̦!
13. Ta eo ear wal̦o̦k kõn an kar Job tiljek wõt ñan Anij?
13 Kõn an kar Job tiljek wõt, ekar kõm̦m̦an bwe Jeova en maroñ uwaake naanin jum̦ae ko an Setan. Job ear lukkuun m̦ool an jem̦jerãik Jeova. Kõn men in, Jeova ear n̦aon̦ãn kõn an kar tiljek wõt ñane.
KWÕBAR DEL̦O̦Ñ ILO NAANIN JUM̦AE KO AN SETAN
14, 15. Etke jemaroñ ba bwe Setan ear jab kõnnaan wõt kõn Job ke ear jum̦ae Anij, ak ear bar kõnnaan kõn aolep armej?
14 Setan ear jab aitwerõk wõt kõn an Job tiljek ñan Anij ak ear bar kitibuji armej otemjej ilo naanin jum̦ae ko an, ekoba kwe. Ej alikkar men in ilo naan ko an Jeova ilo Jabõn Kõnnaan 27:11 me ej ba: “Nejũ, kwõn mãlõtlõt, im kam̦õn̦õn̦õik bũruõ, bwe in uwaak ñan eo ej kinaak eõ.” Kar je naan kein elõñ bukwi iiõ ko ãlikin an kar Job mej. Men in ej kaalikkar bwe Setan ear jab bõjrak wõt ippãn Job, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kajjirere kake Anij im kinaakl̦o̦k aolep rũkarejar ro An ñane. Ñe jej mour ilo wãween eo me ej kabuñbũruon Jeova, jej kariab naan ko rejjab m̦ool an Setan. Ad kõm̦m̦ane men in ej kam̦õn̦õn̦õik bũruon Anij. Kwõjjab ke m̦õn̦õn̦õ bwe ewõr kun̦aam̦ ñan kariabe aolep naanin jum̦ae ko an Setan? Baj l̦õmn̦ak m̦õk, meñe kwõmaroñ kõm̦m̦an jidik oktak ilo mour n̦e am̦ ak ilo am̦ kõm̦m̦ane men in kwõj kariab Setan.
15 Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦õk kõn naan kein an Setan ke ear ba: “Juon armej emaroñ jol̦o̦k men ko otemjej m̦weien kõnke en kõjparok mour eo an.” (Job 2:4, UBS) Ke Setan ear ba “juon armej,” ear jab kõnnaan wõt kõn Job. Naanin jum̦ae kein an rar kitibuj aolep armej. Eaorõk bwe kwõn keememej men in, kõnke Setan ej ba bwe kwõban tiljek wõt ñan Anij. Tepil̦ eo ekõn̦aan bwe kwõn jab pokake Anij im bwe en bõjrak am̦ kõm̦m̦ani men ko rejim̦we ñe kwõj iioon mãlejjoñ im apañ ko. Ta ko ej kõm̦m̦ani bwe en tõprak kõttõpar in an?
16. (1) Ta wãween ko ruo Setan ej kõjerbali ñan kõm̦m̦an bwe armej ro ren el̦l̦o̦k jãn Anij? (2) Im ewi wãween an Tepil̦ eo kõjerbal men kein ñan kabbeer eok?
16 Ãinwõt ad kar etale ilo Katak 10, Setan ej kõjerbal elõñ wãween ko ñan kajjioñ kõm̦m̦an bwe armej ren el̦l̦o̦k jãn Anij. Juon wãween ej kõm̦m̦ane men in, ej ilo an kajju ko̦kkure tõmak n̦e am̦ ‘ãinwõt juon l̦aiõn erorror me ej etetal wõt im pukot eo emaroñ kañe.’ (1 Piter 5:8) Eñin unin jet iien kwõmaroñ lukkuun kile an Setan jum̦aik eok ilo an kõjerbal ro jet. Emaroñ kõjerbal baam̦le ko am̦, ro m̦õttam̦, im ro jet ñan kajjioñ kabõjrak eok jãn am̦ katak Baibõl̦ im mour ekkar ñan men ko kwõj katak kaki. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) (Jon 15:19, 20) Wãween eo tok juon Setan ej kajjioñ kõm̦m̦an bwe armej ro ren el̦l̦o̦k jãn Anij, ej ilo an “ukot e make bwe en ãinwõt juon enjel̦ in meram!” (2 Korint 11:14, UBS) Ej kõm̦m̦ane men in ilo an kõjerbale jet wãween ko retao ñan tõlpiloik eok bwe kwõn jab mour ilo wãween eo ej kabuñbũruon Anij. Emaroñ bar kõm̦m̦an bwe kwõn ebbeer im l̦õmn̦ak bwe kwe armej nana im kwõjjab maroñ kabuñbũruon Anij. Setan ej kõjerbal wãween kein ruo ñan kõm̦m̦an bwe kwõn el̦l̦o̦k jãn Anij. Aitwerõk eo ear bõkm̦aantak ejjañin jako. Ta aitwerõk in? Ej ba bwe el̦aññe kwõj iioon apañ im mãlejjoñ, kwõnaaj bõjrak jãn am̦ karejar ñan Jeova. Ta eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan kariab naan kein an Setan im tiljek wõt ñan Anij, ãinwõt kar Job?
POKAKE KIEN KO AN JEOVA
17. Ta unleplepin ad pokake kien ko an Jeova?
17 Kwõmaroñ kariab naan ko an Setan ilo am̦ mour ilo wãween eo ej kabuñbũruon Anij. Ewi wãween am̦ maroñ kõm̦m̦ane men in? Baibõl̦ ej ba: “Kwõn yokwe Jeova am̦ Anij kõn aolepen bũruom̦, im kõn aolepen am̦, im kõn aolepen am̦ kajoor.” (Duteronomi 6:5) Ñe enaaj l̦apl̦o̦k am̦ yokwe Anij, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ kõn̦aan mour ekkar ñan ta ko ekõn̦aan bwe kwõn kõm̦m̦ani. Rijjilõk Jon ear je: “Eñin yokwe Anij, bwe jen kõjparok kien ko An.” El̦aññe kwõj yokwe Jeova kõn aolepen bũruom̦, kwõban watõk bwe ‘kien ko an reddo.’—1 Jon 5:3.
18, 19. (1) Ta jet iaan kien ko an Jeova? (Lale bo̦o̦k eo etan El̦l̦o̦k jãn Men ko Jeova Ej Diki.”) (2) Etke men ko Anij ej kajjitõk bwe jen kõm̦m̦ani rejjab pen im l̦e jãn joñan ad maroñ?
18 Ta kien ko an Jeova? Jet iaaer ej ñan kõjparok kõj jãn m̦wil im m̦anit ko renana. Ñan waanjoñak, lale m̦õk El̦l̦o̦k jãn Men ko Jeova Ej Diki.” Bo̦o̦k in ej kõllaajrake jet iaan men ko Baibõl̦ ej kakien armej ro bwe ren jab kõm̦m̦ani. Elõñ armej rej l̦õmn̦ak bwe ejjab aolep men kein renana. Bõtab ãlikin am̦ naaj kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn eoon ko em̦õj kõllaajraki, kwõnaaj kile unin an Jeova kar kõm̦m̦ani kien kein. Emaroñ lukkuun pen ñan am̦ kõm̦m̦an oktak ilo mour n̦e am̦. Bõtab, keememej bwe am̦ mour ilo wãween eo ej kabuñbũruon Anij enaaj kõm̦m̦an bwe kwõn lukkuun m̦õn̦õn̦õ im aenõm̦m̦an. (Aiseia 48:17, 18) Im men in ej juon men me ewõr am̦ maroñ ñan kõm̦m̦ane. Etke jej ba men in?
bo̦o̦k eo etan “19 Jeova eban kajjitõk bwe jen kõm̦m̦ani men ko rel̦ap jãn joñan ad maroñ. (Riit Duteronomi 30:11-14, UBS.) Ejel̦ã ta ko jemaroñi im ta ko jejjab maroñi, im el̦apl̦o̦k an jel̦ã kõn men in jãn kõj make. (Sam 103:14) Bareinwõt, Jeova emaroñ jipañ im kõkajoor kõj bwe jen pokake wõt e. Rijjilõk Paul ear je: “Anij etiljek, im ejãmin kõtl̦o̦k bwe en wal̦o̦k menin kapo ñan kom̦ el̦apl̦o̦k jãn ami maroñ; ak ilo iien an wal̦o̦k menin kapo ko, Anij enaaj kõkajoor kom̦ bwe kom̦win maroñ in kijenmej, im joor jãn menin kapo ko.” (1 Korint 10:13, UBS) Jeova emaroñ lewaj ñan kwe “maroñ eo ekanooj l̦ap” bwe kwõn kijenmej wõt. (2 Korint 4:7) Ãlikin an kar Paul kijenmej kõn apañ im mãlejjoñ ko wõj ear iiooni, ear ba: “Imaroñ in kõm̦m̦an men otemjej ilo Eo ej kõkajoor eõ.”
ARMEJ RO REJ KABUÑBŨRUON ANIJ
20. Kain armej rot eo emaroñ jeran Anij, im etke eaorõk bwe en kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an?
20 Meñe Jeova enaaj m̦õn̦õn̦õ ippam̦ kõn am̦ kate eok ñan jab kõm̦m̦ani men ko ej diki, ak ejabwe men in. Ewõr bar juon men kwõj aikuj kõm̦m̦ane. Kwõj aikuj yokwe men ko Anij ej yokwi. (Rom 12:9, UBS) El̦aññe ekar wõr juon armej me ãin an l̦õmn̦ak wõt kwe, em̦m̦an ippãn men ko rebar em̦m̦an ippam̦, im ej kaorõk ejja men ko wõt kwõj kaorõki, ejjel̦o̦k pere kwõnãj kar m̦õttãiki. Eñin bar kain armej rot eo me Jeova ekõn̦aan bwe en jeran im m̦õttan. Kõn men in, eaorõk bwe kwõn katak ñan yokwe men ko Jeova ej yokwi im kaorõki. Ta men ko ej yokwi? Kwõmaroñ lo jet iaan men kein ilo bokin Sam 15 jebta. Jebta in ej kwal̦o̦k kõn kain armej rot eo me Anij ej watõke jeran. (Riit Sam 15:1-5.) Ro jeran Jeova rej kõtl̦o̦k bwe jetõb kwõjarjar en jipañ er ñan kwal̦o̦k ‘yokwe, lañlõñ, aenõm̦m̦an, kijenmej, jouj, mour em̦m̦an, m̦ool, ettã bõro, im jel̦ã irooj ioer make.’
21. Ta eo enaaj jipañ eok bwe kwõn kwal̦o̦k yokwe, lañlõñ, jouj, im men ko jet rem̦m̦an?
21 Ta eo enaaj jipañ eok bwe kwõn kwal̦o̦k yokwe, lañlõñ, jouj, im men ko jet rem̦m̦an? Ej keini am̦ riit im katak Baibõl̦. Ñe kwõnaaj katak kõn ta ko Anij ekõn̦aan Aiseia 30:20, 21, UBS) Ñe enaaj l̦apl̦o̦k am̦ yokwe Jeova, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ kõn̦aan mour ilo wãween eo ej kabuñbũruon.
bwe kwõn kõm̦m̦ani, men in enaaj jipañ eok ñan ukot wãween am̦ l̦õmn̦ak bwe en jim̦we ekkar ñan l̦õmn̦ak eo an Anij. (22. Ta eo kwõnaaj maroñ kõm̦m̦ane el̦aññe kwõj mour ilo wãween eo ej kabuñbũruon Anij?
22 Bwe jen maroñ mour ilo wãween eo ej kabuñbũruon Jeova, jej aikuj lukkuun kate kõj. Ñe kwõj ukot mour n̦e am̦, Baibõl̦ ej ba bwe ej ãinwõt ñe kwõj utũk armej eo m̦okta im kõn̦ak armej eo ekããl. (Kolosse 3:9, 10) Ke rijeje sam ear kwal̦o̦k kõn kien ko an Jeova, ear ba: “Kõn aõ pokaki aolepeer enaaj wõr aõ jinõkjeej [ak jeraam̦m̦an].” (Sam 19:11, UBS) Kwe bareinwõt kwõmaroñ lo an Anij lukkuun kajeraam̦m̦an eok el̦aññe kwõj mour ilo wãween eo ej kabuñbũruon. Ñe kwõnaaj mour ilo wãween in, kwõnaaj maroñ kariab aolep naanin jum̦ae ko an Setan im kam̦õn̦õn̦õik bũruon Jeova!
^ par. 16 Ejjab mel̦el̦ein men in bwe aolep iien Setan ej kõjerbal armej ro bwe ren jum̦aik eok. Ak keememej wõt bwe Setan ej anij in lal̦ in, im aolepen jukjukun pãd in ej pãd ium̦win kajoor eo an. (2 Korint 4:4; 1 Jon 5:19, UBS) Innem jejjab bwilõñ ñe armej ro ilo lal̦ in rej dike kõj kõn ad oktak im kõn ad mour ekkar ñan wãween eo ej kabuñbũruon Anij. Eñin unin jet armej renaaj jum̦aik eok.