1-3. (1) Ta kajjitõk ko ekkã an armej ro kajjitõk kaki kõn ro remej? (2) Im ewi wãween an kabuñ ko uwaake armej rein?

KAJJITÕK kein itulõñ rej jet kajjitõk ko me eto an armej ro kõn̦aan jel̦ã uwaakier. Im rej jet kajjitõk ko relukkuun aorõk. Etke? Kõnke kõj aolep, ekoba ro rejitõnbõro ippãd, jej rũttol̦o̦k im mej.

² Ilo kar katak eo l̦o̦k im̦aan, jaar katak bwe kõn an kar Jijej Kũraij mej im kõl̦l̦ã on̦ãn jerawiwi ko ad, ewõr an aolep armej kõjatdikdik ñan mour indeeo. Jaar bar katak kõn kallim̦ur eo ilo Baibõl̦ bwe m̦õttan jidik “enaaj ejjel̦o̦k bar mej.” (Revelesõn 21:4) Bõtab ilo tõrein, kõj aolep jej rũttol̦o̦k im mej. Kiiñ eo emãlõtlõt Solomon, ear ba bwe “ro remej ejjel̦o̦k aer jel̦ã.” (Ekklisiastis 9:5) Ejjel̦o̦k armej en̦ ekõn̦aan mej, eñin unin jej kate kõj bwe en aetok ad mour. Ak meñe ãindein, jej kõn̦aan wõt jel̦ã ta eo enaaj wal̦o̦k ñan kõj ñe jemej.

³ El̦ap ad bũrom̦õj ñe ro rejitõnbõro ippãd rej mej. Bõlen jet iien jemaroñ l̦õmn̦ak im ba: ‘Remoot ñan ia? Rej ke eñtaan kiiõ? Rej ke lale im kõjparok kõj? Jemaroñ ke jipañ er? Jenaaj ke bar loe er?’ Ñe kabuñ ko rej uwaake kajjitõk kein, ekkã an uwaak ko aer oktak jãn doon. Jet kabuñ rej ba bwe ñe kwaar juon armej em̦m̦an, kwõnaaj  etal im mour ilañ. Ak ñe kwaar juon armej nana, kwõnaaj ilo̦k ñan juon jikin eñtaan im bwil ilo kijeek. Bar jet kabuñ rej ba bwe ñe juon armej ej mej, ej erom juon jetõb im ej kobal̦o̦k ippãn rimej ro jibwin im jim̦m̦aan. Ebar wõr jet kabuñ ko rej katakin armej bwe ro remej rej wanlall̦o̦k ñan juon jikin rimej im bõk ekajet. Ãlikin aer ekajete er, rej bar l̦otak ñan bar juon ãnbwin ak oktak im erom menninmour, ñe ejjab bar juon armej.

4. Ta katak eo elõñ kabuñ rej katakin armej kake kõn ro remej?

⁴ Meñe eoktak kabuñ kein jãn doon, ak ewõr juon katak me aolepeer rej katakin armej kake. Ta in? Rej katakin ro jet bwe ñe juon armej emej, ewõr juon jetõb ak an ej wal̦o̦ktok jãn ãnbwinnin im ej mour m̦aanl̦o̦k wõt. Kõn men in, ej roñ im lo men ko rej wal̦o̦k im ewõr an kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ak em̦ool ke men in? Eokwe, lukkuun l̦õmn̦ak m̦õk: Unin ad maroñ roñl̦o̦kjen̦, loi men ko rej wal̦o̦k, im l̦õmn̦ak ej kõnke em̦m̦an an kõmãlij eo ad jerbal. Ak kiiõ ñe jemej, ta eo ej wal̦o̦k ñan kõmãlij eo ad? Alikkar ebõjrak an jerbal. Mel̦el̦ein bwe jejjab maroñ keememej men ko rar wal̦o̦k im jejjab maroñ eñjake jabdewõt men. Bareinwõt, jejjab maroñ roñ im loi men ko rej wal̦o̦k ak kõm̦m̦an jabdewõt. Ilo iien eo kõmãlij eo ad ej bõjrak an jerbal, aolep men kein rej bar bõjrak.

5, 6. Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn men eo ej wal̦o̦k ñan armej ro ñe remej?

⁵ Jeova, Rũkõm̦anm̦an eo ad, ejel̦ã kõn ta eo ej wal̦o̦k ñan armej ro ñe rej mej. Ejel̦ã m̦ool eo kõn men in. Im ej kwal̦o̦k ñan kõj ilo Baibõl̦ kõn ta eo ej lukkuun wal̦o̦k ñan ro remej. Ekkar ñan Baibõl̦: Ñe juon armej ej mej, eokwe emej. Mej ej okõtan mour. Ro remej rejjab maroñ lo ak roñ jabdewõt men im rejjab maroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ejjel̦o̦k juon men ilowaan ãnbwinnid ej wal̦o̦ktok im  mour m̦aanl̦o̦k wõt ãlikin ad mej. Kõn men in, ñe juon emej, ejjel̦o̦k juon jetõb ak an me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt. *—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

⁶ Solomon ear ba bwe ro remour rejel̦ã bwe juon iien renaaj mej. Ãlikin an ba men in, ear ba: “Ro remej ejjel̦o̦k aer jel̦ã.” Ear bareinwõt wõnm̦aanl̦o̦k im ba bwe ro remej ejjel̦o̦k aer yokwe im kõjdat, im ebar ejjel̦o̦k “l̦õmn̦ak, jel̦ã, ak mãlõtlõt” ippãer. (Riit Ekklisiastis 9:5, 6, 10.) Ejjel̦o̦k oktak men in jãn men eo bokin Sam 146:4 ej ba. Eoon in ej ba bwe ñe juon emej, “l̦õmn̦ak ko an rejakol̦o̦k.” Kõj armej jej dien mej im jejjab mour m̦aanl̦o̦k ãlikin ad mej. Mour eo ad ej ãinwõt urur eo ilo juon kããntõl̦. Ñe jej kune kããntõl̦ eo, urur eo ej kun im kajju jako. Ejjab etal ñan bar juon jikin. Ãindein men eo ej wal̦o̦k ñan armej ro ñe rej mej. Ñe remej, rejako im rejjab etal ñan bar juon jikin.

7. Jijej ear keidi mej ñan ta?

⁷ Jijej Kũraij ear kwal̦o̦k ta eo ej wal̦o̦k ñan ro remej. Ke ear mej em̦m̦aan eo elukkuun kar epaake etan Lazerõs, Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an: “Jerad Lazerõs ej kiki.” Rũkal̦oor ro rar l̦õmn̦ak bwe Lazerõs ej kiki im kakkije kõnke enañinmej. Bõtab, ear bõd l̦õmn̦ak in aer. Jijej ear kõmel̦el̦eik er im ba: “Lazerõs emej.” (Riit Jon 11:11-14.) Jijej ear keidi mej ñan kiki. Ke Lazerõs ear mej, ear ke wanlõñl̦o̦k ñan lañ ak bwil ilo el̦ (hell)? Ear jab. Ear jab bar etal ippãn enjel̦ ro ak ippãn ro jibwin im jim̦m̦aan me rar mej m̦oktal̦o̦k jãne. Bareinwõt, Lazerõs ear jab l̦otak ilo bar juon ãnbwin. Ke ear mej, ear ñakl̦o̦kjen̦ ãinwõt ñe ekiki im ettoñ. Ebar wõr eoon ko jet  ilo Baibõl̦ rej kwal̦o̦k bwe mej ej ãinwõt ñe juon ej kiki. Ñan waanjoñak, ke rar kade Stipen ñan mej, Baibõl̦ ej ba bwe Stipen ear “kiki.” (Jerbal 7:60) Bareinwõt, ke rijjilõk Paul ear kõnnaan kõn jet armej ilo raan ko an me rekar mej, ear ba bwe “rej kiki.”—1 Korint 15:6.

8. Etke jejel̦ã bwe ejjab kar karõk eo an Anij in jãn jinoin bwe armej ren mej?

⁸ Eñin ke kar karõk eo an Anij jãn jinoin bwe armej ren mej? Ejjab! Jeova ear kõm̦anm̦an armej ro bwe ren mour ñan indeeo ioon lal̦ in. Jaar katak m̦oktal̦o̦k ilo bok in bwe ãlikin an kar Anij kõm̦anm̦an Adam im Iv, ear likũt erro ilo juon jikin eaiboojoj. Rippãlele rein rar weeppãn im ãjmour, im Jeova ear kõn̦aan bwe ren m̦õn̦õn̦õ. Ewõr ke en̦ ekõn̦aan bwe ajri ro nejin ren eñtaan, rũttol̦o̦k im mej? Ejjel̦o̦k! Ãindeinl̦o̦k wõt, Jeova ear yokwe rein nejin im ear kõn̦aan bwe erro en m̦õn̦õn̦õ im mour ñan indeeo ijin ioon lal̦. Ke Jeova ear kõm̦anm̦an armej, Baibõl̦ ej ba bwe “ear likũt iien indeeo ilo bũrueer.” (Ekklisiastis 3:11) Mel̦el̦ein bwe ear likũt juon kõn̦aan ilo bũruod bwe jen kõn̦aan mour ñan indeeo. Eñin unin ear jilkintok Nejin bwe en kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan ad maroñ bõk mour indeeo.

9. Ta kien eo Jeova ear lel̦o̦k ñan Adam, im etke kien in ear jab juon kien epen?

⁹ El̦aññe Anij ejjab kõn̦aan bwe armej ren mej, etke ejjab jem̦l̦o̦k an armej mej? Ñan lo uwaakin kajjitõk in, jen  bar jepl̦aak ñan jinoin ke ear wõr juon wõt em̦m̦aan im juon wõt kõrã ioon lal̦ in. Baibõl̦ ej ba: “Jeova Anij ear kaddek jãn ãne wõjke otemjej rol̦eo̦ ñan mej, im rem̦m̦an ñan m̦õñã.” (Jenesis 2:9) Ewõr juon wõt men Anij ear jab kõn̦aan bwe armej rein ruo ren kõm̦m̦ane. Jeova ear kakien Adam im ba: “A kõn wõjke in jel̦ã em̦m̦an im nana, kwõn jab m̦õñã jãne, bwe ilo raan eo kwõj m̦õñã  jãne, kwõnaaj mej otem mej.” (Jenesis 2:16, 17) Kien in ear jab juon kien epen kõnke elukkuun kar lõñ wõjke ko Adam im Iv rar maroñ m̦õñã jãni. Ñe renaaj kar pokake kien in, renaaj kar kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol Jeova, eo ear lel̦o̦k men otemjej ñan er ekoba mour eo aer me eweeppãn. Aer pokake enaaj kar bar kaalikkar aer kõn̦aan bwe Jemãer ilañ en tõl mour ko aer im bwe rej kautiej wãween an irooj.

10, 11. (1) Ta eo ear kõm̦m̦an bwe Adam im Iv ren jab pokake Anij? (2) Etke men eo Adam im Iv rar kõm̦m̦ane ear juon bõd l̦apl̦ap?

¹⁰ Ekabũrom̦õjm̦õj bwe armej rein ruo rar jab pokake Jeova. Erro ar make kõm̦m̦ane jokãlõt in. Setan ear kõnono ñan Iv ikijjeen juon jedpãnit im ba: “Em̦ool ke Anij ear ba, ‘Kom̦win jab m̦õñã jãn wõjke otemjej ilo jikin kallib eo?’” Iv ear uwaak im ba: “Kõm maroñ in m̦õñã jãn leen wõjke ko ilo jikin kallib eo, a jãn leen wõjke eo iol̦apen jikin kallib eo, Anij ear ba, ‘Kom̦win jab m̦õñã im jab uññũri, bwe kom̦ naaj mej.’”—Jenesis 3:1-3.

¹¹ Innem, Setan ear ba ñan Iv: “Kom̦ jãmin mej otem mej. A Anij ejel̦ã, bwe ilo raan eo kom̦ij m̦õñã jãne, innem mejãmiro renaaj pel̦l̦o̦k, im kom̦ naaj ãinwõt anij ran̦ kõn ami jel̦ã em̦m̦an im nana.” (Jenesis 3:4, 5) Setan ear kõn̦aan bwe Iv en l̦õmn̦ak bwe el̦aññe enaaj m̦õñã jãn leen wõjke eo, elõñ men ko rem̦m̦an renaaj wal̦o̦k ñane. Ej ãinwõt ñe ear ba ñan Iv bwe ewõr an maroñ ñan make kããlõt ta ko rem̦m̦an im ta ko renana im bwe emaroñ kõm̦m̦an jabdewõt men ekkar ñan an kõn̦aan. Bareinwõt, Setan ear kariabe Jeova ilo an kar ba ñan Iv bwe reban mej ñe rem̦õñã jãn leen wõjke eo. Iv ear tõmake Setan. Kõn men in, ear ebbõk kijen jãn leen wõjke eo im m̦õñã. Innem, ear lel̦o̦k kijen Adam im e bareinwõt ear m̦õñã. Adam im Iv rar lukkuun jel̦ã bwe rar kõm̦m̦ane men eo Anij ear kakien erro bwe ren jab kõm̦m̦ane.  Ilo aerro kar m̦õñã jãn leen wõjke eo, rar jab pokake kien eo Anij ear lel̦o̦k ñan erro. Rar rupe juon kien em̦m̦an im ejjab pen ñan l̦oore. Rar bareinwõt kwal̦o̦k aer utiej bũrueer im kõn̦kõm̦m̦an ñan Jemãer ilañ im jum̦ae maroñ eo an. Men in rar kõm̦m̦ane ñan Rũkõm̦anm̦an in aer me ekar lel̦o̦k mour ñan er, ear juon bõd l̦apl̦ap!

12. Ta waanjoñak eo me emaroñ jipañ kõj ñan mel̦el̦e kõn eñjake eo an Jeova ke Adam im Iv rar jum̦aik e?

¹² Kar ta eñjake eo an Jeova ke Adam im Iv rar jum̦aik e? Eokwe, l̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in: Jen ba bwe  ewõr juon nejũm̦ l̦addik ak leddik me elukkuun em̦m̦an am̦ kar lale im kõjparoke jãn ke ear dik. Bõtab, el̦ak rũtto kiiõ, ewal̦o̦k an kõn̦kõm̦m̦an im jum̦aik eok, im ejjab kwal̦o̦k an yokwe eok ñan jidik. Enãj kar ewi wãween eñjake n̦e am̦? Ejjel̦o̦k pere bwe enãj kar rup bũruom̦ kõn men in. Innem, baj l̦õmn̦ake m̦õk joñan an kar Jeova rup bũruon ke Adam im Iv jim̦or rar jum̦aik e?

13. Ta eo Jeova ear ba bwe enaaj wal̦o̦k ñan Adam ñe enaaj mej, im ta mel̦el̦ein men in?

¹³ Kõn an kar Adam im Iv jab pokake, Jeova ear jab kõtl̦o̦k bwe erro en mour ñan indeeo. Erro ar mej ãinwõt an kar Jeova ba. Ak ke erro ar mej, rar jab erom jetõb im mour m̦aanl̦o̦k wõt. Im jejel̦ã men in kõnke ãlikin aerro kar rupe kien eo, Jeova ear ba ñan Adam: “[Kwõnaaj] jepl̦aak ñan bwidej, bwe ar bõk eok jãne; bwe bwidej kwe, im ñan bwidej kwõnaaj jepl̦aak.” (Jenesis 3:19) Anij ear kõm̦anm̦an Adam jãn bwidej. (Jenesis 2:7) Im Adam ear jab mour m̦oktal̦o̦k jãn iien in. Ta mel̦el̦ein an kar Jeova ba bwe Adam enaaj kar jepl̦aak ñan bwidej? Ej mel̦el̦ein bwe ñe Adam emej, enaaj oktak im bar erom bwidej ak bũñalñal, ijo kar kõm̦m̦ane jãne.

14. Etke jej mej?

¹⁴ Adam im Iv remaroñ kar mour tok ñan rainin. Ak rar mej kõn aer kar kããlõt ñan jum̦ae Anij im jab pokake e. Ke rar kõm̦m̦ane men in, rar oktak im erom rijjerawiwi. Eñin unin kõj aolep jej mej kõnke Adam ear letok jerawiwi ñan kõj im jej bõdañe. (Riit Rom 5:12.) Jerawiwi ej ãinwõt juon nañinmej el̦ap me unin ad bõke ej kõnke jej bõdañe rũtto ro jined im jemãd. Aolep armej rej jerawiwi im ejjel̦o̦k juon en̦ emaroñ ko jãn men in. Tokjãn men in, kõj aolep jej mej. Mej ej ãinwõt juon rũkõjdat. Unin ej kõnke el̦ap ad bũrom̦õj ñe ro rejitõnbõro  ippãd rej mej. (1 Korint 15:26) Elukkuun l̦ap ad kam̦m̦oolol Jeova bwe ear letok Nejin ñan an aje mour eo an ñan lo̦mo̦o̦ren kõj jãn mej!

15. Etke ad jel̦ã m̦ool eo kõn ta eo ej wal̦o̦k ñan ro remej ej kaenõm̦m̦an kõj?

¹⁵ Meñe jej bũrom̦õj kõn ro rejitõnbõro ippãd me remej, ak katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦ remaroñ jipañ im kaenõm̦m̦an kõj. Ãinwõt ad kar etale ilo pãrokõrããp ko m̦oktal̦o̦k, ro remej ejjel̦o̦k men en̦ rejel̦ã. Rejjab eñtaan im rejjab bũrom̦õj kõn men ko rej wal̦o̦k. Im jejjab aikuj mijak er kõnke rejjab maroñ ko̦kkure im kabwinmakeik kõj. Ro remej rejjab maroñ jipañ kõj im rejjab aikuji jipañ ko ad. Rejjab maroñ kõnnaantok ñan kõj im jejjab maroñ kõnnaanl̦o̦k ñan er. Elõñ rũkaki in kabuñ rej riabe armej ro im ba bwe remaroñ jipañ ro remej. Kõn men in, armej ro rej lel̦o̦k jããn ñan er bwe ren maroñ jipañ ro remej. Bõtab, ad jel̦ã m̦ool eo kõn ta eo ej wal̦o̦k ñan armej ñe rej mej, ej jipañ kõj bwe jen jab tõmake ro rej m̦on̦e armej kõn katak ko me rejjab pedped ioon Baibõl̦.

16. Etke katak ko an elõñ kabuñ ko rejjab errã ippãn ta eo Baibõl̦ ej ba?

¹⁶ Em̦m̦an jen kajjitõk ippãd make im ba: Kabuñ e aõ ej ke errã ippãn ta eo Baibõl̦ ej ba kõn ro remej? Eaorõk kajjitõk in kõnke enañin aolep tõmak im katak ko an kabuñ ko rejjab errã ippãn naan ko ilo Baibõl̦. Etke? Kõnke em̦õj an Setan likũti im kobaikl̦o̦k l̦õmn̦ak ko an ippãn katak ko an kabuñ kein. Elõñ kabuñ rej ba bwe meñe juon armej emej ak ewõr juon jetõb ilowaan me ej mour m̦aanl̦o̦k wõt. Eñin ej juon iaan katak ko reriab me Setan  ej kõjerbale ñan tõlpiloik armej ro bwe ren jab l̦oor katak ko rem̦ool an Jeova Anij. Ewi wãween an Setan kõm̦m̦ane men in?

17. Etke ejjab m̦ool men in bwe Jeova ej tile im kaeñtaan armej ilo juon kijeek ñan indeeo?

¹⁷ Ãinwõt ad kar etalel̦o̦k im̦aan, jet kabuñ rej katakin armej ro bwe ñe ro renana rej mej, renaaj ilo̦k im eñtaan ilo juon kijeek ñan indeeo. Bõtab, katak in ejjab m̦ool im el̦ap an kananaik Anij. Etke? Kõnke Jeova ej juon Anij in yokwe im ejãmin tile armej im kaeñtaan er ñan jidik. (Riit 1 Jon 4:8.) Baj l̦õmn̦ak m̦õk: Enãj kar ta l̦õmn̦ak n̦e am̦ ñe kwaar loe an juon em̦m̦aan kaje ajri eo nejin ilo an likũt pein ilo juon kijeek im lukkuun dãpiji bwe en bwil? Kwõnaaj ke kar m̦õn̦õn̦õ ippãn em̦m̦aan in? Kwõnaaj ke kar kwal̦o̦k kautiej ñan e? Kwõnaaj ke kar kõn̦aan m̦õttãik em̦m̦aan in? Kwõban kar ñan jidik! Etke? Kõnke armej in elukkuun nana im ejjel̦o̦k yokwe ippãn. Eñin men eo Setan ej riab kake kõn Jeova. Ekõn̦aan bwe armej ro ren tõmak bwe Jeova elãj im ej kaeñtaan armej ro ilo kijeek ñan indeeo!

18. Etke jet armej rej kabuñ ñan ro remej, ak ta eo Baibõl̦ ej ba kõn men in?

¹⁸ Setan ej bar kõjerbal kabuñ ko jet ñan katakin armej ro bwe ãlikin an juon armej mej ej erom jetõb. Innem rej aikuj kwal̦o̦k kautiej im medeke in emej. Ekkar ñan tõmak eo an kabuñ kein, el̦aññe kwõj kautiej ro remej, renaaj em̦m̦an ñan kwe. Ak el̦aññe kwõjjab, eokwe renaaj ko̦kkure eok. Elõñ armej rej tõmake katak in eriab. Kõn men in, rej kamaat aer maroñ ñan iien mej ko bwe ren medeke rimej ro. Jet el̦ap aer abwinmake im mijak ro remej, im rej katok ñan rimej rein. Ilo wãween in, ej ãinwõt ñe armej rein rej kabuñ ñan rimej ro. Men in  ejjab errã ippãn ta eo Baibõl̦ ej ba. Etke? Kõnke ekkar ñan Baibõl̦, ro remej rej kiki im ejjel̦o̦k men en̦ rejel̦ã. Ej bareinwõt jiroñ kõj bwe jej aikuj kabuñ wõt ñan Jeova Anij, eo ear kõm̦anm̦an kõj im eo wõt emaroñ jipañ kõj.—Revelesõn 4:11.

19. Kõn am̦ jel̦ã m̦ool eo kõn ro remej, ta kallim̦ur eo jãn Baibõl̦ enaaj l̦apl̦o̦k am̦ tõmake?

¹⁹ Am̦ jel̦ã m̦ool eo kõn ta eo ej wal̦o̦k ñan armej ro ñe rej mej, ej kõjparok eok bwe kwõn jab l̦orak ilo katak ko reriab an kabuñ ko. Ej bareinwõt jipañ eok ñan mel̦el̦e kõn katak ko jet jãn Baibõl̦. Ñan waanjoñak, em̦õj am̦ kiiõ katak bwe ro remej rejjab eñtaan im rejjab erom jetõb. Am̦ jel̦ã m̦ool eo jãn Baibõl̦ enaaj kal̦apl̦o̦k am̦ tõmak ilo kallim̦ur ko an Anij. Juon iaan kallim̦ur kein, ej bwe juon iien armej otemjej renaaj mour indeeo ilo pedetaij ijin ioon lal̦.

20. Ta kajjitõk eo jenaaj etale ilo katak in tok juon?

²⁰ Ilo iien ko etto, juon rũkarejeran Anij etan Job, ear kwal̦o̦k kajjitõk in: “El̦aññe juon armej emej, enaaj bar mour ke?” (Job 14:14) Kwõl̦ak baj lale, ro remej remaroñ ke bar mour? Eokwe, Baibõl̦ ej letok uwaak eo em̦m̦an ñan kajjitõk in. Jenaaj etale men in ilo katak in tok juon.