Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

KATAK 22

“Ankilaan Jeova En Wal̦o̦k”

“Ankilaan Jeova En Wal̦o̦k”

Kõn an kar Paul jek ilo bũruon ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij, ear etal ñan Jerusalem

Pedped ioon Jerbal 21:1-17

1-4. Etke Paul ej etal ñan Jerusalem, im ta eo ej pojak in wal̦o̦k ñane ijo?

 KE PAUL im Luk rar em̦m̦akũt jãn Mailitõs rar lukkuun bũrom̦õj. Elukkuun pen ñan aerro etal jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ilo Epesõs, ro me rar lukkuun yokwe er! Mijinede rein ruo rar jutak ijo eutiej ilo waan ejjerakrõk eo. Iep ko aer reobrak kõn men ko rej aikuji nãn tũreep eo. Rar bareinwõt bõk ippãer jããn ko kar jabawõt kaki nãn Kũrjin ro rejeram̦õl ilo Judia im rej lukkuun kate er bwe ren bõkl̦o̦k menin lel̦o̦k kein ñan er.

2 Juon kõto edik ej uuk wũjl̦ã ko im wa eo ej jerak jãn wab eo el̦ap ellam̦õjm̦õj ie. Em̦m̦aan rein ruo, ekoba em̦m̦aan ro jimjuon me rej ito-itak ippãer, rej kalimjek an ro jeier im jatier iparijet mejãn bũrom̦õj. (Jrb. 20:4, 14, 15) Rein rar jerak rej yokyokwe l̦o̦k ro jeier im jatier m̦ae iien rar jab maroñ lo er kõn aer ettol̦o̦k.

3 Ium̦win enañin jilu iiõ, ear l̦ap an Paul jerbal ippãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo ilo Epesõs. Ak kiiõ ikijjeen tõl eo an jetõb kwõjarjar, ej etal ñan Jerusalem. Ilo m̦ool, ewõr an l̦õmn̦ak ke emaroñ wal̦o̦k juon men ñane ijo. M̦oktal̦o̦k, ear ba ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia: “Ña ij etal ñan Jerusalem ium̦win tõl eo an jetõb kwõjarjar meñe ijaje ta eo enaaj wal̦o̦k ñan ña ijen̦. Men eo dein ijel̦ã ej bwe jãn jikin ñan jikin, ejjab bõjrak an jetõb kwõjarjar kwal̦o̦k ñan ña bwe kalbuuj im eñtaan rej kõttar wõt ña.” (Jrb. 20:22, 23) Meñe ear kauwõtata ak Paul ear eñjake an pãd “ium̦win tõl eo an jetõb kwõjarjar.” Ear kile bwe ej menin aikuj ñan l̦oore tõl eo an jetõb kwõjarjar im ear m̦õn̦õn̦õ in etal ñan Jerusalem. Meñe ear kaorõk mour eo an, ak men eo eaorõktata ippãn Paul ej ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij.

4 Eñin ke wãween am̦ eñjake? Ke jaar ajel̦o̦k mour ko ad ñan Jeova, jaar kallim̦ur bwe ad kõm̦anm̦an ankilaan enaaj men eo eaorõktata ilo mour eo ad. Ilo katak in, jemaroñ bõk tokjãn jãn ad etale waanjoñak eo an rijjilõk Paul.

El̦l̦ãl̦o̦k Wõt jãn “Ãneo Etan Saiprõs” (Jerbal 21:1-3)

5. Ial̦ ta eo Paul im ro m̦õttan rar bõke ñan Tair?

5 Wa eo Paul im ro m̦õttan rar uwe ie ear ‘kajju’ wõt. Mel̦el̦ein bwe wa eo ear jerak ippãn kõto eo ak ear jab diak, im ear em̦m̦an an wa eo jerak ñan ñe retõpar Kos jo̦teen l̦o̦k ilo ejja raan eo wõt. (Jrb. 21:1) Wa eo emaroñ kar añkõ ilo Kos boñõn eo m̦okta jãn an jerak l̦o̦k ñan Rodes im Petera. Ilo Petera, ijoko iturõkin Eijia Minor, em̦m̦aan ro jeid im jatid rar uwe ilo juon waan ektak m̦weiuk ekilep im ear kajju kake er ñan Tair ilo Pinisia. Ilo aer jerak lo̦k ilo ial̦ eo aer, rar el̦l̦ãl̦o̦k jãn “ãneo etan Saiprõs jãn ijo ituanmiiñin wa eo.” (Jrb. 21:3) Etke Luk, eo ear je bokin Jerbal, ear kwal̦o̦k kõn mel̦el̦e in?

6. (1) Ke Paul ear lo Saiprõs, etke men in emaroñ kar kõkajoore? (2) Ta l̦õmn̦ak im eñjake ko am̦ ñe kwõj l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jeova kõjeraam̦m̦an im jipañ eok?

6 Bõlen Paul ear jitõñ Saiprõs im kwal̦o̦k ñan ro m̦õttan kõn men ko rar wal̦o̦k ñan e ilo jikin in. Ilo tũreep in mijinede eo an kein kajuon enañin ratimjuon iiõ ko m̦oktal̦o̦k, Paul ekoba Barnebas im Jon Mark rar iioone ri-anijnij eo etan Elimas, eo ear jum̦ae aer kwal̦o̦k naan. (Jrb. 13:4-12) Ke Paul ear lo ãneo im l̦õmn̦ak kõn men ko rar wal̦o̦k ñane ijo, men in emaroñ kar kõkajoore kõn men ko rej pojakin wal̦o̦k. Kõj bareinwõt jemaroñ bõk tokjãn ñe jej l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Anij kõjeraam̦m̦an kõj im jipañ kõj ñan kijenmej ilo apañ ko. Ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men kein, men in enaaj jipañ kõj ñan bõk ejja eñjake eo wõt an Devid ke ear je naan kein: ‘Elõñ eñtaan an ro rem̦m̦an, ak Jeova ej lo̦mo̦o̦ren er jãn er otemjej.’—Sam 34:19.

“Kõmar Pukote Ri-Kal̦oor Ro im Lo Er” (Jerbal 21:4-9)

7. Ta eo Paul im ro m̦õttan rar kõm̦m̦ane ke rar tõpar Tair?

7 Paul ear jel̦ã bwe elukkuun aorõk ñan pãd ippãn ro jein im jatin im ear kijooror in lo er. Ke rar tõpar Tair, Luk ej ba: “Kõmar pukote ri-kal̦oor ro im lo er.” (Jrb. 21:4) Kõn aer jel̦ã bwe ewõr Kũrjin ro ilo Tair, Paul im ro m̦õttan rar pukot er im bõlen jokwe ippãer. Juon iaan jeraam̦m̦an ko rel̦l̦ap kõn ad pãd ilo m̦ool eo ej bwe jekdo̦o̦n ia eo jej etal ñane, jenaaj baj lo wõt rũttõmak ro me renaaj karwaineneik kõj. Ro rej yokwe Anij im rej kabuñ ilo m̦ool ewõr m̦õttaer ipel̦aakin lal̦ in.

8. Ta mel̦el̦ein naan ko ilo Jerbal 21:4?

8 Ke Luk ear kõmel̦el̦e kõn raan ko jimjuon rar pãd ilo Tair, ear jeje kõn juon men me emaroñ kar kapokpok. Ear ba: “Kõn an kar jetõb kwõjarjar kwal̦o̦k ta eo enaaj wal̦o̦k, [ro jeid im jatid ilo Tair] rar kajjioñ ukot an Paul l̦õmn̦ak bwe en jab etal ñan Jerusalem.” (Jrb. 21:4) Jeova ear ke ukot an l̦õmn̦ak? Ej ke kiiõ ba bwe Paul en jab etal ñan Jerusalem? Jaab. Jetõb kwõjarjar eo ear kwal̦o̦k bwe enaaj nana aer kõm̦m̦an ñan Paul ilo Jerusalem, bõtab ejjab mel̦el̦ein bwe en jab etal ñan Jerusalem. Ikijjeen jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar eo, ro jeid im jatid ilo Tair remaroñ kar mel̦el̦e bwe Paul enaaj pãd ilo kauwõtata ilo Jerusalem. Innem, kõn aer inepata kõn Paul, rar ba bwe en jab etal ñan jikin kweilo̦k eo. Jemel̦el̦e bwe rar kõn̦aan kõjparok Paul jãn kauwõtata. Meñe ãindein, ak Paul ear jek ilo bũruon ñan kõm̦anm̦an ankilaan Jeova, im ear etal wõt ñan Jerusalem.​—Jrb. 21:12.

9, 10. (1) Ke Paul ear roñ kõn an ro jein im jatin ilo Tair inepata kõn an naaj etal ñan Jerusalem, ta eo emaroñ kar keememejtok? (2) Ta l̦õmn̦ak eo ekkã an armej ro bõke rainin, im ewi wãween an l̦õmn̦ak in oktak jãn naan ko an Jesus?

9 Ke ro jein im jatin Paul rar akwel̦ap ñane bwe en jab etal ñan Jerusalem, bõlen ear keememejtok iien eo ri-kal̦oor ro an Jesus rar bar kajjioñ kabõjrake ke ear ba ñan er bwe enaaj etal ñan Jerusalem, naaj kaeñtaane, im naaj m̦ane ñan mej. Kõn an kar Piter yokwe Jesus, men in ear kõm̦akũti ñan ba naan kein ñane: “Irooj, kwõn jab kõnnaan rot n̦e. Men kein reban wal̦o̦k ñan kwe.” Jesus ear uwaak im ba: “Kwõn ilo̦k jãn ña Setan! Kwõj kapañ eõ kõnke l̦õmn̦ak kan̦e am̦ rej an armej im jab an Anij.” (Matu 16:21-23) Jesus ear jek ilo bũruon ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij im lel̦o̦k mour eo an ãinwõt juon menin katok. Kar bar ãindein eñjake eo an Paul. Ejjel̦o̦k pere bwe em̦m̦aan ro jein im jatin ilo Tair, ãinwõt rijjilõk Piter, rar kõn̦aan jipañ ak rar jab mel̦el̦e kõn ta eo ej ankilaan Anij.

Jej aikuj jel̦ã kaarmejjeteik kõj make ñan ad maroñ anõke Jesus

10 Elõñ armej rainin rej reel kõn l̦õmn̦ak eo ñan bõk ial̦ eo epidodo tata ak jab kõm̦m̦ani men ko reppen. Ekkã an armej ro kõn̦aan pãd ilo juon kabuñ me ej kam̦õn̦õn̦õik er im rejjab aikuj l̦oore elõñ kakien ko. Elukkuun oktak jãn men eo Jesus ear rõjañ armej ro ñan aer kõm̦m̦ane. Ear ba ñan ri-kal̦oor ro an im ba: “Jabdewõt eo ekõn̦aan l̦oor eõ, en kaarmejjeteik e make im ineek al̦al̦ in eñtaan eo an, im en jab bõjrak jãn an l̦oor eõ.” (Matu 16:24) Ial̦ eo emãlõtlõt im jim̦we ej ñan l̦oore Jesus, bõtab ejjab pidodo.

11. Ewi wãween an kar Kũrjin ro ilo Tair kwal̦o̦k aer yokwe im rejetake Paul?

11 Ejjabto tokãlik, ekar iien an Paul, Luk, im ro jet me rar ito-itak ippãer wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo ial̦ eo aer. Wãween an kar Luk kõmel̦el̦e kõn aer kar em̦m̦akũt jãn ro jeier im jatier ilo Tair elukkuun kõketak. Ej kwal̦o̦k bwe Kũrjin ro ilo Tair rar lukkuun yokwe Paul im rar kõn̦aan bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo an. Em̦m̦aan, kõrã, im ajri ro rar etal ippãn Paul im ro m̦õttan m̦ae iien rar tõpar parijet. Aolepeer rar bukwelõlõ im jar, innem rar yokyokwe doon. Tokãlik, Paul, Luk, im ro m̦õttaer rar uwe ilo bar juon wa im etal wõt ñan Ptolmeis, ijo rar iioone ro jeier im jatier im rar pãd ippãer ium̦win juon raan.​—Jrb. 21:5-7

12, 13. (1) Joñak ta eo Pilip ear likũti ikijjeen jerbalin kwal̦o̦k naan? (2) Ewi wãween Pilip ej juon joñak em̦m̦an ñan jemãn baam̦le ko rainin?

12 Tokãlik Luk ear kwal̦o̦k bwe Paul im ro m̦õttan rar etal ñan Seseria. Ke rar tõpar ijo, rar “etal ñan m̦weo im̦õn Pilip ri-kwal̦o̦k naan eo.” a (Jrb. 21:8) Ejjel̦o̦k pere bwe rar m̦õn̦õn̦õ in lo Pilip. Roñoul iiõ ko m̦oktal̦o̦k ilo Jerusalem, rijjilõk ro rar jitõñe ñan jipañ ajeji m̦õñã ko ñan ro ilo eklejia eo ekããl. Eto an Pilip kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Keememej bwe ilo iien eo Kũrjin ro rar ejjeplõklõk kõn an l̦ap matõrtõr, Pilip ear etal ñan Sameria im jino kwal̦o̦k naan. Tokãlik, ear kwal̦o̦k naan ñan ri-utiej in Itiopia eo im peptaiji. (Jrb. 6:2-6; 8:4-13, 26-38) Pilip ear tiljek ilo an karejar ñan Jeova ium̦win elõñ iiõ.

13 Ear jab jako an Pilip kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ilo iien eo Pilip ej jokwe ilo Seseria, ear poub wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo. Jejel̦ã men in kõnke Luk ear n̦aetan “ri-kwal̦o̦k naan eo.” Jej bar katak bwe kiiõ ewõr emãn nejin kõrã me rar ri-kanaan, im men in ej kwal̦o̦k bwe rar l̦oor jenkwan neen jemãer. b (Jrb. 21:9) Innem emaroñ kar lukkuun l̦ap an Pilip kate e katakin baam̦le eo an ñan yokwe im karejar ñan Jeova. Rainin Kũrjin em̦m̦aan ro ewõr nejier remaroñ anõke joñak in an Pilip ilo aer tõl baam̦le eo aer ilo kwal̦o̦k naan im jipañ ajri ro nejier ñan yokwe jerbalin kwal̦o̦k naan.

14. Ta tokjãn eo ear wal̦o̦k jãn an kar Paul lol̦o̦k rũttõmak ro m̦õttan, im ewi wãween jemaroñ anõke er?

14 Aolep jikin Paul ear etal ñane, ear pukot rũttõmak ro m̦õttan im jol̦o̦k iien ippãer. Alikkar bwe ro jein im jatin ijo rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ in kwal̦o̦k karwainene ñan Paul im ro m̦õttan. Ejjel̦o̦k pere bwe aolepeer rar “kõkajoor doon.” (Rom 1:11, 12) Rainin, jemaroñ bar kõm̦m̦ane ejja wãween in wõt. Elõñ tokjãn ko rem̦m̦an remaroñ wal̦o̦k itok jãn ad m̦õn̦õn̦õ in kõpel̦l̦o̦k m̦weo im̦õd, meñe ejjab lukkuun em̦m̦an, ñan em̦m̦aan eo ej lol̦o̦k eklejia ko im kõrã eo pãleen.​—Rom 12:13.

‘Ipojakin Mej’ (Jerbal 21:10-14)

15, 16. Ta ennaan eo Agebõs ear kwal̦o̦ke, im ewi wãween an kar ennaan in jelõt ro rar roñjake?

15 Ilo iien eo Paul ear jokwe ippãn Pilip, ear bar itok juon ri-lotok etan Agebõs. Ro rar kobatok ilo m̦weo im̦õn Pilip rar jel̦ã bwe Agebõs ej juon ri-kanaan. Kar e eo ear kanaan bwe enaaj wal̦o̦k juon ñũta ilo tõre ko an Irooj Klaudiõs. (Jrb. 11:27, 28) Bõlen rar l̦õmn̦ak: ‘Etke Agebõs ear itok? Ennaan ta eo ej bõktok?’ Innem ilo aer lukkuun kalimjeke, rar lale an bõk kañũr eo an Paul—juon m̦õttan nuknuk eaetok me emaroñ illik jããn im men ko jet ie me ej kõn̦ake ilo ipin. Agebõs ear kore pein im neen make kõn kañũr eo. Innem ear kõnono, im ennaan eo ear kwal̦o̦ke eaorõk. Ear ba: “Eñin men eo jetõb kwõjarjar ej ba, ‘Ri-Ju ro ilo Jerusalem renaaj lukwõje em̦m̦aan eo an kañũr in ilo ejja wãween in wõt, im renaaj lel̦o̦ke ñan ium̦win pein ri-aelõñ ko.’”—Jrb. 21:11.

16 Kanaan in ear kam̦ool bwe Paul enaaj etal ñan Jerusalem. Ear bareinwõt kaalikkar bwe ri-Ju ro ijo renaaj kar liaakel̦o̦k Paul ñan “ium̦win pein ri-aelõñ ko.” Kanaan in ear lukkuun jelõt ro rar pãd ijo. Luk ear je: “Ke kõmar roñ men in, kõm kab armej ro ijo kõmar jim̦or akwel̦ap ñan Paul bwe en jab wanlõñl̦o̦k ñan Jerusalem. Ak Paul ear ba: ‘Etke kom̦ij jañ im kajjioñ kõm̦m̦an bwe in m̦õjn̦o̦l̦o̦k? Ij ba ñan kom̦ bwe ijjab baj pojak wõt ñan kalbuuj, ak ibar pojakin mej ilo Jerusalem kõn wõt etan Irooj Jesus.’”—Jrb. 21:12, 13.

17, 18. Ewi wãween an kar Paul kwal̦o̦k bwe ej jutak pen kõn pepe eo an, im ewi wãween an kar em̦m̦aan ro jein im jatin em̦m̦akũt?

17 Pijaikl̦o̦k m̦õk men eo ear wal̦o̦k. Em̦m̦aan ro jein im jatin Paul ekoba Luk rej akwel̦ap ñan Paul bwe en jab etal ñan Jerusalem. Jet iaaer rej jañ. Paul ej lo bwe rej yokwe e im inepata kõn e. Kõn men in, ilo mera ej ba ñan er bwe rej “kõm̦m̦an bwe [en] m̦õjn̦o̦l̦o̦k.” Ak jet ukok ko rej ukote naanin Grik eo im ba bwe rar “rupe bũruon.” Meñe ãindein ak Paul ear pen wõt ilo pepe eo an, ãinwõt an kar ãindein ippãn ro jein im jatin ilo Tair. Ear jab kõtl̦o̦k bwe aer akwel̦ap im dãnnin kõmjaal̦al̦ ko aer ren kabõjrake. Ijello̦kun an ãindein, ear kõmel̦el̦eik er kõn unin an aikuj etal ñan Jerusalem. Paul ear lukkuun peran im jutak pen kõn pepe eo an! Ãinwõt kar Jesus, Paul ear jek ilo bũruon bwe en etal ñan Jerusalem. (Hib. 12:2) Paul ear jab kõn̦aan mej, ak ñe ewal̦o̦k men in, enaaj kar watõke bwe ej juon jeraam̦m̦an ñan mej ãinwõt juon ri-kal̦ooran Jesus Christ.

18 Ewi wãween an kar em̦m̦aan ro jein im jatin em̦m̦akũt? Rar kautiej pepe eo an Paul. Baibõl̦ ej ba: “Ke ear jab ukot an l̦õmn̦ak, kõmar jab bar akwel̦ap ak kõmar ba: ‘Ankilaan Jeova en wal̦o̦k.’” (Jrb. 21:14) Ro rar kajjioñ kabõjrak Paul jãn an etal ñan Jerusalem rar jab akwel̦ap bwe en po kõn̦aan eo aer. Rar roñjake Paul im pokake, im bareinwõt kile bwe rej aikuj l̦oore ankilaan Anij kõn Paul meñe ear pen ñan er. Paul ear pãd ilo juon ial̦ me tokãlik enaaj tõll̦o̦k e ñan mej. Enaaj kar pidodol̦o̦k ñan Paul ñe ro rar yokwe e rar rejetake pepe eo an ijello̦kun aer kajjioñ kabõjrake.

19. Ta men eo eaorõk jej katak jãn men eo ear wal̦o̦k ñan Paul?

19 Jej katak juon men eaorõk jãn men eo ear wal̦o̦k ñan Paul: Jejjab kõn̦aan kabõjrak ro jet jãn aer kaarmejjeteik er make bwe ren maroñ kal̦apl̦o̦k aer karejar ñan Anij. Jemaroñ jerbale naanin kakapilõk in ilo jabdewõt wãween jej iiooni ilo mour im jab ilo wãween ko wõt me rej mel̦el̦ein mour ak mej. Ñan waanjoñak, meñe jet Kũrjin jemãn im jinen rej lo bwe epen aer kõtl̦o̦k an ro nejier etal jãn m̦weo bwe ren maroñ karejar ñan Jeova ijoko rettol̦o̦k, ak rej lukkuun kate er ñan jab kabbweer ak kabõjrak er. Phyllis, eo ej jokwe ilo England, ej keememej eñjake ko an ke leddik eo ej make wõt nejin ear bõk jerbalin mijinede ilo Africa. Phyllis ej ba: “Ear juon iien elukkuun pen ñan ña. Ear lukkuun pen ñan an leddik eo nejũ jokwe ilo juon jikin ettol̦o̦k jãn ña. Iar bũrom̦õj ak ilo ejja iien eo wõt, ear buñbũruõ. Ear lukkuun l̦ap aõ jar kake. Bõtab, pepe eo ear kõm̦m̦ane ej an make, im iar jab kajjioñ ukote. Ilo m̦ool, aolep iien iar katakin e ñan likũt men ko an aelõñ eo m̦oktata! Ear jerbal ilo aelõñ ko jet ium̦win 30 iiõ ko remootl̦o̦k, im ij kam̦m̦oolol Jeova aolep raan kõn an tiljek.” Jej kõm̦m̦ane juon men elukkuun em̦m̦an ñe jej rõjañ rũttõmak ro jeid im jatid me rej kaarmejjeteik er make ñan karejar ñan Jeova.

Ej juon men em̦m̦an ñan rõjañ rũttõmak ro rej kaarmejjeteik er make

“Rũttõmak Ro Rar Lukkuun Karwaineneik Kõm” (Jerbal 21:15-17)

20, 21. Ta eo ej kaalikkar kõn̦aan eo an Paul ñan pãd ippãn ro jein im jatin, im etke ear kõn̦aan pãd ippãn rũttõmak ro m̦õttan?

20 Ãlikin an kar kõpooj men ko m̦weien, Paul ear em̦m̦akũt im em̦m̦aan ro jein im jatin jãn Seseria rar etal ippãn. Men in ear kwal̦o̦k bwe rar jet ro m̦õttan retiljek im rar rejetake. Ilo aolepen tũreep eo ñan Jerusalem, Paul im ro m̦õttan rar kõm̦m̦an iien aer pãd ippãn Kũrjin ro jeier im jatier. Ilo Tair, rar loe Kũrjin ro jeier im jatid im rar pãd ippãer jimjuon raan. Ilo Ptolmeis, rar yokyokwe em̦m̦aan im kõrã ro jeier im jatier im rar jol̦o̦k juon raan ippãer. Ilo Seseria, rar pãd ium̦win jet raan ilo m̦weo im̦õn Pilip. Tokãlik, jet iaan Kũrjin ro jãn Seseria rar etal ippãn Paul im ro m̦õttan ñan Jerusalem, ijo Mnason, eo ear erom Kũrjin m̦oktal̦o̦k ear karwaineneik er ñan m̦weo im̦õn. Ãliktata, ke Paul im ro m̦õttan rar tõparl̦o̦k Jerusalem, Luk ej ba bwe “rũttõmak ro rar lukkuun karwaineneik kõm.”—Jrb. 21:17.

21 Alikkar bwe Paul ear kõn̦aan pãd ippãn rũttõmak ro m̦õttan. Rijjilõk in ear bõk rõjañ jãn ro jein im jatin, ãinwõt kõj rainin. Ejjel̦o̦k pere bwe aer rõjañ Paul ear lukkuun kõkajoore bwe en maroñ jelm̦ae ri-jum̦ae ro rar lukkuun illu im rar pukot kilen aer naaj m̦ane ñan mej.