1. Ewi wãween an kar Jeova kwal̦o̦k kõn e make ñan Moses? Etke men in elukkuun aorõk?

 JUON iien, Anij ear kwal̦o̦k kõn e make ñan Moses ilo an kar kwal̦o̦k ãt eo etan im jet iaan wãween ko rem̦m̦an kõn E. Jeova emaroñ kar kwal̦o̦k kõn joñan an kajoor im mãlõtlõt. Bõtab ijello̦kun an kar kwal̦o̦k wãween kein, ear m̦okta kwal̦o̦k kõn an tũriam̦o im jouj. (Riit Exodus 34:5-7.) Ilo kar tõre eo, Moses ear aikuj in jel̦ã el̦aññe Jeova enaaj kar rejetake im jipañe. Kõn men in, Jeova ear kwal̦o̦k wãween kein rem̦m̦an kõn e ñan kaalikkar bwe elukkuun kõn̦aan jipañ rũkarejar ro an. (Ex. 33:13) Ta eñjake n̦e am̦ ke kwõj jel̦ã bwe el̦ap an Jeova kea kake kõj? Eokwe enaaj l̦ap an katak in kwal̦o̦k kõn tũriam̦o, juon eñjake me jej kwal̦o̦ke ñe jej bũrom̦õj im kõn̦aan jipañ ro jet ñe rej eñtaan.

2, 3. (1) Ta eo ej kwal̦o̦k bwe kõj armej eitok wõt bwe jen kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro jet? (2) Etke kwõj aikuj itoklimo kõn ta eo Baibõl̦ ej ba kõn tũriam̦o?

² Jeova el̦ap an tũriam̦o, im ear kõm̦anm̦an kõj armej ilo nemãmeen wõt e. Eñin unin, kõj armej ekoba ro me rejjab jel̦ã Jeova, ekkã ad kwal̦o̦k tũriam̦o im kea kake ro jet. (Jen. 1:27) Ilo Baibõl̦, jej lo elõñ waanjoñak ko kõn armej ro me rar kwal̦o̦k  tũriam̦o. Ñan waanjoñak, ke Solomon ear aikuj pukot im lale ewi wõt iaan lim̦aro ruo kar lukkuun jinen niñniñ eo, ear mãlejjoñe erro ilo an kar ba bwe ren kõrrãjete niñniñ eo ñan ruo m̦õttan. Kõrã eo me ear m̦oolin jinen niñniñ eo ear lukkuun tũriam̦o kõn niñniñ eo nejin, im ear akwel̦ap ñan kiiñ eo bwe en jab m̦ane ak en lel̦o̦ke ñan kõrã eo juon. (1 Kñ. 3:23-27, UBS) Armej eo juon me ear bar kwal̦o̦k an tũriam̦o ej lio nejin Pero. Ke ear lo niñniñ eo Moses, ear jel̦ã bwe ej nejin RiHibru ro im rej aikuj in kar m̦ane. Bõtab “ear tũriam̦okake,” innem ear pepe in bõke im lale ãinwõt ñe ekar lukkuun nejin.​—Ex. 2:5, 6.

³ Etke ej aikuj l̦apl̦o̦k ad katak ñan kwal̦o̦k tũriam̦o? Unin kõnke Jeova ekõn̦aan bwe jen anõke e. (Ep. 5:1) Meñe kar kõm̦anm̦an kõj ilo juon wãween me jemaroñ kwal̦o̦k tũriam̦o, ak kõn ad jab weeppãn ewõr iien jej l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make. Emaroñ pen jet iien ñan pepe el̦aññe jenaaj jipañ ro jet m̦okta ak l̦õmn̦ak wõt kõn kõj make. Innem ta eo emaroñ jipañ kõj bwe en l̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k tũriam̦o? Kein kajuon, jen etale ewi wãween an Jeova im ro jet kar kwal̦o̦k tũriam̦o. Kein karuo, jenaaj lale ewi wãween jemaroñ anõke Anij ilo an kwal̦o̦k tũriam̦o, im etke em̦m̦an bwe jen kwal̦o̦k wãween in.

4. (1) Etke Jeova ear jilkinl̦o̦k enjel̦ ro ñan Sodom? (2) Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato eo kõn baam̦le eo an Lot?

⁴ Elõñ waanjoñak ko ilo Baibõl̦ me rej kwal̦o̦k kõn an Jeova tũriam̦o. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn an kar kwal̦o̦k tũriam̦o ñan Lot. Lot ear juon armej ewãnõk im ‘ear kanooj inepata’ im rup bũruon kõn kõm̦m̦an ko renana an kar armej in Sodom im Gomorra. Armej rein rar jab kautiej Anij, im kõn men in Jeova ear pepe in ko̦kkure er. (2 Pi. 2:7, 8, UBS) Jeova ear jilkinl̦o̦k enjel̦ ro bwe ren jiroñ Lot bwe ej aikuj ko jãn Sodom im Gomorra kõnke Enaaj ko̦kkure. Baibõl̦ ej ba: “Ak Lot ear aepedped. Bõtab Irooj ear tũriam̦okake; kõn men in l̦õm̦aro [enjel̦ ro] rar ãñini, im lio pãleen im lim̦aro nejin im kadiwõjl̦o̦k er jãn jikin kweilo̦k eo.” (Jen. 19:16, UBS) Ãinwõt an kar Jeova mel̦el̦e kõn wãween eo Lot ear iioone, jemaroñ lõke bwe ej bar mel̦el̦e kõn jabdewõt wãween ko reppen jej iiooni.​—Ais. 63:7-9; Jem. 5:11, UBS; 2 Pi. 2:9, UBS.

5. Ewi wãween an Naanin Anij katakin kõj bwe jen kwal̦o̦k tũriam̦o?

⁵ Jeova ejjab baj kwal̦o̦k wõt tũriam̦o ak ej bar katakin armej ro an bwe ren bar kwal̦o̦k tũriam̦o. L̦õmn̦ak kõn kien in ear lel̦o̦k ñan RiIsrael ro. Kien in ear ba bwe el̦aññe juon armej ear m̦uri jããn ippãn bar juon, armej eo ear m̦uri ej aikuj lel̦o̦k nuknuk ko an ñan eo ear m̦uri ippãn bwe en juon kein kam̦ool bwe enaaj bar karo̦o̦ll̦o̦k jããn eo ear m̦uriiki. (Riit Exodus 22:26, 27, UBS.) Bõtab armej eo ej aikuj karo̦o̦li nuknuk ko an armej eo em̦uri ñe etulo̦k al̦ bwe armej in em̦uri en mããn̦ãn̦ ñe eboñ. Bõlen juon eo me ejjel̦o̦k an tũriam̦o eban kar kõn̦aan karo̦o̦li nuknuk ko an armej eo juon. Bõtab Jeova ear katakin armej ro an bwe ren kwal̦o̦k tũriam̦o. Ta naanin kakapilõklõk eo me kien in ej katakin kõj kake? Ej katakin kõj bwe jen jab kõjekdo̦o̦ni aikuj ko an rũttõmak ro jeid im jatid. Ñe jej lo bwe jemaroñ jipañ rũttõmak ro jeid im jatid, eokwe jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in jipañ er.​—Kol. 3:12, UBS; Jem. 2:15, 16, UBS; riit 1 Jon 3:17.

6. Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o ñan RiIsrael ro, meñe elõñ alen aer kar jerawiwi?

⁶ Jeova ear kwal̦o̦k an tũriam̦o kõn RiIsrael ro meñe rar jerawiwi n̦ae e. Baibõl̦ ej ba: “Irooj, Anij an ro jim̦m̦aer, ear jilkintok rũkanaan ro an bwe ren kakkõl armej ro  doon, kõnke ear tũriam̦okake ro doon im Tampel̦ eo an.” (2 Kr. 36:15, UBS) Ãindeinl̦o̦k wõt, jej aikuj kwal̦o̦k ad tũriam̦o kõn ro me rejjañin jel̦ã kõn Jeova im ej wõr wõt iien ñan aer ukel̦o̦k im erom ro jeran. Jeova ejjab kõn̦aan bwe jabdewõt armej en jako ilo iien ekajet eo an. (2 Pi. 3:9) Innem ke ejja wõr wõt iien, jekõn̦aan kwal̦o̦k kõn an Anij tũriam̦o ikijjeen ad kwal̦o̦k kõn ennaan eo an ñan kakkõl aolep armej im jipañ er joñan wõt ad maroñ.

7, 8. Etke juon baam̦le ear tõmak bwe Jeova ear kwal̦o̦k an tũriam̦o ñan er?

⁷ Ilo raan kein, elõñ rũkarejar ro an Jeova em̦õj aer lo wãween an Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o ñan er. Ñan waanjoñak, ilo kar 1990 jim̦a ko ilo aelõñ Bosnia, kumi in armej ro ijin me eoktak tõmak, m̦anit, im kajin ko aer jãn doon, rar ire im m̦an doon. Ekar wõr juon baam̦le rar bar pãd ijin ekoba l̦adik eo nejier me 12 an iiõ etan Milan. Milan, l̦adik eo jatin, jinen im jemãn im ro jet jeid im jatid rar iuwe ilo juon baj me ear etal jãn Bosnia ñan Serbia. Rar etal ñan juon kweilo̦k el̦ap, im eñin ej kweilo̦k el̦ap eo me jinen im jemãn Milan rar pepe bwe renaaj peptaij. Ak ke rar tõpar jikin del̦o̦ñ eo ilo aelõñin Serbia, jet rũttarin̦ae rar kile bwe baam̦le in eoktak jãn aolep armej ro ilowaan baj eo, kõn men in rar kadiwõj er jãn lowaan baj eo. Innem rar kõtl̦o̦k bwe ro jeid im jatid ilowaan baj eo ren wõnm̦aanl̦o̦k ilo tũreep eo aer. Ium̦win ruo raan, rũttarin̦ae ro rar jab kõtl̦o̦k baam̦le in. Tokãlik, rũttarin̦ae eo me ear waje baam̦le in ear ko̦o̦l̦e bo̦o̦j eo an im kajjitõk ta eo ej aikuj kõm̦m̦ane ñan er. Baam̦le eo ear jutak wõt iturin im roñ an bo̦o̦j eo ba, “Kwõn bõk er im buuki er!”

⁸ Ke rũttarin̦ae ro rej kõnono, ruo armej rar kepaake baam̦le eo. Rar wũnojidikdik ñan er im ba bwe rej bar Ri Kõnnaan ro an Jeova, im bwe ro jeier im jatier ilowaan baj eo rar jiroñ er kõn men eo ear wal̦o̦k. Ri Kõnnaan ro ruo rar jiroñ Milan im l̦adik eo jatin bwe erro en iuwe ilo wa eo waer bwe ren del̦o̦ñel̦o̦k aelõñin Serbia kõnke rũttarin̦ae ro rejjab jããki peba ko an ajri ro. Kõn men in, Ri Kõnnaan ro ruo rar ba ñan jinen im jemãn Milan bwe ren etal itulikin l̦o̦k ijo me rej jããki peba ko an armej ro, im iioone er ilo jait eo juon. Joñan an kar Milan lukkuun mijak ear jaje ñe ear aikuj ettõñ ak jañ. Jemãn im jinen Milan rar ba, “Kom̦ l̦ak lale renaaj ke lukkuun kõtl̦o̦k ad diwõjl̦o̦k?” Ak ke rar etal, ear ãinwõt ñe rũttarin̦ae ro rar jab lo er. Milan im l̦adik eo jatin rar iioone jemãer im jineer ilo jait eo juon, innem rar etal ñan kweilo̦k el̦ap eo. Rar lukkuun tõmak bwe Jeova ear uwaaki jar ko aer! Jej lo ilo Baibõl̦ bwe ejjab aolep iien Jeova ejjab kajju kõjparok rũkarejar ro an ilo wãween in. (Jrb. 7:58-60) Bõtab ilo kar iien in, Milan ear ba: “Ippa ear ãinwõt ñe enjel̦ ro rar kõm̦m̦an bwe rũttarin̦ae ro ren jab maroñ lo kõm, im kõmar kile bwe Jeova ear lo̦mo̦o̦ren kõm.”​—Sam 97:10, UBS.

9. Ta kar eñjake eo an Jesus ñan jarlepju in armej ro me rar l̦oore? (Lale pija eo ilo jinoin katak in.)

⁹ Jesus ej juon joñak elukkuun em̦m̦an kõn kwal̦o̦k tũriam̦o. Ear kwal̦o̦k an tũriam̦o im bũrom̦õj kõn armej ro kõnke ear lo bwe “rej parõk im jeplõklõk ãinwõt jiip ko ejjel̦o̦k aer jabõt.” Innem ta eo ear kõm̦m̦ane? Ear “jino An katakin er men ko relõñ.” (Matu 9:36; riit Mark 6:34.) Bõtab, Parisi ro rar jab kwal̦o̦k aer tũriam̦o im kõn̦aan jipañ armej ro. (Matu 12:9-14, UBS; 23:4, UBS; Jon 7:49, UBS) Innem ãinwõt Jesus, kwõj ke bar lukkuun kõn̦aan jipañ armej ro im katakin er kõn Jeova?

10, 11. (1) Ekkar ke bwe jen kwal̦o̦k tũriam̦o aolep iien? (2) Ewi wãween ad jel̦ã ñããt jej aikuj kwal̦o̦k tũriam̦o?

¹⁰ Ejjab mel̦el̦ein men in bwe jej aikuj  kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro jet aolep iien. Ñan waanjoñak, Kiiñ Saul emaroñ kar l̦õmn̦ak bwe ear kwal̦o̦k tũriam̦o ke ear jab m̦an Egag, kiiñ in Amelek eo, me ear kõjdate armej ro an Anij. Bareinwõt Saul ear jab m̦an aolep menninmour ko nejin RiAmelek ro, meñe em̦õj an kar Jeova jiroñe bwe en kõm̦m̦ane men in. Innem kõn an kar Saul jab pokake, Jeova ear jol̦o̦ke jãn an kiiñ ilo aelõñin Israel. (1 Sa. 15:3, 9, 15, UBS.) Jeova ej Riekajet eo ewãnõk, ejel̦ã kõn ta ko rej pãd ilo bũruon armej im ejel̦ã iien eo ejjab ekkar ñan an kwal̦o̦k tũriam̦o. (Lia. 2:17; Ezk. 5:11) Kõn men in, m̦õttan jidik enaaj ekajete aolep ro me rejjab kõn̦aan pokake e. (2 Te. 1:6-10, UBS) Ilo naaj tõre en̦, ejjab naaj juon iien ñan an Jeova tũriam̦okake ro renana. Ak enaaj kwal̦o̦k an tũriam̦okake ro rem̦m̦an im lo̦mo̦o̦ren er, ñe ej ko̦kkure ro renana.

¹¹ Alikkar bwe ejjab ad jerbal ñan ekajete jabdewõt armej el̦aññe ekkar bwe ren mour ak jaab. Ak jej aikuj kate kõj joñan wõt ad maroñ kiiõ ñan jipañ aolep armej. Innem ta jet iaan wãween ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kwal̦o̦k ad tũriam̦okake ro jet? Eokwe jen lale jet iaaer.

12. Ewi wãween kwõmaroñ kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro jet?

¹² Jipañ ro jet kõn men ko rej kõm̦m̦ani kajjojo raan. Jeova ekõn̦aan bwe Kũrjin ro ren kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro rũturier im ro jeier im jatier. (Jon 13:34, 35; 1 Pi. 3:8) Juon bar mel̦el̦ein naan in tũriam̦o ej bwe jen “eñtaan ippãn doon.” Juon eo ej tũriam̦o enaaj kate ñan jipañ ro rej pãd ilo eñtaan. Kõn men in, jej aikuj pukot jet wãween ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ ro jet, bõlen emaroñ ilo ad kõm̦m̦ani jerbal ko ilo m̦õko im̦weer ak m̦akũtkũt ko jet aer.​—Matu 7:12.

13. Ta eo armej ro an Anij rej kõm̦m̦ane ñe ej wal̦o̦k jorrããn ko rel̦l̦ap?

¹³ Bõk kun̦aad im jipañ ro jeid im jatid me rar jorrããn jãn taibuun im l̦añ ko rel̦l̦ap. Ñe jej lo an armej ro eñtaan kõn aer iioon taibuun im l̦añ ko rel̦l̦ap, jekõn̦aan kwal̦o̦k ad tũriam̦o im jipañ er. El̦ap an armej ro an Jeova buñbuñ kõn aer jipañ doon ilo iien rot kein. (1 Pi. 2:17, UBS) Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã ilo Jepaan ear jokwe ilo juon bukwõn me ear jorrããn ke ear wal̦o̦k juon m̦akũtkũt lal̦ im n̦o ko rel̦l̦ap ilo kar 2011 eo. Ej ba bwe ear “lukkuun  kõkajoore im kaenõm̦m̦ane” ke ear lo an ro jein im jatin jãn jikin ko jet ilo Jepaan, im aelõñ ko jet m̦õn̦õn̦õ in etal im kõkããli m̦õko rejorrããn im Im̦õn Kweilo̦k ko. Ej bar ba: “Wãween in ear kõm̦m̦an bwe in kile bwe Jeova el̦ap an kea, im bareinwõt rũttõmak ro jeid im jatid el̦ap aer kea kake doon, im elõñ ro jet jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in rej bar jar kake kõm.”

14. Ewi wãween kwõmaroñ jipañ ro renañinmej im ro rerũtto?

¹⁴ Jipañ ro renañinmej im rerũtto. Ñe jej lo an armej ro eñtaan kõn aer nañinmej im rũttol̦o̦k, el̦ap ad tũriam̦okake rein im kõn̦aan jipañ er. Jelukkuun kijoorore an jako aolep apañ kein, eñin unin jej jar bwe Aelõñ eo an Anij en itok. Ak ilo tõre in, jej kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan jipañ ro renañinmej im rerũtto. Juon rijeje ear je im ba bwe juon raan lel̦l̦ap eo jinen me eppal̦ ear ko̦kkuri nuknuk ko an. Ke lel̦l̦ap in ear itõn jino karreoik e make, ear jañ bell eo ilo kõjãmin m̦weo im̦õn. Rilotok rein kar ruo iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova me eokkutkut aerro lol̦o̦k lel̦l̦ap in. Kõrã rein jeid im jatid rar kajjitõk el̦aññe remaroñ jipañe. Im lel̦l̦ap eo ear ba: “Elukkuun kajjookok ak em̦m̦an.” Innem kõrã rein jeid im jatid rar jipañ im karreoik e, kõm̦m̦an limen ti, im pãd im bwebwenato ippãn. L̦adik eo nejin lel̦l̦ap in ear lukkuun kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol, im ba bwe Ri Kõnnaan ro an Jeova “rej jerbali men ko rej katakin armej ro kaki.” Am̦ tũriam̦o kõn ro me rerũtto im renañinmej ej ke kõm̦akũt eok bwe kwõn kate joñan wõt am̦ maroñ ñan jipañ er?​—Pil. 2:3, 4, UBS.

15. Ewi wãween an jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad jipañ ro jet?

¹⁵ Jipañ armej ro bwe ren jel̦ã kõn Jeova. Wãween eo em̦m̦antata me jemaroñ jipañ armej ro, ej ilo ad katakin er kõn Anij im kõn Aelõñ eo an. Jemaroñ bar jipañ er ñan kile etke ej juon men em̦m̦an bwe ren pokaki kien ko an Jeova. (Ais. 48:17, 18, UBS) Alikkar bwe jerbalin kwal̦o̦k naan ej wãween eo elukkuun em̦m̦an ñan bõktok nõbar ñan Jeova, im kwal̦o̦k ad tũriam̦okake ro jet. Kõn men in, kwõmaroñ ke kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aam ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?​—1 Ti. 2:3, 4.

16. Ta tokjãn ko jenaaj loi ñe jej kwal̦o̦k ad tũriam̦o kõn ro jet?

¹⁶ Taktõ ro rej ba bwe emaroñ em̦m̦anl̦o̦k ãjmour eo ad im kõtaan eo ad ippãn ro jet ñe jej kwal̦o̦k tũriam̦o. Ñe kwõj jipañ ro me el̦ap aer eñtaan, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ m̦õn̦õn̦õ, l̦apl̦o̦k am̦ l̦õmn̦ak kõn men ko rem̦m̦an, edikl̦o̦k am̦ bõk l̦õmn̦ak ko rebõd, im kwõban l̦õmn̦ak bwe kwõj make iaam̦. Alikkar bwe am̦ kwal̦o̦k tũriam̦o ej juon men em̦m̦an ñan kwe. (Ep. 4:31, 32, UBS) Ñe yokwe ej kõm̦akũt kõj bwe jen jipañ ro jet, ealikkar bwe enaaj erreo bõklõkõt eo ad kõnke jejel̦ã bwe jej kõm̦m̦ane men eo Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ane. Ñe jej kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro jet enaaj bar kõm̦m̦an bwe en em̦m̦anl̦o̦k ad kõm̦m̦an ñan ro nejid, eo pãleed, im ro m̦õttad. Bareinwõt ñe jej tũriam̦okake ro jet renaaj bar jipañ kõj ilo iien ko jej aikuj jipañ.​—Riit Matu 5:7; Luk 6:38.

17. Etke jekõn̦aan kwal̦o̦k tũriam̦o?

¹⁷ Meñe ej juon men em̦m̦an ñan kõj bwe jen kwal̦o̦k tũriam̦o, ak unleplepin ad kwal̦o̦ke ej kõnke jekõn̦aan anõke Jeova im bõktok nõbar ñane. Jeova ej Wũnjãn yokwe im tũriam̦o. (JK. 14:31) Im em̦õj an likũt joñak eo em̦m̦antata bwe jen l̦oore. Kõn men in, jen kate kõj joñan wõt ad maroñ im anõke Anij ilo ad kwal̦o̦k tũriam̦o. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, jenaaj epaakel̦o̦k ro jeid im jatid im enaaj em̦m̦an kõtaan eo ad ippãn armej ro jet ipel̦aakid.​—Ga. 6:10, UBS; 1 Jon 4:16, UBS.