1. Ãinwõt Kiiñ Devid, ta eo jet iaad jemaroñ kajjitõk kake?

KÕJ aolep jekõn̦aan mour ilo aenõm̦m̦an. Ejjel̦o̦k en̦ em̦m̦an ippãn ñe ej inepata. Meñe ãindein, ak ewõr iien jemaroñ eddodo kõn inepata ko ad. Eñin unin, jet iaan ri-karejar ro an Jeova remaroñ kwal̦o̦k ejja kajjitõk eo wõt Kiiñ Devid ear kajjitõk ippãn Jeova, ke ear ba: “Ewi toun inaaj inepata im bũrom̦õj ilo bũruõ raan otemjej?”​—Sam 13:2.

2. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

² Meñe ejjab maroñ lukkuun jako aolep inepata ko ad, ak elõñ men ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe en dikl̦o̦k ad inepata. Ilo katak in, jenaaj m̦okta kõnnaan kõn jet iaan men ko me remaroñ kõm̦m̦an ad inepata. Innem, jenaaj etale jijino men ko me jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ kõj ineem̦m̦an wõt ñe jej iioon apañ ko.

3. Ta wãween ko reppen jej iiooni, im ewi joñan an wõr ad maroñ ioon men kein?

³ Emaroñ wõr jidik ak lukkuun ejjel̦o̦k ad maroñ ioon men ko me rej kõm̦m̦an ad inepata. Ñan waanjoñak, ejjel̦o̦k ad maroñ ioon ewi joñan an naaj l̦apl̦o̦k on̦ããn m̦õñã, nuknuk, im jikin jokwe kajjojo iiõ, bareinwõt ejjel̦o̦k ad maroñ ioon ewi ikkutkut in an ri-jerbal ak ri-jikuul̦ ro m̦õttad kajjioñ kapo kõj ñan riab ak l̦õñ. Im jejjab maroñ kabõjrak kowadoñ ko rej wal̦o̦k ilo jikin ko jej jokwe ie. Jej iiooni wãween kein reppen kõnke jej mour ilo juon lal̦ me l̦õmn̦ak ko an enañin aolep armej ro  ie, rejjab pedped ioon naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦. Setan, anij eo an lal̦ in, ejel̦ã bwe enaaj wõr ro im renaaj kõtl̦o̦k bwe “inepata ko an jukjukun pãd in” ren kabõjrak er jãn aer karejar ñan Jeova. (Matu 13:22; 1 Jon 5:19) Eñin unin jejjab bwilõñ kõn an lal̦ in lukkuun obrak kõn apañ ko me rej kõm̦m̦an an armej inepata!

4. Ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe jej lukkuun inepata kõn apañ ko jej iiooni?

⁴ Kõn ad iioon wãween ko rekanooj in pen, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en tarjen joñan ad inepata. Ñan waanjoñak, jemaroñ inepata im l̦õmn̦ak bwe enaaj jabwe joñan jããn ko jej kõm̦m̦ani ñan kabwe aikuj ko ad, ak bwe jenaaj nañinmej im jab maroñ jerbal ak luuji jerbal eo ad. Jemaroñ bareinwõt inepata el̦aññe jenaaj maroñ dãpij wõt ad tiljek ñan Anij ñe jej iioon menin kapo ko ñan rupe kien ko an. M̦õttan jidik Setan enaaj kõm̦m̦an bwe ro im rej pãd ium̦win tõl eo an, ren itõn ko̦kkure armej ro an Anij, kõn men in, jemaroñ inepata kõn ta eo jenaaj kõm̦m̦ane ñe men in ewal̦o̦k. Jemaroñ l̦õmn̦ak im ba, ‘Ebõd ke ñan aõ inepata kõn men kein?’

5. Ta mel̦el̦ein an kar Jesus ba: “Kom̦win bõjrak jãn ami inepata”?

⁵ Jejel̦ã bwe Jesus ear jiroñ ri-kal̦oor ro an im ba: “Kom̦win bõjrak jãn ami inepata.” (Matu 6:25) Men in ej ke mel̦el̦ein bwe Jesus ej kõtmãne bwe jen jab inepata ñan jidik? Ejjab ñan jidik! Ñe jej l̦õmn̦ak kake, ilo iien ko etto ear wõr jet iaan ri-karejar ro retiljek an Jeova me rar bar iioon inepata, bõtab ear jab jako an Jeova buñbũruon ippãer. * (1 Kñ. 19:4; Sam 6:3, UBS) Ilo m̦ool, Jesus ej kaenõm̦m̦an kõj. Ear jab kõn̦aan bwe jen oktak im lukkuun inepata kõn men ko an mour in ñan joñan eo me enaaj l̦ap an jelõt wãween ad karejar ñan Anij. Innem, ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ kõj bwe en jab l̦e jãn joñan ad inepata?​—Lale bo̦o̦k eo etan “ Wãween Am̦ Maroñ Kõm̦m̦ane.”

6. Ekkar ñan Pilippai 4:6, 7, ta eo emaroñ kaenõm̦m̦an kõj ñe jej inepata?

⁶ (1) Ekkeini am̦ jar. Kũrjin ro me el̦ap aer eddodo kõn apañ ko rej iiooni, remaroñ bõk kaenõm̦m̦an ñe rej reilo̦k ñan Jeova ilo aer akwel̦ap ilo jar. (1 Pit. 5:7) Ilo an Jeova uwaaki jar ko am̦, kwõmaroñ bõk “aenõm̦m̦an eo jãn Anij, eo el̦ap jãn jel̦ã otemjej [an armej].” (Riit Pilippai 4:6, 7.) Jeova ej kaenõm̦m̦an l̦õmn̦ak ko ad ñe jej inepata ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an me el̦ap an kajoor.​—Gal. 5:22.

7. Ta eo jej aikuj in l̦õmn̦ak kake ñe jej jar ñan Anij?

⁷ Ñe kwõj kepaake Jeova ilo jar, kõppel̦l̦o̦k bũruom̦ ñane. Im lukkuun kaalikkar men ko kwõj jar kaki. Kwal̦o̦k ñane kõn ta apañ eo kwõj iioone, im kõmel̦el̦eiki kõn wãween am̦ eñjake. El̦aññe ewõr juon wãween ñan kõm̦adm̦õde apañ eo, kajjitõk ippãn bwe en lewaj mãlõtlõt ñan jel̦ã ta eo kwõn kõm̦m̦ane im en lewaj kajoor bwe kwõn maroñ kõm̦m̦ane. Ñe ejjel̦o̦k men en̦ kwõmaroñ kõm̦m̦ane ñan kõm̦adm̦õde apañ eo, kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok bwe en jab l̦e jãn joñan am̦ inepata kake. Ñe kwõj lukkuun kaalikkar men ko kwõj jar kaki, jidik kõn jidik enaaj alikkar am̦ kile wãween an kar Jeova uwaaki jar ko am̦. El̦aññe kwõjjab kajju lo uwaakin men eo kwõj jar kake, jab ebbweer. Jeova ejjab baj kõn̦aan wõt bwe en alikkar men ko kwõj jar kaki, ak ebar kõn̦aan bwe kwõn jab bõjrak jãn am̦ jar ñane kõn men kein.​—Luk 11:8-10.

8. Ta eo jej aikuj in kitibuji ilo jar ko ad?

 ⁸ Ilo am̦ jol̦o̦k am̦ eddo ioon Jeova ilo jar, jab mel̦o̦kl̦o̦k in kitibuj naanin kam̦m̦oolol. Em̦m̦an bwe jen l̦õmn̦ak kõn jeraam̦m̦an ko em̦õj ad bũki, meñe ewõr wãween ko jej iiooni me el̦ap aer pen. El̦aññe ewõr iien kwõjjab maroñ pukot naan ko rekkar ñan kwal̦o̦k eñjake ko am̦ me kwõj eddodo kaki, keememej bwe Jeova ej uwaaki jar ko meñe emaroñ jejjo wõt naan, ãinwõt ‘Jouj im jipañ!’​—2 Kro. 18:31; Rom 8:26.

9. Ewi wãween ad maroñ lo m̦oolin jokwane?

⁹ (2) Atartar ioon mãlõtlõt eo an Jeova, im jab am̦ make. Ilo kar tõre ko an ri-kanaan Aiseia, armejin Juda rar mijak kõn an ri-Assiria ro tõn tarin̦aeik er. Kõn an armejin Juda jab kõn̦aan bwe ri-Assiria ro ren anjo̦ ioer, rar kajjitõk bwe ri-Ijipt ro ren jipañ er. (Ais. 30:1, 2, UBS) Jeova ear kakkõl er bwe aer lõke ri-Ijipt ro, enaaj tõll̦o̦k er ñan jorrããn. (Ais. 30:7, 12, 13, UBS) Ikijjeen Aiseia, Jeova ear jiroñ armej ro kõn wãween aer maroñ lo m̦oolin jokwane. Ear ba: “Ami kajoor enaaj ilo [ineem̦m̦an wõt] im ilo lõke” Jeova.​—Ais. 30:15b.

10. Ta jet wãween ko jemaroñ iiooni me jemaroñ kwal̦o̦k bwe jej lõke Jeova?

¹⁰ Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad lõke Jeova? L̦õmn̦ak kõn jet waanjoñak ko. Jen ba bwe juon ekõn̦aan lewaj juon jerbal me el̦apl̦o̦k on̦ããn, bõtab kwõnaaj aikuj jol̦o̦k el̦ap iien ñan jerbal in im enaaj jelõt am̦ karejar ñan Jeova. Ak jen ba bwe ewõr juon ilo jikin jerbal eo am̦ me ej kwal̦o̦k an kõn̦aan kwe, bõtab armej in ejjab juon ri-karejeran Anij im ejjañin peptaij. Ak ta el̦aññe juon eo ejitõnbõro ippam̦ ilo baam̦le eo am̦ ej ba bwe kwõn kããlõt, im ej ba: “Ña ke ak Anij eo am̦?” Ilo kajjojo iaan wãween kein, kwõnaaj aikuj in kõm̦m̦ane juon pepe epen, bõtab ilo kajjojo iaaer Jeova enaaj tõl eok ilo wãween eo kwõj aikuji. (Matu 6:33; 10:37; 1 Kor. 7:39) Bõtab kajjitõk eo in, Kwõnaaj ke lõke tõl eo an ñan joñan eo me enaaj kõm̦akũt eok ñan l̦oore?

11. Bwebwenato ta ko ilo Baibõl̦ jemaroñ katak kaki ñan jipañ kõj ineem̦m̦an wõt ñe jej iioon jum̦ae?

¹¹ (3) Katak jãn waanjoñak ko rem̦m̦an im ko renana. Baibõl̦ eo eobrak kõn bwebwenato ko me rej kwal̦o̦k kõn aorõkin ad aikuj ineem̦m̦an wõt im lõke Jeova. Ilo am̦ etali im katak kõn bwebwenato kein, lale ta eo ear jipañ ri-karejar ro an Anij ñan ineem̦m̦an wõt ke rar iioon el̦ap matõrtõr im jum̦ae. Ñan waanjoñak, ke im̦õn ekajet eo el̦ap an ri-Ju ro ear kakien rijjilõk ro bwe ren bõjrak jãn aer kwal̦o̦k naan, rijjilõk ro rar jab mijak. Ijoke, rar peran im ba: “Kõmij aikuj pokake Anij im jab armej.” (Jrb. 5:29) Im meñe ãlikin aer kar deñl̦o̦ke er, ak rijjilõk ro rar jab inepata im mijak. Etke? Kõnke rar jel̦ã bwe Jeova ej pãd ippãer. Im bwe ear buñbũruon ippãer. Kõn men in, rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an. (Jrb. 5:40-42) Ãindeinl̦o̦k wõt, ke rar itõn m̦ane ri-kal̦oor eo etan Stipen ñan mej, ear ineem̦m̦an wõt, joñan, mejãn ear “ãinwõt mejãn enjel̦.” (Jrb. 6:12-15) Etke? Kõnke ear jel̦ã bwe Jeova ej buñbũruon ippãn.

12. Ekkar ñan 1 Piter 3:14 im 4:14, etke jemaroñ m̦õn̦õn̦õ wõt ñe ro jet rej jum̦aik im kaeñtaan kõj?

¹² Ear wõr ippãn rijjilõk ro kein kam̦ool me ear kaalikkar bwe Jeova ej pãd ippãer. Jeova ear lel̦o̦k ñan er kajoor ñan kõm̦m̦ani men ko rekabwilõñlõñ. (Jrb. 5:12-16; 6:8) Men in ejjab wal̦o̦k ñan kõj rainin. Meñe ãindein, ak ikijjeen Naan eo an, Jeova ej kaalikkartok ñan kõj ilo yokwe im ba bwe ñe jej eñtaan kõn wõt men ko rewãnõk, ej buñbũruon ippãd im jetõb kwõjarjar eo an ej pãd ippãd. (Riit 1 Piter 3:14; 4:14.) Kõn men in, ijello̦kun an l̦ap wõt ad inepata kõn ewi wãween  ad nãj em̦m̦akũt ñe naaj jum̦aik im kaeñtaan kõj ilju im jekl̦aj, jej aikuj in l̦õmn̦ak kõn ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani kiiõ bwe jen kal̦apl̦o̦k ad lõke maroñ eo ippãn Jeova ñan lale im lo̦mo̦o̦ren kõj. Ãinwõt kar ri-kal̦oor ro ilo jinoin, jen bareinwõt lõke kallim̦ur eo an Jesus, me ear ba: “Inaaj lewaj mãlõtlõt ñan kom̦ im kwal̦o̦k ta ko kom̦win ba, im aolep ro rej jum̦aik kom̦ reban kõjekdo̦o̦ni men kein ak akwããle kom̦ kaki.” Jesus ear kallim̦uri kõj im ba: “El̦aññe kom̦ij kijenmej, kom̦ naaj lo̦mo̦o̦ren mour ko ami.” (Luk 21:12-19) Bareinwõt, jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova ej keememej wõt aolep men dikdik ko kõn ri-karejar ro an me rar tiljek ñane ñan mej. Ilo an jel̦ã kõn aolep men kein, enaaj kõjerkakpejeik er.

13. Ewi wãween ad maroñ bõk tokjãn ñe jej katak kõn bwebwenato ko an ro im rar jab ineem̦m̦an wõt im lõke Jeova?

¹³ Jemaroñ bar katak jãn bwebwenato ko an ro im rar jab ineem̦m̦an wõt im lõke Jeova. Ad katak kõn waanjoñak kein renana, enaaj jipañ kõjparok kõj jãn ad bar kõm̦m̦ane ejja bõd ko wõt rein rar kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ke Esa ear erom kiiñ in Juda, im juon jarin tarin̦ae el̦ap ear itõn tarin̦aeiki, ear atartar ioon Jeova, im Jeova ear kõjeraam̦m̦ane bwe en maroñ bõk anjo̦. (2 Kro. 14:9-12) Tokãlik, Kiiñ Beasha, eo ej kiiñ in Israel, ear itõn tarin̦aeiki Esa kõn juon jarin rũttarin̦ae me eiietl̦o̦k uwaaer. Bõtab ilo iien in, Esa ear jab atartar ioon Jeova bwe en lo̦mo̦o̦rene, ãinwõt an kar kõm̦m̦ane m̦okta. Ijello̦kun an kar ãindein, ear kõl̦l̦ãik ri-Siria ro bwe ren jipañe. (2 Kro. 16:1-3) Bareinwõt, ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k mour eo an ke ear lukkuun nañinmej, ear jab atartar ioon Jeova bwe en jipañe.​—2 Kro. 16:12.

14. Ta ko jemaroñ katak jãn bõd ko an Esa?

¹⁴ Ilo jinoin, Esa ear reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañe ke ear jelm̦ae apañ ko. Bõtab tokãlik, ear likjab in atartar ioon Anij eo an bwe en jipañe, kõnke ear kõn̦aan make kõm̦adm̦õde apañ ko an. Bõlen ilo jinoin, pepe eo an Esa ñan bõk jipañ jãn ri-Siria ro n̦ae aelõñin Israel, emaroñ kar juon pepe em̦m̦an. Bõtab ear jab to an aelõñin Juda lo aenõm̦m̦an. Jeova ear kõnnaanek Esa ikijjeen juon ri-kanaan im ba ñane: “Kõn am̦ kar lõke kiiñ in Siria, im kwaar jab lõke Jeova am̦ Anij, innem jarin tarin̦ae an kiiñ in Siria rar ko jãn ilo peim̦.” (2 Kro. 16:7) Jej aikuj in kõjparok ñan jab l̦õmn̦ak bwe jemaroñ kõm̦adm̦õdi apañ ko ad make ikijjeen ad jab kajjitõk jipañ jãn Jeova bwe en tõl kõj ikijjeen Naan eo an. Jekdo̦o̦n ñe jej aikuj in kõm̦m̦ane juon pepe ilo m̦õkaj, ak eaorõk bwe jen ineem̦m̦an wõt im atartar wõt ioon Jeova, im enaaj jipañ kõj bwe jen lo tõprak ilo pepe eo ad.

15. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñe jej riiti Baibõl̦ eo?

¹⁵ (4) Kakkilõklõki eoon ko ilo Baibõl̦. Ilo am̦ riiti eoon ko ilo Baibõl̦ me rej kwal̦o̦k bwe ad kajoor ej itok jãn ad ineem̦m̦an wõt im lõke Jeova, kajjioñ kakkilõklõki jet iaan eoon kein. Kwõmaroñ lo bwe ilo am̦ kwal̦o̦k ainikiõm̦ ñe kwõj riit, ak jeiki eoon ko im keini am̦ etali, men kein remaroñ jipañ eok ñan kilõke eoon kein. Jeova ear jiroñ Joshua bwe en keini an riiti Kien eo ilo juon ainikien edik ak kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake, bwe en maroñ lo jeraam̦m̦an. Men ko ear riiti jãn Kien eo enaaj kar bareinwõt jipañe ñan jab mijak, ak bwe en peran ñan tõle armej ro an Anij. (Jos. 1:8, 9) Elõñ eoon ko ilo Naanin Anij me remaroñ jipañ eok ñan ineem̦m̦an wõt ñe kwõj iioon wãween ko me ekkã aer kõm̦m̦an am̦ inepata ak mijak.​—Sam 27:1-3; JK. 3:25, 26.

16. Ewi wãween an Jeova kõjerbale eklejia eo ñan jipañ kõj bwe jen ineem̦m̦an wõt im lõke E?

¹⁶ (5) Kobal̦o̦k ippãn armej ro an Anij. Jeova  ej kõjerbal rũttõmak ro jeid im jatid ñan jipañ kõj bwe jen ineem̦m̦an wõt im lõke E. Ilo kweilo̦k ko ad, jej bõk tokjãn jãn naanin tõl ko rej kwal̦o̦k im̦aan, uwaak ko an ri-kweilo̦k ro, im jãn bwebwenato ko rekõketak ñe jej kõnnaan ippãn ro jeid im jatid. (Hib. 10:24, 25) Jemaroñ bar lukkuun bõk kõkajoor ñe jej kwal̦o̦k eñjake im l̦õmn̦ak ko ad ñan ro m̦õttad me jej lõke er ilo eklejia eo. Juon “naan em̦m̦an” jãn juon m̦õttad emaroñ lukkuun jipañ kõj ñan kadikl̦o̦k ad inepata.​—JK. 12:25.

17. Ekkar ñan Hibru 6:19, ewi wãween an kõjatdikdik eo ad kõn Aelõñ eo maroñ kõm̦m̦an bwe jen ineem̦m̦an wõt meñe jej iioon wãween ko reppen?

¹⁷ (6) Kõkajoor wõt kõjatdikdik eo am̦. Kõjatdikdik eo ad kõn Aelõñ eo, ej “ãinwõt juon añkõ ñan mour ko ad” me ej kõm̦m̦an bwe jen ineem̦m̦an wõt ñe jej iioon wãween ko reppen ak ñe jej inepata. (Riit Hibru 6:19.) Kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kallim̦ur eo an Jeova kõn juon ilju im jekl̦aj me enãj ejjel̦o̦k l̦õmn̦ak ko rekabbweerer. (Ais. 65:17) Pijaikl̦o̦k kwe make ilo lal̦ eo ekããl me el̦ap aenõm̦m̦an ie, ijo jeban bar iioon wãween ko me rej kõm̦m̦an ad inepata. (Mai. 4:4) Kwõnaaj bareinwõt kõkajoor kõjatdikdik eo am̦ ilo am̦ kwal̦o̦k kake ñan ro jet. Kate eok joñan wõt am̦ maroñ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an ri-kal̦oor. Ilo am̦ ãindein, kwõmaroñ “lukkuun tõmak ilo kõjatdikdik eo ñan jem̦l̦o̦kin.”​—Hib. 6:11.

18. Apañ ta ko jemaroñ kõtmãne ilju im jekl̦aj, im ewi wãween ad maroñ lo tõprak ñe jenaaj jelm̦aiki apañ kein?

¹⁸ Ilo ad epaakel̦o̦k jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, enaaj l̦apl̦o̦k ad iioon wãween ko remaroñ kõm̦m̦an ad inepata. Unin tõl eo ad ñan 2021 emaroñ jipañ kõj ñan jelm̦ae apañ kein im ineem̦m̦an wõt, ejjab kõn kajoor eo ad make, ak ikijjeen ad lõke Jeova. Ilo iiõ in, jen kwal̦o̦k ikijjeen kõm̦m̦an ko ad bwe jej lõke kallim̦ur eo an Jeova, me ear ba: “Ami kajoor enaaj ilo [ineem̦m̦an wõt] im ilo lõke.”​—Ais. 30:15.