1-2. Ta wãween kõm̦akũtkũt eo ilo kõkkar me kar kanaan bwe enaaj wal̦o̦k ilo raan kein ad?

“IUM̦WIN jejjo wõt minit, m̦õn wia ko im m̦õko reutiej rar jino okjak.” “Aolep rar lukkuun mijak im lõl̦ño̦ñ . . . Elõñ armej rar ba bwe ekar wal̦o̦k m̦akũtkũt lal̦ eo emaroñ ium̦win ruo minit. Bõtab ñan ña, ear ãinwõt ñe elukkuun aetok kũtien.” Erkein ej naan ko an jet iaan ro me rar el̦l̦ã im mour jãn juon m̦akũtkũt lal̦ me ear wal̦o̦k ilo Nepal ilo 2015 eo. Ñe kwõn kar iioon ejja wãween rot in me elukkuun kaamijak, kwoban kar mel̦o̦kl̦o̦ke.

² Ijoke ilo tõre in, kõj aolep jej iioon juon kain em̦m̦akũtkũt me ejjab wal̦o̦k wõt ilo juon wõt bukwõn ak aelõñ, bõtab ej wal̦o̦k ilo aolep aelõñ ko. Im ear wal̦o̦k ium̦win elõñ iiõ ko tok ñan kiiõ. Ri-kanaan Haggeai ear kanaan bwe enaaj wal̦o̦k em̦m̦akũtkũt in ilo kõkkar. Ear je im ba: “Ãindein an Jeova in inelep ba, ‘M̦õttan jidik Inaaj kõm̦akũtkũt lañ ko, im lal̦, im lo̦meto, im ãne em̦õrã m̦õttan juon alen.’”​—Hag. 2:6.

3. Ewi wãween an m̦akũtkũt eo ilo kõkkar oktak jãn juon m̦oolin m̦akũtkũt lal̦?

³ Em̦m̦akũtkũt eo me Haggeai ear kõnono kake ejjab ãinwõt juon m̦oolin m̦akũtkũt lal̦ me ej kõm̦m̦an an wõr jorrããn. Ijoke, m̦akũtkũt in ej kõm̦m̦an bwe men ko rem̦m̦an ren wal̦o̦k. Jeova make ej kwal̦o̦k men in ñan kõj, ke ear ba: “Inaaj kõm̦akũtkũt aolep aelõñ ko, im renaaj itok ippãn men ko raorõk an aolep aelõñ ko. Im Inaaj koobrak m̦wiin kõn aiboojoj.” (Hag. 2:7) Kar ta tokjãn kanaan in ñan ro me rar jokwe ilo raan ko an Haggeai? Im ta tokjãn kanaan in ñan kõj ilo raan  kein? Jenaaj etali uwaak ko ñan kajjitõk kein im jenaaj bareinwõt katak kõn wãween ad maroñ bõk kun̦aad ilo ad kõm̦akũtkũt aelõñ ko ilo raan kein.

4. Etke Jeova ear jilkinl̦o̦k ri-kanaan Haggeai ñan ippãn armej ro An?

⁴ Jeova ear lel̦o̦k ñan ri-kanaan Haggeai juon jerbal elukkuun aorõk. L̦õmn̦ak kõn ta ko rar wal̦o̦k. Ilo 537 B.C.E. eo, ear wõr juon kumi in ri-Ju ro me rar jepl̦aak ñan Jerusalem ãlikin aer kar jipo̦kwe ilo Babil̦on, im Haggeai emaroñ kar juon iaan rein. Ilo jejjo allõñ ãlikin aer kar tõpar Jerusalem, ri-karejar rein retiljek rar kõm̦m̦ane pedpedin m̦weo im̦õn Jeova, ak tampel̦ eo an. (Ezra 3:8, 10) Bõtab ejjabto tokãlik, ear wal̦o̦k juon men ekabũrom̦õjm̦õj. Rar oktak im ebbweer im bõjrak jãn aer kalõk tampel̦ eo kõn wõt an ro jet kar jum̦aik er. (Ezra 4:4, UBS; Hag. 1:1, 2) Kõn men in, ilo 520 B.C.E. eo, Jeova ear jitõñ Haggeai ñan jipañ armej ro bwe ren bar kijejeto im ñan lujur er ñan kam̦õje tampel̦ eo. *​—Ezra 6:14, 15.

5. Etke ejjel̦o̦k pere bwe ennaan eo an Haggeai emaroñ kar kaenõm̦m̦an armej ro an Anij?

⁵ Unleplepin ennaan eo an Haggeai, ear ñan kõkajoor tõmak eo an ri-Ju ro ilo Jeova. Haggeai ear peran ilo an kar ba naan kein ñan ri-Ju ro me rar ebbweer, ke ear ba: “‘Kom̦win kajoor, aolep armej ilo ãneo,’ Jeova ej ba, ‘im kom̦win jerbal. Bwe Ña, Ij ippemi,’ Jeova in inelep ej ba.” (Hag. 2:4) Naan in “Jeova in inelep” emaroñ kar kaenõm̦m̦an er. Ewõr juon an Jeova jarin tarin̦ae el̦ap in enjel̦ ro me rej pãd ium̦win tõl eo an, innem ri-Ju ro rar aikuj in reilo̦k wõt ñane bwe ren lo tõprak.

6. Ta eo enaaj kar wal̦o̦k jãn men eo Haggeai ear kanaan kake?

⁶ Jeova ear kõm̦akũt Haggeai ñan kwal̦o̦k ennaan eo bwe Enaaj kõm̦akũtkũt aolep aelõñ ko ilo kõkkar. Ennaan in ear kaenõm̦m̦an ro rar ebbweer me rar kalõk tampel̦ eo bwe Jeova enaaj kar kõm̦akũtkũt Põrsia ilo kõkkar, kien eo ekajoor ilo tõre eo me elõñ aelõñ ko rar pãd ium̦win. Ta ko renaaj kar wal̦o̦k jãn men in? M̦oktata, armej ro an Anij renaaj kar kadedeikl̦o̦k tampel̦ eo. Innem ro me rejjab ri-Ju, renaaj kar koba ippãer im kabuñ ñan Jeova ilo tampel̦ eo me rar bar kalõke. Ejjel̦o̦k pere bwe ennaan in emaroñ kar lukkuun kõketak armej ro an Anij!​—Zek. 8:9.

7. Ta jerbalin kõm̦akũtkũt eo me jej bõk kun̦aad ie ilo raan kein? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁷ Ta tokjãn kanaan eo an Haggeai ñan kõj ilo raan kein? Jeova ej bar kõm̦akũtkũt aolep aelõñ ko, im kiiõ ewõr kun̦aad ilo jerbal in. L̦õmn̦ak kõn men in: Ilo 1914 eo, Jeova ear kõm̦m̦an bwe Jesus Christ en Kiiñ in Aelõñ eo An ilañ. (Sam 2:6, UBS) An kar jutak Aelõñ eo, ear jab juon ennaan em̦m̦an ñan ri-tõl ro an lal̦. Ear mel̦el̦ein bwe “iien ko an ri-aelõñ ko”​—tõre eo me ear ejjel̦o̦k juon ri-tõl me ear jutak ikijjeen Jeova​—em̦õj an jem̦l̦o̦k. (Luk 21:24) Tokjãn men in, jãn kar 1919 eo, armej ro an Jeova rej kwal̦o̦k bwe Aelõñ eo an Anij ej men eo wõt me emaroñ jipañ armej. Jerbalin kwal̦o̦k kõn “ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo” em̦õj an kõm̦akũtkũt aolepen lal̦ in.​—Matu 24:14.

8. Ekkar ñan Sam 2:1-3, ewi wãween an elõñ aelõñ ko em̦m̦akũt kõn ennaan in?

⁸ Ewi wãween an armej ro em̦m̦akũt kõn ennaan in? Elõñ rej em̦m̦akũt ilo juon wãween enana. (Riit Sam 2:1-3.) Em̦õj an aelõñ ko  an lal̦ in illu. Rejjab kõn̦aan pãd ium̦win ri-Tõl eo me Jeova ear jitõñe. Rejjab watõk ennaan eo kõn Aelõñ eo me jej kwal̦o̦k kake ãinwõt juon “ennaan em̦m̦an.” Ilo m̦ool, jet iaan kien ko em̦õj aer kõmo̦ jerbalin kwal̦o̦k naan! Meñe elõñ iaan ri-tõl ro an aelõñ kein rej ba bwe rej karejar ñan Anij, ak rejjab kõn̦aan jol̦o̦k kajoor im maroñ ko aer ilo kien. Innem ãinwõt an kar ri-tõl ro ilo raan ko an Jesus kar kõm̦m̦ane, ri-tõl ro ilo raan kein rej bareinwõt jum̦ae Eo Jeova ear Kapiti ilo aer ko̦kkure ri-kal̦oor ro an retiljek.​—Jrb. 4:25-28.

9. Ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn an nana an aelõñ ko em̦m̦akũt?

⁹ Ewi wãween an Jeova l̦õmn̦ak kõn an nana an aelõñ ko em̦m̦akũt? Sam 2:10-12 ej ba: “Im kiiõ, O kiiñ ro, kom̦win mãlõtlõt; irooj in ekajet in lal̦, kom̦win katak. Kom̦win jerbal ñan Jeova ilo mijak, im lañlõñ kõn wũdiddid. Kom̦win mejenmaik Nejin eo bwe [Anij] en jab illu im kom̦win jako jãn ial̦ eo, bwe An illu enaaj m̦õkaj an urur. Em̦õn̦õn̦õ ro otemjej rej lõke E.” Jeova ej kwal̦o̦k an jouj ilo an lel̦o̦k ñan ri-jum̦ae rein iien ñan aer kõm̦m̦ane kããlõt eo ejim̦we. Ej wõr wõt aer iien ñan ukot aer l̦õmn̦ak im kõtl̦o̦k bwe Aelõñ eo an Jeova en tõl er. Ijoke, ejabwe iien. Jej mour ilo “raan ko ãliktata” ilo jukjukun pãd in. (2 Tim. 3:1; Ais. 61:2) Kiiõ, ej juon menin ekkaiuriur bwe armej ro ren bõk mel̦el̦e ko rem̦ool im kõm̦m̦ane pepe eo ejim̦we.

10. Ekkar ñan Haggeai 2:7-9, ta wãween eo em̦m̦an ej wal̦o̦k jãn jerbalin kõm̦akũtkũt in ilo kõkkar?

¹⁰ Em̦m̦akũtkũt in ilo kõkkar me Haggeai ear kanaan kake ej jelõt jet armej ilo juon wãween em̦m̦an. Ej ba bwe ikijjeen em̦m̦akũtkũt in, “men ko raorõk [ak armej ro em̦ool bũrueer] an aolep aelõñ ko” renaaj itok im kabuñ ñan Jeova. * (Riit Haggeai 2:7-9.) Ri-kanaan Aiseia, ekoba Maika, rar bar kanaan bwe men in enaaj bar wal̦o̦k “ilo raan ko ãliktata.”​—Ais. 2:2-4; Mai. 4:1, 2.

11. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid em̦m̦aan em̦m̦akũt kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo ke ear roñ kake?

 ¹¹ L̦õmn̦ak kõn wãween an ennaan in me ej kõm̦akũtkũt lal̦ kar jelõt juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Ken, eo me ej jerbal ilo ra eo el̦ap. Ej keememej wõt jinoin an kar roñ ennaan eo kõn Aelõñ eo enañin 40 iiõ ko remootl̦o̦k. Ken ej ba: “Ke iar jino jel̦ã kõn m̦ool eo jãn Naanin Anij, iar m̦õn̦õn̦õ ñan katak bwe jej mour ilo raan ko ãliktata ilo jukjukun pãd in. Ikar lo bwe wãween eo bwe in maroñ kabuñbũruon Anij im bõk mour indeeo, iar aikuj in el̦l̦o̦k jãn lal̦ in me eban to an pãd, im jutak pen wõt ippãn Jeova. Iar jar im kajju em̦m̦akũt. Iar el̦l̦o̦k jãn lal̦ in im ko ñan ium̦win kõjparok eo an Aelõñ eo an Anij, eo me eban em̦m̦akũtkũt.”

12. Ewi wãween an tampel̦ eo an Jeova ilo kõkkar obrak kõn nõbar im aiboojoj ilo raan kein ãliktata?

¹² Ejjel̦o̦k pere bwe Jeova ej kõjeraam̦m̦an armej ro an. Ilo raan kein ãliktata, em̦õj ad lo an lõñl̦o̦k uwaan ro rej karejar ñane. Ilo 1914 eo, ekar wõr jejjo wõt to̦ujin uwaad. Kiiõ, elõñl̦o̦k jãn ralitõk milien rej karejar ñan Anij, im ebar wõr milien ro jet me rej kobatok ippãd kajjojo iiõ ñan keememej mej eo an Jesus. Ikijjeen men in, mel̦an eo ilo tampel̦ eo an Jeova ilo kõkkar​—ak karõk eo an kõn kabuñ eo em̦ool—​em̦õj an obrak kõn “men ko raorõk an aolep aelõñ ko.” Im an rein kõm̦m̦an oktak ko ilo mour ko aer ilo aer kõn̦ak armej eo ekããl, men in ej bar bõktok nõbar im aiboojoj ñan etan Jeova.​—Eps. 4:22-24.

13. Kanaan ta ko jet em̦õj an jejjet kũtieer kõn wõt men kein rekãitoktoklimo me em̦õj aer wal̦o̦k? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

¹³ Men kein rekãitoktoklimo me em̦õj aer wal̦o̦k rej bar kajejjet kũtien kanaan ko jet, ãinwõt kanaan eo ilo Aiseia jebta 60. Eoon 22 ilo jebta in ej ba: “Eo edik enaaj juon to̦ujin, im eo eniñ juon aelõñ ekajoor; Ña Jeova inaaj pikpikũri ilo iien eo an.” Kõn an lõñ oran ro rej del̦o̦ñtok ñan kabuñ eo em̦ool, ewõr juon men elukkuun em̦m̦an ej wal̦o̦k. “Men ko raorõk [ak armej rein]” rej bõktok ippãer kapeel im maroñ ko aer, im rej kwal̦o̦k juon jitũbõn m̦õn̦õn̦õ ñan kobatok ilo jerbalin kwal̦o̦k kõn “ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo.” Tokjãn men in, armej ro an Jeova  remaroñ kõjerbal kapeel im maroñ kein aer, me Aiseia ej kwal̦o̦k ãinwõt “milik an ro ri-aelõñ ko.” (Ais. 60:5, 16) Kõn jipañ eo an em̦m̦aan im kõrã rein raorõk, em̦õj an jerbalin kwal̦o̦k naan tõpar 240 aelõñ ko im jej ukoti bok ko ad ilo elõñl̦o̦k jãn 1,000 kajin ko.

14. Ta pepe eo armej ro rej aikuj kõm̦m̦ane kiiõ?

¹⁴ Ilo iien in me epaaktok jem̦l̦o̦kin, m̦akũtkũt in aelõñ ko ilo kõkkar ej iuun armej ro ñan kõm̦m̦an juon kããlõt. Renaaj ke rejetake Aelõñ eo an Anij ak renaaj ke likũt aer lõke ilo kien ko an lal̦ in? Eñin ej juon pepe me aolep renaaj jelm̦aiki. Meñe armej ro an Jeova rej pokake kien ko an aelõñ eo rej jokwe ie, ak rej pãdwõt im jab bõk kun̦aaer ilo jabdewõt m̦akũtkũt ikijjeen kien ko an lal̦ in. (Rom 13:1-7) Rejel̦ã bwe Aelõñ eo an Anij ej kien eo wõt me emaroñ kõm̦adm̦õde aolep apañ ko an armej. Im Aelõñ in ejjab m̦õttan lal̦ in.​—Jon 18:36, 37.

15. Ta mãlejjoñ eo el̦ap ikijjeen tiljek me bokin Revelesõn ej kwal̦o̦k kake?

¹⁵ Bokin Revelesõn ej kõmel̦el̦e kõn wãween an naaj armej ro an Anij ilo raan ko ãliktata, iioone wãween ko me renaaj mãlejjoñe aer tiljek ñan Anij. Mãlejjoñ in enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõktok wãween ko reppen ñan kõj. Kien ko an lal̦ in renaaj kajjioñ kõm̦m̦an bwe jen kabuñ ñan er im renaaj kaeñtaan ro rej m̦akoko in rejetak er. (Rev. 13:12, 15) Renaaj “jiped armej otemjej​—ro rettã im ro reutiej, ro rem̦weiie im ro rejeram̦õl, ro ri-anemkwõj im ro ri-kõm̦akoko—​bwe en wõr kõkal̦l̦e ioon tuanbwijmaroñin peier ak ioon dem̦aer.” (Rev. 13:16) Ilo iien ko etto, ekkã an armej ro likũt kõkal̦l̦e ko ilo ãnbwinnin ri-kõm̦akoko ro ñan kaalikkar bwe rej aer ri-kõm̦akoko. Ãindeinl̦o̦k wõt, aolep ro ilo raan kein ad renaaj kõtmãne bwe aolep ren bõk juon kõkal̦l̦e ilo kõkkar ioon peier im dem̦aer. L̦õmn̦ak im kõm̦m̦an ko aer renaaj kwal̦o̦k bwe rej jutak ikijjeen im rejetake kien ko an lal̦.

16. Etke ej juon menin ekkaiuriur ñan kõkajoor ad tiljek ñan Jeova kiiõ?

¹⁶ Jenaaj ke bõk kõkal̦l̦e in ilo kõkkar im lel̦o̦k ad rejetak ñan kien ko an lal̦? Ro rej m̦akoko in bõk kõkal̦l̦e in renaaj iioon wãween ko reppen im rekauwõtata. Bokin Revelesõn ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba: “Ejjel̦o̦k en maroñ wia ak wiakake ijello̦kun wõt armej ro ewõr kõkal̦l̦e in ippãer.” (Rev. 13:17) Bõtab armej ro an Anij rejel̦ã ta eo Anij enaaj kõm̦m̦ane ñan ro ewõr kõkal̦l̦e in ippãer, ãinwõt an Revelesõn 14:9, 10 kwal̦o̦k kake. Ijello̦kun aer bõk kõkal̦l̦e in, renaaj kõm̦m̦an ãinwõt ñe rej je ilo peier im ba, “Ña Doon Jeova.” (Ais. 44:5) Ej iien kiiõ ñan lukkuun lale el̦aññe tiljek eo ad ñan Jeova ekajoor. Ñe ãindein, Jeova enaaj m̦õn̦õn̦õ in bõk kõj bwe jen armej ro an!

17. Ta eo jej aikuj in keememej kõn an Jeova kijenmej?

¹⁷ Jeova ej lukkuun kwal̦o̦k an kijenmej ilo raan kein ãliktata. Ejjab kõn̦aan bwe jabdewõt en jako, ak bõk ko̦kkure. (2 Pit. 3:9) Em̦õj an lel̦o̦k iien ñan aolep bwe ren ukel̦o̦k im kõm̦m̦ane kããlõt eo ejim̦we. Bõtab ewõr joñan an kijenmej. Ro rej kõjekdo̦o̦n iien in renaaj iioon ejja wãween eo wõt me Pero ear iioone ilo raan ko an Moses. Jeova ear ba ñan Pero: “Kiiõ Inaaj kar erl̦o̦ke peiũ im m̦an eok im ro doom̦ kõn nañinmej el̦ap im nana, im kwõnaaj kar jako jãn lal̦ in. Bõtab kõn men in Iar kõjparok eok, bwe In kwal̦o̦k ñan eok kajoor eo Aõ, im bwe ren kwal̦o̦k Eta ipel̦aakin aolepen lal̦.” (Ex. 9:15, 16) Aolep aelõñ ko  renaaj aikuj jel̦ã bwe Jeova ej Anij eo wõt em̦ool. (Ezk. 38:23) Ewi wãween an men in naaj wal̦o̦k?

18. (1) M̦akũtkũt rot eo juon ilo kõkkar me Haggeai 2:6, 20-22 ej kwal̦o̦k kake? (2) Ewi wãween ad jel̦ã bwe naan ko an Haggeai renaaj jejjet kũtieer ilo ilju im jekl̦aj?

¹⁸ Elõñ bukwi iiõ ko tokãlik ãlikin raan ko an Haggeai, kar kõm̦akũt rijjilõk Paul ñan kwal̦o̦k bwe naan ko ilo Haggeai 2:6, 20-22 renaaj jejjet kũtieer ilo ilju im jekl̦aj. (Riit.) Paul ear je im ba: “Kiiõ ear kallim̦ur im ba: ‘Inaaj kõm̦akũtkũt lal̦ bar juon alen, ijoke inaaj bareinwõt kõm̦akũtkũt lañ.’ Kiiõ naan kein ‘bar juon alen’ rej kaalikkar an naaj julo̦k men kein ej kõm̦akũtkũti, aet men ko em̦õj kõm̦m̦ani, kõnke men ko ear jab kõm̦akũtkũti ren maroñ pãdwõt.” (Hib. 12:26, 27) M̦akũtkũt in ilo kõkkar eoktak jãn m̦akũtkũt eo ilo Haggeai 2:7. M̦akũtkũt in ej mel̦el̦ein bwe ro me rej m̦akoko in kõtl̦o̦k bwe Jeova en tõl, ãinwõt Pero, renaaj bõk ko̦kkure ñan indeeo.

19. Ta eo eban m̦akũtkũt, im ewi wãween ad jel̦ã?

¹⁹ Ta eo eban m̦akũtkũt, ak jako? Paul ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Kõnke jenaaj bõk juon Aelõñ eo eban m̦akũtkũt, jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk tokjãn jãn jouj eo el̦ap, eo ej kõmaroñ kõj bwe Anij en buñbũruon kõn jerbal eo eokkwõjarjar jej kõm̦m̦ane ñane kõn mijak im nõbar.” (Hib. 12:28) Aet, ãlikin m̦akũtkũt eo el̦ap ãliktata, Aelõñ eo wõt an Anij enaaj wõnm̦aanl̦o̦k im jab m̦akũtkũt. Enaaj pãd im tõt wõt!​—Sam 110:5, 6; Dan. 2:44.

20. Ta kããlõt eo armej ro rej aikuj kõm̦m̦ane, im ewi wãween ad maroñ jipañ er?

²⁰ Ejjab iien aepedped! Armej rej aikuj kããlõt el̦aññe renaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im rejetake wãween mour ilo lal̦ in me ej tõll̦o̦k ñan jorrããn ke, ak renaaj kate er bwe ren mour ekkar ñan ankilaan Anij me ej tõll̦o̦k ñan mour indeeo. (Hib. 12:25) Ikijjeen jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad, jemaroñ jipañ armej ro ñan kããlõt ta eo renaaj kõm̦m̦ane ilo wãween in aorõk. Jen kate kõj ñan jipañ elõñ armej ro raorõk bwe ren jutak kõn Aelõñ eo an Anij. Im jen keememej wõt naan ko an Irooj eo ad Jesus, ke ear ba: “Naaj kwal̦o̦k ennaan eo em̦m̦an kõn Aelõñ eo ipel̦aakin lal̦ in bwe aolep armej ren roñ, innem ej kab naaj itok jem̦l̦o̦kin.”​—Matu 24:14.