KATAK 29
Lañlõñ ilo Wõnm̦aanl̦o̦k ko Kwõj Kõm̦m̦ani!
“Kajjojo armej en . . . wõr unin an lañlõñ kõn e make, im jab kõn an keidi e ñan ro jet.”—GAL. 6:4.
AL 34 Etetal ilo Tiljek
KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN *
1. Etke Jeova ejjab keidi kõj ñan ro jet?
JEOVA ejjab kõn̦aan bwe aolep armej im aolep men ren ãinwõt juon. Ealikkar men in ilo menin kõm̦anm̦an ko an rekabwilõñlõñ, ekoba armej ro. Kajjojo iaad im oktak jãn doon. Kõn men in Jeova ejjab keidi kwe ñan ro jet. Ej etale bũruom̦, ak armej eo itulowa. (1 Sa. 16:7) Ej bareinwõt l̦õmn̦ak kõn men ko kwõkajoor ak kapeel ie, m̦õjn̦o̦ ko am̦, im wãween am̦ kar dik im rũttol̦o̦k. Im ejjab kajjitõk ippam̦ kõn men ko kwõjjab maroñi. Jej aikuj anõke Jeova ilo ad watõk kõj ilo wãween eo me Jeova ej watõk kõj. Ñe jenaaj ãindein, enaaj ‘jim̦we ad l̦õmn̦ak kõn kõj make.’ Eban l̦e jãn joñan ad l̦õmn̦ak kõn kõj make im jeban bõk l̦õmn̦ak eo bwe ejjel̦o̦k tokjãd.—Rom 12:3.
2. Etke ejjab em̦m̦an ñan keidi kõj make ippãn ro jet?
2 Jemaroñ bõk tokjãn ko rem̦m̦an ilo ad lale joñak ko rem̦m̦an an em̦m̦aan im kõrã ro jeid im jatid retiljek me el̦ap aer kapeel ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (Hib. 13:7) Ilo ad ãindein, emaroñ kõm̦m̦an bwe jen lo wãween ko me jemaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k bwe jen lo tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. (Pil. 3:17) Ijoke, ewõr oktak ikõtaan ad anõke joñak ko rem̦m̦an an juon im kõjerbal joñak kein aer ñan keidi kõj make ippãer. Ad keidi kõj make ippãn juon emaroñ kõm̦m̦an ad oktak im ebbanban, ebbweer, im bõk eñjake eo kõn kõj make bwe ejjel̦o̦k tokjãd. Im ãinwõt ad kar katak ilo katak eo l̦o̦k juon, ñe jenãj kajjioñ jiãe ippãn ro jet ilo eklejia eo, men in emaroñ bar ko̦kkure kõtaan eo ad ippãn Jeova. Eñin unin ilo yokwe, Jeova ej jiroñ kõj im ba: “Kajjojo armej en make etale kõm̦m̦an ko an, innem enaaj wõr unin an lañlõñ kõn e make, im jab kõn an keidi e ñan ro jet.”—Gal. 6:4.
3. Ta wõnm̦aanl̦o̦k ko kwaar maroñ kõm̦m̦ani ikijjeen am̦ kabuñ ñan Jeova me rej kõm̦m̦an bwe kwõn lo lañlõñ?
3 Jeova ekõn̦aan bwe kwõn lañlõñ ilo wõnm̦aanl̦o̦k ko kwõj kõm̦m̦ani ilo am̦ kabuñ ñane. Ñan waanjoñak, ñe em̦õj am̦ peptaij, kwõj aikuj m̦õn̦õn̦õ bwe kwaar maroñ tõpar mejãnkajjik in am̦! Sam 141:2) El̦apl̦o̦k ke kiiõ am̦ jel̦ã kilen kõnono ak bwebwenato ilo am̦ jerbalin kwal̦o̦k naan im jel̦ãl̦o̦k kilen kõjerbal kein jerbal ko ad ñan kwal̦o̦k naan? Im ñe kwõj juon eo ewõr an baam̦le, Jeova ear ke jipañ eok bwe kwõn juon em̦m̦aan ak kõrã rippãlele eo me em̦m̦anl̦o̦k, ak juon jinen ak jemãn eo me em̦m̦anl̦o̦k? Kwõmaroñ lukkuun m̦õn̦õn̦õ im jubũruom̦ kõn wõnm̦aanl̦o̦k ko me kwaar maroñ kõm̦m̦ani ilo wãween kein.
Kwe make kwaar kããlõt ñan kõm̦m̦ane men in. Im kwaar kõm̦m̦ane kõn wõt yokwe eo am̦ ñan Anij. L̦õmn̦ak kõn wõnm̦aanl̦o̦k ko kwaar kõm̦m̦ani jãn kar iien in liktak. Ñan waanjoñak, el̦apl̦o̦k ke am̦ yokwe ak kaorõk am̦ riit Baibõl̦ ippam̦ make im kam̦wilal̦l̦o̦k am̦ katak ippam̦ make? Kwõj ke lo bwe kiiõ jar ko am̦ el̦apl̦o̦k aer m̦wilal̦l̦o̦k im el̦apl̦o̦k am̦ lukkuun kwal̦o̦ki jãn bũruom̦? (4. Ta ko jenaaj etali ilo katak in?
4 Jemaroñ jipañ ro jet ñan lo lañlõñ ilo wõnm̦aanl̦o̦k ko rej kõm̦m̦ani ilo aer kabuñ ñan Jeova. Jemaroñ bareinwõt jipañ er ñan bõjrak jãn aer keidi er make ippãn ro jet. Ilo katak in, jenãj lale ewi wãween an rũtto ro maroñ jipañ ajri ro nejier, wãween an rippãlele ro em̦õj aer m̦are maroñ jipañ doon, im wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko kab ro jet jipañ ro jeier im jatier. Ãliktata, jenãj lale jet naanin kakapilõklõk ko jãn Baibõl̦ me remaroñ jipañ kõj ilo ad kõm̦m̦an mejãnkajjik ko ekkar ñan maroñ im wãween ko ippãd kajjojo.
MEN KO RO EWÕR NEJIER KAB RO EM̦ÕJ AER M̦ARE REMAROÑ KÕM̦M̦ANI
5. Ekkar ñan Epesõs 6:4, ta eo rũtto ro ak ro ewõr nejier rej aikuj kõjparok ñan jab kõm̦m̦ane?
5 Rũtto ro ak ro ewõr nejier rej aikuj kõjparok bwe ren jab keidi ajri ro nejier ñan doon ak kõtmãne bwe rein nejier ren kõm̦m̦ane juon men me el̦apl̦o̦k jãn maroñ ko aer. Aer keidi ajri rein nejier im kõtmãne el̦ap jãn maroñ ko aer emaroñ kainepataik er ak kõm̦m̦an aer ebbweer. (Riit Epesõs 6:4.) Juon jeid im jatid jiroñ etan Sachiko * ej ba: “Ri-kaki ro aõ el̦ap aer kõtmãne bwe en em̦m̦anl̦o̦k aõ kõm̦m̦ani katak ko aõ jãn ri-jikuul̦ ro jet ilo kilaaj eo aõ. Ejjab men in wõt, ak jinõ bareinwõt ekõn̦aan bwe en em̦m̦an aõ kõm̦m̦ani katak ko aõ ilo jikuul̦ bwe ri-kaki eo aõ, ekoba jema, eo me ejjab karejar ñan Jeova, ren bõk l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an kõn armej ro an Jeova. Ilo m̦ool ekõn̦aan bwe en ejjel̦o̦k aõ bõd ñan jidik ilo test ko aõ lo jikuul̦, juon men me il̦ak lale ejjel̦o̦k aõ maroñ ie. Meñe em̦õj an mootl̦o̦k elõñ iiõ jãn ke ear dedel̦o̦k aõ jikuul̦, ak ewõr iien ij pãd im l̦õmn̦ak el̦aññe ebwe ijo ij lel̦o̦k ñan Jeova meñe ij lukkuun kate eõ kõn aolepen aõ maroñ.”
6. Ta ko rũtto ro remaroñ katak jãn Sam 131:1, 2?
Sam 131:1, 2, UBS. (Riit.) Kiiñ Devid ear jab “itoklimo kõn men ko rel̦l̦ap” ak men ko rekanooj in pen ñane. An ettã bũruon im jel̦ã joñan maroñ ko an ekõm̦m̦an bwe en lo “jokwane im aenõm̦m̦an.” Ta ko ro jemãn im jinen ajri ro remaroñ katak jãn naan ko an Devid? Rũtto ro remaroñ jet ro me ettã bũrueer ilo an jab l̦e jãn joñan men ko me rej kõtmãne kake jãn er make kab jãn ajri ro nejier. Remaroñ jipañ ajri ro nejier ñan kile bwe raorõk ilo aer jipañ er ñan kile bwe ewõr men ko rekajoor im kapeel ie ekoba m̦õjn̦o̦ ko aer, innem jipañ er ñan kõm̦m̦ani mejãnkajjik ko me remaroñ tõpari. Juon jeid im jatid kõrã etan Marina ej ba: “Jinõ ejjañin kar keidi eõ ñan ajri ro jet jilu jeiũ im jatũ ak ippãn ajri ro jet. Ear katakin eõ bwe aolep im wõr kapeel ko ippãer me reoktak jãn doon im kajjojo iaad im aorõk ippãn Jeova. El̦ap aõ kam̦m̦oolole bwe itok jãn an kar ãindein, ejeja aõ keidi ña make ippãn ro jet.”
6 Juon men eaorõk me rũtto ro jemãn im jinen remaroñ katak jãne ej pãd ilo7-8. Ewi wãween an juon em̦m̦aan maroñ kwal̦o̦k bwe ej kaorõk ak kautiej kõrã eo pãleen?
7 Juon em̦m̦aan me ej Kũrjin ej aikuj kaorõk ak kwal̦o̦k kautiej ñan kõrã eo pãleen. (1 Pit. 3:7) An juon kaorõk ak kautieje ro jet ej kitibuj an lukkuun roñjake im kwal̦o̦k an itoklimo kõn er ekoba an kwal̦o̦k kautiej ñan er. Ñan waanjoñak, juon em̦m̦aan ej kwal̦o̦k kautiej ñan kõrã eo pãleen ilo an kwal̦o̦k an kea kake im kaorõke. Eban kajjitõk ippãn ñan kõm̦m̦ani men ko ejjab maroñi im eban keidi ñan kõrã ro jet. El̦aññe en kar ãindein, ta eñjake ko kõrã eo pãleen emaroñ bũki kõn an keidi e ippãn kõrã ro jet? Juon jeid im jatid kõrã etan Rosa, ekkã an kõn l̦eo ippãn me ejjab pãd ilo m̦ool eo keidi e ippãn kõrã ro jet. Naan ko an rekabbweerer im rejjab jouj, rar jab baj kõm̦m̦an wõt bwe en l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn ak rar bar jelõte ilo elõñ wãween ko. Ej ba: “Aolep iien ij aikuj naanin kakeememej bwe Jeova ej kaorõk eõ.” Meñe ãindein, ak eoktak ñe ej itok ñan juon em̦m̦aan eo me ej Kũrjin, kõnke ej aikuj kwal̦o̦k kautiej ñan kõrã eo pãleen. Ejel̦ã bwe an ãindein enaaj jelõt kõtaan eo an ippãn kõrã eo ippãn im kõtaan eo an ippãn Jeova. *
8 Juon em̦m̦aan me ej kautiej kõrã eo pãleen ej kwal̦o̦k kõn men ko rem̦m̦an kõn e ñan ro jet, kaalikkar an yokwe e, im ej nõbare. (JK. 31:28) Eñin ej wãween eo l̦eo pãleen Katerina, eo kar kwal̦o̦k kake ilo katak eo l̦o̦k juon, ear kõm̦m̦ane ñan jipañ Katerina ñan anjo̦ ioon eñjake ko ear bũki bwe ejjel̦o̦k tokjãn. Ke ear dik, jinen ekõn kwal̦o̦k an kõrraate, ekkã an keidi ippãn ledik ro jet, ekoba ro m̦õttan. Kõn an kar ãindein, Katerina ear jino keidi e make ippãn ro jet—joñan ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõm̦m̦ane men in meñe ãlikin an kar del̦o̦ñtok ñan m̦ool eo! Ijoke, l̦eo pãleen me ej pãd ilo m̦ool eo, ear jipañe ñan jab kõm̦m̦ane men in im ñan bõk l̦õmn̦ak ko rejim̦we kõn e make. Ej ba: “Ej yokwe eõ, nõbare eõ kõn men ko rem̦m̦an ij kõm̦m̦ani, im ej jar kõn ña. Ej bareinwõt kakeememej eõ kõn kadkad ko rem̦m̦an an Jeova im ej jipañ eõ ñan kajim̦we l̦õmn̦ak ko aõ.”
MEN KO EM̦M̦AAN RO REJ LALE EKLEJIA IM RO JET REMAROÑ KÕM̦M̦ANI
9-10. Ewi wãween an kar em̦m̦aan ro me el̦ap aer kea im rej lale eklejia eo jipañ juon jeid im jatid kõrã ñan jab keidi e make ippãn ro jet?
9 Ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia jipañ ro me eitok wõt bwe ren keidi er make ippãn ro jet? L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an juon jeid im jatid kõrã etan Hanuni, eo me ejeja an kar bõk naanin nõbar ke ear dik. Ej ba: “Iar juon eo me emmijakjak im iar l̦õmn̦ak bwe ajri ro jet rem̦m̦anl̦o̦k jãn ña. Iar jino keidi ña make ippãn ro jet jãn ke iar dik.” Meñe ãlikin an kar del̦o̦ñtok ñan m̦ool eo, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im keidi e make ippãn ro jet. Itok jãn an ãindein, ear l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun l̦ap tokjãn ilo eklejia
eo. Bõtab kiiõ ej m̦õn̦õn̦õ ilo an jerbalin bainier. Ta eo ear jipañe ñan ukot l̦õmn̦ak eo an?10 Hanuni ej ba bwe ear bõk jipañ jãn em̦m̦aan ro rej lale eklejia me el̦ap aer kea. Rar ba ñan e bwe el̦ap tokjãn ilo eklejia eo im rar nõbare kõn joñak eo an em̦m̦an. Hanuni ear je naan kein an im ba: “Ewõr jejjo alen an kar em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo kajjitõk ippa ñan rõjañ ak kõkajoor kõrã ro jet jeid im jatid me rej aikuj jipañ. Aer kar letok kun̦aaõ ñan kõm̦m̦ane men in ekõm̦m̦an aõ bõk eñjake eo bwe ij juon eo me rej aikuji. Ij keememej an em̦m̦aan rein me el̦ap aer yokwe im kea, kar kam̦m̦oolol eõ kõn aõ kar lel̦o̦k naanin rõjañ ko ñan jet iaan kõrã ro jeid im jatid me reddikl̦o̦k. Rar riiti tok ñan ña naan ko ilo 1 Tessalonika 1:2, 3. Men in ear lukkuun tõpar im jelõt bũruõ! El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn jabõt rein rem̦m̦an, kõnke kiiõ ij lukkuun kaorõk ijo kun̦aaõ ilo doulul eo an Jeova.”
11. Ewi wãween ad maroñ jipañ ro ‘erup bũrueer im ro rettã wõt ilo aer’ me Sam 34:18 ej kwal̦o̦k kake?
11 Riit Sam 34:18. Jeova ej lukkuun kea kõn ro ‘erup bũrueer im ro rettã wõt ilo aer.’ Kõj aolep jemaroñ jipañ kõkajoor rein jeid im jatid me raorõk, ejjab em̦m̦aan ro wõt me rej lale eklejia rej aikuj kõm̦m̦ane men in. Juon wãween jemaroñ kõm̦m̦ane men in ej ilo ad kwal̦o̦k ad lukkuun itoklimo im kea kake er. Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦an bwe rein ren kile ak lo yokwe eo an Jeova ñan jiip ro an me relukkuun aorõk. (JK. 19:17) Jemaroñ bareinwõt jipañ em̦m̦aan im kõrã ro jeid im jatid ilo ad kõttãik kõj make im jab kõmjãje. Jejjab kõn̦aan kõm̦m̦an an ro jet iruj ak kile kõj im kõm̦m̦an an wõr ebbanban. Ijello̦kun ad ãindein, jej kõjerbal kapeel im maroñ kab jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko ippãd ñan rõjañ im kõkajoor doon.—1 Pit. 4:10, 11.
12. Etke ear pidodo an ro rettã ak ro me ejjel̦o̦k jabdewõt aer taitõl̦ epaake Jesus? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)
12 Emaroñ lukkuun l̦ap ad katak kõn wãween ad kõm̦m̦an ñan ro jet ikijjeen ad l̦õmn̦ak kõn wãween an kar Jesus kõm̦m̦an ñan ri-kal̦oor ro an. Jesus ear em̦m̦aan eo em̦m̦antata ak eaorõktata me ear mour ijin ioon lal̦. Meñe ãindein, ak ear juon eo “eineem̦m̦an im ettã bũruon.” (Matu 11:28-30) Ear jab kõmjãje kõn joñan l̦apin mãlõtlõt im jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ippãn. Ke ear katakin, ear kõjerbal naan ko repidodo ñan mel̦el̦e im waanjoñak ko me epidodo an tõpar bũruon ro me rettã. (Luk 10:21) Ear lukkuun oktak jãn ri-tõlin kabuñ ro me el̦ap aer kar reilal̦l̦o̦k ñan armej ro. Ejjel̦o̦k juon iien ear kõm̦m̦an bwe ro jet ren bõk eñjake eo bwe edik tokjãer im̦aan mejãn Anij. (Jon 6:37) Ijello̦kun an kar ãindein, ear kwal̦o̦k an kautiej armej ro rettã ak ro me ejjel̦o̦k jabdewõt aer taitõl̦.
13. Ewi wãween an kar alikkar jouj im yokwe eo an Jesus ilo wãween an kar kõm̦m̦an ñan ri-kal̦oor ro an?
13 Ear alikkar an Jesus jouj im yokwe ilo wãween an kar kõm̦m̦an ñan ri-kal̦oor ro an. Ear jel̦ã bwe eoktak joñan kapeel im maroñ ko ippãer jãn doon ekoba wãween ko rej iiooni. Mel̦el̦ein bwe ejjab aolepeer rar maroñ jel̦ã kilen kõm̦m̦ane juon wõt kain eddo im joñan wõt juon aer lo tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Meñe ãindein, ak ear l̦ap an m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol kõn an kajjojo iaan rein kar kate er kõn aolepen bũrueer im aer maroñ. Jesus ear kwal̦o̦k an juon eo me ej ri-mel̦el̦e ilo waanjoñak eo ear kwal̦o̦ke kõn tal̦õn ko. Ilo waanjoñak in, em̦m̦aan eo me ewõr an ri-karejar ear lel̦o̦k ñan kajjojo iaan ri-karejar ro an juon jerbal ekkar ñan “joñan maroñ” ko aer kajjojo. Juon iaan ri-karejar ro ruo me reniknik ear l̦ap joñan orl̦o̦k eo ear kõm̦m̦ane jãn eo juon. Ijoke irooj eo aer ear nõbare erro jim̦or kõn naan kein: “Kwe juon ri-karejar eo em̦m̦an im etiljek! Elukkuun em̦m̦an men eo kwaar kõm̦m̦ane.”—Matu 25:14-23.
14. Ewi wãween ad maroñ anõke wãween an kar Jesus kõm̦m̦an ñan ro jet?
14 Jesus elukkuun jouj im yokwe ilo wãween an kõm̦m̦an ñan kõj. Ejel̦ã bwe eoktak joñan maroñ ko ad im wãween ko jej iiooni jãn doon, im el̦ap an m̦õn̦õn̦õ ñe jej kate kõj joñan wõt ad maroñ.
Jen kate kõj ñan kõm̦m̦an ñan ro jet ãinwõt kar Jesus. Jejjab kõn̦aan kõm̦m̦an bwe rũttõmak ro m̦õttad ren jook ak bõk eñjake eo bwe ejjel̦o̦k tokjãer kõnke ejjab l̦ap joñan eo remaroñ kõm̦m̦ane ãinwõt ro jet. Ijoke, jej pukot wãween ko repel̦l̦o̦k ñan nõbar ro jeid im jatid kõn aer kate er joñan wõt aer maroñ ñan karejar ñan Jeova.KÕM̦M̦AN MEJÃNKAJJIK KO KWÕMAROÑ TÕPARI
15-16. Ewi wãween an kar juon jeid im jatid kõrã bõk tokjãn jãn an kõm̦m̦an mejãnkajjik ko me emaroñ tõpari?
15 Ñe jej kõm̦m̦an mejãnkajjik ko ilo ad jerbal ñan Jeova, ekõm̦m̦an bwe jen m̦õn̦õn̦õ im bõk eñjake eo bwe el̦ap tokjãn ad mour. Bõtab ki eo, ej bwe jen kõm̦m̦an mejãnkajjik ko me rej ekkar ñan joñan maroñ im wãween ko jej iiooni, im jab ekkar ñan ro jet. Jejjab kõn̦aan kõm̦m̦an menin ad oktak im bũrom̦õj ak ebbweer. (Luk 14:28) L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an juon jeid im jatid kõrã me ej bainier etan Midori.
16 Jemãn Midori, eo im ejjab juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova, ekõn kajooke ke ear dik ilo an keidi ippãn ajri ro jatin ekoba ri-jikuul̦ ro m̦õttan. Midori ej ba: “Iar eñjake bwe ejjel̦o̦k tokja.” Ijoke, ke ear rũttol̦o̦k, ear jino bõk l̦õmn̦ak ko rejim̦we kõn e make im ear m̦õn̦õn̦õ. Ej ba: “Iar riiti Baibõl̦ eo aolep raan bwe en wõr aenõm̦m̦an ilo bũruõ im bwe in eñjake an Jeova yokwe eõ.” Kobal̦o̦k ippãn men in, ear jino kõm̦m̦an mejãnkajjik ko emaroñ tõpari, im ear jar im kaalikkar ñan Jeova bwe en jipañe ñan tõpar mejãnkajjik kein. Tokjãn an ãindein, Midori ear maroñ m̦õn̦õn̦õ kõn wõnm̦aanl̦o̦k ko ear kõm̦m̦ani ñan Jeova.
WÕNM̦AANL̦O̦K IM KATE WÕT EOK ÑAN JEOVA KÕN AOLEPEN AM̦ MAROÑ
17. Ewi wãween ad maroñ “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkããl l̦õmn̦ak ko [ad],” im ta tokjãn ad ãindein?
17 Eñjake im l̦õmn̦ak ko rebõd me jej bũki kõn kõj make, reban kajju jako ium̦win juon wõt boñ. Jeova ej lukkuun rõjañ kõj: “Kom̦ij aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõkããl l̦õmn̦ak ko ami.” (Eps. 4:23, 24) Bwe jen maroñ kõm̦m̦ane men in, jej aikuj jar, katak kõn Naanin Anij, im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jej riiti. Jerbale men kein im reilo̦k ñan Jeova bwe en kõkajoore eok. Jetõb kwõjarjar eo an enaaj jipañ eok ñan anjo̦ ioon kõn̦aan eo ñan keidi eok make ippãn ro jet. Jeova enaaj bareinwõt jipañ eok ñan kile im m̦õkaj im jol̦o̦k kadkad kein renana ãinwõt ebbanban im utiej bõro ñe rej jino eddek ilo bũruom̦.
18. Ewi wãween am̦ maroñ bõk kaenõm̦m̦an jãn naan ko ilo 2 Kronikel 6:29, 30?
18 Riit 2 Kronikel 6:29, 30. Jeova ejel̦ã bũruod. Ebar jel̦ã apañ ko ad—apañ eo ñan tarin̦aeik jitũbõn lal̦ in im tarin̦aeik likjab ko ad make. Ñe Jeova ej loe bwe jej lukkuun kate kõj ñan tarin̦aeik men kein renana, yokwe eo an ñan kõj enaaj l̦apl̦o̦k.
19. Ta waanjoñak eo Jeova ear kwal̦o̦ke ñan kaalikkar eñjake eo an kõn kõj?
19 Jeova ear waanjoñak kõn kõtaan eo an juon jinen im niñniñ eo nejin, ñan kwal̦o̦k kõn wãween an eñjake kõn kõj. (Ais. 49:15) L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an juon jinen etan Rachel. Ear je im ba: “Ke ledik eo nejũ Stephanie ear l̦otak, ear jauñ an allõñ. Jinoin aõ kar loe ear lukkuun niñ im ejjel̦o̦k an kajoor ñan em̦m̦akũtkũt. Bõtab taktõ eo ekõn kõtl̦o̦k aõ jibwe aolep raan ilo allõñ eo m̦oktata in an kar pãd ilo um̦um̦. Ilo kar iien kein me raorõk, rar jipañ bwe kõm̦ro en ejaak juon kõtaan elukkuun epaak. Kiiõ, jiljino an iiõ bõtab elukkuun wũddik jãn ajri ro jet me dettan wõt e. Meñe ãindein, ak el̦ap aõ yokwe e kõnke ear lukkuun kate bwe en maroñ mour, im el̦ap an bõktok lañlõñ ñan mour e aõ!” El̦ap ad bõk kaenõm̦m̦an ñan jel̦ã bwe Jeova ej bar bõk ejja eñjake in wõt kõn kõj ñe ej lo ad lukkuun kate kõj bwe jen maroñ karejar ñane kõn aolepen bũruod!
20. Ãinwõt juon ri-karejeran Jeova, etke ewõr unin am̦ maroñ lañlõñ?
20 Ãinwõt juon ri-karejeran Jeova, kwõj juon eo me ejejuwaan im juon eo me el̦ap an aorõk im ej m̦õttan baam̦le eo an me eobrak kõn armej ro rokkõtaktak jãn doon. Jeova ear jab karuwaakl̦o̦k eok ñan e kõnke kwõj juon eo me em̦m̦anl̦o̦k jãn ro ri-turin. Ak ear karuwaakl̦o̦k eok ñan e kõnke ear lo bũruom̦ im ear lo juon eo ettã bũruon im epidodo ñan katakini me emaroñ l̦ame. (Sam 25:9) Kwõmaroñ tõmak im lõke bwe el̦ap an m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol ñe kwõj kate eok joñan wõt am̦ maroñ ñan karejar ñan e. Am̦ kijenmej im tiljek ej kam̦ool bwe kwõj juon eo me ‘em̦m̦an im em̦ool bũruon.’ (Luk 8:15) Kõn men in, wõnm̦aanl̦o̦k im kate wõt eok kõn aolepen am̦ maroñ ñan Jeova. Innem enaaj wõr unin am̦ lañlõñ “kõn [eok] make.”
AL 38 Enaaj Kõkajoor Eok
^ par. 5 Jeova ejjab keidi kõj ñan ro jet. Ijoke, eitok wõt bwe jet iaad jen kõm̦m̦ane men in im bõk l̦õmn̦ak eo bwe ejjel̦o̦k tokjãd. Ilo katak in, jenaaj etale etke ej juon men ekauwõtata ñan keidi kõj make ñan ro jet. Im jenaaj bareinwõt lo ewi wãween ad maroñ jipañ ro ilo baam̦le eo ad im ro ilo eklejia eo ñan watõk er make ilo wãween eo me Jeova ej watõk er.
^ par. 5 Em̦õj ukot jet iaan etan armej ro ilo katak in.
^ par. 7 Meñe boin kein rej jitõñl̦o̦k ñan em̦m̦aan ro rej rippãlele ak, elõñ iaan naanin kakapilõklõk kein rej bar jerbal ñan kõrã ro.
^ par. 58 KÕMEL̦EL̦E KO KÕN PIJA: Ilo iien kabuñ an baam̦le, rũtto ro jemãn im jinen ajri ro rej kwal̦o̦k aer m̦õn̦õn̦õ kõn kajjojo iaan men ko ajri ro rar kõm̦m̦ani ilo aer kalõke wa eo waan Noa.
^ par. 62 KÕMEL̦EL̦E KO KÕN PIJA: Juon jinen me ejjel̦o̦k pãleen im ewõr juon nejin l̦addik jidikdik ej kõm̦m̦an an jikejuul̦ bwe en maroñ akjel̦õri bainier, im em̦õn̦õn̦õ bwe ear maroñ tõpar mejãnkajjik eo an.