1. Ewi wãween an Jeova ãinwõt juon jinen ajri?

‘JUON kõrã emaroñ ke mel̦o̦kl̦o̦k ajri eo nejin?’ Eñin ej juon kajjitõk Jeova ear kajjitõk kake ilo raan ko an ri-kanaan eo Aiseia. Anij ear ba ñan armej ro an: “Meñe juon kõrã enaaj mel̦o̦kl̦o̦k ajri eo nejin, ak ña ijãmin mel̦o̦kl̦o̦k kom̦.” (Ais. 49:15, UBS) Ejjab aolep iien ej keidi e make ñan juon jinen ajri. Ijoke, ear kõm̦m̦ane men in ilo tõre in. Jeova ear kwal̦o̦k kõn kõtaan eo ikõtaan juon jinen ajri im ajri eo nejin ñan kaalikkar kõn ewi joñan an lukkuun kaorõke im epaake ri-karejar ro an. Elõñ iaan jinen baam̦le ko remaroñ mel̦el̦e kõn naan ko an juon jeid im jatid kõrã etan Jasmin, ke ear ba, “Ilo iien eo kwõj jino kaninnini ajri eo nejũm̦, kwõj ejaak juon kõtaan ejejuwaan me enaaj pãd toon wõt am̦ mour.”

2. Ewi wãween an Jeova eñjake ñe ej lo an juon iaan ajri ro nejin jino jebwãbwe jãn e?

² Jeova ej bareinwõt kile ñe juon iaan ajri ro nejin rej bõjrak jãn aer kobal̦o̦k ippãn eklejia eo an Kũrjin ro im bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Innem baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an rup bũruon ke ej loe an elõñ to̦ujin iaan ri-karejar ro an bõjrak jãn aer kwal̦o̦k naan im etal ñan kweilo̦k ko * kajjojo iiõ.

3. Ta eo Jeova ekõn̦aan?

³ Elõñ iaan rein jeid im jatid rejitõnbõro me rar bõjrak jãn aer kwal̦o̦k naan im etal ñan kweilo̦k ko, rar bar jepl̦aak ñan eklejia eo, im el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ ñe rej jepl̦aaktok! Jeova ekõn̦aan bwe ren ro̦o̦ltok, im kõj bareinwõt jekõn̦aan bwe ren ro̦o̦ltok. (1 Pit. 2:25) Ewi wãween ad maroñ jipañ? M̦okta jãn ad uwaake kajjitõk in, em̦m̦an bwe jen jel̦ã etke jet rej bõjrak jãn aer kwal̦o̦k naan im etal ñan kweilo̦k ko.

4. Ewi wãween an jikin jerbal ko maroñ jelõt jet?

⁴ Ewõr jet em̦õj aer oktak im lukkuun kaorõk jerbal eo aer. Juon jeid im jatid em̦m̦aan ej jokwe ilo Southeast Eijia, etan Hung * ej kwal̦o̦k bũruon ilo an ba, “Iar kõtl̦o̦k bwe en l̦e jãn joñan aõ poub ilo jerbal eo aõ. Iar m̦on̦e eõ make im ba bwe ñe elõñl̦o̦k aõ jããn, enaaj jipañ eõ bwe en em̦m̦anl̦o̦k aõ karejar ñan Jeova. Kõn men in, elõñl̦o̦k awa ko iar jol̦o̦k ilo jikin jerbal eo aõ. Ear ekkutkutl̦o̦k aõ jako jãn iien kweilo̦k ko, innem tokãlik ekar jako aõ etal ñan kweilo̦k ko. Setan ej kõjerbale lal̦ in ñan kõm̦ade armej ro, bwe ren jidik kõn jidik oktak im bõjrak jãn aer karejar ñan Anij.”

5. Ewi wãween an elõñ apañ ko kar jelõte juon jeid im jatid kõrã?

⁵ Jet jeid im jatid rej inepata im eddodo kõn apañ ko rej iiooni. Anne, juon jinen baam̦le jãn Britain me ewõr l̦alem nejin ajri, ej kõmel̦el̦e im ba: “Juon iaan ajri ro nejũ ear l̦otak tok kõn utam̦we ko ilo ãnbwinnin. Tokãlik, juon iaan leddik ro nejũ ear bukwel̦o̦k im l̦eo juon nejũ ear jino wõr an nañinmej in kõmãlij. Joñan an l̦ap aõ kar bũrom̦õj, tokãlik iar bõjrak jãn aõ etal ñan kweilo̦k ko im kwal̦o̦k naan.” El̦ap ad bũrom̦õj im l̦õmn̦ak kõn Anne im baam̦le eo an ekoba ro jet me rej iioon ejja wãween ko reppen ãinwõt e!

6. Ñe jejjab jerbale Kolosse 3:13, ewi wãween an men in maroñ kõm̦m̦an bwe jen jino el̦l̦o̦k jãn armej ro an Jeova?

⁶ Riit Kolosse 3:13. Jet iaan ri-karejar ro an Jeova rar metak kõn an juon iaan ro jeier im jatier kar kõmetak er. Rijjilõk Paul ear kile bwe ewõr iien emaroñ wõr juon un ekkar “unin an juon inepata n̦ae bar juon” jeid im jatid. Bõlen emaroñ wõr wãween ko rejjab jim̦we rar wal̦o̦k ñan kõj. El̦aññe jejjab kõjparok, jemaroñ jino inepata im illu. Ilo m̦ool, inepata im illu emaroñ kõm̦m̦an bwe juon armej en jidik kõn jidik jino an el̦l̦o̦k jãn armej ro an Jeova. L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an Pablo, juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo South Amedka. Kar n̦aruon kõn juon bõd ear jab kõm̦m̦ane, im kõn men in, ear jako an bõk juon jeraam̦m̦an ilo eklejia eo. Ta kar eñjake eo an kõn wãween in? Pablo ej ba: “Iar illu, im jidik kõn jidik iar jino bõjrak jãn aõ kobal̦o̦k ippãn eklejia eo.”

7. Ñe bõklõkõt eo an juon ej kabõn̦õn̦õiki, ewi wãween an men in maroñ jelõte?

⁷ El̦aññe em̦õj an juon rupe juon iaan kien ko an Anij, bõklõkõt eo an emaroñ kabõn̦õn̦õiki im kõm̦m̦an an eñjake bwe ejjab tõllo̦kũn an bõk yokwe eo an Anij. Meñe em̦õj an ukel̦o̦k im kar kwal̦o̦k tũriam̦o ñan e, ak emaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjab ekkar im ejjab tõllo̦kũn bwe en juon iaan armej ro an Anij. Eñin kar eñjake eo an Francisco, juon jeid im jatid em̦m̦aan. Ej ba: “Kar kajeik eõ kõn aõ kar mourin l̦õñ. Meñe ilo jinoin iar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etal ñan kweilo̦k ko, bõtab tokãlik iar jino lukkuun bũrom̦õj im l̦õmn̦ak bwe ejjab tõllo̦kũ ñan aõ pãd ibwiljin armej ro an Jeova. Bõklõkõt eo aõ ear kaabn̦õn̦õik wõt eõ, im iar lukkuun tõmak bwe Jeova ejjañin jol̦o̦k aõ bõd. Innem tokãlik, iar bõjrak jãn aõ kobal̦o̦k ippãn eklejia eo.” Ewi wãween am̦ eñjake kõn ro jeid im jatid me rej iiooni wãween ko me ej kab m̦õj ad kõnnaan kaki? Kwõj ke tũriam̦o kõn rein? Men eo el̦aptata, ewi wãween an Jeova eñjake kõn rein?

8. Jeova ej ke mel̦o̦kl̦o̦ke ro rar karejar ñane? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁸ Jeova ejjab mel̦o̦kl̦o̦k ro rar karejar ñan e me em̦õj aer bõjrak jidik jãn aer kobal̦o̦k ippãn armej ro an, bareinwõt ejjab mel̦o̦kl̦o̦k jerbal ko rar kõm̦m̦ani ñan e. (Hib. 6:10) Ri-kanaan  Aiseia ear je juon waanjoñak ekanooj in em̦m̦an ñan kaalikkar kõn joñan an Jeova kea kõn armej ro an. Ear je im ba: “Enaaj kõjparok bwijin jiip ko an ãinwõt juon jabõt; Enaaj ain jiip ko reddik ippãn doon, im jiburlepe er kõn pein.” (Ais. 40:11) Ewi wãween an Jabõt eo El̦ap eñjake ñe juon iaan jiip ko an rej jebwãbwe jãn bwij eo? Jesus ear kwal̦o̦k kõn eñjake ko an Jeova ke ear kajjitõk ippãn rijjilõk ro an im ba: “Baj l̦õmn̦ak kake men in. Ta eo juon em̦m̦aan enaaj kõm̦m̦ane el̦aññe ewõr 100 nejin jiip im juon iaaer ejebwãbwe? Enaaj likũt jiip ko 99 ilo tol̦ eo bwe en etal im pukote jiip eo ejebwãbwe. Ij ba ñan kom̦ bwe ñe eloe, enaaj l̦apl̦o̦k an m̦õn̦õn̦õ kake jiip in jãn jiip ko 99 me rar jab jebwãbwe.”​—Matu 18:12, 13.

9. Ewi wãween an jabõt ro rem̦m̦an ilo kar tõre ko ilo Baibõl̦ lale jiip ko aer? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

⁹ Etke ekkar im jejjet ñan keidi Jeova ñan juon jabõt? Kõnke juon jabõt em̦m̦an ilo kar tõre ko ilo Baibõl̦ ear lukkuun kaorõk jiip ko an. Ñan waanjoñak, ñan kõjparoke bwij eo an, Devid ear aikuj m̦an juon l̦aiõn im juon pããr. (1 Sa. 17:34, 35) Juon jabõt em̦m̦an enaaj m̦õkaj im kile el̦aññe juon iaan jiip ko an rejako. (Jon 10:3, 14) Jabõt rot in enaaj likũt jiip ko 99 nejin ilo juon wõrwõr ñan kõjparok er ak kajjitõk bwe jabõt ro jet ren lale er, innem enaaj etal im pukot jiip eo ejebwãbwe. Jesus ear kõjerbale waanjoñak in ñan katakin kõj kõn juon men em̦ool: “Ãindein ippãn bar Jema, eo ej pãd ilañ. Ejjab kõn̦aan bwe juon iaan rein reddik ren jako.”​—Matu 18:14.

10. Ekkar ñan Ezekiel 34:11-16, ta ko Jeova ear kallim̦ur bwe enaaj kõm̦m̦ani ñan jiip ko an rejebwãbwe?

¹⁰ Jeova ej yokwe kõj kajjojo, ekoba ro “reddik” me rar jebwãbwe jãn bwij eo an. Ikijjeen ri-kanaan Ezekiel, Anij ear kallim̦ur bwe enaaj pukot jiip ko an rejebwãbwe im jipañ er bwe en bar em̦m̦an kõtaan eo aer ippãn. Im ear kwal̦o̦k ta buñtõn ne ko enaaj kõm̦m̦ani ñan lo̦mo̦o̦ren er, buñtõn ne kein rej men ko ekkã an jabõt ro ilo Israel kõm̦m̦ani ñe ej jako juon iaan jiip ko aer. (Riit Ezekiel 34:11-16.) M̦oktata, jabõt eo enaaj pukot jiip eo, im ear aikuj  jol̦o̦k el̦ap iien im maroñ ko an ñan kõm̦m̦ane men in. Innem, ilo iien eo ej loe jiip eo ejebwãbwe, enaaj bõke im karo̦o̦ll̦o̦k ñan bwij eo ippãn jiip ko jet. Ejjab men in wõt, ak el̦aññe jiip eo ejorrããn ak ekwõle, kõn an yokwe jiip eo, jabõt eo enaaj jipañe menninmour in em̦õjn̦o̦, kore kinej ko an, jibwe im kotake, im naajidiki. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia, ro im rej jabõte “bwij eo an Anij,” rej aikuj kõm̦m̦ani ejja buñtõn ne kein wõt ñan jipañ jabdewõt eo em̦õj an jebwãbwe jãn eklejia eo. (1 Pit. 5:2, 3) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia, rej pukot im jipañ er bwe ren bar jepl̦aak ñan bwij eo, im kwal̦o̦k yokwe ñan er ilo aer kabwe aikuj ko aer ilo tõmak. *

11. Ta eo juon jabõt em̦m̦an ear mel̦el̦e kake?

¹¹ Juon jabõt em̦m̦an emel̦el̦e bwe jiip ko remaroñ jebwãbwe. Im ñe juon jiip ear jebwãbwe jãn bwij eo, jabõt eo ekar jab lãj ilo wãween an kõm̦m̦an ñan e. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo Anij ear likũti ke ear jipañ jet iaan ri-karejar ro an me rar jebwãbwe jãn e ium̦win jet iien.

12. Ewi wãween an kar Jeova kõm̦m̦an ñan Jona?

¹² Ri-kanaan Jona ear ko jãn jerbal eo kar lel̦o̦k ñane. Meñe ear ãindein, ak Jeova ear jab m̦õkaj in kõjekdo̦o̦n Jona. Ãinwõt juon jabõt em̦m̦an, Jeova ear lo̦mo̦o̦rene im jipañe bwe en bar bõk kajoor eo ear aikuji bwe en maroñ kajejjete jerbal eo an. (Jona 2:7; 3:1, 2) Tokãlik, Anij ear kõjerbal juon vain ñan jipañ Jona mel̦el̦e kõn joñan an aorõk mour ko an kajjojo armej. (Jona 4:10, 11) Ta eo jej katak jãn men in? Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rejjab aikuj m̦õkaj im ebbweer jãn aer jipañ ro ebõjrak aer kweilo̦k im kwal̦o̦k naan. Ijello̦kun aer ãindein, em̦m̦aan ro rej kajjioñ mel̦el̦e kõn ta eo ear kõm̦m̦an an jiip eo jebwãbwe jãn bwij eo. Innem iien eo jiip eo ej bar jepl̦aak ñan ippãn Jeova, em̦m̦aan ro rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k aer yokwe im kea kõn e.

13. Ta eo jemaroñ katak jãn wãween an kar Jeova kõm̦m̦an ñan ri-jeje eo an Sam 73?

¹³ Ri-jeje eo an Sam 73 ear lukkuun jino ebbweer ke ear lo bwe aolep iien ear ãinwõt ñe  ewõr wõnm̦aanl̦o̦k ko ippãn ro renana. Ear l̦õmn̦ak ippãn make el̦aññe ear wõr tokjãn an kõm̦anm̦an ankilaan Anij. (Sam 73:12, 13, 16) Ta eo Jeova ear kõm̦m̦ane? Ear jab kauweik em̦m̦aan in. Ilo m̦ool, Anij ear likũt naan kein an em̦m̦aan in ilo Baibõl̦ eo. Tokãlik, ri-jeje Sam in ear kile bwe em̦m̦anl̦o̦k ñe ewõr juon ad jem̦jerã em̦m̦an ippãn Jeova jãn jabdewõt men, men in ej kõm̦m̦an bwe en l̦ap tokjãn ad mour. (Sam 73:23, 24, 26, 28) Ta eo jej katak? Ejjab aikuj m̦õkaj an em̦m̦aan ro rej lale eklejia ekajete ro rej jino l̦õmn̦ak el̦aññe ewõr tokjãn aer karejar ñan Jeova. Ijello̦kun aer ãindein, em̦m̦aan rein rej aikuj kajjioñ mel̦el̦e kõn unin an rein kõnnaan ilo wãween eo im etke rej kõm̦m̦ani men ko rej kõm̦m̦ani. Innem, kiiõ em̦m̦aan rein remaroñ kõjerbale Baibõl̦ eo ñan rõjañ er.

14. Etke Ilaija ear aikuj jipañ, im ewi wãween an Jeova kar jipañe?

¹⁴ Ri-kanaan Ilaija ear ko jãn Lerooj eo Jezebel. (1 Kñ. 19:1-3) Ear l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k bar juon ri-kanaan ñan Jeova ijello̦kun e, im ear bar l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn jerbal eo an. Joñan an kar Ilaija bũrom̦õj ear kõn̦aan mej. (1 Kñ. 19:4, 10) Ijello̦kun an Jeova kauweik Ilaija, ear kaenõm̦m̦ane im kaalikkar ñane bwe ejjab make iaan, im bwe emaroñ lõke kajoor eo an Anij, im bareinwõt bwe ear lõñ wõt jerbal ko ñan an kõm̦m̦ani. Jeova ear kwal̦o̦k an jouj ilo an roñjake men ko Ilaija ear inepata kaki im ear lel̦o̦k ñane jerbal ko jet rekããl. (1 Kñ. 19:11-16, 18) Ta eo jej katak? Kõj aolep, el̦aptata em̦m̦aan ro rej lale eklejia, jej aikuj jouj ilo ad kõm̦m̦an ñan jiip ko an Jeova. Meñe juon armej ej kwal̦o̦k an illu ak ej l̦õmn̦ak  bwe ejjab tõllo̦kũn ñan an Jeova kwal̦o̦k tũriam̦o ñane, ak em̦m̦aan ro rej lale eklejia renaaj roñjake ilo an kwal̦o̦k bũruon. Innem renaaj kajjioñ kaalikkar ñan jiip in ejebwãbwe bwe Jeova ej kaorõke.

15. Ekkar ñan Jon 6:39, ewi wãween an kar Jesus watõk jiip ko an Jemãn?

¹⁵ Ta eñjake eo Jeova ekõn̦aan bwe jen bõk kõn jiip ko an rejebwãbwe? Jesus ear likũt juon joñak ñan kõj. Ear jel̦ã bwe aolep jiip ko an Jeova rar aorõk im̦aan mejãn Anij, kõn men in Jesus ear kõmaat aolepen an maroñ ñan jipañ “jiip ko rejebwãbwe an aelõñin Israel” bwe ren bar jepl̦aak ñan Jeova. (Matu 15:24; Luk 19:9, 10) Ãinwõt juon jabõt em̦m̦an, Jesus ear bareinwõt lukkuun kate joñan wõt an maroñ bwe en jab luuji jabdewõt iaan jiip ko an Jeova.​—Riit Jon 6:39.

16-17. En kar ewi wãween an em̦m̦aan ro rej lale eklejia eñjake kõn aer jipañ ro rejebwãbwe? (Lale bo̦o̦k eo “ Eñjake ko Juon Jiip Ejebwãbwe Emaroñ Bũki.”)

¹⁶ Rijjilõk Paul ear rõjañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilo Epesõs bwe ren anõke joñak eo an Jesus. Ear ba: “Kom̦ij aikuj jipañ ro rem̦õjn̦o̦ ilo ami kate kom̦ im kom̦ij aikuj keememej naan ko an Irooj Jesus, ke ear make ba: ‘El̦apl̦o̦k m̦õn̦õn̦õ ilo lel̦o̦k jãn bõk.’” (Jrb. 20:17, 35) Ealikkar, rainin, ewõr juon an em̦m̦aan ro rej lale eklejia eddo me ejejuwaan ikijjeen men in. Juon em̦m̦aan ej lale eklejia ilo Spain etan Salvador ej ba: “Ñe ij l̦õmn̦ak kõn ewi joñan an Jeova kaorõk jiip ko an rejebwãbwe, men in ej kõm̦akũt eõ ñan kõmaat joñan aõ maroñ ñan jipañ er. Im ãinwõt juon jabõt erũtto ilo tõmak, ij tõmak bwe Jeova ekõn̦aan bwe in kõjparok er.”

¹⁷ Aolep ro kar kwal̦o̦k kaki ilo katak in me rar jebwãbwe, kar jipañ er bwe ren bar jepl̦aak ñan Jeova. Ej lõñ wõt ro rejebwãbwe rekõn̦aan bar jepl̦aaktok. Katak in tok juon enaaj kwal̦o̦k kõn wãween ko jemaroñ kõm̦m̦ani ñan jipañ rein jepl̦aak ñan Jeova.