1. Ta in mijak Anij, im etke eaorõk ñan ro rej yokwe Jeova?

KŨRJIN ro rej yokwe Anij, im rej bareinwõt mijake e. Ñan jet, emaroñ ãinwõt ñe men kein ruo rejjab ekkejell̦o̦k ippãn doon. Bõtab, jejjab kõnnaan kõn mijak rot eo me ewõr juon men ej kaamijak eok. Jenaaj kõnnaan kõn mijak rot eo me em̦m̦an. Armej ro me ewõr ippãer mijak rot in rej bwilõñ kõn Anij im el̦ap aer kautiej e. Rejjab kõn̦aan kabũrom̦õje Jemãer ilañ kõnke rejjab kõn̦aan ko̦kkure jem̦jerã eo aer ippãn.​—Sam 111:10; JK. 8:13.

2. Ekkar ñan naan ko an Kiiñ Devid ilo Sam 86:11, ta men ko ruo jenaaj etali?

² Riit Sam 86:11. Ilo am̦ l̦õmn̦ak kõn naan kein, kwõmaroñ kile bwe Kiiñ Devid eo ear tiljek, ear mel̦el̦e kõn joñan aorõkin ad aikuj mijak Anij. Jen etale ewi wãween jemaroñ jerbale naan kein an Devid. Kein kajuon, jenaaj etale jet iaan un ko unin ad aikuj lukkuun kautieje etan Anij. Kein karuo, jenaaj etale ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad kautiej etan Anij ilo mour ko ad kajjojo raan.

3. Ta wãween eo Moses ear iioone me emaroñ kar jipañe ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lukkuun kautieje etan Anij?

³ L̦õmn̦ak kõn wãween an kar Moses eñjake ke ear nokjek ikõtaan dekã ko rekkillep im ej loe juon pijen in an aiboojoj eo an Anij el̦l̦ãl̦o̦k jãn e. Men in emaroñ kar juon wãween ekabwilõñlõñ me ej kab tõn wal̦o̦k ñan juon armej m̦okta jãn an kar Jesus itok ñan lal̦ in. Moses ear roñ naan kein, me remaroñ kar  itok jãn juon enjel̦: “Jeova, Jeova, juon Anij ej tũriam̦okake, im Ejouj, erum̦wij An illu, im el̦ap An tũriam̦okake im m̦ool; Ej kõjparok An tũriam̦o ñan to̦ujin ko, Ej jeorl̦o̦k bõd im jerawiwi jãn ro ewõr rueer.” (Ex. 33:17-23; 34:5-7) Moses emaroñ kar ememejtok iien in ilo iien ko ej kõjerbale etan Jeova. Ejjel̦o̦k pere bwe eñin unin Moses ear tokãlik kakkõl armej ro an Anij ñan mijake ãt in eaiboojoj me ej tõllo̦kũn ñan ad kautieje.​—Dut. 28:58.

4. Ta wãween ko ippãn Jeova jemaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki me remaroñ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad kautiej e?

⁴ Ñe jej l̦õmn̦ak kõn ãt in Jeova, em̦m̦an bwe jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn eo ej bõk ãt in. Jekõn̦aan l̦õmn̦ak kõn wãween ko ippãn, ãinwõt kajoor eo an, an mãlõtlõt, an ekajet jim̦we, im yokwe eo an. Ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men kein im wãween ko jet ippãn, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad kautiej e.​—Sam 77:11-15.

5-6. (1) Ta mel̦el̦ein etan Anij? (2) Ekkar ñan Exodus 3:13, 14 im Aiseia 64:8, ilo wãween et ko Jeova ej kõm̦m̦an bwe jabdewõt men en wal̦o̦k?

⁵ Ta eo jejel̦ã kõn mel̦el̦ein etan Anij? Elõñ rimmãlõtlõt ro rej errã bwe ãt in Jeova emaroñ mel̦el̦ein “Ej Kõm̦m̦an bwe En Erom.” Mel̦el̦e in ej kakeememej kõj bwe ejjel̦o̦k men en̦ emaroñ kabõjrake Jeova jãn an katõprake ankilaan, im emaroñ kõm̦m̦an bwe jabdewõt men en wal̦o̦k. Ewi wãween?

⁶ Ewõr men ko Jeova ej kõm̦m̦an bwe ren wal̦o̦k ikijjeen an erom jabdewõt men eo ej aikuji ñan kajejjete ankilaan. (Riit Exodus 3:13, 14.) Ilo bok ko ad, ekkã aer rõjañ kõj ñan l̦õmn̦ak kõn wãween in ekabwilõñlõñ ippãn Anij. Jeova emaroñ bareinwõt kõm̦m̦an bwe ri-karejar ro an me rejjab weeppãn ren erom jabdewõt men eo ej aikuji ñan aer karejar ñan e im kajejjet karõk ko an. (Riit Aiseia 64:8.) Ilo wãween kein, Jeova ej kõm̦m̦an bwe en jejjet ankilaan. Ejjel̦o̦k men en̦ emaroñ kabõjrake jãn an kõm̦m̦an bwe en jejjet ankilaan.​—Ais. 46:10, 11.

7. Ewi wãween ad maroñ kal̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolole Jemãdwõj ilañ?

⁷ Jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolole Jemãdwõj ilañ ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men  ko ear kõm̦m̦ani im men ko ear kõmaroñ kõj ñan kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn menin kõm̦anm̦an ko rekabwilõñlõñ, elukkuun l̦ap ad bwilõñ kõn aolep men ko Jeova ear kõm̦m̦ani, aolep men ko ear kõm̦m̦an bwe ren maroñ wal̦o̦k im pãd. (Sam 8:3, 4) Im ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦an bwe jen erom ñan ad maroñ kõm̦anm̦an ankilaan, el̦apl̦o̦k ad kautieje. Lukkuun m̦ool bwe ekkar bwe jen lukkuun kautieje ãt in Jeova! Ãt in ej kitibuj aolep wãween ko ippãn Jemãd, aolep men ko ear kõm̦m̦ani, im kõn aolep men ko enaaj kõm̦m̦ani.​—Sam 89:7, 8, UBS.

8. Ta eo Duteronomi 32:2, 3 ej kaalikkar kõn l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn etan?

⁸ M̦okta wõt jãn an ri-Israel ro kar del̦o̦ñl̦o̦k ñan Ãneen Kallim̦ur eo, Jeova ear katakin Moses juon al. (Dut. 31:19) Innem, Moses ear tokãlik aikuj katakin armej ro al in. (Riit Duteronomi 32:2, 3.) Ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn eoon 2 im 3, ealikkar bwe Jeova ejjab kõn̦aan bwe en ettino etan, im bwe jen watõk bwe el̦ap an kwõjarjar ñan ad ba etan. Ekõn̦aan bwe aolep ren jel̦ã kõn etan! Ekar juon jeraam̦m̦an ñan an armej ro roñjake an Moses katakin er kõn Jeova im kõn ãt eo Etan me eaiboojoj! Men ko Moses ear katakin er ear kõkajoor er im kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an aer mour, ãinwõt an wõt dikdik ko kãjmourur menin eddek ko. Ewi wãween ad lukkuun lale bwe en ãindein wãween ad katakin ro jet?

9. Ewi wãween ad maroñ jipañ kokkwõjarjare etan Jeova?

⁹ Ñe jej kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦ane jerbalin em̦ ñan em̦ ak jej kwal̦o̦k naan ilo̦bwilej, jemaroñ kõjerbal Baibõl̦ eo ad ñan kwal̦o̦k ñan armej ro kõn etan Anij, Jeova. Jemaroñ lel̦o̦k ñan er bok ko ad me raiboojoj, pijain alwõj ko rem̦m̦an, im kein katak ko ilo weepjait eo ad me rej nõbare Jeova. Ilo jikin jerbal ko, ilo jikuul̦, im ñe jej jam̦bol̦o̦k ñan bar juon jikin ak aelõñ, jemaroñ lo iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad kõnnaan kõn Anij eo ad me jej yokwe im kõn kain Anij rot e. Ñe jej kwal̦o̦k naan ñan ro jej iioon er kõn yokwe eo an Anij im kõn ankilaan ñan armej ro im ñan lal̦ in, jej jipañ er lo mel̦el̦e ko kõn Jeova me bõlen rej kab tõn roñ kaki. Ilo ad kwal̦o̦k ñan ro jet m̦ool eo kõn Jemãdwõj me ewõr yokwe ippãn, jej jipañ kokkwõjarjare etan. Jej jipañ armej ro kile bwe kar katakin er elõñ katak ko reriab kõn Jeova. Men ko jej katakin armej ro kaki jãn Baibõl̦ eo, rej katak ko rem̦m̦antata me remaroñ bũki im bõk kõketak jãni.​—Ais. 65:13, 14.

10. Ñe jej katak Baibõl̦ ippãn ro jet, etke ejabwe ñan ad katakin er kõn kien ko an Anij wõt?

¹⁰ Ñe jej katak Baibõl̦ ippãn rũkkatak ro ad, jekõn̦aan jipañ er ñan kal̦apl̦o̦k aer jel̦ã kõn Jeova im kõjerbale etan. Kobal̦o̦k ippãn men in, jekõn̦aan jipañ er kile ta eo ãt eo etan ej jutak kake. Jenaaj ke kajejjete kõttõpar in el̦aññe jenaaj kwal̦o̦k wõt kõn naanin tõl ko, kien ko raorõk, im men ko jen kõm̦m̦ani im jab kõm̦m̦ani? Juon eo em̦m̦an an katak Baibõl̦ emaroñ katak kõn kien ko an Anij, emaroñ bar em̦m̦an ippãn kien ko. Bõtab, enaaj ke pokake Jeova kõnke ej yokwe e? Keememej bwe Iv ear jel̦ã kõn kien eo an Anij, bõtab ear jab m̦ool an yokwe ri-Kõm̦m̦an kien eo, ekoba Adam. (Jen. 3:1-6) Innem ejabwe ñan ad baj katakin ro jet kõn kien ko an Anij wõt.

11. Ñe jej katakin ro jet kõn kien ko an Anij, ewi wãween ad maroñ jipañ rũkkatak ro ad ñan kal̦apl̦o̦k yokwe eo aer ñan ri-Kõm̦m̦an kien eo?

¹¹ Kien ko an Anij rem̦m̦an im raiboojoj. (Sam 119:97, 111, 112) Bõtab rũkkatak ro ad remaroñ jab bõk l̦õmn̦ak rot in el̦aññe rejjab kile bwe unin an Jeova kar kõm̦m̦ani kien kein ej kõnke ej yokwe kõj. Innem jemaroñ kajjitõk  ippãn rũkkatak ro ad, im ba: “Ilo am̦ l̦õmn̦ak, etke Anij ej kajjitõk bwe ri-karejar ro an ren ãindein ak bwe ren jab kõm̦m̦ane men in?” Ta eo men in ej kaalikkar ñan kõj kõn Anij? Ñe jenaaj jipañ rũkkatak ro ad ñan l̦õmn̦ak kõn Jeova im ejaak juon yokwe em̦ool ñan ãt eo etan me eaiboojoj, jenaaj maroñ tõpar bũrueer. Rũkkatak ro ad renaaj jino yokwe kien ko, ejjab men in wõt ak bareinwõt ri-Kõm̦m̦an kien eo. (Sam 119:68) Enaaj kajoorl̦o̦k tõmak eo aer im renaaj bõk jipañ ñan kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko reppen me rej pãd im̦aan.​—1 Kor. 3:12-15.

12. Ewi wãween an kar Devid likjab in dãpij juon bõro eiio, im kõn men in ta eo ear wal̦o̦k?

¹² Ewõr jet naan ko raorõk rej pãd ilo Sam 86:11, rej ba “kõm̦m̦an bwe en juon wõt kõttõpar an bũruõ.” Kar kõm̦akũt Kiiñ Devid bwe en je naan kein. Ilo kar mour eo an, ear lo bwe epidodo ñan ad kõtl̦o̦k bwe bũruod en jab iio ilo ad karejar ñan Jeova. Juon iien, ear pãd ioon bõrwaj in m̦weo im̦õn im lo bwe juon kõrã pãleen juon bar em̦m̦aan ej tutu. Ekar ke iio bũruon Devid ilo iien in, ak jaab? Ear jel̦ã kõn kien eo an Jeova, me ej ba: “Kwõn jab an̦okn̦ak lio pãleen ri-turum̦.” (Ex. 20:17) Ijoke, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kalimjeke. Ear jab iio bũruon kõnke ear wõr an kõn̦aan ñan lio Batshiba, bõtab ear bareinwõt kõn̦aan kabuñbũruon Jeova. Meñe eto an kar Devid yokwe im mijake Jeova, ak ear po ilo an l̦oor kõn̦aan ko an make. Ilo kar iien in, Devid ear kõm̦m̦ani jet men ko renana. Ear kattoone etan Jeova. Im ear bareinwõt bõktok jorrããn ioon armej ro ejjel̦o̦k rueer, ekoba baam̦le eo an.​—2 Sa. 11:1-5, 14-17; 12:7-12.

13. Etke jejel̦ã bwe bũruon Devid ear bar iio?

¹³ Jeova ear kaje Devid, innem tokãlik ear bar em̦m̦an kõtaan eo an ippãn Jeova. (2 Sa. 12:13; Sam 51:2-4, 17) Devid ear keememej apañ ko im jorrããn ko rar wal̦o̦k itok wõt jãn an kar kõtl̦o̦k bwe bũruon en jab iio. Bar juon ukok ñan naan ko an ilo Sam 86:11, ej ba: “Kwõn letok juon bõro eiio.” Jeova ear ke jipañ Devid ñan kõm̦m̦an bwe en iio bũruon? Aet, kõnke tokãlik, Naan eo an Jeova ej ba bwe Devid ear juon eo “bũruon ear . . . weeppãn im̦aan Jeova.”​—1 Kñ. 11:4; 15:3.

14. Ta eo jej aikuj in kajitũkin kõj make, im etke?

¹⁴ Waanjoñak in an Devid ej kõketak im kakkõl kõj. An kar kõm̦m̦an jerawiwi ko rel̦l̦ap ej juon kein kakkõl ñan ri-karejar ro an Anij ilo raan kein. Meñe jej kab jino ad karejar ñan Jeova ak eto ar karejar ñane, jej aikuj kajitũkin kõj make, ‘Ij ke kõjparok eõ jãn an Setan kajjioñ kõm̦m̦an bwe en jako an iio bũruõ?’

15. Ewi wãween an mijak Anij maroñ kõjparok kõj ñe ewal̦o̦k pija ko remaroñ kõm̦m̦an ad bõk l̦õmn̦ak ko rettoon?

 ¹⁵ Ñan waanjoñak, ñe kwõj lo juon pija ilo tipi ak ilo online me remaroñ kõm̦m̦an am̦ bõk l̦õmn̦ak ko renana, ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane? Emaroñ pidodo ñan ba ippam̦ make bwe pija eo ak pijain alwõj eo ejjab lukkuun kwal̦o̦k kõn pijain keelwaan. Bõtab emaroñ ke juon wãween Setan ej kõjerbale ñan kõm̦m̦an bwe en jako an iio bũruom̦? (2 Kor. 2:11) Pija eo emaroñ ãinwõt juon ũlũl me juon em̦m̦aan ej kõjerbale ñan kõrrãjete juon m̦õttan wõjke me ekilep. Ilo jinoin, ej kõm̦m̦an bwe ijo ekkañ ilo bõran ũlũl eo en rũm̦lal̦l̦o̦k ilo m̦õttan wõjke eo. Innem ilo an rũm̦lal̦l̦o̦k wõt bõran ũlũl eo, m̦õttan wõjke eo enaaj jepel ilo ruo m̦õttan. Pija ko me remaroñ kõm̦m̦an an juon bõk l̦õmn̦ak ko rettoon remaroñ ke ãinwõt ijo ekkañ ilo bõran ũlũl eo? Ilo jinoin, men eo emaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjab lukkuun nana im ejjel̦o̦k jorrããn ie emaroñ tokãlik m̦õkaj im tõll̦o̦ke ñan an kõm̦m̦an bwe en jako an iio bũruon im jako an tiljek. Kõn men in, jen jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men ejekkar en del̦o̦ñ ilo bũruod! Kõm̦m̦an bwe bũruom̦ en iio wõt im bwe en mijak etan Jeova!

16. Ñe jej jelm̦ae menin kapo ko, kajjitõk ta ko rem̦m̦an bwe jen kajjitõk ippãd make?

¹⁶ Setan ejjab kõjerbal pija rot kein wõt, ak ebar lõñ wãween ko jet ej kõjerbali ñan kajjioñ kapo kõj ñan kõm̦m̦an bõd. Ewi wãween ad uwaak ñan kein kapo kein an? Epidodo ñan bõk l̦õmn̦ak eo bwe ejjel̦o̦k jorrããn ilo ad kõm̦m̦ani jet men. Ñan waanjoñak, jemaroñ l̦õmn̦ak ippãd make im ba: ‘Iban bukwel̦o̦k ñe ikõm̦m̦ane men in, alikkar bwe bõlen men in ejjab lukkuun nana.’ L̦õmn̦ak rot in elukkuun bõd. Em̦m̦an bwe jen kajjitõk ippãd make: ‘Setan ej ke kajjioñ in kapo eõ kõn men in im kõm̦m̦an bwe en jako an iio bũruõ? Ñe inaaj  po im l̦oor kõn̦aan ko rebõd, inaaj ke kattoone etan Jeova? M̦anit in enaaj ke kõm̦m̦an bwe in epaakel̦o̦k Anij eo aõ, ak kattol̦o̦k eõ jãn e?’ Jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kajjitõk rot kein. Jar kõn mãlõtlõt bwe kwõn m̦ool ippam̦ make ilo am̦ uwaaki kajjitõk kein im jab m̦on̦e eok make. (Jem. 1:5) Am̦ ãindein enaaj lukkuun kõjparok eok. Emaroñ jipañ eok bwe kwõn jutak pen ilo am̦ jum̦ae menin kapo ko ãinwõt kar Jesus ke ear ba: “Kwõn ilo̦k Setan!”​—Matu 4:10.

17. Etke ejjab em̦m̦an ñe bũruod ejjab iio? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁷ Ejjab em̦m̦an ñe bũruod ejjab iio. Baj l̦õmn̦ak ñe ewõr juon tiim in rukkure ro im ejjab em̦m̦an kõttan jet iaaer. Jet rekõn̦aan bõk wõt nõbar ñan er make, jet rejjab kõn̦aan l̦oor kien ko an iukkure eo, im elõñ iaaer rejjab kwal̦o̦k kautiej ñan coach eo aer. Ejjel̦o̦k pere, tiim rot in eban wiini juon keem. Ijoke, ñe jej keidi ñan juon tiim me rukkure ro rej bõrokuk ippãn doon, ejjel̦o̦k pere bwe renaaj lo tõprak. Bũruom̦ emaroñ ãinwõt tiim in me ej lo tõprak el̦aññe l̦õmn̦ak ko am̦, kõn̦aan ko am̦, im eñjake ko am̦ rej bõrokuk ippãn doon im kõn̦aan karejar ñan Jeova. Keememej, Setan elukkuun kõn̦aan bwe en jako an iio bũruom̦. Ekõn̦aan bwe l̦õmn̦ak, kõn̦aan, im eñjake ko am̦ ren jab errã ippãn doon im ippãn kien ko an Jeova. Bõtab, ej juon menin aikuj bwe bũruom̦ en iio, bwe kwõn maroñ karejar ñan Jeova. (Matu 22:36-38) Jab kõtl̦o̦k bwe Setan en kõm̦m̦an bwe en jako an iio bũruom̦!

18. Kobal̦o̦k ippãn naan ko ilo Maika 4:5, ta eo kwõj jek ippam̦ make ñan kõm̦m̦ane?

¹⁸ Jar ñan Jeova ãinwõt kar Devid, ke ear ba: “Kõm̦m̦an bwe en juon wõt kõttõpar an bũruõ.” Kwõn kõmaat aolepen am̦ ñan jerbale jar in ilo mour eo am̦. Kajjojo raan, kwõn jek ippam̦ make ñan lale bwe pepe ko am̦, jãn men ko reddik ñan men ko rel̦l̦ap, ren kaalikkar bwe kwõj lukkuun kautieje ãt eo etan Jeova me eokkwõjarjar. Ilo am̦ ãindein, ãinwõt juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova, kwõnaaj bõktok aiboojoj im nõbar ñan ãt in. (JK. 27:11) Im kõj aolep jenaaj maroñ bareinwõt ba naan kein an Maika, ke ear ba: “Jenaaj etal ilo etan Jeova, Anij eo ad, ñan indeeo im indeeo.”​—Mai. 4:5.