Katak 22
Kwal̦o̦k Am̦ Kam̦m̦oolol kõn Menin Letok ko Jejjab Maroñ Loi
“Kalimjek wõt men ko [kwõjjab] maroñ loi kõn [mejam̦] . . . kõnke men ko [kwõj] loi rej ñan jidik wõt iien, bõtab men ko [kwõjjab] loi rej ñan indeeo.”—2 KOR. 4:18.
AL 45 L̦õmn̦ak ko ilo Bũruõ
KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN *
1. Ta eo Jesus ear ba kõn menin letok ko ilañ?
EWÕR jet menin letok ko jejjab maroñ loi. Ilo m̦ool, menin letok ko raorõktata ej menin letok ko me jejjab maroñ loi. Ilo Katak eo Ioon Tol̦ eo, Jesus ear kwal̦o̦k kõn m̦weiuk ko ak menin letok ko ilañ me rekanooj in aorõkl̦o̦k jãn m̦weiuk ko an lal̦. Innem ear bar ba naan kein rem̦ool: “Ijo men ko m̦weiõm̦ rej pãd ie, bũruom̦ enaaj bar pãd ie.” (Matu 6:19-21) Bũruod enaaj kõm̦m̦akũt kõj ñan kajjioñ kõttõpar men ko el̦ap ad kaorõki. Jej koorl̦o̦k “m̦weiuk ilañ” ilo ad kõm̦m̦an juon ãt em̦m̦an ippãn Anij. Jesus ear kõmel̦el̦e im ba bwe menin letok kein rejjãmin jorrããn im ejjel̦o̦k en̦ emaroñ ko̦o̦tti.
2. (1) Ekkar ñan 2 Korint 4:17, 18, ta eo Paul ej lukkuun rõjañ kõj bwe en l̦ap ad l̦õmn̦ak kake? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?
2 Rijjilõk Paul ej lukkuun rõjañ kõj bwe jen “kalimjek wõt . . . men ko jejjab loi.” (Riit 2 Korint 4:17, 18.) Men kein jejjab maroñ loi rej men ko raorõk me ej kitibuj jeraam̦m̦an ko jenaaj m̦õn̦õn̦õ kaki ilo lal̦ eo ekããl an Anij. Ilo katak in, jenaaj etale emãn menin letok ko jejjab maroñ loi me jemaroñ bõk tokjãn jãni kiiõ. Men kein rej, juon jem̦jerã ippãn Anij, menin letok eo kõn jar, jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar eo an Anij, im jipañ eo me ej itok jãn ilañ kõn jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad. Jenaaj bareinwõt lale ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k bwe jej kaorõki menin letok kein jejjab maroñ loi.
JUON JEM̦JERÃ IPPÃN JEOVA
3. Ta menin letok eo eaorõktata me jejjab maroñ loe, im etke ewõr ad maroñ ñan bõk menin letok in?
3 Menin letok eo eaorõktata me jejjab maroñ loe ej juon jem̦jerã Sam 25:14) Etke Anij emaroñ kwõjarjar wõt meñe ej jem̦jerãik armej ro me rej rijjerawiwi? Emaroñ kõm̦m̦ane men in kõnke katok in mour eo an Jesus “ej jol̦o̦k jerawiwi ko an lal̦.” (Jon 1:29) Jeova ear jel̦ãl̦o̦k im̦aan bwe karõk eo an ñan bõktok juon ri-Lo̦mo̦o̦r ñan armej otemjej, enaaj tõprak. Eñin unin Anij ear maroñ jem̦jerãiki armej ro rar mour m̦okta jãn an kar Christ mej.—Rom 3:25.
ippãn Jeova. (4. Kwal̦o̦k jet waanjoñak ko kõn em̦m̦aan ro rar Kũrjin ilo iien ko etto me rar erom jeran Anij.
4 L̦õmn̦ak kõn em̦m̦aan ro rar Kũrjin ilo iien ko etto me rar erom jeran Anij. Ebream ear juon em̦m̦aan me ear lukkuun kajoor tõmak eo an. Elõñl̦o̦k jãn 1,000 iiõ ko ãlikin an kar Ebream mej, Jeova ear ãñinñini, “jera.” (Ais. 41:8) Alikkar bwe ejjel̦o̦k jabdewõt, ekoba mej, emaroñ kõjepel Jeova jãn ro jeran me epaake er. Ebream ej mour wõt ilo ememej eo an Jeova. (Luk 20:37, 38) Bar juon waanjoñak, ej kõn Job. Ke kar ko̦kweilo̦ktok aolepen enjel̦ ro ilañ, Jeova ear kwal̦o̦k an lõke Job ke ear kõnono kake im̦aaer. Jeova ear ba bwe Job ej “juon armej eweeppãn im wãnõk, eo ej mijak Anij im jeorl̦o̦k jãn nana.” (Job 1:6-8) Im ewi wãween an kar Jeova l̦õmn̦ak kõn Daniel, eo ear tiljek im karejar ñan Anij ilo ãneen ri-peikan ro ium̦win enañin 80 iiõ ko? Jilu alen in an enjel̦ ro kar kaalikkar ñan em̦m̦aan in erũtto bwe ear juon “armej em̦m̦an [“ekanooj in aorõk,” NW]” ippãn Anij. (Dan. 9:23; 10:11, 19) Jemaroñ lukkuun tõmak bwe el̦ap an Jeova reim̦aanl̦o̦k ñan raan eo enaaj kõjerkakpejeik ro jeran rejitõnbõro ippãn me rar mej.—Job 14:15.
5. Ta ko jej aikuj in kõm̦m̦ani bwe jen maroñ m̦õn̦õn̦õ kõn juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova?
5 Jete armej rainin me rejjab weeppãn ak rej m̦õn̦õn̦õ kõn juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova? Elõñ milien uwaaer. Jejel̦ã men in kõnke elukkuun lõñ em̦m̦aan ro, kõrã ro, im ajri ro ipel̦aakin lal̦ in im rej kaalikkar ilo kõm̦m̦an ko aer bwe rekõn̦aan jem̦jerãiki Anij. Jeova ej epaake im “jerãik [ro] ri-wãnõk.” (JK. 3:32) Remaroñ jem̦jerãiki kõnke rej tõmak ilo katok in mour eo an Jesus. Tokjãn men in, Jeova ej jouj ilo an kõtl̦o̦k ad ajel̦o̦k kõj make ñan e innem peptaij. Ñe jej bõk buñtõn ne kein raorõk, jej kobal̦o̦k ippãn elõñ milien Kũrjin ro me em̦õj aer ajel̦o̦k mour ko aer im peptaij me rej kiiõ m̦õn̦õn̦õ ilo aer “jerãik” Eo em̦m̦antata iaolepen lal̦ in!
6. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn jem̦jerã eo ad ippãn Anij?
6 Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k bwe jej kaorõk jem̦jerã eo ad ippãn Anij? Ebream im Job rar dãpij wõt aer tiljek ñan Anij ium̦win elõñl̦o̦k jãn jibukwi iiõ ko, im ãinwõt rein jej aikuj dãpij wõt ad tiljek jekdo̦o̦n ewi toun ad karejar ñan Jeova ilo jukjukun pãd in. Ãinwõt Daniel, jej aikuj kaorõk jem̦jerã eo ad ippãn Anij el̦apl̦o̦k jãn mour ko ad. (Dan. 6:7, 10, 16, 22) Ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, jemaroñ kijenmej ium̦win jabdewõt apañ ko jej jelm̦aiki innem dãpij wõt jem̦jerã eo ad epaak ippãn Anij.—Pil. 4:13.
MENIN LETOK EO KÕN JAR
7. (1) Ekkar ñan Jabõn Kõnnaan 15:8, ta eñjake eo an Jeova kõn jar ko ad? (2) Ewi wãween an Jeova uwaaki jar ko ad?
7 Bar juon menin letok jejjab maroñ loe, ej jar. Ro repaake doon rej m̦õn̦õn̦õ ilo aer kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake ko aer ñan doon. Em̦ool ke men in ñe ej itok ñan jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova? Aet! Jeova ej kõnono ñan kõj ikijjeen Naan eo an, im ilo Naan eo an ej kwal̦o̦k ñan kõj kõn l̦õmn̦ak ko an im eñjake ko an. Jej kõnnaan ippãn ilo ad jar, im jemaroñ kwal̦o̦k ñane kõn ta ko rej pãd ilo l̦õmn̦ak ko ad im kõn men ko rej pãd ilo tum̦wilal̦in bũruod. Jeova em̦õn̦õn̦õ in roñjaki jar ko ad. (Riit Jabõn Kõnnaan 15:8.) Ãinwõt juon jeran eo ej yokwe kõj, Jeova ejjab roñjaki wõt jar ko ad, ak ej bareinwõt uwaaki. Jet iien em̦õkaj an uwaaki. Ewõr iien ko jet, jemaroñ aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jar ñane kõn juon men. Meñe ãindein, ak jemaroñ lõke bwe uwaak eo enaaj itok ilo iien eo ejejjet im ilo wãween eo em̦m̦antata. Alikkar, uwaak eo Anij ej letok ñan kõj emaroñ oktak jãn men eo jaar kõtmãne. Ñan waanjoñak, ijello̦kun an jol̦o̦k juon apañ, emaroñ letok mãlõtlõt ñan kõj im kajoor eo jej aikuji ñan “kijenmej.”—1 Kor. 10:13.
8. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn menin letok eo kõn jar?
8 Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn jar, menin letok in me ejejuwaan? Juon wãween ej ilo ad l̦oore naanin tõl eo ñan “ekkeini [ad] jar.” (1 Tes. 5:17) Jeova ejjab iuun kõj bwe jen jar. Ijoke, ej kõtl̦o̦k bwe jen kõjerbal maroñ eo ad ñan kããlõt im ej lukkuun rõjañ kõj bwe jen “niknik ilo jar.” (Rom 12:12) Innem jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol ilo ad keini ad jar kajjojo raan. Alikkar, jej aikuj kitibuj naanin kam̦m̦oolol im nõbar ñan Jeova ilo jar ko ad.—Sam 145:2, 3.
9. Ta eñjake eo an juon jeid im jatid em̦m̦aan kõn jar, im ewi wãween am̦ eñjake kõn men in?
9 El̦ak tol̦o̦k ad karejar ñan Jeova im jej loi wãween ko ej uwaaki kajjitõk ko ad, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad kaorõk ad jar. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in an juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Chris, me 47 de iiõ in an pãd ilo jerbalin full-time. Ej ba: “Elukkuun em̦m̦an ñe ij rujtok in jibboñtata bwe in maroñ bõk aõ iien im jar ñan Jeova. Kwõj bõk juon eñjake elukkuun em̦m̦an ñe kwõj kõnnaan ippãn Jeova ilo iien eo ej jino emmeramram al̦ ilo jibboñtata im meram eo ej rome m̦õl̦awi ko im kõm̦m̦an aer ejjatõltõl! Men in ej kõm̦m̦akũt eõ ñan kam̦m̦oolole kõn aolep menin letok ko jãn e, ekoba jeraam̦m̦an eo ñan jar. Innem ãlikin aõ jar ilo jem̦l̦o̦kin juon raan, em̦m̦an aõ kiki kõn juon bõklõkõt erreo.”
JETÕB KWÕJARJAR—JUON MENIN LETOK
10. Etke jej aikuj kaorõk jetõb kwõjarjar eo an Anij?
10 Kajoor eo an Anij ej bar juon menin letok jejjab maroñ loe me jej aikuj in kaorõke. Jesus ear lukkuun rõjañ kõj bwe jen keini ad jar kõn jetõb kwõjarjar. (Luk 11:9, 13) Ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an, Jeova ej letok ñan kõj kajoor, joñan ej bar letok “kajoor eo . . . el̦ap jãn joñan.” (2 Kor. 4:7; Jrb. 1:8) Ikijjeen jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar eo an Anij, jemaroñ kijenmej ium̦win jabdewõt apañ ko jej jelm̦aiki.
11. Ewi wãween an jetõb kwõjarjar maroñ jipañ kõj?
11 Jetõb kwõjarjar emaroñ jipañ kõj kõm̦m̦ani eddo ko ad ilo jerbal eo an Anij. Jetõb kwõjarjar eo an Anij emaroñ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k kapeel im maroñ ko ippãd. Ej kõm̦m̦an bwe jen maroñ kajejjeti eddo ko ad ãinwõt Kũrjin ro. Jejel̦ã bwe unin ad maroñ lo tõprak kein rem̦m̦an ilo jerbal eo an Anij ej kõnke jetõb kwõjarjar eo an ej jipañ kõj.
12. Ekkar ñan Sam 139:23, 24, jemaroñ jar bwe jetõb kwõjarjar en jipañ kõj ñan ta?
12 Bar juon wãween jej kwal̦o̦k ad kaorõk jetõb kwõjarjar eo an Anij ej ilo ad jar bwe en jipañ kõj kile ñe ewõr l̦õmn̦ak ko rebõd ak kõn̦aan ko rebõd ilo bũruod. (Riit Sam 139:23, 24.) Ñe jej jar kõn men in, Jeova emaroñ kõm̦m̦an bwe jen kile ñe ewõr l̦õmn̦ak ak kõn̦aan ko rebõd ippãd ikijjeen jetõb kwõjarjar eo an. Innem ñe jej kile bwe ewõr l̦õmn̦ak ak kõn̦aan ko rebõd ippãd, jen jar bwe jetõb kwõjarjar eo an Anij en letok kajoor ñan kõj bwe jen maroñ julo̦k l̦õmn̦ak ak kõn̦aan kein rebõd. Ilo ad ãindein, jej kwal̦o̦k bwe jej jek ilo bũruod ñan kõjparok kõj jãn jabdewõt men me emaroñ kõm̦m̦an bwe Jeova en bõjrak jãn an jipañ kõj kõn jetõb kwõjarjar eo an.—Eps. 4:30.
13. Ewi wãween ad maroñ kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k kam̦m̦oolol kõn jetõb kwõjarjar?
13 Jemaroñ kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn jetõb kwõjarjar ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko jetõb kwõjarjar ear katõpraki ilo raan kein ad. M̦okta jãn an kar Jesus wanlõñl̦o̦k ñan lañ, ear ba ñan ri-kal̦oor ro an: “Kom̦ naaj obrak kõn kajoor ñe jetõb kwõjarjar enaaj itok ioomi, im kom̦ naaj kwal̦o̦k kõn ña ilo . . . ãne ko rettol̦o̦ktata ilo lal̦.” (Jrb. 1:8) Ejejjet kũtien naan kein ilo juon wãween ekanooj in em̦m̦an. Ikijjeen jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar, em̦õj ain ri-karejar ro an Jeova jãn aolep kona ko ilo lal̦ in im ewõr tarrin ruwalitõk jimattan milien uwaaer. Bareinwõt, jemaroñ m̦õn̦õn̦õ kõn pedetaij eo ilo kõkkar jej pãd ie kõnke jetõb kwõjarjar eo an Anij ej jipañ kõj kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k kadkad ko raiboojoj, ãinwõt yokwe, lañlõñ, aenõm̦m̦an, kijenmej, jouj, em̦m̦an, tõmak, ineem̦m̦an, im jel̦ã irooj iood make. Kadkad kein rej ejaakin “leen jetõb kwõjarjar” eo. (Gal. 5:22, 23) Jetõb kwõjarjar eo ej juon menin letok eaorõk!
JIPAÑ EO EJ ITOK JÃN ILAÑ KÕN JERBALIN KWAL̦O̦K NAAN EO AD
14. Ta jipañ eo jej bõke me jejjab maroñ in loe ñe jej bõk kun̦aad ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?
14 Ej juon jeraam̦m̦an ak menin letok ñan kõj bwe jen maroñ “jerbal ippãn” Jeova im m̦õttan doulul eo an ilañ. (2 Kor. 6:1) Im jej kõm̦m̦ane men in kajjojo iien ñe jej bõk kun̦aad ilo jerbalin kõm̦m̦an ri-kal̦oor. Paul ear kõnono kõn e make im kõn ro rar bõk kun̦aaer ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, im ba: “Kõmij ri-jerbal ippãn Anij.” (1 Kor. 3:9) Ñe jej bõk kun̦aad ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, jej bareinwõt ri-jerbal ro an Jesus. Ãlikin an kar Jesus kakien ri-kal̦oor ro an ñan ilo̦k ñan ‘ippãn armej in aelõñ otemjej im kõm̦m̦an bwe ren erom ri-kal̦oor,’ ear ba: “Inaaj pãd ippemi.” (Matu 28:19, 20) Ak ta kõn enjel̦ ro? Ej juon jeraam̦m̦an ñan an enjel̦ ro tõl kõj ilo ad kwal̦o̦k kõn “ennaan eo em̦m̦an ej ñan indeeo . . . ñan ro rej jokwe ioon lal̦”!—Rev. 14:6.
15. Kwal̦o̦k juon waanjoñak jãn Baibõl̦ me ej kwal̦o̦k kõn men eo eaorõk Jeova ej kõm̦m̦ane ilo jerbalin kwal̦o̦k naan eo ad.
15 Kõn jipañ eo jãn lañ, ta eo em̦õj katõprake? Ilo ad jeor ine eo kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo, ilo kõkkar jet iaan ine kein rej jok ioon bũruon ro rem̦õn̦õn̦õ in roñjake im rej eddek. (Matu 13:18, 23) Wõn eo ej kõm̦m̦an bwe ine kein kõn m̦ool eo ren eddek im wõr leer? Jesus ear kõmel̦el̦e im ba bwe ejjel̦o̦k armej remaroñ erom ri-kal̦oor ro an el̦aññe ‘Jemãn, . . . ejjab karuwaaktok ñan ippãn.’ (Jon 6:44) Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k juon waanjoñak ikijjeen men in. L̦õmn̦ak kõn iien eo ke Paul ear kwal̦o̦k naan ñan juon kumi in kõrã ilo nabõjin jikin kweilo̦k eo an Pilippai. L̦õmn̦ak kõn ta eo Baibõl̦ ej ba kõn juon iaan kõrã rein me etan in Lidia, ej ba: “Jeova ear kõpel̦l̦o̦k bũruon bwe en lukkuun roñjake men ko Paul ear ba.” (Jrb. 16:13-15) Ãinwõt Lidia, ebar lõñ milien ro jet me Jeova ear karuwaakl̦o̦k er.
16. Wõn eo ej aikuj bõk nõbar kõn jabdewõt tõprak ko jej loi ilo kwal̦o̦k naan?
16 Wõn eo ej aikuj bõk nõbar ñe jej lo tõprak ilo jerbalin kwal̦o̦k naan? Paul ear uwaake kajjitõk in ke ear je naan kein ñan eklejia eo ilo Korint: “Iar kallib, Apollõs ear utdikdik, bõtab Anij eo ear kaddekl̦o̦k. Kõn men in, eo ej bõk nõbar ej Anij, eo im ej kaddekl̦o̦k, im ejjab eo ej kallib ak eo ej utdikdik.” (1 Kor. 3:6, 7) Ãinwõt Paul, jej aikuj aolep iien lel̦o̦k nõbar ñan Jeova ñan jabdewõt tõprak ko rem̦m̦an ewõr ippãd ilo jerbalin kwal̦o̦k naan.
17. Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn ad maroñ “jerbal ippãn” Anij, Christ, im enjel̦ ro?
17 Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn jeraam̦m̦an eo jej bõke ñan “jerbal ippãn” Anij, Christ, im enjel̦ ro? Jemaroñ kõm̦m̦ane men in ilo ad kijejeto im pukot iien ko repel̦l̦o̦k ñan ad kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ñan ro jet. Elõñ wãween ko jemaroñ kõm̦m̦ane men in, ñan waanjoñak, jemaroñ kwal̦o̦k naan “ilo̦bwilej im jãn em̦ ñan em̦.” (Jerbal 20:20) Elõñ em̦m̦an ippãer kwal̦o̦k naan ilo iien ko rem̦m̦antok. Ñe rej iioone juon armej rejaje kajjier, rej kwal̦o̦k jouj ilo aer yokyokwe er im kajjioñ jino bwebwenato ippãer. Ñe armej eo em̦õn̦õn̦õ in bar kõnnaanl̦o̦k, rej kajjioñ kwal̦o̦k naan ñan er kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo.
18-19. (1) Ewi wãween ad utdikdiki ineen m̦ool eo? (2) Kwal̦o̦k kõn juon waanjoñak me ej kwal̦o̦k wãween an kar Jeova jipañ juon eo ear katak Baibõl̦.
18 Ãinwõt ro rej “ri-jerbal ippãn Anij,” jejjab jeor wõt ineen m̦ool eo ak jej aikuj bareinwõt utdikdiki. Ñe juon ej kwal̦o̦k an itoklimo, jekõn̦aan kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan bar jepl̦aak ak kõm̦m̦an karõk bwe juon en bar etal ippãn armej in im kajjioñ jino katak Baibõl̦ ippãn. Jem̦õn̦õn̦õ ñe jej loe an Jeova jipañ ri-katak eo kõm̦m̦an oktak ikijjeen wãween an l̦õmn̦ak bareinwõt ilo kõm̦m̦an ko an.
Dut. 18:10-12) Jidik kõn jidik ear kõtl̦o̦k bwe Anij en l̦ame wãween an l̦õmn̦ak. Im tokãlik, ear bõjrak jãn an jerbalin ri-kõm̦m̦an uno in anijnij, meñe eñin wãween an kar kõm̦m̦an jããn. Raphalalani, eo im ej 60 an iiõ kiiõ, ej ba: “El̦ap aõ kam̦m̦oolole Ri-Kõnnaan ro an Jeova kõn aer kar jipañ eõ ilo elõñ wãween ko, juon iaan wãween ko rar jipañ ña ej ñan kappok aõ jerbal. Men eo el̦aptata aõ kam̦m̦oolol kake, ej an Jeova kar jipañ eõ ukot mour eo aõ bwe in maroñ kiiõ bõk kun̦aõ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ãinwõt juon iaan Ri-Kõnnaan ro an me em̦õj an peptaij.”
19 L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Raphalalani, juon ri-kõm̦m̦an uno in anijnij ilo South Africa. Ear kaorõk men ko ear katak kaki jãn Baibõl̦. Bõtab ear lukkuun pen ñane ke ear riiti im jel̦ã kõn ta eo Naanin Anij ej ba kõn ad kõnono ippãn ro nukũd me rar mej ilo iien ko etto. (20. Ta eo kwõj peek ippam̦ make ñan kõm̦m̦ane?
20 Ilo katak in, em̦õj ad etale emãn menin letok ko jejjab maroñ loi. Menin letok eo eaorõktata ej jeraam̦m̦an eo ñan bõk juon jem̦jerã epaak ippãn Jeova. Men in ej kõm̦m̦an bwe jen maroñ bõk tokjãn jãn menin letok ko jet jejjab maroñ loi, ãinwõt maroñ eo ñan ad kepaake ilo jar, ad loe an jetõb kwõjarjar eo an jipañ kõj, im ad bõk jipañ jãn ilañ ilo ad kwal̦o̦k naan. Jekõn̦aan kate kõj bwe jen kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k kam̦m̦oolol kõn menin letok kein jejjab maroñ loi. Im jejjab kõn̦aan bõjrak jãn ad kam̦m̦oolol Jeova kõn an juon jerad eo el̦ap an em̦m̦an.
AL 145 Kallim̦ur eo an Anij kõn Pedetaij
^ par. 5 Ilo katak eo l̦o̦k juon, jaar etali jet iaan menin letok ko jãn Anij me jemaroñ loi. Katak in enaaj kwal̦o̦k kõn menin letok ko jejjab maroñ loi im wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kõn men kein. Enaaj bareinwõt kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k ad kam̦m̦oolole eo ej Wũnjãn menin letok kein, Jeova Anij.
^ par. 58 KÕMEL̦EL̦E EO KÕN PIJA EO: (1) Ilo an juon jeid im jatid kõrã m̦õn̦õn̦õ ke ej kalimjeki menin kõm̦anm̦an ko an Jeova, ej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn jem̦jerã eo an ippãn Jeova.
^ par. 60 KÕMEL̦EL̦E EO KÕN PIJA EO: (2) Kõrã in jeid im jatid ej kajjitõk bwe Jeova en lel̦o̦k kajoor eo an ñane bwe en maroñ kwal̦o̦k naan ñan armej eo.
^ par. 62 KÕMEL̦EL̦E EO KÕN PIJA EO: (3) Jetõb kwõjarjar ej jipañ kõrã in jeid im jatid bwe en maroñ peran in kwal̦o̦k kõn ennaan eo kõn Aelõñ eo ilo juon iien em̦m̦antok.
^ par. 64 KÕMEL̦EL̦E EO KÕN PIJA EO: (4) Kõrã in jeid im jatid ej katak Baibõl̦ ippãn armej eo ear kwal̦o̦k naan ñane m̦oktal̦o̦k. Kõrã in jeid im jatid ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im kõm̦m̦an ri-kal̦oor ilo an enjel̦ ro rejetake.