1. Ta wãween ko jemaroñ bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko ie, im etke kõj aolep jej aikuji?

KÕJ aolep jej aikuj naanin kakapilõklõk im naanin kauwe ko jãn iien ñan iien. Jet iien jemaroñ make jibadekl̦o̦k juon eo jej kautieje im kajjitõk bwe en letok naanin kakapilõklõk. Ilo iien ko jet, juon jeid im jatid em̦m̦aan me ej kea emaroñ kepaake kõj im ba bwe men eo jej itõn kõm̦m̦ane ‘ebõd’—juon men me tokãlik jemaroñ ajl̦o̦k kake. (Gal. 6:1) Bareinwõt jemaroñ bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko ñe rej kajim̦weik kõj ãlikin ad kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap. Jekdo̦o̦n ta wãween ko jej bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko ie, ak jej aikuj in roñjake. Ej juon men em̦m̦an ñan kõj im emaroñ lo̦mo̦o̦ren mour ko ad!​—JK. 6:23.

2. Ekkejell̦o̦k ippãn Jabõn Kõnnaan 12:15, etke jej aikuj in roñjake naanin kakapilõklõk im kauwe ko?

² Eoon eo me ej pedpedin katak in ej rõjañ kõj ñan “roñjake naan ko an rimmãlõtlõt.” (JK. 22:17) Ejjel̦o̦k juon armej me ejel̦ã aolep men, enaaj baj wõr wõt juon eo me el̦apl̦o̦k jel̦ãl̦o̦kjen̦ ak imminene ko ippãn jãn kõj. (Riit Jabõn Kõnnaan 12:15, UBS.) Innem roñjake naanin kakapilõklõk ak kauwe ej kõkal̦l̦en ettã bõro. Ej kaalikkar bwe jej kile bwe ewõr joñan maroñ ko ippãd; jej kile bwe jej aikuj jipañ ñan tõpar mejãnkajjik ko ad. Kar kõm̦akũt rimmãlõtlõt eo Kiiñ Solomon ñan je naan kein: “Ijo elõñ ri-pepe [ak “ri-kõkapilõklõk,” NW, ftn.], em̦õj kapen l̦õmn̦ak ko.”​—JK. 15:22.

3. Ilo wãween et jemaroñ bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe?

³ Jemaroñ bõk naanin kauwe ak kakapilõklõk ko rejjab kajju ak ko rekajju. Ta mel̦el̦ein ñe jej ba naanin kakapilõklõk ak kauwe ko rejjab kajju? Jemaroñ riit kõn juon men ilo Baibõl̦ ak ilo juon iaan bok ko ad me ekõm̦m̦an ad bõjrak im l̦õmn̦ak kõn ial̦ eo jej bõke, im ej kõm̦akũt kõj ñan kõm̦m̦an oktak. (Hib. 4:12) Jemaroñ n̦aetan men in juon naanin kakapilõklõk ak kauwe me ejjab kajju. Ta mel̦el̦ein ñe jej ba naanin kakapilõklõk ak kauwe ko rekajju? Juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ak juon iaan em̦m̦aan ro me rerũtto ilo tõmak emaroñ kwal̦o̦k juon men me jej aikuj jerbale ak kõm̦m̦an oktak ie. Jemaroñ  n̦aetan men in juon naanin kakapilõklõk ak kauwe me ekajju. Ñe juon ej kwal̦o̦k joñan an yokwe kõj ilo an letok naanin kakapilõklõk im kauwe ko me rej pedped ioon Baibõl̦, jej aikuj kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol ilo ad roñjake e im bõk ñan bũruod men eo ej ba.

4. Ekkar ñan Ekklisiastis 7:9, ta eo jej aikuj in kõjparok kõj jãn ad kõm̦m̦ane ñe jej bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe?

⁴ Ilo m̦ool, jemaroñ lo bwe el̦apl̦o̦k an pen ñan bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko me rekajju. Joñan jemaroñ illu ak inepata. Etke? Meñe jej kile bwe jejjab weeppãn, ak jemaroñ lo bwe epen ñan ad bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ñe juon ej kwal̦o̦k juon likjab me ewõr ippãd. (Riit Ekklisiastis 7:9.) Jemaroñ kajjioñ jojomare kõj make, emaroñ jab jim̦we wãween ad l̦õmn̦ak kõn unin an armej eo letok naanin kakapilõklõk ak kauwe, ak jemaroñ illu kõn wãween an kar ba ak letoke. Jemaroñ bar lo likjab ko an eo ej letok kauwe im jemaroñ l̦õmn̦ak im ba: ‘Ej likũt wõn e bwe en letok naanin kauwe ñan ña ke ettõl̦o̦k bar wõr an likjab!’ Ilo jem̦l̦o̦kin, ñe ejjab em̦m̦an ippãd naanin kauwe ak kakapilõklõk eo, jemaroñ kõjekdo̦o̦ne ak bar kappok naanin kakapilõklõk im kauwe jãn ijoko jet me em̦m̦anl̦o̦k ippãd.

5. Ta ko jenaaj kõnono kaki ilo katak in?

⁵ Ilo katak in, jenaaj kõnono kõn waanjoñak ko ilo Baibõl̦ kõn ro me rar kõjekdo̦o̦n naanin kakapilõklõk ak kauwe, im ro me rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake. Jenaaj bareinwõt kõnono kõn ta ko renaaj jipañ kõj ñan m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kakapilõklõk ak kauwe ko im bõk tokjãn jãni.

6. Ta eo jej katak jãn wãween an kar Kiiñ Rihoboam em̦m̦akũt kõn naanin kakapilõklõk ko ear bũki?

⁶ L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Rihoboam. Ke ear erom kiiñ in Israel, armej ro doon rar kepaake kõn juon kajjitõk. Rar kajjitõk bwe en kõmeraikl̦o̦k eddo eo me jemãn, Solomon, ear lel̦o̦k ñan er. Men eo em̦m̦an ej bwe Rihoboam ear kepaak ro rerũtto ilo Israel ñan lale ewi wãween emaroñ uwaake armej ro. Em̦m̦aan ro rerũtto rar kakapilõke kiiñ eo bwe el̦aññe enaaj kõm̦m̦ane men eo armej ro rej kajjitõk kake, renaaj aolep iien rejetake. (1 Kñ. 12:3-7) Ijoke Rihoboam ear jab m̦õn̦õn̦õ kõn naanin kakapilõklõk eo, innem ear kepaake l̦õm̦aro me ear dik im rũttol̦o̦k ippãer. L̦õm̦arein emaroñ kar 40 jim̦a aer iiõ. Kõn men in, emaroñ kar wõr aer imminene kõn jet iaan wãween ko kõn mour. (2 Kro. 12:13) Bõtab ilo tõre in, rar lel̦o̦k naanin kakapilõklõk ko renana ñan Rihoboam. Rar kakapilõke ñan kal̦apl̦o̦k eddo ko an armej ro. (1 Kñ. 12:8-11) Kõnke ear jelm̦aik ruo l̦õmn̦ak ko reoktak jãn doon, Rihoboam emaroñ kar kepaake Jeova ilo jar im kajjitõk ippãn ewi wõt iaan naanin kakapilõklõk kein ej aikuj l̦oore. Ijello̦kun an ãindein, ear kããlõt ñan roñjake naanin kakapilõklõk eo em̦m̦an ippãn im roñjake em̦m̦aan ro redikl̦o̦k. Tokjãn an ãindein, Rihoboam im armejin Israel rar iioon jorrããn. Ñan kõj, emaroñ jab aolep iien jekõn̦aan roñ naanin kakapilõklõk ko me rej litoki. Meñe ãindein ak el̦aññe rej pedped ioon naanin Anij, jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in roñjake.

7. Ta eo waanjoñak eo an Kiiñ Uzzaia ej katakin kõj?

⁷Kiiñ Uzzaia ear kõjekdo̦o̦n naanin kakapilõklõk ak kauwe. Ear del̦o̦ñel̦o̦k jikin eo ilo tampel̦ eo an Jeova me bũrij ro wõt remaroñ del̦o̦ñ ie, im ar kajjioñ tõn ajel̦o̦k menin kakaijurjur ko. Bũrij ro an Jeova rar jiroñl̦o̦k e im ba: “Ejjab kun̦aam̦ kakaijurjur ñan Jeova, Uzzaia, a kun̦aan bũrij ro.” Ewi wãween an kar Uzzaia em̦m̦akũt? El̦aññe en kar kõttãiki im m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kakapilõklõk ak kauwe eo im m̦õkaj in diwõjl̦o̦k jãn tampel̦ eo, Jeova emaroñ kar jol̦o̦k an bõd. Ijello̦kun an kar ãindein, ‘Uzzaia ear illu.’ Etke ear kõjekdo̦o̦n naanin kakapilõklõk ak kauwe eo? Ealikkar bwe ear l̦õmn̦ak bwe ãinwõt juon kiiñ, ewõr an jim̦we im maroñ ñan kõm̦m̦an jabdewõt men ekõn̦aan. Ak ejjab kar ãindein wãween an Jeova l̦õmn̦ak. Eñin unin, kõn an kar Uzzaia bõkjab kõn juon men me ejjel̦o̦k an jim̦we im maroñ ie, kar kõm̦m̦an bwe en lõba, im ear ‘ri-lõba ñan raan eo ear mej.’ (2 Kro. 26:16-21) Waanjoñak in an Uzzaia ej katakin kõj bwe jekdo̦o̦n wõn kõj, ak ñe jej kõjekdo̦o̦n naanin kakapilõklõk ak kauwe ko  me rej pedped ioon Baibõl̦, jenaaj luuji buñbõro eo an Jeova.

8. Ewi wãween an kar Job em̦m̦akũt ñan naanin kakapilõklõk im kauwe ko?

⁸ Ijello̦kun waanjoñak kein me rej ñan kakkõl kõj, Baibõl̦ eo ej bar kwal̦o̦k jet waanjoñak ko rem̦m̦an an ro me rar bõk kõjeraam̦m̦an itok wõt jãn aer kar m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kakapilõklõk ak kauwe ko. L̦õmn̦ak kõn Job. Meñe ear juon eo ear mijak Anij, ak ear jab weeppãn. Ear iioon ijjiped ko rekajoor, im men kein rar kõm̦m̦an an kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko rebõd. Tokjãn men in, ear bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko rekajju jãn Ilaihu im Jeova jim̦or. Ewi wãween an kar Job em̦m̦akũt? Ear kõttãiki im m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kauwe ko. Ear ba: “Iar kõnono kõn men ko iar jab mel̦el̦e kaki, . . . ikanooj jook kõn men ko otemjej iar ba, im ij kwal̦o̦k aõ ukel̦o̦k ilo aõ jijet ioon buñalñal im kũbween upaaj.” Jeova ear kõjeraam̦m̦an Job kõn an kar kõttãiki.​—Job 42:3-6, 12-17, UBS.

9. Ewi wãween an kar Moses likũt juon joñak em̦m̦an kõn m̦õn̦õn̦õ in roñjake ak bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko?

⁹Moses ej juon joñak em̦m̦an kõn juon eo me ear m̦õn̦õn̦õ in bõk kajjim̦we ko ãlikin an kar kõm̦m̦ane juon bõd el̦ap. Ilo kar juon iien, ear jab maroñ dãpij an illu im ear jab lel̦o̦k aiboojoj im nõbar ñan Jeova. Kõn wõt men in, Moses ear luuji jeraam̦m̦an eo ñan del̦o̦ñel̦o̦k Ãneen Kallim̦ur eo. (Bõn. 20:1-13) Ke Moses ear kwal̦o̦k an inepata ak abn̦õn̦õ kõn pepe in, Jeova ear jiroñl̦o̦k e im ba: “Jab bar ba [ak, kõnono] ñan Eõ kõn men in.” (Dut. 3:23-27) Moses ear jab illu, ak ear m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ pepe eo Jeova ear kõm̦m̦ane, im Jeova ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbale ñan tõl ri-Israel ro. (Dut. 4:1) Job im Moses jim̦or rar jet joñak ko rem̦m̦an ñan ad anõke ñe ej itok ñan m̦õn̦õn̦õ in roñjake ak bõk naanin kakapilõklõk im kauwe ko. Job ear kajim̦we l̦õmn̦ak eo an; ear jab kõm̦m̦an jekpen. Moses ear kam̦ool bwe ear m̦õn̦õn̦õ in roñjake ak bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe eo an Jeova ilo an kar kwal̦o̦k an tiljek wõt meñe ãlikin an kar luuji eddo eo me el̦ap an kar aorõk ippãn.

10. (1) Ta eo Jabõn Kõnnaan 4:10-13 ej kaalikkare kõn tokjãn ko rej wal̦o̦k ñe jej m̦õn̦õn̦õ in roñjake kakapilõklõk ak kauwe ko? (2) Ta l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an jet rar kwal̦o̦ki ilo aer kar bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko?

¹⁰ Jej bõk tokjãn ñe jej l̦oor joñak ko an ro rar tiljek ãinwõt kar Job im Moses. (Riit Jabõn Kõnnaan 4:10-13.) Elõñ iaan ro jeid im jatid rar kõm̦m̦ane men in. L̦õmn̦ak kõn ta eo juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Emmanuel, me ej jokwe ilo Congo, ear ba kõn juon naanin kakkõl ear bõke, ej ba: “Em̦m̦aan ro rerũtto ilo tõmak ilo eklejia eo aõ rar lo bwe m̦õttan wõt jidik inãj kar rũm̦l̦o̦k ilo jorrããn ilo mourin jetõb, im rar itok im lo̦mo̦o̦ren eõ. Iar jerbali naanin kakapilõklõk im kauwe ko rar litok, im men in ear jipañ eõ ñan jab l̦orak ilo elõñ apañ ko.” * Juon bainier ilo Canada etan Megan ej ba men in kõn naanin kakapilõklõk ak kauwe ko: “Kar jab men ko kein iar kõn̦aan roñ, bõtab men kein rar men ko iar aikuj in roñ.” Im juon jeid im jatid em̦m̦aan jãn Croatia etan Marko ej ba: “Iar luuji juon aõ eddo ak jeraam̦m̦an, bõtab ñe ij reilikl̦o̦k, ij kile bwe kakapilõklõk ak kauwe eo iar bõke ear jipañ eõ bwe en bar em̦m̦an mourin jetõb eo aõ.”

11. Ta eo Jeid im Jatid Karl Klein ear ba kõn an juon roñjake ak bõk naanin kakapilõk ak kauwe ko?

¹¹ Bar juon joñak kõn juon eo ear bõk tokjãn jãn an kar roñjake ak bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ej Jeid im Jatid Karl Klein, eo ear juon iaan ro uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia Ko. Ilo bwebwenato eo an Jeid im Jatid Karl Klein, ear kwal̦o̦k kõn juon iien ear bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe me ekajju jãn Joseph F. Rutherford, eo ear lukkuun epaake. Jeid im Jatid Karl ear kwal̦o̦k m̦ool bwe ilo jinoin ear jab em̦m̦an an kar bõke naanin kakapilõk ak kauwe eo. Ej ba: “Iien eo tok juon [Jeid im Jatid Joseph F. Rutherford] ear lo eõ, ear m̦õn̦õn̦õ ilo an ba ‘Yokwe Karl!’ Ak kõn aõ kar metak ak inepata wõt, jidik wõt aõ kar  alliñũrñũr im yokwe l̦o̦k. Innem ear ba, ‘Karl, kõjparok! Lale bwe Tepil̦ eo ej kajjioñ kapoik eok!’ Iar jook im ba, ‘O, ijjab inepata ippam̦ Brother Rutherford.’ Bõtab ear jel̦ã bwe iar inepata ippãn, innem ear bar ãlijitok naanin kakkõl eo an im ba, ‘Em̦m̦an wõt. Ak kwõn kõjparok. Lale bwe Tepil̦ eo ej kajjioñ kapoik eok!’ Joñan an kar jim̦we men eo ej ba! Ñe jej dãpij ad illu ippãn juon iaan ro jeid im jatid, el̦aptata kõn aer kar ba juon men me ej tõllo̦kier ñan ba . . . , jej kõm̦m̦an bwe en pidodo ad po ilo aujiid ko an Tepil̦ eo.” * (Eps. 4:25-27) Jeid im Jatid Karl Klein ear m̦õn̦õn̦õ in roñjake naanin kauwe eo an Jeid im Jatid Joseph Rutherford, im ear epaak wõt jem̦jerã eo aerro.

12. Ewi wãween an ettã bõro maroñ jipañ kõj ñan roñjake ak bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko? (Sam 141:5)

¹² Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan roñjake ak bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko? Jej aikuj in kõttãik bũruod ilo ad keememej joñan ad jab weeppãn im bwe jet iien jemaroñ kwal̦o̦k ad jajel̦o̦kjen̦. Ãinwõt ad kar kõnono kake m̦oktal̦o̦k, ear bõd l̦õmn̦ak eo an Job. Bõtab, tokãlik ear kajim̦we l̦õmn̦ak eo an, im Jeova ear kõjeraam̦m̦ane kõn an kar kõm̦m̦ane men in. Etke? Kõnke ear ettã bũruon Job. Ear kam̦ool an ettã bũruon ilo an kar roñjake naanin kakapilõklõk ak kauwe eo Ilaihu ear lel̦o̦k ñane, meñe Ilaihu ear lukkuun dik jãne. (Job 32:6, 7, UBS) Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, ettã bõro enaaj jipañ kõj ñan jerbale naanin kakapilõklõk ak kauwe eo meñe jej l̦õmn̦ak bwe ejjab ekkar ñan ad bõke ak ñe armej eo ej letoke ej juon eo me edikl̦o̦k jãn kõj. Juon em̦m̦aan me ej lale eklejia jãn Canada ej ba, “Kõnke jejjab maroñ lo wãween ko ippãd make ãinwõt an ro jet loi, enãj ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k el̦aññe ejjel̦o̦k en̦ ej kakapilõk ak kauweik kõj?” Wõn iaad ejjab aikuj kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ilo an kaddekl̦o̦k ippãn leen jetõb kwõjarjar im ilo an kõm̦m̦ani jerbal ko an ñan Jeova?​—Riit Sam 141:5.

13. En kar ewi wãween ad watõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko jej bũki?

¹³Watõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ãinwõt juon wãween Anij ej kwal̦o̦k an yokwe. Jeova ekõn̦aan men eo em̦m̦antata ñan kõj. (JK. 4:20-22) Ñe ej kauweik kõj ikijjeen Naan eo an, juon iaan bok ko ad me rej pedped ioon Baibõl̦, ak juon iaan rũttõmak ro m̦õttad, ej kwal̦o̦k yokwe eo an ñan kõj. Hibru 12:9, 10 ej kwal̦o̦k bwe ej kõm̦m̦ane men in “ñan tokjãn eo ad.”

14. Ta eo jej aikuj in lukkuun l̦õmn̦ak wõt kake ñe jej bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe?

¹⁴Lukkuun l̦õmn̦ak kõn ennaan eo im jab wãween aer lewaj ak kwal̦o̦ke. Ewõr iien, jemaroñ bõk eñjake eo bwe ejjab em̦m̦an wãween aer kar letok naanin kakapilõklõk ak kauwe. M̦ool bwe jabdewõt eo ej lel̦o̦k naanin kakapilõklõk ak kauwe, ej aikuj in kajjioñ kõm̦m̦an bwe en pidodo an eo ej bõk kakapilõklõk ak kauwe m̦õn̦õn̦õ in roñjake. * (Gal. 6:1) Bõtab ñe kõj eo rej letok kakapilõklõk  ak kauwe ñan kõj, em̦m̦an ñe jej l̦õmn̦ak kõn ennaan eo rej letok—meñe jemaroñ l̦õmn̦ak bwe emaroñ kar bar em̦m̦anl̦o̦k wãween aer letok ak kwal̦o̦ke. Jemaroñ kajjitõk ippãd make: ‘Meñe ijjab m̦õn̦õn̦õ kõn wãween aer kar letok kakapilõklõk ak kauwe, ewõr ke men rem̦ool ilo men ko kar ba tok? Imaroñ ke jab kalimjek likjab ko an eo ej letok kakapilõklõk ak kauwe im bõk tokjãn jãn ennaan eo ej letok?’ Enaaj juon menin mãlõtlõt ñe jenaaj pukot wãween ñan ad bõk tokjãn jãn jabdewõt naanin kakapilõklõk ak kauwe ko jej bũki.​—JK. 15:31.

15. Etke jej aikuj kappok naanin kakapilõklõk ak kauwe?

¹⁵ Baibõl̦ eo ej rõjañ kõj ñan kajjitõk ak kappok naanin kakapilõklõk ak kauwe ko. Jabõn Kõnnaan 13:10 (UBS) ej ba: “Ro ri-jel̦ãl̦o̦kjen̦ rej pukot naanin kapilõk jãn ro jet.” Elukkuun m̦ool men in! Ro me rej kajjitõk kakapilõklõk ak kauwe jãn ro jet ijello̦kun aer kõttar an juon kepaak er, ekkã an nãj em̦m̦an aer kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo tõmak jãn ro me rejjab kappok naanin kakapilõk. Kõn men in, bõk buñtõn ne eo m̦oktata ñan kajjitõk naanin kakapilõklõk ak kauwe.

16. Wãween et ko jemaroñ kajjitõk naanin kakapilõklõk ak kauwe jãn ro jet?

¹⁶ Ñããt ko jemaroñ kajjitõk naanin kakapilõklõk ak kauwe jãn rũttõmak ro m̦õttad? L̦õmn̦ak kõn jet iaan wãween kein. (1) Juon jeid im jatid jiroñ ak kõrã ej kajjitõk ippãn juon ri-kwal̦o̦k naan me el̦ap imminene ippãn ñan kobal̦o̦k ippãn ilo an katak ippãn juon an rũkkatak, im tokãlik ej kajjitõk naanin kakapilõklõk kõn wãween emaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k kilen an katakin. (2) Juon jeid im jatid jiroñ ak kõrã ekõn̦aan wiaik juon an jedo̦ujij, im ej kajjitõk ippãn bar juon jeid im jatid kõrã erũtto ilo tõmak ñan lukkuun kwal̦o̦k l̦õmn̦ak eo an kõn jedo̦ujij eo ej kããlõte. (3) Kar jitõñ juon jeid im jatid likao ak em̦m̦aan ñan kõm̦m̦ane juon public talk im ej kab kein kajuon an kõm̦m̦ane. Em̦m̦aan ak likao in ej kajjitõk ippãn juon eo me el̦apl̦o̦k an imminene ilo kõm̦m̦an katak bwe en lukkuun roñjake an kwal̦o̦ke katak eo im en lel̦o̦k jet naanin kakapilõklõk kõn wãween ko emaroñ kakõm̦anm̦anl̦o̦k. Meñe juon jeid im jatid em̦m̦aan me elõñ iiõ in an kwal̦o̦k katak ko, ak emaroñ bar bõk l̦õmn̦ak ko an ri-kõnono ro jet me el̦apl̦o̦k imminene ippãer kõn wãween an kõm̦m̦ane juon katak im jerbali naanin kakapilõklõk kein rej lil̦o̦k ñane.

17. Ewi wãween ad maroñ bõk tokjãn jãn naanin kakapilõklõk ak kauwe ko?

¹⁷ Ilo wiik ak allõñ kane tok im̦aan, kõj aolep jenaaj bõk naanin kakapilõklõk ak kauwe ko​—emaroñ naanin kakapilõklõk ak kauwe ko rekajju ak ko rejjab kajju. Ñe men in ej wal̦o̦k, keememej men kein me ej kab m̦õj ad kõnono kaki. Kwal̦o̦k wõt ettã bõro. L̦õmn̦ak wõt kõn ennaan eo im jab wãween aer lewaj ak kwal̦o̦ke. Jerbali naanin kakapilõklõk ak kauwe ko kwõj bũki. Ejjel̦o̦k juon iaad jaar l̦otaktok im kajju mãlõtlõt. Bõtab ñe jej “roñjake naanin kapilõk im m̦õn̦õn̦õ in katak,” Naanin Anij ej kallim̦ur bwe jenaaj “mãlõtlõt.”​—JK. 19:20, UBS.