1. Etke tõre in jej mour ie eoktak jãn tõre ko jet?

JEJ mour ilo juon tõre me elukkuun oktak jãn aolep tõre ko ilo bwebwenatoun mour an armej. Ãinwõt an kar Baibõl̦ kanaan kake, Jeova ej aintok jar eo el̦ap jãn “aolep kain armej, bwij, aelõñ, im kajin.” Rein rej ãinwõt “juon aelõñ ekajoor” me elõñl̦o̦k jãn 8 milien armej ro rem̦õn̦õn̦õ im rej “karejar ñan E [Anij] raan im boñ.” (Rev. 7:9, 15; Ais. 60:22) Ejjañin kar wõr oran armej ãinwõt in me rej yokwe Anij im armej ro jet.

2. Kain yokwe rot eo jej loe an armej ro rejjab jem̦jerãik Anij kwal̦o̦ke? (Lale pija eo itulõñ.)

² Ijoke, Baibõl̦ ear bar kanaan bwe ilo raan kein, armej ro rejjab jem̦jerãik Anij renaaj kwal̦o̦k juon kain yokwe elukkuun oktak. Yokwe in ej juon yokwe ekũbbon̦. Rijjilõk Paul ear je im ba bwe ilo raan ko ãliktata, armej “renaaj yokwe er make, im renaaj riarõk m̦weiuk” im “yokwe menin kabuñbũrueer el̦ap jãn aer yokwe Anij.” (2 Ti. 3:1-4) Yokwe rot in ekũbbon̦ ej oktan yokwe eo jej kwal̦o̦ke ñan Anij. Yokwe eo ekũbbon̦ ejjab bõktok m̦õn̦õn̦õ eo em̦ool ñan armej meñe rej l̦õmn̦ak bwe emaroñ. Ijoke, ej kõm̦m̦an  bwe lal̦ in en obrak kõn armej ro rej l̦õmn̦ak wõt kõn er make im kõm̦m̦an bwe en kanooj pen mour.

3. Ta ko jenaaj etali ilo katak in, im etke?

³ Rijjilõk Paul ear jel̦ã bwe elõñ armej renaaj kwal̦o̦k yokwe eo ekũbbon̦ im men in enaaj kauwõtata ñan Kũrjin ro. Eñin unin ear kakkõl kõj bwe jen “ilo̦k” ak kõjparok kõj jãn ro rej kwal̦o̦k yokwe eo ekũbbon̦. (2 Ti. 3:5) Bõtab jej naaj iioon wõt kain armej rot in kõnke jej mour ibwiljier. Kõn men in, ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kõjparok kõj jãn m̦wil im kõm̦m̦an ko an armej ro ibwiljid im kabuñbũruon Jeova, eo ej Anij in yokwe? Eokwe, jen lale oktak eo ikõtaan yokwe eo me Anij ekõn̦aan bwe jen kwal̦o̦ke im yokwe eo 2 Timote 3:2-4 ej kwal̦o̦k kake. Innem ãlikin, jenaaj etale kõj make im lale ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k yokwe eo enaaj kõm̦m̦an bwe jen lo m̦õn̦õn̦õ eo em̦ool.

4. Etke ejjab juon men ebõd ñe jej yokwe kõj make?

⁴ Paul ear je: “Armej ro renaaj yokwe er make.” Men in ej ke mel̦el̦ein bwe ebõd ñe jej yokwe kõj make? Ejjab. Ej juon men em̦m̦an kõnke Anij ear kõm̦anm̦an kõj ilo wãween in. Jesus ear ba: “Kwõn yokwe rũturum̦ im ãinwõt am̦ yokwe eok make.” (Mark 12:31, UBS) Ilo m̦ool, jejjab maroñ yokwe ro jet el̦aññe jejjab yokwe kõj make. Baibõl̦ ej bar ba: “L̦õm̦aro ren yokwe lim̦aro pãleer ãinwõt aer yokwe ãnbwinnier make.” Juon em̦m̦aan eo ej yokwe kõrã eo pãleen ej yokwe e make. Ejjel̦o̦k en̦ ej dike ãnbwinnin make, ak ej naajidiki im kõjparoke.” (Ep. 5:28, 29, UBS) Innem elukkuun alikkar an aorõk bwe jen bar yokwe kõj make.

5. Ewi wãween am̦ naaj kar kõmel̦el̦eik armej ro me el̦ap wõt aer yokwe er make?

⁵ Yokwe eo me 2 Timote 3:2 ej kwal̦o̦k kake ejjab juon yokwe eo em̦m̦an, ak ej juon yokwe eo ekũbbon̦. El̦aññe el̦ap an juon armej yokwe e make, enaaj l̦e jãn joñan an l̦õmn̦ak kõn e make. (Riit Rom 12:3, UBS.) El̦apl̦o̦k an armej in l̦õmn̦ak kõn kõn̦aan im aikuj ko an jãn ro jet. Ñe ewõr juon men ebõd, em̦õkaj an n̦aruon ro jet ijello̦kun e make. Armej rot in eban lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo an.

6. Ta wãween ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k kõn ad yokwe Anij?

⁶ Jet rũmmãlõtlõt retijem̦l̦o̦k kõn Baibõl̦ rej tõmak bwe unin an kar Paul kwal̦o̦k kõn yokwe eo ekũbbon̦ m̦okta, ej kõnke elõñ wãween ko renana ear kõnnaan kaki tokãlik im rej wal̦o̦k jãn yokwe rot in. Bõtab wãween ko rem̦m̦an rej wal̦o̦k jãn yokwe eo Anij ekõn̦aan bwe en wõr ippãd. Yokwe in ej ekkejell̦o̦k ippãn wãween kein rem̦m̦an ãinwõt lañlõñ, aenõm̦m̦an, kijenmej, jouj, em̦m̦an, tiljek, ineem̦m̦an, im jel̦ã irooj iood make. (Ga. 5:22, 23) Bareinwõt, rijeje sam ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ armej ro Irooj ej aer Anij!” (Sam 144:15, UBS) Jeova ej juon Anij em̦õn̦õn̦õ, im armej ro an rej bar m̦õn̦õn̦õ. Im ñe jej keidi armej rein an Jeova ippãn ro el̦ap aer yokwe er make im rekõn̦aan wõt bõk men ko jãn ro jet, el̦ap aer oktak kõnke rem̦õn̦õn̦õ kõn aer lel̦o̦k im jipañ ro jet.​—Jrb. 20:35, UBS.

7. Ta kajjitõk ko renaaj jipañ kõj ñan lale ewi joñan ad yokwe Anij?

⁷ Ewi wãween bwe jen jel̦ã el̦aññe el̦apl̦o̦k ad yokwe kõj make jãn ad yokwe Anij? Eokwe l̦õmn̦ak kõn naanin kakapilõklõk in me ej ba: “Kom̦win jab kõm̦m̦an jabdewõt kõn kũbbon̦ ak utiej bõro, a kõn ettã bũruomi jabdewõt en l̦õmn̦ak ro jet rem̦m̦an jãn e; Im jabdewõt iaami en jab lale men ko an wõt, a bareinwõt men ko an ro jet.” (Pil. 2:3, 4) Jemaroñ kajitũkin kõj make: ‘Ij ke l̦oore naanin kakapilõk in? Ij ke kate eõ ñan kõm̦m̦ani men ko Anij ekõn̦aan bwe in kõm̦m̦ani? Ij ke pukot jet wãween ko imaroñ jipañ ro jet ilo eklejia eo im ilo jerbalin kwal̦o̦k naan?’ Ejjab aolep iien epidodo ad lel̦o̦k iien im maroñ ko  ad ñan jipañ ro jet. Jej aikuj kate im kaarmejjeteik jet iaan men ko rem̦m̦an ippãd. Bõtab, ejjel̦o̦k juon men emaroñ kõm̦m̦an ad lukkuun m̦õn̦õn̦õ jãn ad jel̦ã bwe Eo ej Irooj Bõtata iaolepen lal̦ in el̦ap an buñbũruon ippãd.

8. Ta eo jet Kũrjin rar kõm̦m̦ane kõn aer yokwe Anij?

⁸ Ewõr jet Kũrjin rar ilo̦k ak kadikl̦o̦k aer iien ilo jerbal ko aer reutiej im l̦ap on̦ãer kõn aer yokwe Anij im kõn̦aan kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aaer ñane. Ñan waanjoñak, Ericka, eo ej juon taktõ, ear pepe in bainier ijello̦kun an l̦ap wõt an l̦õmn̦ak kõn jerbal eo an. Erro l̦eo pãleen ar maroñ etal im jerbal ilo bar jet aelõñ. Ej ba: “Elõñ wãween ko rem̦m̦an kõm̦ro ar loi ke kõmar jipañ im kwal̦o̦k naan ilo jikin ko eoktak kajin ko ie, bareinwõt elõñ ro kõmar iioone er im m̦õttãik er. Men in ear kõm̦m̦an bwe kõm̦ro en lukkuun m̦õn̦õn̦õ.” Ericka ekabde jerbal ãinwõt juon taktõ, ak ej kõjerbal enañin aolep iien im maroñ ko an ñan katakin ro jet kõn Jeova im jipañ ro jein im jatin. Ej ba bwe wãween in ej kõm̦m̦an bwe en “lukkuun m̦õn̦õn̦õ im jubũruon.”

9. Etke juon eo me el̦ap an yokwe im kaorõk jããn ejjab m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo an?

⁹ Paul ear je im ba bwe armej renaaj “riarõk m̦weiuk.” Jet iiõ ko remootl̦o̦k, juon bainier ilo Ireland ear kõnono ippãn juon em̦m̦aan kõn Anij. Em̦m̦aan eo ear kõpel̦l̦o̦k wallet eo an, kwal̦o̦k jet jããn jãn ilowaan im ba: “Anij eo aõ e!” Meñe armej remaroñ jab kaalikkar im ba men in, ak elõñ rej bar bõk l̦õmn̦ak in an em̦m̦aan in. El̦ap aer yokwe im kaorõk jããn im m̦weiuk ko rej wiaiki. Bõtab Baibõl̦ ej kakkõl kõj: “Eo ej yokwe jelba, ejjãmin mat kõn jelba, ak eo ej yokwe elõñ m̦weiuk kõn orl̦o̦k; men in bareinwõt men pata.” (Ekl. 5:10) Juon eo me el̦ap an yokwe im kaorõk jããn, ejjãmin l̦õmn̦ak bwe ebwe jããn ippãn. Joñan an kõn̦aan bwe en l̦apl̦o̦k wõt an jããn, ej jol̦o̦k aolep iien im maroñ ko an bwe en tõprak kõn̦aan in an. Ijoke, men in ej bõktok “elõñ menin kabũrom̦õjm̦õj ko” ñane.​—1 Ti. 6:9, 10, UBS.

10. Ta eo Baibõl̦ ej ba kõn m̦weiie im jeram̦õl?

¹⁰ Em̦ool bwe kõj aolep jaikuj jããn. Im jããn ej kabwe aikuj ko ad im ej kõjparok kõj. (Ekl. 7:12) Ak jemaroñ ke m̦õn̦õn̦õ ñe ejjab lukkuun l̦ap ad jããn ak ebwe wõt ñan aikuj ko ad? Aet! (Riit Ekklisiastis 5:12, UBS.) L̦eo nejin Jakeh etan Agur, ear je: “Kwõn kõm̦m̦an bwe in jab m̦weiie ak jeram̦õl. Kõn men in kwõn letok ñan eõ kijõ joñan wõt aõ aikuj.” Jemel̦el̦e unin an kar Solomon jab kõn̦aan bwe en lukkuun jeram̦õl. Ear ba bwe ejjab kõn̦aan bwe en po ilo aujiid eo ñan ko̦o̦t kõnke enaaj kananaik etan Anij. Ak etke ear jab kõn̦aan bwe en m̦weiie? Ear ba: “Kõnke el̦aññe enaaj l̦apl̦o̦k jãn joñan, innem imaroñ in ba bwe ijjab aikuji eok.” (JK. 30:8, 9, UBS) Bõlen ewõr jet armej kwõjel̦ã bwe el̦apl̦o̦k aer lõke m̦weiuk ko m̦weieer jãn aer lõke Anij.

11. Ta naanin kakapilõklõk eo Jesus ear kwal̦o̦ke ikijjeen jããn?

¹¹ Juon eo el̦ap an yokwe jããn ejjab maroñ kabuñbũruon Anij. Jesus ear ba: “Ejjel̦o̦k armej emaroñ karejar ñan ruo irooj; bwe enaaj kõjdate juon im yokwe eo juon; ak enaaj kautiej juon im kõttãik eo juon. Kom̦ bareinwõt ban karejar ñan Anij im m̦weiuk.” Bareinwõt ear ba: “Kom̦win jab arõk m̦weiuk ko ñan kom̦ ilal̦ in, ijo ejjo im dile rej ko̦kkuri, im rũko̦o̦t rej rupe im ko̦o̦ti. Ak kom̦win koorl̦o̦k m̦weiuk ko ñan kom̦ ilañ, ijo ejjo im dile reban ko̦kkuri, im rũko̦o̦t reban rupe im ko̦o̦ti.”—Matu 6:19, 20, 24, UBS.

12. El̦aññe jej jokwane wõt kõn men ko ewõr ippãd, ewi wãween an naaj men in jipañ kõj ñan karejar ñan Jeova? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹² Elõñ iaan rũkarejar ro an Jeova rej kate er bwe ren jokwane wõt kõn men ko ewõr ippãer. Rej kile bwe wãween in ekõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k aer iien ñan karejar ñan Jeova im l̦apl̦o̦k aer m̦õn̦õn̦õ. Jack, jãn Amedka, ear  wiakake m̦weo im̦õn ekilep im peejnej eo an bwe en maroñ bainier ippãn kõrã eo pãleen. Ej ba: “Elukkuun kar pen am̦ro wiakake m̦weo im̦õm̦ro im wãto eo am̦ro elukkuun aiboojoj im em̦m̦an me ej pãd ettol̦o̦k jãn town.” Ak ium̦win elõñ iiõ ke ear jerbal, ekkã an Jack ro̦o̦l ñan m̦weo im̦õn im inepata kõn an iioon apañ ilo jikin jerbal eo an. Ej ba: “Aolep iien lio ippa ej lukkuun m̦õn̦õn̦õ. Ekkã an ba, ‘Bo̦o̦j e ij jerbal ñane ej make wõt em̦m̦antata!’ Kiiõ ke ij bar juon bainier, kõm̦ro ej jim̦or jerbal ñan juon wõt bo̦o̦j, eo im ej Jeova.”

13. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan etale wãween ad l̦õmn̦ak kõn jããn?

¹³ Ñe jej etale kõj make kõn wãween ad l̦õmn̦ak kõn jããn, jej aikuj m̦ool im kajitũkin kõj make: ‘Wãween aõ mour ej ke kaalikkar bwe ij lukkuun tõmak ta eo Baibõl̦ ej ba kõn jããn? Kõm̦m̦an jããn ej ke men eo eaorõktata ilo mour e aõ? El̦apl̦o̦k ke aõ kaorõk men ko m̦weiõ jãn kõtaan eo aõ ippãn Jeova im ippãn ro jet? Ij ke lukkuun lõke bwe Jeova enaaj kabwe aikuj ko aõ?’ Jemaroñ lukkuun tõmak bwe Jeova ejjãmin el̦l̦o̦k jãn aolep ro rej lõke e.​—Matu 6:33.

14. Ta l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko?

¹⁴ Baibõl̦ ear bar kanaan bwe armej renaaj “yokwe menin kabuñbũrueer,” ak menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Ãinwõt ad jel̦ã ke ejjel̦o̦k jorrããn ñe ejim̦we wãween ad l̦õmn̦ak kõn jããn im ad yokwe kõj make, jebar jel̦ã bwe ejjel̦o̦k jorrããn ñe ejim̦we wãween ad l̦õmn̦ak kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Jet armej rej l̦õmn̦ak bwe rejjab aikuj kõm̦m̦ani men ko rej kam̦õn̦õn̦õik er, bõtab ejjab eñin kõn̦aan eo an Jeova ñan kõj. Baibõl̦ ej rõjañ rũkarejar ro retiljek an Anij ilo an ba: “Kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im m̦õñã m̦õñã eo kijõm̦ im m̦õn̦õn̦õ; im idaak wain eo lim̦õm̦ ilo lem̦õn̦õn̦õ.”—Ekl. 9:7, UBS.

15. Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba bwe armej renaaj ‘yokwe men ko rej kabuñbũrueer’?

¹⁵ Ilo bokin 2 Timote 3:4, ej kõnnaan kõn ro el̦ap aer yokwe menin kam̦õn̦õn̦õ ko im rej kõjekdo̦o̦n Anij ilo mour ko aer. Meñe ukokin Baibõl̦ eo ilo kajin eo ad ej kõjerbale naan ko “el̦ap jãn” ak ilo kar Baibõl̦ eo jinointata kar kõjerbale naan eo “ijello̦kun.” Innem ilo m̦ool, eoon in ejjab mel̦el̦ein bwe armej renaaj yokwe men ko rej kabuñbũrueer el̦ap  jãn aer yokwe Anij kõnke men in enaaj kar mel̦el̦ein bwe ewõr jidik aer yokwe Anij. Ak eoon in ej ba bwe armej renaaj yokwe wõt men ko rej kabuñbũrueer “ijello̦kun” aer yokwe Anij. Juon rũmmãlõtlõt ear ba bwe eoon in “ejjab kwal̦o̦k bwe enaaj dik an armej yokwe Anij, ak ej mel̦el̦ein bwe reban yokwe Anij ñan jidik.” Men in ej juon naanin kakkõl ñan armej ro el̦ap aer yokwe men ko rej kabuñbũrueer. Baibõl̦ ej kõmel̦el̦e im ba bwe armej rein el̦ap wõt aer l̦õmn̦ak kõn “m̦õn̦õn̦õ ko an mour in.”—Luk 8:14.

16, 17. Ta joñak eo elukkuun em̦m̦an Jesus ear likũti kõn an kar jim̦we wãween an l̦õmn̦ak kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko?

¹⁶ Jesus ear kwal̦o̦k l̦õmn̦ak eo ejim̦we kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko ak men ko rej kabuñbũruon armej. Juon iien, ear etal ñan “juon kwõjkwõj in pãlele” im juon iien “m̦õñã el̦ap.” (Jon 2:1-10, UBS; Luk 5:29, UBS) Ilo kar iien kõmõrã eo, ke ear jabwe wain, ear kõm̦m̦ane juon men ekabwilõñlõñ ilo an kar ukot dãn ko ñan wain. Ilo bar juon iien ke armej ro rar kananaik Jesus kõn an m̦õñã im idaak, ear kaalikkar ñan rein bwe ejjab jim̦we wãween aer l̦õmn̦ak kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko.​—Luk 7:33-36.

¹⁷ Jesus ear jab kõm̦m̦an bwe menin kam̦õn̦õn̦õ ko ren men ko raorõktata ilo mour eo an. Ear likũt Jeova m̦oktata ilo mour eo an im kõmaat joñan an maroñ ñan jipañ ro jet. Bareinwõt, ear m̦õn̦õn̦õ in eñtaan im mej ilo al̦al̦ in eñtaan eo bwe en maroñ lo̦mo̦o̦ren aolep armej. Innem, Jesus ear jiroñ ro rar kõn̦aan l̦oore: “Em̦õn̦õn̦õ kom̦ ñe armej renaaj kajjirere kake kom̦, im matõrtõr kom̦, im naaj ba naan ko renana otemjej n̦ae kom̦, riab wõt, kõn Ña. Kom̦win lañlõñ im kanooj buñbũruomi, bwe el̦ap jinõkjeej ñan kom̦ ilañ; bwe ãindein aer matõrtõr rũkanaan ro m̦okta jãn kom̦.”—Matu 5:11, 12.

18. Ta kajjitõk ko renaaj jipañ kõj ñan etale ewi joñan ad yokwi menin kam̦õn̦õn̦õ ko?

¹⁸ Ta eo enaaj jipañ kõj ñan etale ewi joñan ad yokwi menin kam̦õn̦õn̦õ ko? Eokwe, jemaroñ kajitũkin kõj make: ‘Eaorõkl̦o̦k ke menin kam̦õn̦õn̦õ ko ippa jãn jerbalin kwal̦o̦k naan im kweilo̦k ko? Ij ke m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik jet iaan men ko rem̦m̦an ippa kõnke ikõn̦aan karejar ñan Anij? Ij ke l̦õmn̦ak kõn wãween an naaj Jeova watõki menin kam̦õn̦õn̦õ ko ij kããlõti?’ Kõnke jej yokwe Anij im jekõn̦aan kam̦õn̦õn̦õik bũruon, jeban baj kõjparok wõt jãn ad kõm̦m̦ani men ko jejel̦ã bwe rebõd, ak jenaaj bar kõjparok kõj jãn men ko jej l̦õmn̦ak bwe remaroñ kabũrom̦õje.​—Riit Matu 22:37, 38.

19. Wõn ro reban lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko aer?

¹⁹ Enañin 6,000 iiõ in an lal̦ in an Setan kaeñtaan armej ro. Kiiõ ke epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in, elukkuun lõñ armej ilo lal̦ in me el̦ap aer yokwe er make, jããn, im menin kam̦õn̦õn̦õ ko. Rej l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rekõn̦aan im rej likũt bwe men kein ren men ko raorõktata ilo mour ko aer. Ak armej rein reban lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko aer! Ijoke Baibõl̦ ej ba: “Em̦õn̦õn̦õ armej eo Anij an Jekob ej jipañe, Eo ej likũt an kõjatdikdik ioon Irooj an Anij.”—Sam 146:5, UBS.

20. Ewi wãween an yokwe eo am̦ ñan Anij kõm̦m̦an bwe kwõn lukkuun m̦õn̦õn̦õ?

²⁰ Ej l̦apl̦o̦k wõt an rũkarejar ro an Jeova yokwe E. Kajjojo iiõ elõñ ro rekããl rej katak ñan bar yokwe Jeova. Men in ej kam̦ool bwe Aelõñ eo an Anij ej tõl, im m̦õttan jidik enaaj bũktok jeraam̦m̦an ko rel̦l̦ap! Ñe jej kõm̦m̦ani men ko Jeova ekõn̦aan bwe jen kõm̦m̦ani, jej kam̦õn̦õn̦õik bũruon im men in ej bõktok m̦õn̦õn̦õ eo em̦ool. Ro rej yokwe Jeova renaaj lañlõñ ñan indeeo. Ilo katak eo tok juon, jenaaj etale jet iaan wãween ko renana me rej wal̦o̦k jãn yokwe eo ekũbbon̦. Innem, jenaaj lale ewi wãween an men kein renana oktak jãn wãween ko rem̦m̦an rũkarejar ro an Jeova rej kwal̦o̦ki.