1. Kwal̦o̦k juon waanjoñak me ej kaalikkar aorõkin ad aikuj jel̦ã iien im men ko rej wal̦o̦k ipel̦aakid. (Lale pija eo itulõñ.)

 ILO iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap, jejel̦ã ta ko rej wal̦o̦k ñe ejinoe bũrookraam̦ eo. Jej loe an jermen eo etal ñan jikin kõnono eo itum̦aan im yokyokwe aolep im ba bwe ej itõn jo̦ kõjañjañ ko. Ñe men kein rej wal̦o̦k, jejel̦ã bwe ej kiiõ iien ñan ad etal ñan ijoko jej jijet ie im roñjake kõjañjañ ko m̦okta jãn an jinoe katak ko. Ej kiiõ iien ñan roñjake kõjañjañ ko im jab keroro, im men eo eaorõktata ej bwe jen kõpooj bũruod im l̦õmn̦ak ko ad ñan katak ko. Bõtab, ta el̦aññe jet rej m̦ad im bwebwenato ak etetal im rejaje ke ejinoe bũrookraam̦ eo? Ealikkar bwe rein rar jab lale awa eo im men ko rej wal̦o̦k ipel̦aakier. Rar jab loe an jermen eo pãd ilo jikin kõnono eo itum̦aan, roñ an jo̦ kõjañjañ ko, im an ro jet etal im jijet ilo ijoko jikier. Men ko rej wal̦o̦k ilo waanjoñak in rej kaalikkar ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe jejjab pepojakjak wõt im jel̦ã kõn iien im men ko rej wal̦o̦k ipel̦aakid. Men in el̦ap an aorõk kõnke ewõr juon iien el̦ap jej kõttaretok me m̦õttan jidik enaaj wal̦o̦k im jej aikuj lukkuun pojak ñane. Ta iien in?

2. Etke Jijej ear jiroñ rũkal̦oor ro an bwe ren “ekkõl” wõt?

² Ke Jijej Kũraij ear kwal̦o̦k kõn “iien eo ãliktata,” ak iien eo enaaj jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in, ear jiroñ rũkal̦oor ro an im ba:  “Kom̦win kõjparok kom̦, kom̦win ekkõl im jar; bwe kom̦ jaje ñããt iien eo.” Ãlikin an kar Jijej ba men in, ear bar ãliji im ba: “Kom̦win ekkõl.” (Matu 24:3, UBS; riit Mark 13:32-37.) Ke Matu ear jeje kõn ejja iien in wõt me Jijej ear ba naan kein, ear bar kaalikkar an kar Jijej jiroñ rũkal̦oor ro an bwe ren pojak im ekkõl wõt. Ear ba: “Kom̦win ekkõl, bwe kom̦ jaje ilo raan et Irooj enaaj itok. . . . Kom̦win bareinwõt pojak, bwe ilo awa kom̦ij jab l̦õmn̦ak, Nejin Armej ej itok.” Ear bar ãliji im ba: “Kom̦win ekkõl, bwe kom̦ jaje raan eo ak awa eo.”​—Matu 24:42-44; 25:13.

3. Etke jej kate kõj ñan l̦oore naanin kakkõl eo an Jijej?

³ Kõj Ri Kõnnaan ro an Jeova jej kate kõj ñan l̦oore naanin kakkõl in an Jijej. Jejel̦ã bwe jej mour ilo raan ko ãliktata im bwe m̦õttan wõt jidik ejinoe ‘eñtaan eo el̦ap’! (Daniel 12:4; Matu 24:21) Ilo pel̦aakin lal̦ in, jej lo an l̦ap tarin̦ae, l̦apl̦o̦k an ettoon im nana kõm̦m̦an ko an armej ro, an kabuñ ko m̦on̦e armej ro, wõr ñũta, nañinmej ko, im m̦akũtkũt lal̦. Bareinwõt, jejel̦ã bwe armej ro an Jeova rej kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan eo ipel̦aakin lal̦ in. (Matu 24:7, 11, 12, 14; Luk 21:11) Jej kijoorore iien eo Jijej enaaj itok im kajejjet karõk eo an Anij jãn kar jinoin ñan kõj.​—Mark 13:26, 27.

4. (1) Etke jej tõmak bwe Jijej ejel̦ã kiiõ ñããt eo enaaj jinoe Armagedon? (2) Meñe jejjab jel̦ã ñããt eo enaaj jinoe eñtaan eo el̦ap, ta eo jejel̦ã kake?

⁴ Jejel̦ã bwe ilo aolep iien kweilo̦k el̦ap ko, em̦õj karõk iien eo ñan jinoe bũrookraam̦ ko. Bõtab, ñe ej itok ñan iien eo enaaj jinoe eñtaan eo el̦ap, jejaje ñããt enaaj jinoe. Ke Jijej ear pãd ioon lal̦ in, ear ba: “Raan eo im awa eo ejjel̦o̦k juon ejel̦ã kake, im jab enjel̦ ro ilañ, jab Nejin, a Jema wõt.” (Matu 24:36) Bõtab, em̦õj lel̦o̦k maroñ ñan Kũraij bwe e eo enaaj tarin̦aeik Setan im jukjukun pãd in an. (Revelesõn 19:11-16) Kõn men in, jemaroñ ba bwe Jijej ejel̦ã kiiõ ñããt enaaj jinoe Armagedon. Bõtab, kõj jejaje ñããt iien in enaaj jinoe. Eñin unin, jej aikuj lukkuun kõjparok im ekkõl wõt m̦ae iien enaaj jinoe eñtaan eo el̦ap. Em̦õj an Jeova pepe kõn iien eo enaaj jinoe iien in. Ej kõttar wõt im ejel̦ã bwe m̦õttan wõt jidik enaaj jinoe, im iien in eban rum̦wij. (Riit Habakkuk 2:1-3, UBS.) Etke jejel̦ã men in?

5. Kwal̦o̦k juon waanjoñak ej kaalikkar bwe aolep iien kanaan ko an Jeova rej jejjet ilo iien eo ear karõke.

⁵ Aolep iien kanaan ko an Jeova rej jejjet ilo iien eo ear karõke! Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn iien eo ear kadiwõjl̦o̦k RiIsrael ro jãn Ijipt. Ke Moses ear kõnnaan kõn Nisan 14 ilo iiõ eo 1513 m̦okta jãn Kũraij, ear ba: “Ilo jem̦l̦o̦kin 430 iiõ, raan eo wõt, jarlepju otemjej an Jeova rar diwõjl̦o̦k jãn ãneen Ijipt.” (Exodus 12:40-42) Ilo Nisan 14 ilo kar iiõ eo 1943 m̦okta jãn Kũraij, ear jinoe bujen eo an Jeova ippãn Ebream. Eñin ej iien eo ear jinoe iiõ ko “430.” (Galetia 3:17, 18, UBS) Tokãlik Jeova ear jiroñ Ebream im ba: “Kwõn kanooj jel̦ã bwe ro ineem̦ renaaj ruwamãejet ilo juon ãne ejjab ãneer, im renaaj kõm̦akokoik er, im renaaj kaeñtaan er ium̦win ãbukwi iiõ.” (Jenesis 15:13; Jerbal 7:6) Iiõ kein “ãbukwi” rar jinoe ilo iiõ eo 1913 m̦okta jãn Kũraij ke Ishmael ear nana an kõm̦m̦an ñan Aisak, im rar jem̦l̦o̦k ilo iien eo ke RiIsrael ro rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt ilo iiõ eo 1513 m̦okta jãn Kũraij. (Jenesis 21:8-10; Galetia 4:22-29, UBS) Ealikkar bwe em̦õj an kar Jeova pepe im karõke iien eo enaaj lo̦mo̦o̦ren armej ro an. Ear pepe kõn men in 400 iiõ ko m̦oktal̦o̦k!

6. Etke jej tõmak bwe Jeova enaaj lo̦mo̦o̦ren armej ro an?

⁶ Joshua, juon iaan ro rar diwõjl̦o̦k jãn  Ijipt, ear kakeememej aolep RiIsrael ro im ba: “Kom̦ otemjej jel̦ã ilo bũruomi im ilo ami bwe Irooj ami Anij ear lewaj ñan kom̦ men ko otemjej rem̦m̦an ear kallim̦ur kaki. Men ko otemjej ekar kallim̦ur kaki em̦õj aer kũrm̦ool; ejjel̦o̦k juon iaaer ear likjab.” (Joshua 23:2, 14, UBS) Jej tõmak bwe Jeova enaaj bar kajejjet kallim̦ur eo an ñan lo̦mo̦o̦ren kõj ilo iien eñtaan eo el̦ap. Bõtab, bwe jen maroñ el̦l̦ã im mour jãn iien in, jej aikuj pojak im ekkõl wõt.

7, 8. (1) Kar ta jerbal eo an ruwaj ro ilo iien ko etto, im ta eo jej katak jãn er? (2) Kwal̦o̦k juon waanjoñak me ej kaalikkar ta eo emaroñ wal̦o̦k ñe ruwaj ro rej kiki jãn jerbal eo aer.

⁷ Jemaroñ katak jãn ruwaj ro ilo iien ko etto kõn aorõkin ad aikuj pojak im ekkõl wõt. Ilo kar tõre ko, ekõn wõr wõrwõr ko reutiej rej kaapool̦e elõñ iaan jikin ko rel̦l̦ap, ãinwõt Jerusalem. Wõrwõr kein rej kõjparok jikin kein jãn rũkõjdat ro aer. Bareinwõt, el̦ak utiej wõrwõr kein, ruwaj ro remaroñ lale ta ko rej wal̦o̦k ipel̦aakin jikin eo. Raan im boñ, ewõr ruwaj ro rej pãd ioon wõrwõr kein im ilo turin kõjãm ko. Ñe ewõr men ekauwõtata ej itõn wal̦o̦k, rar aikuj kakkõl armej ro ilo jikin eo. (Aiseia 62:6, UBS) Ruwaj rein rar aikuj pojak wõt im jab m̦ad jãn jerbal eo aer kõnke el̦aññe renaaj m̦ad im kiki, innem mour ko an armej ro renaaj kar pãd ilo kauwõtata.​—Ezekiel 33:6.

⁸ Rijeje eo etan Josephus me ear jeje kõn bwebwenatoun RiJu ro ej ba bwe ilo iiõ eo 70 ãlikin Kũraij, jarin tarin̦ae eo an RiRom ro rar maroñ anjo̦ im del̦o̦ñe Im̦õn Kone eo an Antonia, me ej eddãp ilo wõrwõr eo ilo Jerusalem kõnke ruwaj ro ie rar kiki! Kõnke rar del̦o̦ñe im̦õn kone in, rar maroñ del̦o̦ñe tampel̦ eo ilo Jerusalem im tile. Eñin jem̦l̦o̦kin iien eñtaan eo el̦aptata ilo Jerusalem me RiJu ro rar iioone.

9. Ta eo elõñ armej ilo lal̦ in rejjab jel̦ã kake?

⁹ Rainin, enañin aolep kien ko ilo aelõñ ko rej kõjerbal rũttarin̦ae ro aer im kein jerbal ko aer rekapeel ñan waje aelõñ ko aer jãn jabdewõt men ko rekauwõtata. Meñe kien kein rej kõjerbal men kein ñan kõjparok aelõñ ko aer, bõtab rejjab jel̦ã bwe kien ak Aelõñ eo an Anij ilañ em̦õj an jino jutak im bwe elõñ men ko kien in an Anij ej katõpraki kiiõ. Rejjab jel̦ã bwe Kũraij eo ej tõl kien in an Anij im m̦õttan jidik enaaj jol̦o̦k aolep kien ko ilo lal̦ in. (Aiseia 9:6, 7, UBS; 56:10; Daniel 2:44) Bõtab, kõj jejel̦ã kõn men in kõnke jej etale kanaan ko ilo Baibõl̦ im jej kõttar im pojak wõt ñan iien eo enaaj wal̦o̦k men in.​—Sam 130:6.

10, 11. (1) Ta eo jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦ane, im etke? (2) Ta eo ej kõm̦m̦an am̦ tõmak bwe em̦õj an Tepil̦ eo m̦on̦e armej ro bwe ren kõjekdo̦o̦n kanaan ko ilo Baibõl̦?

¹⁰ L̦õmn̦ak m̦õk kõn juon ruwaj eo ear waj aolepen boñõn eo. Bõtab, ke ej jino jem̦l̦o̦k iien an waj, ejino m̦õk im ej jino kiki. Men in emaroñ bar wal̦o̦k ñan kõj ilo ad epaake jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in. Jel̦ak epaakel̦o̦k jem̦l̦o̦kin, el̦apl̦o̦k ad m̦õk im jemaroñ jino m̦ad ak kiki ilo kõkkar. Enaaj lukkuun kabũrom̦õjm̦õj el̦aññe jejjab pojak im ekkõl wõt! Jen etale jilu men ko remaroñ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k ad ekkõl wõt el̦aññe jejjab kõjparok.

¹¹ Tepil̦ eo ej m̦on̦e armej ro. M̦okta wõt jãn an kar Jijej mej, jilu alen an kar kakkõl rũkal̦oor ro an kõn “irooj in lal̦ in.” (Jon 12:31, UBS; 14:30, UBS; 16:11) Jijej ear jel̦ã bwe Tepil̦ eo enaaj kar m̦on̦e armej ro bwe ren kõjekdo̦o̦n kanaan ko ilo Baibõl̦ me rej kaalikkar bwe jelukkuun  epaake jem̦l̦o̦kin. (Zepanaia 1:14) Setan ej kamarok l̦õmn̦ak ko an armej ro ikijjeen kabuñ ko rewaan. Ta eo kwõj kile ñe kwõj kõnnaan ippãn ro jet? Elukkuun alikkar bwe em̦õj an Tepil̦ eo “kamarok l̦õmn̦ak ko” an armej ro bwe ren jab tõmak bwe m̦õttan jidik enaaj jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in im bwe Kũraij ej kiiõ tõl ilo Aelõñ eo an Anij. (2 Korint 4:3-6, UBS) Ñan waanjoñak, ewi ikkutkut in an armej ro kwal̦o̦k aer jab itoklimo ñe jej kajjioñ kwal̦o̦k naan ñan er kõn jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in? Enañin aolep iien rejjab itoklimo in roñjake kõj.

12. Etke jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe Tepil̦ eo en m̦on̦e kõj?

¹² Jab kõtl̦o̦k bwe an ro jet jab itoklimo en kabbeer eok ak kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k am̦ ekkõl wõt. Jejel̦ã unin an aorõk bwe jen pojak im ekkõl wõt. Paul ear jeje ñan rũttõmak ro m̦õttan im ba: “Kom̦ kanooj jel̦ã bwe Raan eo an Irooj enaaj itok,” im ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba bwe enaaj itok “ãinwõt rũko̦o̦t ilo boñ.” (Riit 1 Tessalonika 5:1-6, UBS.) Jijej ear kakkõl kõj im ba: “Kom̦win pojak bareinwõt: bwe Nejin armej Enaaj itok ilo awa eo ñe kom̦ jab l̦õmn̦ak kake.” (Luk 12:39, 40) M̦õttan jidik Setan enaaj m̦on̦e elõñ armej ñan l̦õmn̦ak bwe el̦ap aenõm̦m̦an ilo lal̦ in im ejjel̦o̦k unin lõl̦ño̦ñ. Enaaj kõm̦m̦an bwe ren l̦õmn̦ak bwe “men otemjej rejokwane im em̦m̦an.” Ak ta kõn kõj? Eokwe, jenaaj pojak im “ekkõl” wõt kõnke raan eo en jab “kailbõk [kõj] ãinwõt juon rũko̦o̦t.” Eñin unin jej aikuj riiti naan ko an Anij ilo Baibõl̦ kajjojo raan im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko Jeova ej jiroñ kõj kaki.

13. Ewi wãween an men ko an lal̦ in jelõt armej ro, im ewi wãween ad maroñ kõjparok kõj jãn men kein?

¹³ Men ko an lal̦ in rej jelõt armej ro. Elõñ armej relukkuun m̦ad kõn men ko rej kõm̦m̦ani ilo mour ko aer. Joñan aer poub im m̦ad kõn men kein, rejjab kile bwe rej aikuji Anij ilo mour ko aer. (Matu 4:4) El̦ap aer jol̦o̦k iien im maroñ ko aer ñan koorl̦o̦k m̦weiuk ko im jibadek men ko ilo lal̦ in. (1 Jon 2:16) Bareinwõt, menin kam̦õn̦õn̦õ ko ilo lal̦ in rej kõm̦m̦an bwe armej ro ren l̦apl̦o̦k aer yokwe men ko rej “menin kabuñbũrueer” im l̦õmn̦ak wõt  kõn kõn̦aan ko aer make. Im kajjojo iiõ, ej lõñl̦o̦k wõt menin kam̦õn̦õn̦õ ko rej wal̦o̦k. (2 Timote 3:4) Eñin unin Paul ear jiroñ Kũrjin ro bwe ren “jab l̦õmn̦ak kõn m̦õm̦ ko an kanniõk” kõnke men in enaaj kõm̦m̦an bwe ren jab ekkõl wõt.​—Rom 13:11-14, UBS.

14. Ta naanin kakkõl eo jej loe ilo Luk 21:34, 35?

¹⁴ Jen kõtl̦o̦k wõt bwe kajoor eo an Anij en jerbal ippãd im jipañ kõj, im jab kõtl̦o̦k bwe men ko an lal̦ in ren jelõt kõj. Jeova ear jipañ kõj ikijjeen kajoor eo an bwe jen mel̦el̦e kõn men ko rej pojak in wal̦o̦k. ^[1] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) (1 Korint 2:12) Meñe ãindein, ak jej aikuj lukkuun kõjparok wõt kõnke men dikdik ko jej kõm̦m̦ani ilo mour ko ad jãn raan ñan raan remaroñ bar kõm̦ad kõj jãn ad karejar ñan Jeova. (Riit Luk 21:34, 35, UBS.) Ro jet remaroñ kajjirere kake kõj kõn ad tõmak bwe jej mour ilo raan ko ãliktata. Bõtab, jejjab aikuj kõtl̦o̦k bwe men in en kabbeer kõj jãn ad pojak im ekkõl wõt. (2 Piter 3:3-7) Ñe jekõn̦aan bwe kajoor eo an Anij en pãd ippãd, jej aikuj keini ad kobal̦o̦k ippãn rũttõmak ro m̦õttad ilo iien kweilo̦k ko.

15. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Piter, Jemes, im Jon, im ewi wãween an men in maroñ bar wal̦o̦k ñan kõj?

¹⁵ Ad jab weeppãn emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad ekkõl wõt. Jijej ear jel̦ã bwe kõj armej jejjab weeppãn im ewõr ad m̦õjn̦o̦. L̦õmn̦ak m̦õk kõn boñõn eo m̦okta jãn an kar Jijej mej. Bwe en kar tiljek wõt, ear aikuj reilo̦k wõt ñan Jemãn bwe en kõkajoore. Jijej ear kajjitõk ippãn Piter, Jemes, im Jon bwe ren emmej wõt ippãn ilo an jar. Bõtab, rar jab kile joñan an aorõk bwe ren kar kõm̦m̦ane men in. Kõn men in, ijello̦kun aer kar emmej wõt ippãn Jijej, rar kiki kõn aer m̦õk. Meñe Jijej ear bar m̦õk, ak ear emmej wõt im jar ñan Jemãn. Eñin men eo rũkal̦oor rein ren kar bar kõm̦m̦ane.​—Mark 14:32-41.

16. Ekkar ñan Luk 21:36, ta eo Jijej ear jiroñ kõj ñan kõm̦m̦ane ilo ad “ekkõl” wõt?

¹⁶ Ñe jej pojak im “ekkõl” wõt, mel̦el̦ein bwe jelukkuun kõn̦aan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Bõtab, ejabwe men in. Jejjo raan m̦okta jãn an kar Jijej mej, ear jiroñ ejja rũkal̦oor ro wõt an bwe ren jar iien otemjej ñan Jeova im kajjitõk jipañ ippãn. (Riit Luk 21:36, UBS.) Kõn men in, bwe jen maroñ pojak im ekkõl wõt, kõj bareinwõt jej aikuj keini ad jar aolep iien.​—1 Piter 4:7, UBS.

17. Ta ko jemaroñ kõm̦m̦ani bwe jen pojak ñan men ko renaaj wal̦o̦k ilo raan ko repãd im̦aan?

¹⁷ Jijej ear ba bwe enaaj itok jem̦l̦o̦kin ilo ‘awa eo jejjab l̦õmn̦ake.’ Jãn iien eo ear ba men in ñan kiiõ, jejel̦ã bwe ejjab iien kiiõ ñan aepedped. Ejjab iien ñan kõttõpar men ko an lal̦ in im kõn̦aan ko ad make kõnke men kein rej an jidik wõt iien. (Matu 24:44) Ikijjeen Baibõl̦ eo, Anij im Kũraij rej kwal̦o̦k ñan kõj kõn kallim̦ur ko me m̦õttan jidik renaaj jejjet kũtieer im kõn wãween ad maroñ ekkõl wõt. Jej aikuj kõkajoor wõt tõmak eo ad im jem̦jerã eo ad ippãn Jeova, im likũt Aelõñ eo m̦oktata ilo mour eo ad. Jej aikuj jel̦ã kõn iien im men ko rej wal̦o̦k ipel̦aakid bwe jen maroñ pojak wõt. (Revelesõn 22:20) El̦aññe jejjab pojak wõt, mour ko ad renaaj pãd ilo kauwõtata!