KATAK 30
Wãween ñan Tõpar Bũruon Ro Rejjab Itoklimo kõn Kabuñ
“Iar erom men otemjej ñan jabdewõt armej bwe in kate eõ joñan wõt aõ maroñ ñan lo̦mo̦o̦ren er.”—1 KOR. 9:22.
AL 82 “En Romaak Ami Meram”
KÕMEL̦EL̦E EO ÑAN KATAK IN *
1. Ta eo em̦õj an oktakl̦o̦k ilo jet jikin ilo raan kein?
IUM̦WIN elõñ to̦ujin iiõ ko m̦aantak, enañin aolep armej ro ilo lal̦ in ekar wõr aer kabuñ. Bõtab, em̦õj an lukkuun oktakl̦o̦k ilo raan kein. Elukkuun lõñl̦o̦k armej rejjab itoklimo kõn kabuñ. Ilo m̦ool, ilo jet aelõñ enañin aolep armej ro ie rej ba bwe rejjab itoklimo kõn kabuñ. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)—Matu 24:12.
2. Ta jet iaan un ko unin an lukkuun lõñ armej me rejjab itoklimo kõn kabuñ?
2 Etke elõñl̦o̦k oran armej ro rej ba bwe rejjab itoklimo kõn kabuñ? * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Unin ej kõnke jet remaroñ m̦ad kõn menin kam̦õn̦õn̦õ ko an mour in ak kõn men ko rej inepata kaki. (Luk 8:14) Ro jet em̦õj aer oktak im ejako aer tõmak ilo Anij. Im ro jet rej tõmak ilo Anij, ijoke rej watõk bwe an wõr ad kabuñ ej m̦antin etto, ejjel̦o̦k tokjãn, im ejjab jejjet ñan ekkatak ko an jaintiij ro im bwe ejjel̦o̦k mel̦el̦ein an aikuj wõr ad kabuñ. Remaroñ roñ an ro m̦õttaer, ri-kaki ro aer, ak armej ro rebuñbuñ ilo TV ba bwe mour ear ijjino jãn an kar men otemjej jide im wal̦o̦k, bõtab ejeja aer roñ aer kwal̦o̦k kõn un ko rem̦m̦an unin ad tõmak ilo Anij. Ro jet rejjab itoklimo kõn kabuñ kõn aer dike ri-tõl in kabuñ ko rekũbbon̦ me rekõn̦aan wõt jããn im bwe ren utiej im wõr aer maroñ. Ilo jet jikin, em̦õj an kien eo kõm̦m̦an kakien kõn joñan an kabuñ ko kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko aer.
3. Ta unin kar kõm̦m̦ane katak in?
3 Jesus ej kõtmãne bwe jen ‘ilo̦k ñan ippãn armej in aelõñ otemjej im kõm̦m̦an bwe ren erom ri-kal̦ooran.’ (Matu 28:19) Ewi wãween ad maroñ jipañ armej ro rejjab itoklimo kõn kabuñ bwe ren katak ñan yokwe Anij im erom ri-kal̦oor ro an Christ? Jej aikuj jel̦ã bwe wãween an juon armej em̦m̦akũt ñe jej kwal̦o̦k naan ñane emaroñ wawa ioon jikin eo ear dik im rũttol̦o̦k ie. Ñan waanjoñak, armej ro jãn Europe emaroñ oktak wãween aer roñjake kõj jãn armej ro rej itok jãn Eijia. Etke? Ilo Europe, elõñ armej ewõr jidik aer jel̦ã kõn Baibõl̦ im em̦õj aer roñ bwe Anij ear kõm̦anm̦an men otemjej. Ak ilo Eijia, enañin aolep armej ro ie jidik wõt aer jel̦ã kõn Baibõl̦ ak ejjel̦o̦k aer jel̦ã kake ñan jidik, im remaroñ jab tõmak bwe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an. Unin kar kõm̦m̦ane katak in ej ñan jipañ kõj ñan tõpar bũruon aolep ro jej iioone er ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, jekdo̦o̦n ia eo rej itok jãne im ta tõmak eo aer.
BÕK WÕT JUON L̦ÕMN̦AK EM̦M̦AN
4. Etke jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bõk juon l̦õmn̦ak em̦m̦an?
4 Bõk Juon L̦õmn̦ak Em̦m̦an. Aolep iiõ, ewõr armej ro me rar jab itoklimo kõn kabuñ rej erom Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Elõñ iaaer rar baj kaorõk wõt mour jim̦we im dike kabuñ ko kõn aer etao. Ro jet rar jab lukkuun kaorõk mour jim̦we im elõñ iaaer rar kõm̦m̦ani m̦anit ko renana me rar aikuj ilo̦k jãni. Kõn jipañ eo an Jeova, jemaroñ lõke bwe jenaaj lo ro “em̦m̦an bũrueer ñan bõk mour indeeo.”—Jrb. 13:48; 1 Tim. 2:3, 4.
5. Ta eo ekkã an kõm̦m̦an bwe armej ro ren m̦õn̦õn̦õ in roñjake kõj?
5 Kwal̦o̦k Jouj im Lol̦o̦kjen̦. Ekkã wõt an armej ro m̦õn̦õn̦õ in roñjake ennaan eo jej bõkl̦o̦k ñan er, ejjab kõn ta eo jej ba, ak ej kõn wãween ad ba. Em̦m̦an ippãer ñe jej kwal̦o̦k jouj, lol̦o̦kjen̦, im lukkuun itoklimo kõn er. Jejjab iuun er bwe ren roñjake men ko jej ba. Ijello̦kun ad ãindein, jej kajjioñ mel̦el̦e kõn un ko unin an oktak wãween aer watõk kabuñ ko. Ñan waanjoñak, jet armej ejjab em̦m̦an ippãer kõnnaan kõn kabuñ ippãn juon eo rejaje kajjien. Ro jet rej l̦õmn̦ak bwe an juon armej kajjitõk ippãer kõn ta l̦õmn̦ak eo aer kõn Anij, men in ejaje m̦anit. Ak ro jet rejook ñe armej ro rej loe aer riiti Baibõl̦, el̦aptata ñe rej riiti ippãn juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Jekdo̦o̦n ta un eo, jej kate kõj ñan l̦õmn̦ak kõn eñjake ko aer.—2 Tim. 2:24, ftn.
6. Ewi wãween an kar rijjilõk Paul kwal̦o̦k bwe ear jel̦ã ukoktak, im ewi wãween ad maroñ anõke?
6 Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane el̦aññe juon emaroñ jab em̦m̦an ippãn ñe jej ba naan kein ãinwõt, “Baibõl̦,” “menin kõm̦anm̦an,” “Anij,” ak “kabuñ”? Jemaroñ anõke rijjilõk Paul im jel̦ã ukoktak ilo wãween ad kõnnaan ippãer. Ke Paul ear kõnnaan ippãn ri-Ju ro, ear kõmel̦el̦e jãn Jeje ko. Bõtab, ke ear kõnnaan ippãn rimmãlõtlõt ro an ri-Grik ilo Areopegõs, ear jab kaalikkar im ba bwe ear kõnono jãn Jeje ko. (Jrb. 17:2, 3, 22-31) Ewi wãween ad maroñ anõke joñak eo an Paul? El̦aññe jej iioon juon armej me ejjab itoklimo kõn Baibõl̦, emaroñ em̦m̦anl̦o̦k ñe jejjab kaalikkar ad jitõñl̦o̦k ñan eoon ko ie ñe jej kõnnaan ippãn. El̦aññe jej kile bwe armej eo emaroñ jook ñe ro jet renaaj loe an riiti Baibõl̦ eo ippãd, kajjioñ kwal̦o̦ki eoon ko ñane ilo juon wãween me reban kile, bõlen jemaroñ riiti eoon ko jãn tablet ak jeel̦boon eo nejid.
7. Ta eo jemaroñ aikuj kõm̦m̦ane ñan anõke joñak eo an Paul me kar kwal̦o̦k kake ilo 1 Korint 9:20-23?
7 Kwal̦o̦k Ad Mel̦el̦e im Roñjake. Ñe armej ro rej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer, jej aikuj kajjioñ mel̦el̦e kõn un ko unin aer bõk l̦õmn̦ak kein. (JK. 20:5) Bar l̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Paul. Paul ear dik im rũttol̦o̦k ibwiljin ri-Ju ro. Ak ear aikuj ukoktak ke ear kwal̦o̦k naan ñan ri-aelõñ ko me jidik wõt aer kar jel̦ã ak ejjel̦o̦k aer kar jel̦ã ñan jidik kõn Jeova im Jeje ko jãn Baibõl̦. Jemaroñ aikuj kappok jet mel̦el̦e ko jãn bok ko ad ak kajjitõk jipañ ippãn ro ilo eklejia eo me el̦ap aer imminene ilo jerbalin kwal̦o̦k naan, bwe jen maroñ mel̦el̦e kõn wãween an armej ro ilo teretore eo ad l̦õmn̦ak im eñjake.—Riit 1 Korint 9:20-23.
8. Ta juon iaan wãween ko ñan jino bwebwenato ippãn armej ro kõn Baibõl̦?
8 Kõttõpar eo ad ej ñan pukot ro ej tõllo̦kier ñan bõk ennaan eo ad. (Jrb. 13:48) Ñan lo tõprak, jej aikuj kajjitõk ippãn armej ro ñan kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer, innem lukkuun roñjake. Ke juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo Iñlen ear iioon armej ro, ear kajjitõk ippãer kõn ta l̦õmn̦ak eo aer kõn wãween an rippãlele ro maroñ lo m̦õn̦õn̦õ, wãween kõkkaajiririik ajri ro, ak wãween ad maroñ kijenmej wõt ñe jej iiooni men ko renana im rejjab jim̦we. Ãlikin an roñjake aer uwaak, ej kajjitõk, “Ta l̦õmn̦ak eo am̦ kõn naanin kakapilõklõk in me kar je enañin 2,000 iiõ ko remootl̦o̦k?” Innem ilo an jab ba naan in “Baibõl̦,” ej kwal̦o̦k ñan er eoon ko relukkuun jejjet jãn jeel̦boon eo nejin.
TÕPAR BŨRUON ARMEJ RO
9. Ewi wãween ad maroñ jipañ armej ro me ekkã aer jab kõn̦aan kõnono kõn Anij?
9 Jemaroñ tõpar bũruon armej ro me ekkã aer jab kõn̦aan kõnono kõn Anij ikijjeen ad bwebwenato kõn juon men eaorõk kadede ippãer. Ñan waanjoñak, elõñ rej bwilõñ kõn men ko rej pãd ilañ im ioon lal̦. Innem jemaroñ ba ñan er: “Bõlen kwõjel̦ã bwe ñe jaintiij ro rej kini im ejaaki men ko rekããl, ekkã wõt aer anõki men ko em̦õj kadede aer pãd ioon lal̦ in. Ñan waanjoñak, ro rej kõm̦m̦an kein kõnnaan rej ekkatak kõn lo̦jilñid, im ro rej kõm̦m̦an kamera rej ekkatak kõn mejãd. Ñe kwõj l̦õmn̦ak kõn men ko em̦õj kadede aer kar pãd ioon lal̦ in, ta eo ej jiktok ilo l̦õmn̦ak eo am̦? Kwõl̦ak lale rar ke wal̦o̦k ikijjeen juon kajoor ekabwilõñlõñ, juon ri-kõm̦anm̦an, ak ikijjeen bar juon men?” Ãlikin ad lukkuun roñjake aer uwaak, jemaroñ wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ñe rimmãlõtlõt ro rej ekkatak kõn wãween kar kõm̦m̦ane lo̦jilñid im mejãd, jemaroñ kajjitõk ippãd make wõn eo rej katak jãne. Ewõr juon men juon ri-jeje boem̦ ilo iien ko etto ear ba me elukkuun kar kãitoklimoik eõ. Ear ba: ‘Eo ear kõm̦anm̦an lo̦jilñin, Ejãmin roñ ke? Eo ear kõm̦anm̦an mãj Ejãmin lo ke? . . . Aet, Eo ej katakin armej jel̦ãl̦o̦kjen̦.’ Jet jaintiij rej bar errã ilo naan kein im rej tõmak bwe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an.” (Sam 94:9, 10) Innem jemaroñ kwal̦o̦k juon pija jãn jw.org® me ej kwal̦o̦k kõn l̦õmn̦ak ko an ro jet kõn wãween an kar mour ejaak. (Etal ñan PUBLICATIONS > VIDEOS > jipede ijo ej ba Interviews and Experiences > Viewpoints on the Origin of Life.) Ak jemaroñ lel̦o̦k juon iaan bok ko rej kwal̦o̦k kõn menin kõm̦anm̦an ko (Was Life Created? ak The Origin of Life—Five Questions Worth Asking).
10. Ewi wãween ad maroñ jino bwebwenato ippãn juon armej me ejjab kõn̦aan kõnono kõn Anij?
10 Enañin aolep armej rekõn̦aan juon ilju im jekl̦aj em̦m̦an. Bõtab, elõñ rej mijak bwe lal̦ in enaaj jako ak bwe joñan an naaj ettoon im jorrããn ejjel̦o̦k enaaj maroñ jokwe ie. Juon em̦m̦aan ej lol̦o̦k eklejia ko ilo Norway ej ba bwe armej ro me rejjab kõn̦aan kõnono kõn Anij ekkã aer m̦õn̦õn̦õ in kõnono kõn ta ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in. Ãlikin an yokyokwe armej ro, ej ba: “Kwõl̦ak lale ta eo emaroñ jipañ kõj ñan lo juon ilju im jekl̦aj em̦m̦an? Sam 37:29; Ekl. 1:4.
Wõn eo jemaroñ likũt ad kõjatdikdik ioon, ri-kien ro ke, jaintiij ro, ak ebar wõr juon?” Ãlikin an lukkuun roñjake, ej riit ak ãlijtok jãn juon eoon me ej jitõñl̦o̦k ñan juon ilju im jekl̦aj em̦m̦an. Jet relukkuun itoklimo kõn kallim̦ur eo jãn Baibõl̦ bwe lal̦ in enaaj pãdwõt ñan indeeo im bwe armej ro rem̦m̦an renaaj jokwe ie ñan indeeo.—11. Etke jej aikuj kõjerbal wãween ko reoktak jãn doon kõn kilen ad kepaak armej ro, im ewi wãween ad anõke joñak eo an Paul, ãinwõt an Rom 1:14-16 kwal̦o̦k kake?
11 Em̦m̦an ñe jej kõjerbal wãween ko reoktak jãn doon kõn kilen ad kepaak armej ro jej iioon er. Etke? Kõnke aolep armej im oktak jãn doon. Men eo ej kãitoklimoik juon armej emaroñ jab kõm̦m̦an an armej eo juon itoklimo. Jet ejjab nana ippãer ñe jej kõnnaan kõn Anij ak kõn Baibõl̦ eo, ak ro jet el̦apl̦o̦k aer m̦õn̦õn̦õ in roñjake ñe jej m̦okta kõnono kõn men ko jet. El̦aññe jej iioon jabdewõt iaan wãween kein, jej aikuj kortokjãn iien ko repel̦l̦o̦k ñan kõnono ippãn aolep armej. (Riit Rom 1:14-16.) Jej aikuj bar keememej bwe Jeova eo ej kõm̦m̦an bwe m̦ool eo en eddekl̦o̦k ilo bũruon armej ro me rej yokwe men ko rejim̦we.—1 Kor. 3:6, 7.
KWAL̦O̦K KÕN M̦OOL EO ÑAN ARMEJ RO JÃN EIJIA
12. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan tõpar armej ro jãn aelõñ ko ilo Eijia me rejjañin kar bõk iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im lale el̦aññe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an?
12 Ilo pel̦aakin lal̦ in, elõñ ri-kwal̦o̦k ro rej iioon armej ro jãn aelõñ ko ilo Eijia, ekoba ro me rej itok jãn jikin ko em̦õj an kien ko aer kõm̦m̦an joñan an kabuñ ko kõm̦m̦ani m̦akũtkũt ko aer. Ilo elõñ iaan aelõñ ko ilo Eijia, elõñ armej rejjañin kar lukkuun bõk iien ñan kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im lale el̦aññe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an. Jet rekõn̦aan jel̦ã kõn men in im rej m̦õn̦õn̦õ in katak Baibõl̦ ñe jej kajjitõk ippãer, ak ro jet rej jenliklik ilo jinoin ñan roñjake l̦õmn̦ak ko rekããl. Ewi wãween ad maroñ jipañ er? Jet ri-kwal̦o̦k me el̦ap aer imminene ilo jerbalin kwal̦o̦k naan rej lo tõprak ilo aer bwebwenato bajjek ippãn rein m̦okta im kwal̦o̦k aer lukkuun itoklimo kõn er. Innem ñe ri-kwal̦o̦k rein rej lo bwe ekkar, rej kwal̦o̦k kõn wãween an kar em̦m̦anl̦o̦k mour ko aer ke rar jino l̦oore juon naanin kakapilõklõk jãn Baibõl̦.
13. Ta eo emaroñ kareel armej ro kõn Baibõl̦ eo? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)
13 Men eo m̦oktata el̦ap an kareel elõñ armej ej naanin kakapilõklõk ko rejejjet ilo Baibõl̦ kõn ta ko remaroñ jipañ kõj ilo mour ko ad. (Ekl. 7:12) Juon jeid im jatid kõrã ilo New York me ej jibadekl̦o̦k armej ro rej kõnono kajin Jaina, ej ba: “Ij kajjioñ kwal̦o̦k aõ itoklimo kõn armej ro im roñjake er. Ñe ijel̦ã bwe rej kab em̦m̦akũttok jãn aelõñ eo aer, ikõn kajjitõk: ‘Ejet am̦ pãd ijin? Kwõnañin ke ellolo am̦ jerbal? Em̦m̦an ke an armej ro ijin kõm̦m̦an ñan kwe?’” Jet iien men in ej kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ ñan an jino bwebwenato ippãer kõn Baibõl̦ eo. Ñe ekkar, kõrã in jeid im jatid ekõn wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Kwõl̦ak lale ta ki eo ñan kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an kõtaan eo ad ippãn ro jet? Imaroñ ke kwal̦o̦k ñan kwe juon jabõn kõnnaan jãn Baibõl̦? Ej ba: ‘Jinoin juon akwããl ej ãinwõt an dãn jino del̦o̦ñ ilo juon wa eo ettal, innem kwõn kabõjrake akwããl eo m̦okta jãn an l̦apl̦o̦k.’ Kwõl̦ak lale naanin kakapilõklõk in emaroñ ke jipañ kõj bwe en em̦m̦an kõtaan eo ad ippãn ro jet?” (JK. 17:14, UBS) Kain bwebwenato rot in emaroñ jipañ kõj ñan kile armej ro me rekõn̦aan kal̦apl̦o̦k wõt aer mel̦el̦e.
14. Ewi wãween an juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo aelõñ ko itureartata ilo Eijia jipañ armej ro me rej ba rejjab tõmak ilo Anij?
14 Ta kõn ro rej jiroñ kõj bwe rejjab tõmak ilo Anij? Juon jeid im jatid em̦m̦aan me eto an kwal̦o̦k naan ippãn armej ro rejjab itoklimo kõn kabuñ ilo aelõñ ko itureartata ilo Eijia, ej ba: “Ekkã wõt ñe juon armej ej ba, ‘Ijjab tõmak ilo Anij,’ mel̦el̦e eo an ej bwe ejjab tõmak ilo kabuñ ñan anij ko me enañin aolepen armejin jikin eo rej kabuñ ñani. Innem ekkã wõt aõ ba bwe ij errã ippãn bwe enañin aolep anij ko rej kõm̦m̦anin armej im bwe rejjab lukkuun m̦ool. Ikõn riiti Jeremaia (UBS) me ej ba: ‘Ewõr ke armej en̦ emaroñ make kõm̦m̦an an anij? Ejjel̦o̦k, kõnke men ko rej ãeiki rejjab lukkuun anij.’ Innem ij kajjitõk: ‘Ewi wãween ad maroñ jel̦ã ewi wõt anij eo em̦ool jãn anij ko kõm̦m̦anin armej?’ Ij lukkuun roñjake an uwaak, innem ij riiti 16:20Aiseia 41:23 (UBS), eo ej ba: ‘Kõnnaanek kõm kõn kobban raan ko rej itok, innem kõm naaj jel̦ã ke kom̦ anij!’ Ãlikin, ij kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn wãween an kar Jeova kanaan kõn ta eo enaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj.”
15. Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak eo an juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo aelõñ ko iturear ilo Eijia?
15 Ñe juon jeid im jatid em̦m̦aan ilo aelõñ ko iturear ilo Eijia ej jepl̦aak ippãn armej ro, ej ba: “Iar kwal̦o̦k ñan er waanjoñak ko kõn mãlõtlõt eo jãn naan ko ilo Baibõl̦, kõn kanaan ko ilo Baibõl̦ me rar jejjet kũtieer, im kõn kien ko kar likũt ilo menin kõm̦anm̦an ko me rej kõm̦m̦an aer bõrokuk im jerbal ippãn doon. Innem ij kwal̦o̦k ñan er ewi wãween an men kein aolep kaalikkar bwe ewõr juon ri-Kõm̦anm̦an emãlõtlõt im emour. Ñe juon armej ej jino an tõmak bwe emaroñ wõr juon Anij, ij jino kwal̦o̦k ñane ta eo Baibõl̦ ej ba kõn Jeova.”
16. Ekkar ñan Hibru 11:6, etke rũkkatak ro rej aikuj tõmak ilo Anij im Baibõl̦ eo, im ewi wãween ad maroñ jipañ er kal̦apl̦o̦k aer tõmak?
16 Ñe jej katak Baibõl̦ ippãn armej ro me rej itok jãn baam̦le ko im jikin ko rejjab itoklimo kõn kabuñ, jej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jipañ er bwe en l̦apl̦o̦k aer tõmak bwe ewõr Anij. (Riit Hibru 11:6.) Im jej aikuj jipañ er ñan kal̦apl̦o̦k aer tõmak ilo Baibõl̦ eo. Men in emaroñ kitibuj ad aikuj in ãliji jet boin ko elõñl̦o̦k jãn juon alen. Kajjojo iien jej katak ippãer, jemaroñ aikuj etale menin kam̦ool ko me rej kaalikkar bwe Baibõl̦ eo ej Naanin Anij. Men in emaroñ kitibuj ad bwebwenato ippãer ilo tukadu kõn wãween an kar kanaan ko ilo Baibõl̦ jejjet kũtieer, wãween an Baibõl̦ jejjet im jim̦we ekkar ñan ekkatak ko an jaintiij ro im bwebwenato ko an armej, im wãween an jipañ kõj ilo mour ko ad kajjojo raan.
17. Ñe jej yokwe armej ro, ewi wãween an men in maroñ jelõt er?
17 Jej jipañ armej ro ñan erom ri-kal̦oor ro an Christ ilo ad kwal̦o̦k yokwe ñan er, meñe rej itoklimo kõn kabuñ ak jaab. (1 Kor. 13:1) Ilo ad katakin er, kõttõpar eo ad ej ñan kwal̦o̦k bwe Anij ej yokwe kõj im ekõn̦aan bwe jen yokwe e. Kajjojo iiõ, elõñ to̦ujin armej ro me ilo jinoin kar jidik wõt aer itoklimo ak ejjel̦o̦k aer kar itoklimo ñan jidik kõn kabuñ, rej peptaij kõnke rar katak ñan yokwe Anij. Kõn men in, jen bõk l̦õmn̦ak ko rem̦m̦an, im kwal̦o̦k ad yokwe im itoklimo kõn aolep armej. Roñjake er. Im kajjioñ mel̦el̦e kõn er. Ikijjeen joñak eo am̦, katakin er bwe ren erom ri-kal̦oor ro an Christ.
AL 76 El̦ap Ad M̦õn̦õn̦õ
^ par. 5 Emaroñ ikkutkutl̦o̦k kiiõ ad iioon armej ro rejjab itoklimo kõn kabuñ jãn kar m̦okta. Katak in enaaj kwal̦o̦k kõn wãween ad maroñ kwal̦o̦k kõn m̦ool eo jãn Baibõl̦ ñan armej rein, im wãween ad maroñ jipañ er bwe ren tõmak Baibõl̦ eo im bwe en wõr aer tõmak ilo Jeova Anij.
^ par. 1 Ekkar ñan etale ko rar kõm̦m̦ani, rej ba bwe jet iaan aelõñ kein, ej: Albania, Australia, Austria, Azerbaijan, Canada, China, Czech Republic, Denmark, France, Germany, Hong Kong, Ireland, Israel, Japan, Netherlands, Norway, South Korea, Spain, Sweden, Switzerland, United Kingdom, im Vietnam.
^ par. 2 MEL̦EL̦EIN NAAN KEIN: Ilo katak in, naan kein rejjab itoklimo kõn kabuñ ej jitõñl̦o̦k ñan armej ro ejjel̦o̦k aer kabuñ ak ro rejjab tõmak ilo Anij.