Elõñ men ko jej aikuj keememeji ñe jej pepe kõn men in. Jej aikuj keememej bwe kõnke kõj Kũrjin, ej aikuj m̦ool im jim̦we ad jerbal. Jej aikuj pokake kakien ko an aelõñ eo jej pãd ie el̦aññe rejjab n̦ae kien ko an Jeova. (Matu 22:21; Rom 13:1, 2, UBS; Hibru 13:18) Bareinwõt, jej aikuj kautiej m̦anit ko an aelõñ eo im jab kal̦õkatip ro jet, im jej aikuj yokwe ro jet ãinwõt ad yokwe kõj make. (Matu 22:39; Rom 12:17, 18; 1 Tessalonika 4:11, 12) Jekdo̦o̦n aelõñ ta ko jej jokwe ie, ak naanin kakapilõk kein remaroñ jipañ kõj bwe jen jel̦ã el̦aññe ekkar bwe jen lel̦o̦k jããn ak menin lel̦o̦k ko ñan rijerbal ro.

Ilo elõñ jikin ko, rijerbal ro rej aikuj jipañ armej ro kõn men ko rej aikuj jipañ kaki im armej rein rejjab aikuj lel̦o̦k jããn ak jabdewõt kein lel̦o̦k ñan rijerbal rein. Kien eo ej kõl̦l̦ã on̦ãn rijerbal rein, im rejjab kajjitõk ak kõtmãne bwe enaaj lõñ menin lel̦o̦k ko jet renaaj bũki ijello̦kun kõl̦l̦ã eo aer. Ilo elõñ aelõñ ko, emo an rijerbal ro an kien kajjitõk ak ebbõk jããn ak jabdewõt menin lel̦o̦k itok jãn aer jipañ armej ro, jekdo̦o̦n ñe men eo rar jipañe armej eo kake ejjab n̦ae kien. Ñe juon rijerbal ej ebbõk jããn ak menin lel̦o̦k jãn armej ro, ro jet rej watõk bwe armej eo ej wiaik bũruon rijerbal in meñe armej eo ej lel̦o̦k menin lel̦o̦k eo kõnke ekõn̦aan im ejjab kõnke ekõn̦aan wiaik bũruon. Ilo aelõñ kein me ej wal̦o̦k men in, elukkuun alikkar bwe ejjab ekkar ñan an Kũrjin ro lel̦o̦k jããn ak menin lel̦o̦k ko ñan rijerbal ro an kien.

Bõtab ilo jet aelõñ, ejjab mo ñan lel̦o̦k jããn ak menin lel̦o̦k ñan rijerbal ro. Im ilo bar jet aelõñ ewõr kakien ko me rej n̦ae men in bõtab armej ro ie rejjab lukkuun l̦oori. Kõn men in, eoktak l̦õmn̦ak ko an rijerbal ro ilo jikin kein kõn jããn im menin lel̦o̦k ko jãn armej. Ilo jet jikin, rijerbal ro an kien rej iuun armej ro ñan lel̦o̦k jããn ak katõpraki kõn̦aan ko aer meñe ren kar jerbal im jipañ armej ro. Bareinwõt, rem̦akoko in kõm̦m̦ane jabdewõt men ñan jipañ armej ro m̦ae iien rej lel̦o̦k jããn ak juon menin lel̦o̦k ñan er. Kõn men in, rijerbal ro an kien me rej kamãlim an ruo armej m̦are, jipañ armej ro kõn peba in eowõj ko aer, kamãlim an armej ekkal em̦, im kõm̦m̦ani jerbal ko ãierl̦o̦kwõt, rej kõtmãne bwe armej ro ren lel̦o̦k tũp ak jããn. Ñe armej ro rejjab lel̦o̦k jããn, rijerbal rein remaroñ kõm̦m̦an bwe en lukkuun pen ñan an tõprak men ko armej rein rej aikuji, meñe ewõr aer jim̦we im maroñ ñan bõk men kein. Joñan, kar kwal̦o̦k bwe ilo juon aelõñ,  rijerbal ro me rej iukkun kijeek reban jino kune kijeek ko ilo m̦õko m̦õn armej ro m̦ae iien rej lel̦o̦k jããn ak tũp kõn juon on̦ãn el̦ap.

Ilo jikin ko me el̦ap an wal̦o̦k men kein, emaroñ pen ñan an jet jab lel̦o̦k jããn ak tũp ñan rijerbal ro. Ilo jikin kein, juon Kũrjin emaroñ watõk bwe ejjab nana ñe ej lel̦o̦k jããn ak tũp kõnke ej watõke ãinwõt juon men ej aikuj bar kõl̦l̦ã bwe en maroñ tõprak aikuj eo an. Bõtab, ilo jikin ko me elukkuun lõñ rej kõm̦m̦ani jerbal ko rejjab jim̦we, jej aikuj lukkuun kõjparok bwe jen jab mel̦o̦kl̦o̦k l̦õmn̦ak eo an Anij kõn men ko rekkar im men ko rejjab ekkar ñan kõm̦m̦ani. Ñan waanjoñak, emaroñ jab nana ñan lel̦o̦k jããn ñan juon rijerbal bwe en maroñ tõprak aikuj eo ad me ejjab n̦ae kien. Bõtab, elukkuun oktak ñe juon ej lel̦o̦k jããn ñan juon rijerbal bwe en tõprak kõn̦aan eo an kõn juon men me ej n̦ae kien. Jet rej lel̦o̦k jããn ñan rijerbal ro bwe en maroñ bõk juon men me ejjab tõllo̦kũn ñan an bõke. Im jet rej ba ñan bwilijmããn̦ ro ak ro rej kõm̦m̦ani jerbalin etale ko bwe renaaj lel̦o̦k jããn ñan er ñe rejjab bakkiiñi er. Ilo m̦ool, ejjab jim̦we ñe juon ej kajjioñ wiaik bũruon ro jet kõn jããn ak menin lel̦o̦k ko. Bareinwõt, ejjab jim̦we ñe juon ej bõk men kein jãn armej ro me rej kajjioñ wiaik bũruon. Kain jerbal rot kein rejjab jim̦we.​—Exodus 23:8, UBS; Duteronomi 16:19, UBS; Jabõn Kõnnaan 17:23, UBS.

Kõnke Kũrjin ro rej katakin im kammineneik bõklõkõt eo aer ñan l̦oor naanin kakapilõk ko ilo Baibõl̦, enañin aolepeer rejjab lel̦o̦k jããn ñan rijerbal ro an kien ñe rej kajjitõk kõnke ejjab em̦m̦an bõklõkõt eo aer kõn men in. Rej ba bwe ñe rej kõm̦m̦ane men in, ej ãinwõt ñe rej jipañ kowõnm̦aanl̦o̦k jerbal ko rejjab jim̦we. Kõn men in, rejjab lel̦o̦k jããn ak jabdewõt menin lel̦o̦k ñe rijerbal ro an kien rej kajjitõk.

Kũrjin ro rerũtto ilo tõmak rej kile bwe ejjab jim̦we ñe juon ej lel̦o̦k jããn ak wiaik bũruon rijerbal ro ñan katõprak kõn̦aan eo an kõn juon men me ej n̦ae kien. Bõtab ilo jet aelõñ, ej juon m̦anit ñan an armej ro ie lel̦o̦k juon menin lel̦o̦k ñan rijerbal ro ñan kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol kõn aer jipañ er ak kõn an jim̦we im m̦õkaj aer jerbal. Ilo jet jikin, ãlikin an jet Kũrjin ro etal im taktõ ilo juon aujpitõl̦ ilo ejjel̦o̦k on̦ãn, rej lel̦o̦k menin lel̦o̦k ko ñan taktõ im nõõj ro aer ñan kwal̦o̦k aer kam̦m̦oolol. Rej lel̦o̦k menin lel̦o̦k kein aer ilo iien eo em̦õj aer taktõ. Rejjab lel̦o̦k ilo iien eo m̦okta jãn aer taktõ kõnke rejjab kõn̦aan bwe ro jet ren l̦õmn̦ak bwe rej kajjioñ wiaik bũruon taktõ im nõõj ro kõn menin lel̦o̦k ko aer.

Jejjab maroñ kwal̦o̦k aolep wãween ko rej wal̦o̦k ilo aolep aelõñ ko. Bõtab, jekdo̦o̦n ta wãween ko rej wal̦o̦k ilo aelõñ eo jej jokwe ie, ñe jej pepe kõn ta eo jenaaj kõm̦m̦ane, jej aikuj kõm̦m̦ane juon pepe me eban kõm̦m̦an bwe en abn̦õn̦õ bõklõkõt eo ad. (Rom 14:1-6, UBS) Jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦ani men ko rej n̦ae kien. (Rom 13:1-7, UBS) Jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦ane jabdewõt men ko renaaj kananaik etan Jeova ak kal̦õkatip ro jet. (Matu 6:9; 1 Korint 10:32) Bareinwõt, pepe ko jej kõm̦m̦ani rej aikuj kaalikkar ad yokwe armej ro.​—Mark 12:31.

Ilo Luk jebta 15, Jijej ear kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn juon em̦m̦aan eo ear wõr 100 nejin jiip. Ke ear jako juon iaan jiip ko nejin, em̦m̦aan eo ear etal jãn jiip ko 99 nejin im etal ñan ãne jem̦aden bwe en pukot jiip eo ejako ‘ñan tõr eo ear loe.’ Jijej ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Ñe ej loe, ej likũt e ioon aeran, im lañlõñ. Im ke ej itok ñan m̦weo im̦õn, ej kũrtok ro jeran im ro rũturin im ba ñan er, ‘Kom̦win lañlõñ ippa; bwe Iar lo jiip eo aõ ekar jako.’” Innem Jijej ear kõjem̦l̦o̦k waanjoñak in ilo an ba: “Ij ba ñan kom̦, bwe ãindein enaaj wõr lañlõñ ilañ kõn juon rijjerawiwi eo ej ukel̦o̦k ippãn, el̦ap jãn kõn ruwatimjuonñoul im ruwatimjuon ro ruwãnõk, im ejjel̦o̦k aer aikuj in ukel̦o̦k.”​—Luk 15:4-7.

Eoon ko m̦okta jãn eoon kein rej kwal̦o̦k bwe Jijej ear kwal̦o̦k waanjoñak in ñan kajim̦we l̦õmn̦ak eo an Parisi ro im rũtõlin kabuñ ro an RiJu ro. Rein rar kananaik Jijej kõn an kobal̦o̦k ippãn rũtõl eowõj ro im rijjerawiwi ro. (Luk 15:1-3) Jijej ear kwal̦o̦k bwe el̦ap lañlõñ ilañ ñe juon rijjerawiwi ej ukel̦o̦k. Men in emaroñ kõm̦m̦an ad l̦õmn̦ak im ba, ‘Kõnke el̦ap lañlõñ ilañ, en kar ke bar ãindein ilo lal̦ in ñe juon rijjerawiwi ej ukel̦o̦k, bõjrak jãn jerawiwi ko an, im kajim̦we mour eo an?’​—Hibru 12:13, UBS.

Ñe juon eo ear bukwel̦o̦k ej bar jepl̦aak, ewõr unin ad m̦õn̦õn̦õ. Armej in enaaj aikuj wõnm̦aanl̦o̦k im kate bwe en karejar ñan Anij ilo tiljek. Bõtab, jejel̦ã bwe ear aikuj m̦okta ukel̦o̦k bwe en maroñ bar jepl̦aak, im jelukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe ear ukel̦o̦k. Kõn men in, ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej kõjjel̦ã kõn an jepl̦aak juon eo ear bukwel̦o̦k, ejjab nana ñe rukweilo̦k ro rekõn̦aan kabbokbok, bõtab ren kõm̦m̦ane men in ilo juon wãween ekkar im ej kwal̦o̦k kautiej.

Ilo tõre ko an Jijej, jet iaan armej ro ilo Jerusalem rar l̦õmn̦ak bwe armej ro remaroñ mour jãn nañinmej ko aer ñe rej tuwaak ilo l̦we Bethzatha ilo iien eo ej “lim̦aajn̦on̦o.” (Jon 5:1-7) Eñin unin, armej ro me rar kõn̦aan mour jãn nañinmej ko aer rekõn kuktok ñan jikin eo l̦we in ej pãd ie.

Rũmmãlõtlõt ro rar loe juon l̦we me RiJu ro rekõn etal im tutu ie ñan karreoik er, im rej ba bwe bõlen l̦we in ej l̦we Bethzatha. Rar etale l̦we in im loe bwe rar kalõke juon men iol̦apen ñan kõjenolo̦ke ñan ruo m̦õttan. Rekõn kõkããl kobban l̦we in ilo aer kõtto̦o̦rtok dãn jãn jait eo juon. Ilo tulal̦in ijo rar kalõke ñan kõjenolo̦ke l̦we in, ewõr juon jikin kõtto̦o̦r me remaroñ kõpel̦l̦o̦ke ñan an to̦o̦rtok dãn jãn jait eo juon. Im kõn an l̦ap an to̦o̦rtok dãn, iien ko kein me ej lim̦aajn̦on̦o l̦we eo.

Bõlen eñin unin eoon eo ilo Jon 5:4 me ej ba bwe juon enjel̦ ear kõm̦m̦an bwe en lim̦aajn̦on̦o l̦we in, ejjel̦o̦k ilo kaape in Baibõl̦ in etto ko ilo kajin Grik me el̦ap an rũmmãlõtlõt ro lõki. Juon iaan kaape in Baibõl̦ kein ej kaape eo etan Codex Sinaiticus jãn iiõ eo 300. Bareinwõt, ilo Bethzatha, Jijej ear kõmour juon em̦m̦aan eo ear nañinmej ium̦win 38 iiõ. Em̦m̦aan in ear jab tuwaak ilo l̦we eo, ak ear kajju mour.