1-2. (1) Ta waanjoñak eo ej kaalikkar bwe ej piktokin armej ñan aikuj bõk kaenõm̦m̦an im bwe ewõr aer maroñ ñan kaenõm̦m̦an ro jet? (2) Ta wãween eo jet ajri rej iioone me el̦ap an kõmetak er?

EJ PIKTOKIN armej ñan aikuj bõk kaenõm̦m̦an im ewõr aer maroñ ñan kaenõm̦m̦an ro jet. Ñan waanjoñak, ñe juon ajri ej iukkure im tũbbo̦k im jar bukwien, emaroñ ettõrl̦o̦k ñan ippãn jinen ak jemãn im jañ l̦o̦k ñan ippãer. Jemãn im jinen rejjab maroñ kõm̦m̦an bwe en mo kinej eo, ak remaroñ kaenõm̦m̦an ajri eo. Remaroñ kajjitõk ippãn kõn ta eo ear wal̦o̦k, iri dãnnin mejãn, lel̦o̦k naanin kaenõm̦m̦an im eoeoki kinej eo, im bõlen unoiki ak teepe kinej eo. Ejjabto, ajri eo ej bõjrak an jañ im emaroñ bar jino an iukkure. Im jidik kõn jidik, enaaj etal im mo kinej eo neen.

² Bõtab jet iien, ewõr wãween ko renanal̦o̦k me rej kõmetak ajri ro. Ewõr jet iaaer rej ko̦kkure er. Bõlen juon alen aer kar ko̦kkure er ak bõlen emaroñ to aer kõm̦m̦ane men in ñan er ium̦win elõñ iiõ. Jekdo̦o̦n ñe juon alen ak eto aer kõm̦m̦ane wãween in ñan er ak joñan aer metak kõn men in ej ãinwõt juon kinej em̦wilal̦ im eto an mo. Jet iien, rej jibwe im lel̦o̦k kaje ñan eo ear kõm̦m̦an jorrããn. Ak jet iien, jel̦ak lale bõlen armej eo ear ko̦kkure ajri eo eban bõk kaje ñan jidik. Bõtab meñe em̦õkaj an bõk kaje, ak men eo enana ear kõm̦m̦ane emaroñ jelõt wõt ajri eo ñan iien eo erũtto.

3. Ãinwõt an kar wal̦o̦k ilo 2 Korint 1:3, 4, ta kõn̦aan eo an Jeova, im ta kajjitõk ko jenaaj etali?

³ El̦aññe ewõr juon jeid im jatid ilo eklejia eo me kar ko̦kkure ke ear ajri im men in ej jelõt wõt e, ta eo emaroñ jipañe? (Riit 2 Korint 1:3, 4.) Alikkar, ej kõn̦aan eo an Jeova in bwe jiip ro an ren bõk kaenõm̦m̦an im eñjake an ro jet yokwe er. Kõn men in, jen etale kajjitõk kein jilu: (1) Etke ro kar ko̦kkure er ke rar ajri remaroñ aikuj kaenõm̦m̦an? (2) Wõn ro remaroñ  kaenõm̦m̦an er? (3) Ewi wãween ad maroñ kaenõm̦m̦an er?

4-5. (1) Etke eaorõk ñan ad mel̦el̦e bwe ajri ro reoktak jãn rũtto ro? (2) Ñe juon armej ej ko̦kkure juon ajri, ewi wãween an maroñ jelõt wãween an ajri eo lõke ro jet?

⁴ Ewõr jet ro rerũtto me kar ko̦kkure er ke rar ajri remaroñ aikuj wõt kaenõm̦m̦an meñe emootl̦o̦k de elõñ iiõ jãn iien eo men in ear wal̦o̦k ñan er. Etke? Eokwe bwe jen jel̦ã ta unin aer aikuj kaenõm̦m̦an, m̦oktata jej aikuj mel̦el̦e bwe ajri ro relukkuun oktak jãn rũtto ro. Ñe ro jet rej kõm̦m̦ani men ko renana ñan ajri ro, ekkã an oktak wãween an men in jelõt er jãn wãween an naaj kar jelõt ro rerũtto. Jen lale jet waanjoñak.

⁵ Ajri ro rej aikuj lõke im ejaake juon kõtaan epaak ippãn ro rej lale im kõjparok er. Kain kõtaan rot in epaak ej kõm̦m̦an bwe ajri ro ren lõke bwe ewõr rej kõjparok er im ej katakin er ñan lõke ro jet me rej yokwe er. (Sam 22:9) Ak ekabũrom̦õjm̦õj bwe enañin aolep iien ñe rej ko̦kkure juon ajri, men in ej wal̦o̦k ilo m̦õko im̦weer, im ro me ekkã aer ãindein ñan er ej ro ilowaan baam̦le eo im ro m̦õttan baam̦le eo aer. Innem ñe armej eo me el̦ap an ajri eo lõke ej ko̦kkure e, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen an ajri eo lõke ro jet meñe ium̦win elõñ iiõ ko tokãlik.

6. Etke an juon armej ko̦kkure ajri ro ej juon men ekanooj nana im ej kõjorrããn er?

⁶ Ajri ro rejjab maroñ kõjparok er make, im an juon ko̦kkure er ej juon men ekanooj nana im ej kõjorrããn er. Ñe juon ej jipede juon ajri bwe en babu ippãn im kõm̦m̦ani m̦anit ko jet rejekkar m̦okta jãn an rũtto im pojak ãnbwinnin, eñjake ko an, im l̦õmn̦ak ko an ñan pãlele, men in emaroñ lukkuun l̦ap an kõjorrããn e. An juon rũtto ko̦kkure juon ajri, emaroñ kõm̦m̦an bwe en bõd wãween an ajri eo l̦õmn̦ak kõn an ruo armej babu ippãn doon, ak l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn, im jab lõke ro jet.

7. (1) Etke emaroñ pidodo an juon ri-etao m̦on̦e juon ajri im ko̦kkure, im ewi wãween an maroñ kõm̦m̦ane men in? (2) Ta ko remaroñ wal̦o̦k jãn naan ko reriab ej kwal̦o̦ki ñan ajri eo?

⁷ Ajri ro rejjañin lukkuun rũtto ñan aer jel̦ã kõl̦mãnl̦o̦kjen̦, kõm̦m̦an pepe, ak kile im kõjparok er jãn men ko rekauwõtata. (1 Ko. 13:11) Kõn men in, elukkuun pidodo ñan an juon ri-etao m̦on̦e juon ajri im ko̦kkure. Ri-nana ro rej jiroñ ajri ro kõn men ko reriab, ñan waanjoñak, rej ba bwe ej an ajri eo bõd ke rar ko̦kkure im ejjab aikuj ba ñan jabdewõt kõn men eo rar kõm̦m̦ane. Rej bar jiroñ ajri eo bwe ejjel̦o̦k en̦ enaaj roñjake ak tõmake ñe enaaj kinaake er, im bwe an juon rũtto im juon ajri babu ippãn doon im kõm̦m̦ani men ko jet ej juon wãween rej kaalikkar aer lukkuun yokwe doon. Enaaj bõk elõñ iiõ ñan an ajri eo kile bwe aolep mel̦el̦e kein reriab. Ajri rot in emaroñ rũttol̦o̦k im l̦õmn̦ak bwe enana, ettoon, im ejjab tõllo̦kũn bwe ro jet ren yokwe im kaenõm̦m̦an e.

8. Etke jemaroñ lõke bwe Jeova emaroñ kaenõm̦m̦an ro kar ko̦kkure er?

⁸ Kõn men in, jejjab bwilõñ ñe men eo enana rar kõm̦m̦ane ñan juon armej ke ear dik emaroñ lukkuun l̦ap an jelõte ium̦win elõñ iiõ. El̦ap wõt an nana jerbal rot in! An men in wal̦o̦k ipel̦aakin lal̦ in ej kaalikkar bwe jej mour ilo raan ko ãliktata, juon iien me elõñ reban “yokwe ro nukwier” im “armej [ro] renana im ro ri-jel̦ã m̦on̦ renaaj l̦apl̦o̦k ilo aer nana.” (2 Ti. 3:1-5, 13) Wãween ko Setan ej kõjerbali ñan kõjorrããn kõj relukkuun nana, im el̦ap an kabũrom̦õjm̦õj ñe armej ro rej kõm̦m̦ani men ko rej kabuñbũruon Tepil̦ eo. Bõtab, Jeova el̦apl̦o̦k an kajoor jãn Setan ak ri-nana ro m̦õttan. Ej loe men ko renana Setan ej kõm̦m̦ani. Kõn men in, jemaroñ lõke bwe el̦ap an Jeova jel̦ã kõn joñan ad metak im eddo bũruod kõn wãween eo enana ear wal̦o̦k ñan kõj, im emaroñ letok kaenõm̦m̦an ñan kõj ilo iien eo jej aikuji. Jelukkuun jeraam̦m̦an bwe jej karejar ñan ‘Anij in aenõm̦m̦an otemjej,  Eo ej kaenõm̦m̦ane kõj ilo ad jorrããn otemjej, bwe jen maroñ in kaenõm̦m̦ane ro rej pãd ilo jabdewõt jorrããn, kõn aenõm̦m̦an eo jej make aenõm̦m̦an kake jãn Anij.’ (2 Ko. 1:3, 4) Ak wõn ro Jeova ej kõjerbal er ñan kaenõm̦m̦an kõj?

9. Ekkar ñan naan ko an Kiiñ Devid ilo Sam 27:10, ta eo Jeova enaaj kõm̦m̦ane ñan ro me baam̦le ko aer rar kõjoole er?

⁹ Ro el̦aptata aer aikuj bõk kaenõm̦m̦an ej ro me jemãer im jineer rar jab kõjparok er ak ro me armej ro repaake er rar ko̦kkure er. Ri-jeje sam eo Devid ear jel̦ã bwe Jeova ej Eo el̦aptata jemaroñ lõke bwe Enaaj kaenõm̦m̦an kõj. (Riit Sam 27:10.) Devid ear tõmak bwe Jeova Ej bõk ro me baam̦le ko aer rar kõjoole er. Ewi wãween an Jeova kõm̦m̦ane men in? Ej kõjerbal ri-karejar ro an retiljek. Ro jeid im jatid ilo eklejia eo rej ãinwõt baam̦le eo ad. Ñan waanjoñak, Jesus ear ba bwe ro rej kobal̦o̦k ippãn im kabuñ ñan Jeova rej ro jein im jatin, im jinen.​—Matu 12:48-50.

10. Ewi wãween an kar rijjilõk Paul kwal̦o̦k kõn jerbal eo an ãinwõt juon eo ej lale eklejia?

¹⁰ L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in me ej kwal̦o̦k kõn an eklejia eo ãinwõt juon baam̦le. Rijjilõk Paul ear juon em̦m̦aan ej lale eklejia me etiljek im el̦ap an kate ilo jerbal eo an. Ear likũt juon joñak em̦m̦an, joñan jetõb eo an Anij ear kõm̦akũti bwe en jiroñ ro jet ñan anõke e ãinwõt an kar anõke Christ. (1 Ko. 11:1) Lale m̦õk wãween an kar Paul kwal̦o̦k kõn jerbal eo an ãinwõt juon eo ej lale eklejia. Ear ba: “Kõmar jouj ñan kom̦ ãinwõt an juon jinen jouj ñan ro nejin.” (1 Te. 2:7, UBS) Rainin, em̦m̦aan ro retiljek me rej lale eklejia remaroñ bar kõjerbal naan ko rejouj ilo aer lel̦o̦k naanin kaenõm̦m̦an jãn Baibõl̦ ñan ro rej aikuj jipañ.

11. Ta eo ej kwal̦o̦k bwe ejjab em̦m̦aan ro wõt rej lale eklejia remaroñ lel̦o̦k kaenõm̦m̦an ñan ro kar ko̦kkure er?

¹¹ Ak ej ke em̦m̦aan ro wõt rej lale eklejia remaroñ lel̦o̦k kaenõm̦m̦an ñan ro kar ko̦kkure er? Jaab. Kõj aolep ewõr ad eddo ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “kaenõm̦m̦an doon.” (1 Te. 4:18) Bar ro jet me el̦apl̦o̦k aer naaj maroñ kõkajoor kõrã ro raikuj kaenõm̦m̦an ej kõrã ro jeid im jatid me rerũtto ilo tõmak. El̦ap an jejjet im ekkar ñan wãween an kar Jeova Anij keidi e make ñan juon jinen me ej kaenõm̦m̦an l̦adik eo  nejin ke ear kwal̦o̦k kõn wãween an kaenõm̦m̦an ro rej eñtaan. (Ais. 66:13, UBS) Baibõl̦ ej kobaik waanjoñak ko an kõrã ro me rar lel̦o̦k kaenõm̦m̦an ñan ro rar pãd ilo jorrããn. (Job 42:11) El̦ap an Jeova m̦õn̦õn̦õ ñe ej loe an kõrã ro jeid im jatid ilo raan kein kaenõm̦m̦an kõrã ro jet m̦õttaer me rej metak im eddo bũrueer kõn wãween eo ear wal̦o̦k ñan er! Jet iien, juon ak ruo em̦m̦aan me rej lale eklejia remaroñ kajjitõk ippãn juon kõrã erũtto ilo tõmak ñe ej makel̦o̦k iaan el̦aññe emaroñ jipañ juon kõrã me ej iioone wãween in. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

12. Ta eo jej aikuj kõjparok bwe jen jab kõm̦m̦ane?

¹² Jejel̦ã bwe jej aikuj kõjparok bwe jen jab kajnõt kõn men ko eo jeid im jatid ejjab kõn̦aan kõnnaan kaki. (1 Te. 4:11) Ak ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan ro me rej aikuj im rekõn̦aan bõk jipañ im kaenõm̦m̦an? Jen etale l̦alem wãween ko jej katak jãn Baibõl̦ me jemaroñ kõm̦m̦ani ñan kaenõm̦m̦an ro jet.

13. Ãinwõt an wal̦o̦k ilo 1 Kiiñ 19:5-8, ta eo enjel̦ eo an Jeova ear kõm̦m̦ane ñan Ilaija, im ewi wãween ad maroñ anõke enjel̦ eo?

¹³ Kõm̦m̦ane juon men enaaj lukkuun jipañe. Ke ri-kanaan Ilaija ear ko jãn ro rar kõn̦aan m̦ane, joñan an kar lukkuun ebbweer ear kõn̦aan mej. Jeova ear jilkinl̦o̦k juon enjel̦ ekajoor bwe en lol̦o̦ke em̦m̦aan in ear ebbweer. Enjel̦ eo ear lel̦o̦k men ko Ilaija ear lukkuun aikuji ilo tõre eo. Ear lel̦o̦k kijen Ilaija juon m̦õñã ej mããn̦ãn̦ wõt im ear rõjañe bwe en m̦õñã. (Riit 1 Kiiñ 19:5-8, UBS.) Bwebwenato in ej kwal̦o̦k kõn juon men el̦ap an m̦ool. Eñin bwe jet iien ad kwal̦o̦k jouj im kõm̦m̦ane juon men dikdik ñan juon emaroñ lukkuun l̦ap an jipañe. Jej kwal̦o̦k bwe jej yokwe eo jeid im jatid me ebũrom̦õj im ebbweer ilo ad kõm̦m̦ane juon men ñane, ñan waanjoñak, jemaroñ kõmat jidik kijen m̦õñã, lel̦o̦k juon menin lel̦o̦k edik, ak je juon lõta me ej kwal̦o̦k naan ko rekõketak. El̦aññe epen ad kõnono ippãn juon kõn eñjake ko an ak men ko rar wal̦o̦k ñane, jemaroñ kwal̦o̦k wõt bwe jej kea kõn er ilo ad kõm̦m̦ani men kein me renaaj jipañ er.

14. Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato eo an Ilaija?

¹⁴ Kõm̦m̦an bwe ro erup bũrueer ren lõke kõj im jab mijak. Ebar wõr juon men jemaroñ katak jãn bwebwenato eo an Ilaija. Ilo kabwilõñlõñ, Jeova ear jipañ ri-kanaan in kõn aikuj ko an ñan an maroñ etetal ilo ial̦ eo eaetok ñan Tol̦ Horeb. Bõlen Ilaija ear eñjake an jab ekkõl im mijak ke ear pãd ilo jikin in ettol̦o̦k, ijo me Jeova ear kõm̦m̦ane juon bujen ippãn armej ro an elõñ bukwi iiõ ko m̦oktal̦o̦k. Emaroñ kar kiiõ l̦õmn̦ak bwe ettol̦o̦k jãn armej ro rekõn̦aan m̦ane. Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak in? El̦aññe jekõn̦aan lel̦o̦k kaenõm̦m̦an ñan ro kar ko̦kkure er, bõlen jenaaj aikuj m̦okta kõm̦m̦an bwe ren lõke kõj im jab mijak. Ñan waanjoñak, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj keememej bwe emaroñ dikl̦o̦k an juon kõrã eo erup bũruon mijak in kõnono kõn apañ eo ñe ej pãd ilo m̦weo im̦õn im idaak ti jãn ñe renaaj pãd ilo ruum̦ jidikdik eo ilo Im̦õn Kweilo̦k eo. Ak ñan bar juon emaroñ pidodol̦o̦k ippãn ñan bwebwenato ilo Im̦õn Kweilo̦k eo.

15-16. Ewi wãween an juon jel̦ã roñjake?

¹⁵ Kwõn juon eo ejel̦ã roñjake. Baibõl̦ ej letok naanin kakapilõklõk in ekanooj alikkar: “Jabdewõt armej en m̦õkaj an roñjake, en rum̦wij an kõnono.” (Jem. 1:19) Jej ke juon eo ejel̦ã roñjake? Bõlen jemaroñ l̦õmn̦ak bwe juon eo ejel̦ã roñjake ej jijet wõt im jab m̦akũtkũt, ej kalimjek armej eo ej kõnono, im ejjab ba jabdewõt. Bõtab juon eo ejel̦ã roñjake ejjab kõm̦m̦ani wõt men kein. Ñan waanjoñak, tokãlik Ilaija ear maroñ kiiõ kwal̦o̦k an lukkuun inepata ñan Jeova, im Jeova ear lukkuun roñjake e. Jeova ear kile bwe Ilaija ear mijak im l̦õmn̦ak bwe emake iaan im bareinwõt ear l̦õmn̦ak bwe  ejjel̦o̦k tokjãn aolep jerbal ko ear kõm̦m̦ani. Ilo yokwe, Jeova ear bõkm̦aantak men kein kajjojo me Ilaija ear inepata kaki. Ilo wãween in ear kwal̦o̦k bwe ear lukkuun roñjake Ilaija.​—1 Kñ. 19:9-11, 15-18, UBS.

¹⁶ Ñe jej roñjake an juon jeid im jatid kõnono, ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k ad yokwe im mel̦el̦e kõn eñjake eo an? Jet iien, ad ba jet naan ilo jouj im kõjparok wãween ad ba emaroñ kaalikkar wãween ad eñjake. Ñan waanjoñak, jemaroñ ba: “El̦ap aõ bũrom̦õj kõn men in ear wal̦o̦k ñan kwe! Juon ajri ejjab aikuj in kar iioone wãween in!” Bõlen kwõmaroñ kwal̦o̦k juon ak ruo kajjitõk ñan eo m̦õttam̦ me emetak im eddo bũruon ñan lale ñe ejim̦we am̦ mel̦el̦e kõn ta eo ej ba. Kwõmaroñ kajjitõk ippãn, “Kwõmaroñ ke jouj im jipañ eõ ñan mel̦el̦e kõn men eo kwõj kajjioñ in ba?” ak “Kwõl̦ak ba men in, ij l̦õmn̦ak bwe . . . Ejim̦we ke aõ mel̦el̦e?” Ilo am̦ kwal̦o̦k naan im kajjitõk kein rejouj, emaroñ kõm̦m̦an bwe armej eo en loe im kile bwe kwõj lukkuun roñjake im kwõj kajjioñ mel̦el̦e kõn eñjake eo an.​—1 Ko. 13:4, 7.

17. Etke jej aikuj kijenmej wõt im ‘rum̦wij ad kõnono’?

¹⁷ Bõtab, jej aikuj in kõjparok wõt bwe ‘en rum̦wij ad kõnono.’ Ñe epo lukwõn an armej eo kõnnaan, jab kabõjrake bwe jen lel̦o̦k kakapilõk ñane ak kajim̦we l̦õmn̦ak eo an. Im jen kijenmej wõt! Tokãlik ke Ilaija ear maroñ kiiõ kwal̦o̦k eñjake ko an ñan Jeova, ear ba naan ko rar kaalikkar an eddo bũruon im lukkuun inepata. Im ãlikin an kar Jeova kõkajoore tõmak eo an Ilaija, em̦m̦aan in ear bar kwal̦o̦k eñjake ko an im ba ejja naan ko wõt. (1 Kñ. 19:9, 10, 13, 14, UBS) Ta eo jej katak jãn men in? Jej katak bwe jet iien ro erup bũrueer rej aikuj kwal̦o̦k eñjake ko aer elõñl̦o̦k jãn juon alen. Im ãinwõt Jeova, jej aikuj kijenmej wõt im roñjake. Ijello̦kun ad kajjioñ kwal̦o̦k ta eo ren kõm̦m̦ane ñan kõm̦adm̦õde apañ eo, jen kwal̦o̦k ad yokwe er im mel̦el̦e kõn eñjake ko aer.​—1 Pi. 3:8.

18. Ewi wãween an jar ko ad maroñ kaenõm̦m̦an ro remetak im eddo bũrueer?

¹⁸ Lukkuun jar ippãn eo emetak im eddo bũruon. Emaroñ pen ñan an ro relukkuun bũrom̦õj im ebbweer jar. Remaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjab  tõllo̦kier ñan aer kepaake Jeova. El̦aññe jekõn̦aan kaenõm̦m̦an armej rot in, jemaroñ jar ippãn ilo ad ba ãt eo etan. Ilo ad jar, jemaroñ kwal̦o̦k ñan Jeova ewi joñan an armej eo ebũrom̦õj im ebbweer aorõk ippãd im ippãn ro ilo eklejia eo. Jemaroñ kajjitõk ippãn Jeova ñan kaenõm̦m̦an im kõmeraikl̦o̦k bũruon jiip in an me eaorõk ippãn. Kain jar rot in emaroñ lukkuun l̦ap an kaenõm̦m̦an.​—Jem. 5:16.

19. Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen pojak in kaenõm̦m̦an juon armej?

¹⁹ Kããlõt naan ko rej kaenõm̦m̦an im kãjmour. L̦õmn̦ak m̦okta jãn am̦ kõnono. Naan ko an eo ejjab kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ ilo an kõnnaan remaroñ lukkuun kõmmetak. Naan ko rejouj remaroñ kãjmour juon armej. (JK. 12:18, UBS) Kõn men in, jar ñan Jeova bwe en jipañ eok ñan pukot naan ko rejouj, rekaenõm̦m̦an, im remera. Keememej bwe ejjel̦o̦k naan el̦apl̦o̦k an kajoor jãn naan ko an Jeova make me rej pãd ilo Baibõl̦.​—Hi. 4:12.

20. Ta l̦õmn̦ak ko jet jeid im jatid remaroñ bũki kõn aer kar ko̦kkure er, im ta eo jekõn̦aan kakeememeje er kake?

²⁰ Jet jeid im jatid me kar ko̦kkure er remaroñ l̦õmn̦ak bwe rettoon, ejjel̦o̦k tokjãer, im ejjel̦o̦k ej yokwe er. Joñan, rej l̦õmn̦ak bwe joñan aer nana ejjel̦o̦k juon enaaj yokwe er. Ak eriab men in! Innem jen kõjerbal Baibõl̦ ñan kakeememej er bwe el̦ap aer aorõk im̦aan mejãn Jeova. (Lale bo̦o̦k eo “ Kaenõm̦m̦an jãn Jeje Ko.”) Keememej wãween an kar juon enjel̦ kwal̦o̦k jouj ilo an kõkajoor ri-kanaan Daniel ke ear eñjake an m̦õjn̦o̦ im ebbweer. Jeova ear kõn̦aan bwe em̦m̦aan in ejitõnbõro ippãn en jel̦ã bwe Ej “yokwe” im kaorõk e. (Dan. 10:2, 11, 19, UBS) Ãindeinl̦o̦k wõt, ro jeid im jatid me remetak im eddo bũrueer relukkuun aorõk ippãn Jeova!

21. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñan aolep ro rej kõm̦m̦ani men ko renana im rejjab ukel̦o̦k, ak ta eo kõj aolep jen kate kõj ñan kõm̦m̦ane ilo tõre in?

²¹ Ñe jej kaenõm̦m̦an ro jet, jej kakeememej er bwe Jeova ej yokwe er. Im jen jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova ej bar Anij in ekajet jim̦we. Jeova ejel̦ã kõn aolep ro kar ko̦kkure er meñe ro jet rejjab jel̦ã. Ej lo men otemjej, im juon iien enaaj kaje aolep ro rejjab ukel̦o̦k me rar ko̦kkure ro jet. (Bõn. 14:18) Bõtab ilo tõre in, jen aolep kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kwal̦o̦k yokwe ñan ro kar ko̦kkure er. Bareinwõt ad jel̦ã bwe Jeova enaaj jipañ aolep ro rar iioon jorrããn jãn Setan im lal̦ in an bwe en jako aer bũrom̦õj im metak, men in el̦ap an kaenõm̦m̦an kõj! M̦õttan jidik, jeban bar keememej aolep men ko rej kõm̦m̦an ad metak im eddo bũruod.​—Ais. 65:17.