IAR l̦otak ilo 1923 ilo Hemsworth, juon bukwõn ilo Yorkshire, ilo Iñlen. Ekar wõr juon jeiũ l̦addik etan Bob. Ke ear 9 aõ iiõ, ear wõr jet an jema bok me rej kõmel̦el̦e kõn wãween an kabuñ ko reriab m̦on̦e armej. Ear lukkuun em̦m̦an ippãn jema men eo ear riiti kõnke ear jab em̦m̦an ippãn wãween an rũkaki in kabuñ ko jab kõm̦m̦ani men ko rej katakin armej ro kaki. Jejjo iiõ tokãlik, Bob Atkinson ear itok ñan m̦weo m̦õmmim im kõjo̦e juon iaan katak ko an jeid im jatid Rutherford me kar rekooti. Kõmar kile bwe katak in an ear itok jãn kumi eo me ear kõm̦m̦ani bok ko jema ear riiti. Kõn men in, jinõ im jema rar kũrtok Jeid im Jatid Atkinson bwe en kõjota ippemmim ilo aolep jota im uwaaki elõñ iaan kajjitõk ko ammim kõn Baibõl̦. Ear kũr kõm bwe kõmin etal im kweilo̦k ilo m̦weo im̦õn juon jeid im jatid em̦m̦aan me jejjo m̦ail̦ ettol̦o̦kin. Ekar ikkutkut l̦o̦k am etal ñan kweilo̦k ko, im ekar jutak juon eklejia jidikdik ilo Hemsworth. Ejjabto, ro rej lol̦o̦k eklejia ko (m̦okta rekõn n̦aetan zone servants) im kõrã ro pãleer rar jokwe ilo m̦weo m̦õmmim. Bareinwõt, kõmar bar kũrtok jet iaan bainier ro jãn eklejia ko repaak ñan iien m̦õñã ko ilo m̦weo m̦õmmim. Elukkuun kar em̦m̦an joñak ko an em̦m̦aan im kõrã rein jeid im jatid.

Ilo kar iien in, em̦õj an baam̦le eo am kar jino kajutak juon ammim peejnej. Ak jema ear ba ñan l̦adik eo jeiũ, “Ñe kokõn̦aan bainier, jenaaj kiili peejnej in ad.” Ear em̦m̦an l̦õmn̦ak in ippãn Bob, im ear likũt baam̦le eo ammim im etal bwe en bainier ke ear 21 an iiõ. Ruo iiõ tokãlik ke ear 16 aõ iiõ, iar bar jino bainier. Ilo wiikããn ko iar jerbal ippãn ro jet, ak ilo raan ko jet ekkã aõ kõn make iaõ. Iar kõjerbal kein kõjañjañ ko me kar rekooti katak ko, im kaat jiddik ko (testimony card) me ewõr juon mel̦el̦e ekadu im ealikkar kõn ennaan eo jãn Baibõl̦. Jeova ear kõjeraam̦m̦an eõ kõn juon aõ rũkkatak me ear l̦ap an kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k. Im elõñ ro jet ilo baam̦le eo an rũkkatak in rar bar itok ñan m̦ool eo. Ilo iiõ eo tok juon, kar jitõñ eõ bwe in jipejel̦ bainier (special pioneer) ippãn Mary Henshall. Im kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro ñan teretore ko ilo aelõñin Cheshire, ijo me armej ro ie rejjañin kar roñ kõn nuuj eo em̦m̦an.

Ilo Pata eo an Lal̦ in Kein Karuo, kõrã ro rar aikuj kõm̦m̦ani jerbal ko me rej rejetake pata eo. Bõtab kar kõtl̦o̦k an rũkaki in kabuñ ko jet jab bõk kun̦aaer ilo pata eo. Kõn men in, kõmar l̦õmn̦ak bwe ãinwõt jipejel̦ bainier ro, renaaj kar kõtl̦o̦k bwe kõmin jab bar bõk kun̦aam ilo pata eo. Ak jikin ekajet eo ear jab errã kõn men in, im iar aikuj  kalbuuj ium̦win 31 raan. Ilo iiõ eo tok juon ke ear 19 aõ iiõ, iar bar aikuj etal ñan jikin ekajet eo ruo alen kõnke bõklõkõt eo aõ ear kõm̦akũt eõ bwe in jab bõk kun̦aõ ilo pata eo. Ak ilo iien kein ruo rar jab lo ruõ im iar jab aikuj kalbuuj. Ke iar iiooni wãween kein, iar jel̦ã bwe jetõb kwõjarjar ear jipañ eõ, im bwe Jeova ear kõm̦m̦an bwe in kajoor im jutak pen.​—Ais. 41:10, 13.

Kõm̦ro ar Arthur Matthews iioon doon ilo 1946 eo. Arthur ej kab diwõj jãn an kar kalbuuj ium̦win 3 allõñ kõn an kar m̦akoko in bõk kun̦aan ilo tarin̦ae. Ke ear diwõj jãn kalbuuj, ear kobal̦o̦k ippãn Dennis, l̦eo jatin me ear jipejel̦ bainier ilo Hemsworth. Jemãer ear katakin erro kõn Jeova jãn ke rar dik, im erro ar peptaij ke erro ar jo̦dikdik. Im ãlikin aerro kar jino bainier ippãn doon, kar jitõñ Dennis bwe en etal im jerbal ilo Ireland. Innem kiiõ ear ejjel̦o̦k m̦õttan Arthur. Jinõ im jema rar m̦õn̦õn̦õ kõn m̦wilin bainier in, im kõn an lukkuun kate. Kõn men in erro ar kajjitõk ippãn Arthur bwe en jokwe ippãerro. Ke iar lol̦o̦k erro, ekkã am̦ro kõn Arthur kwal̦i kõnno̦ ko ãlikin ammim m̦õñã. Ejjabto tokãlik, kõm̦ro ar jino jeje ñan doon. Ilo kar 1948 eo, Arthur ar bar kalbuuj ium̦win jilu allõñ. Innem kõm̦ro ar m̦are ilo Jãnwõde 1949 eo, im mejãnkajjik eo am̦ro ilo kar tõre in ej bwe kõm̦ro en wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo jerbalin full time joñan wõt am̦ro maroñ. Kõm̦ro ar lukkuun kõjparok wãween am̦ro kõjerbal jããn, im kõm̦ro ar kõjerbali raanin kakkije ko am̦ro ñan tũm̦tũm̦ leen wõjke im wiakaki bwe en wõr jidik am̦ro jããn. Im kõn an kar Jeova kõjeraam̦m̦an kõm̦ro, kõm̦ro ar maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bainier.

Juon jim̦a iiõ tokãlik, kar jitõñ kõm̦ro bwe kõm̦ro en etal ñan Northern Ireland. M̦okta kõmar etal ñan Armagh im tokãlik ñan Newry. Im ilo bukwõn kein ruo, ekkã wõt kabuñ in Katlik. Bareinwõt, ekar lukkuun l̦ap an kabuñ ko kalijekl̦o̦k im dike doon. Kõn men in, kõmar aikuj lukkuun kõjparok im kwal̦o̦k lol̦o̦kjen̦ ñe kõmij kwal̦o̦k naan ñan armej. Kõmar kweilo̦k ilo m̦weo im̦õn ruo jeid im jatid rippãlele me 10 m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn ijo kõmij jokwe ie. Oran ro rar itok ñan kweilo̦k ko kar ralitõk armej. Im jet iien kõmar aikuj kiki wõt ñan raan eo juon. Kõm kõn kiki lal̦ im rujlo̦kin raan eo juon, kõmij m̦õñã in jibboñ im m̦õn̦õn̦õ ippãn doon. El̦ap ammim m̦õn̦õn̦õ bwe kiiõ elõñl̦o̦k uwaan Ri Kõnnaan ro an Jeova ilo bukwõn in.

L̦eo jeiũ im kõrã eo pãleen etan Lottie rar jino jipejel̦ bainier ilo Northern Ireland. Im ilo iiõ eo 1952, kõmeañ ar etal ñan juon kweilo̦k el̦ap ilo Belfast. Juon jeid im jatid em̦m̦aan me ear lukkuun jouj ear kadel̦o̦ñ kõm ilo m̦weo im̦õn, im kõmeañ ar aolep jokwe ippãn doon ekoba Pryce Hughes, eo ear jerbal ilo ra eo ilo Britain. Juon boñ kõmar bwebwenato kõn bok eo etan, God’s Way Is Love, me kar kõm̦m̦ane el̦aptata ñan armej ro ilo Ireland. Jeid im Jatid Pryce ear ba bwe epen ñan kwal̦o̦k naan ñan ro rej kabuñ in Katlik ilo aelõñin Irish Republic. Kar jiped ro jeid im jatid bwe ren em̦m̦akũt jãn ijoko rej jokwe ie, im bũrij ro rar rõjañ armej ro bwe ren bar ko̦kkure im m̦ane er. Pryce ear ba: “Jej aikuji rippãlele ro me ewõr waer wa bwe ren bõk kun̦aaer ilo juon iien kwal̦o̦k naan ejejuwaan ñan leto letak bok in ilo aolepen aelõñ in.” * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Eñin ej iien eo kõmar ba: “Kõm naaj kõm̦m̦ane!”

 Juon iaan jikin ko me bainier ro rekõn jokwe ie ilo Dublin ej m̦weo im̦õn juon jeid im jatid kõrã etan Ma Rutland, juon eo me elõñ iiõ in an tiljek im karejar ñan Jeova. Im kõmar etal im jokwe ilo m̦weo im̦õn ium̦win jidik iien im ãlikin kõmar wiakaki jet iaan men ko m̦weiemmim. Innem, ekar wõr juon waan Bob wõtbai me kar kõl̦aakl̦o̦k juon wa jidikdik ñane bwe kõmin aolep uwe ie im etal im pukot bar juon wa. Kõmar lo juon wa me em̦õj kõjerbale bõtab ear em̦m̦an wõt an jerbal. Innem kõmar kajjitõk ippãn armej eo ej wiakake bwe en kattõretok wa eo kõnke kõmeañ aolep jaje kattõr. Arthur ear emmej aolepen boñõn eo im jijet ioon peet eo im ãinwõt ñe ej kũl̦aje im kattõre wa eo. Jibboñõnin raan eo tok juon ke ear kajjioñ kadiwõje wa eo jãn kũraaj eo, juon mijinede etan Mildred Willett (eo im tokãlik ear m̦areik John Barr) ear itok. Mildred Willett ear jel̦ã kattõr im e eo ear jipañ im katakin kõm kattõr wa. Innem ãlikin iien in, kõmar pojak in etal.

Innem kõmar aikuj pukot juon jikin am jokwe. Ro jeim im jatim rar jiroñ kõm bwe kõmin jab kiki ilo tõreil̦a ko kõnke rijum̦ae ro remaroñ tũli. Innem kõmar kappok em̦ ak kõmar jab lo juon. Kõn men in ilo boñõn eo, kõmeañ ar kiki wõt ilo wa eo. Raan eo tok juon, kõmar loe wõt juon tõreil̦a me armej rar make kalõke im ewõr ruo bañ peet jiddik ilowaan. Im eñin kar jikin jokwe eo am. Ekabwilõñlõñ bwe ekar ejjel̦o̦k apañ ear wal̦o̦k ke kõmar likũt tõreil̦a eo ammim ilo bukwõn eo an jet rũkallib ro rejouj. Kõm kõn kwal̦o̦k naan ilo juon teretore me 10 l̦o̦k ñan 15 m̦ail̦ ettol̦o̦kin jãn tõreil̦a eo. Ãlikin ammim kar etal ñan juon bukwõn ekããl, kõmar bar jepl̦aak im kwal̦o̦k naan ñan armej ro me rej pãd ijo tõreil̦a eo am ear pãd ie.

Kõmar lol̦o̦k aolep m̦õko me rej pãd turõk turearin Irish Republic im ekar jab lukkuun l̦ap am kar iioon jum̦ae. Kõmar leto letak elõñl̦o̦k jãn 20,000 bok ko, im kõmar jilkinl̦o̦k ñan ra eo ilo Britain etan aolepen armej ro me ear wõr aer itoklimo. Ej juon jeraam̦m̦an bwe kiiõ ewõr bukwi jim̦a Ri Kõnnaan ro ilo Ireland!

Jet iiõ tokãlik, kar jitõñ kõm bwe kõmin etal ñan jikin ko turõkin London. Im ãlikin jejjo wiik, em̦m̦aan ro jeim im jatim ilo ra eo ilo Britain rar ko̦o̦l̦e Arthur im kajjitõk ippãn bwe ilo raan eo tok juon en jino an lol̦o̦k eklejia ko! Kar kammineneiki kõm̦ro ium̦win juon wiik innem kõm̦ro ar etal ñan Scotland, kõn men in ear ejjel̦o̦k iien ñan an Arthur kõpooji katak ko an. Bõtab, aolep iien ear m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane jabdewõt jerbal ko ilo doulul eo an Jeova jekdo̦o̦n ñe rar pen. Joñak eo an el̦ap an kar kõkajoor eõ. Kõm̦ro ar lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn jerbal eo am̦ro ñan itoitak im lol̦o̦k eklejia ko. Elõñ iiõ in am̦ro kar jerbal ilo teretore ko me ejjañin kar wõr eklejia, ak kiiõ ear juon jeraam̦m̦an el̦ap kõn am bar maroñ jerbal ibwiljin ro jeid im jatid.

Kõm̦ro kar aikuj in kõm̦m̦ane juon am̦ro pepe el̦ap ke rar kũr Arthur ñan Jikuul̦ in Mijinede eo ilo iiõ eo 1962. Jikuul̦ in enaaj kar 10 allõñ aetokan, im kõnke kar jab kũri eõ bwe in pãd ilo jikuul̦ in, iar jab maroñ etal. Ak kõm̦ro ar pepe bwe ejim̦we im em̦m̦an bwe Arthur en eo̦roñ kũr in im etal. Innem kõn aõ nãj kar make iaõ im bainier, ra eo ear bar kõjepl̦aak eõ bwe in jipejel̦ bainier ilo Hemsworth. Juon iiõ tokãlik ke Arthur ear ro̦o̦ltok, kar jitõñe bwe en loloorjake em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko. Jikin ko me kõm̦ro ar etal ñani rekar Scotland, jikin ko ituiõñin Iñlen, im Northern Ireland.

Ilo 1964 eo, kar jitõñ Arthur bwe en jerbal ilo ra eo ilo Irish Republic. Ilo jinoin, iar jab kõn̦aan etal ñan Betel̦ im jerbal ie kõnke ear lukkuun em̦m̦an ippa jerbal eo ñan lol̦o̦k eklejia ko. Kiiõ ñe ij reilikl̦o̦k, el̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ kõn aõ kar maroñ jerbal ilo Betel̦. Ij tõmak bwe aolep iien Jeova enaaj lukkuun kõjeraam̦m̦an eok ñe kwõnaaj m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ane juon jerbal ilo doulul in an meñe emaroñ jab lukkuun em̦m̦an ippam̦. Jerbal ko iar kõm̦m̦ani ilo Betel̦ kar jerbal ilo opij ko, kanne bo̦o̦k ko kõn bok, kõmat, im karreo. Ewõr iien ko kõmar bar lol̦o̦k eklejia ko im kõmar maroñ iioone ro jeim im jatim ilo aolepen aelõñ eo. Am̦ro kar kõm̦m̦ane jerbal in im lo an kar rũkkatak ro am kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k, men in ear kõkajoorl̦o̦k kõtaan eo am ippãn ro jeim im jatim ilo Ireland. Im ear juon jeraam̦m̦an ekanooj l̦ap!

Kar kõm̦m̦ane kweilo̦k el̦ap eo jinointata ilo Ireland ilo kar jikin eo etan Dublin ilo 1965 eo. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Meñe ear l̦ap jum̦ae ilo kar tõre in, ak ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tõprak kweilo̦k el̦ap eo. Oran aolep ro rar kobatok ilo kweilo̦k in kar 3,948, im 65 rar peptaij. Rukweilo̦k ro 3,500 uwaaer im rar itok jãn aelõñ ko jet, rar jokwe ilo m̦õko im̦õn armej ro ilo Dublin. Ear wõr lõta in kam̦m̦oolol ñan aolep rein me rar m̦õn̦õn̦õ in kõpel̦l̦o̦k m̦õko im̦weer bwe rukweilo̦k rein ren jokwe ie. Im armej rein rar bar nõbar rukweilo̦k rein jeid im jatid me rar jokwe ippãer kõn an kar em̦m̦an m̦wilier im kõm̦m̦an ko aer. Ear juon oktak el̦ap im em̦m̦an ilo kar aelõñin Ireland.

Ilo 1966 eo, jikin ko me rar pãd tuiõñin im turõkin Ireland rar aolep koba ippãn doon im pãd ium̦win ra eo ilo Dublin. An kar wõr bõrokuk ibwiljin Ri Kõnnaan ro an Jeova ear lukkuun oktak jãn men ko rar wal̦o̦k ilo aelõñ eo kõnke armej ro rar dike doon kõn an oktak kien ko aer im kabuñ ko aer jãn doon. Kõmar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke kõmar lo an armej ro rar pãd ilo kabuñ in Katlik itok ñan m̦ool eo im karejar ñan Jeova ippãn ro jeier im jatier me rekõn kar pãd ilo kabuñ in Bũrotijen.

Ilo kar 2011 eo, ear lukkuun oktak mour eo am ke ra eo ilo Britain im ilo Ireland rar kiiõ koba im juon wõt, im kar jitõñ kõm bwe kõmin jerbal ilo Betel̦ eo ilo London. Ilo kar iien in, iar jino inepata kõn ãjmour eo an Arthur kõnke ekar wõr jorrããn ilo eke in kõmãlij eo an. Ekabũrom̦õjm̦õj bwe ilo kar Mãe 20, 2015, eo kar m̦õtta ium̦win 66 iiõ ekar jako ilo mej.

Jejjo iiõ ko remootl̦o̦k, iar lukkuun bũrom̦õj im rup bũruõ. Elukkuun kar to an Arthur pãd ippa im jipañ eõ. Im elukkuun l̦ap aõ oñkake e! Bõtab, ñe kwõj iioon wãween rot kein, ej l̦apl̦o̦k wõt am̦ epaakel̦o̦k Jeova. Im el̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ kõn aõ jel̦ã ewi joñan an bar ro jet yokwe Arthur. Elõñ ro jeiũ im jatũ jãn Ireland, Britain, im bareinwõt Amedka rar jejetok ñan ña. Im lõta kein, ekoba naanin rõjañ ko iar bũki jãn l̦eo jatin Arthur etan Dennis, im kõrã eo pãleen etan Mavis, im bareinwõt jãn ledik ro nãj nejũ etaer Ruth im Judy, rar lukkuun jipañ eõ ñan joñan eo ijjab maroñ in kõmel̦el̦eiki.

Eoon eo el̦ap an kar kõkajoor eõ ej Aiseia 30:18 (UBS). Eoon in ej ba: ‘Jeova ej kõttar wõt bwe en kwal̦o̦k an jouj ñan kom̦. Epojak bwe en tũriam̦okake kom̦, kõnke iien otemjej ej kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Em̦õn̦õn̦õ ro rej likũt aer kõjatdikdik ilo Jeova.’ El̦ap an kaenõm̦m̦an eõ ke ij jel̦ã bwe Jeova ej kijenmej im kõttar ñan iien eo enaaj n̦amejal̦an aolep apañ im jorrããn ko jej iiooni, im ñe enaaj litok jerbal ko rekãitoktoklimo ñan kõj ilo jukjukun pãd eo ekããl.

Ñe ij kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween kar mour eo am̦ro, ij kile bwe Jeova ear tõl im kõjeraam̦m̦an jerbalin kwal̦o̦k naan eo ilo Ireland! Im ilukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe iar juon iaan ro me rar bõk kun̦aaer ilo jerbal in. Elukkuun m̦ool bwe ñe jej kõm̦m̦ani men ko Jeova ej kajjitõk bwe jen kõm̦m̦ani, aolep iien enaaj kõjeraam̦m̦an kõj.