Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

“Aenõm̦m̦an eo an Anij, Eo El̦ap jãn Joñan An Armej Maroñ Mel̦el̦e Kake”

“Aenõm̦m̦an eo an Anij, Eo El̦ap jãn Joñan An Armej Maroñ Mel̦el̦e Kake”

“Aenõm̦m̦an eo an Anij, eo el̦ap jãn joñan an armej maroñ mel̦el̦e kake, enaaj kõjparok bũruomi.”​—PIL. 4:7, UBS.

AL: 39, 141

1, 2. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Paul im Sailas ke rar pãd ilo Pilippai? (Lale pija eo itulõñ.)

 PIJAIKL̦O̦K m̦õk iien in. Elukwõn boñ kiiõ im ruo mijinede etaer Paul im Sailas, rej pãd ilo juon jikin em̦wilal̦tata im elukkuun marok ilowaan jikin kalbuuj eo ilo Pilippai. Erro ejjab maroñ m̦akũtkũt kõnke em̦õj lukwõje neerro, im emetak likierro kõnke ej kab m̦õj aer deñõt erro. (Jrb. 16:23, 24, UBS) M̦oktal̦o̦k, juon kumi in rijum̦ae rar iperl̦o̦k Paul im Sailas ñan jikin wiakake eo. Rar bõktok erro ñan ijin ippãn ruutiej ro ilo kien bwe ren ekajet erro. Rar kekõli nuknuk ko aerro im deñõte erro kõn al̦al̦. (Jrb. 16:16-22, UBS) Men in ear wal̦o̦k ear jab juon wãween ejim̦we! Paul ear juon RiRom, im ej aikuj in kar em̦m̦an wãween aer ekajete im kõm̦m̦an ñan e. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

2 Ke Paul ej jijet ilowaan jikin kalbuuj eo emarok, ej bar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn men ko rar wal̦o̦k ilo raan eo im kõn armej ro ilo Pilippai. Ear oktak Pilippai jãn jikin ko jet me Paul ear etal ñani kõnke ekar ejjel̦o̦k an RiJu ro im̦õn kweilo̦k ie. Kõn men in, rar aikuj kabuñ inabõjin wõrwõr eo ilo iturin juon reba. (Jrb. 16:13, 14, UBS) Men in emaroñ kar wal̦o̦k kõn an kar iiet jãn joñoul oran em̦m̦aan ro rej RiJu, joñan eo rekar aikuji bwe en maroñ jutak juon im̦õn kweilo̦k. Armej ro rar jokwe ilo Pilippai rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ im utiej bũrueer kõn aer jitijen in Rom. (Jrb. 16:21, UBS) Bõlen eñin unin rar l̦õmn̦ak bwe Paul im Sailas rejjab maroñ bar jitijen in Rom kõnke erro kar RiJu. Jejjab lukkuun jel̦ã kõn men in, ak jejel̦ã bwe rar kõm̦m̦ane wãween in ejjab jim̦we ñan erro ilo aer kar kalbuuji erro.

3. Etke Paul emaroñ kar jab mel̦el̦e etke rar kalbuuji, ak ta wãween eo em̦m̦an ear kwal̦o̦ke?

3 Bõlen Paul ear bar l̦õmn̦ak kõn ewi wãween an kar etal ñan Pilippai. Jet allõñ m̦oktal̦o̦k, ekar pãd ilo jikin ko iturãjet ilo Lom̦al̦o eo etan Aegean me ej pãd ilo Eijia Minor. Ke Paul ear pãd ijin, elõñ alen an kar jetõb kwõjarjar eo an Anij kabõjrake jãn an etal im kwal̦o̦k naan ilo jikin kein. Ej ãinwõt ñe jetõb kwõjarjar ear iuuni bwe en etal ñan bar juon jikin. (Jrb. 16:6, 7, UBS) Ak ia eo en kar etal ñane? Ke Paul ear pãd ilo Troas, ear lo juon pijen im kar ba ñane: ‘Ilo̦k ñan Masedonia.’ Kõn an kar alikkar an Jeova kwal̦o̦k ankilaan, Paul ear m̦õkaj im etal ñan Masedonia. (Riit Jerbal 16:8-10, UBS.) Bõtab ta eo ear wal̦o̦k tokãlik? Ãlikin wõt an kar tõparl̦o̦k Masedonia, rar kalbuuji! Etke Jeova ear kõtl̦o̦k bwe men in en wal̦o̦k ñan Paul? Ewi toon an naaj pãd ilo jikin kalbuuj? Meñe Paul emaroñ kar l̦õmn̦ak kõn kajjitõk kein, ak ear jab kõtl̦o̦k bwe ren kadikl̦o̦k an tõmak im m̦õn̦õn̦õ. E im Sailas jim̦or rar jino ‘jar im al im wũjtake Anij.’ (Jrb. 16:25) Aenõm̦m̦an eo jãn Anij ear kaenõm̦m̦an bũrueerro im l̦õmn̦ak ko aerro.

4, 5. (1) Ewi wãween an men ko jej iiooni maroñ ãinl̦o̦k wõt wãween eo Paul ear iioone? (2) Ewi wãween an kar m̦õkaj im oktak wãween eo Paul ear iioone?

4 Ãinwõt Paul, bõlen ewõr jet iien ko ilo mour eo am̦ me kwõj l̦õmn̦ak bwe kwaar kõtl̦o̦k bwe jetõb kwõjarjar en tõl eok, ak tokãlik ewõr jet men ko rewal̦o̦k me kwaar jab kõtmãne kaki. Bõlen elõñ wãween ko reppen kwaar iiooni ak ewõr juon men ear wal̦o̦k ñan kwe im kwaar aikuj kõm̦m̦ani oktak ko rel̦l̦ap ilo mour eo am̦. (Ekl. 9:11, UBS) Kiiõ, ke kwõj l̦õmn̦ak kõn wãween kein kwaar iiooni, kwõmaroñ l̦õmn̦ak etke Jeova ear kõtl̦o̦k bwe wãween kein ren wal̦o̦k. El̦aññe kwõj bõk l̦õmn̦ak rot in, ta eo emaroñ jipañ eok bwe kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kijenmej im lukkuun lõke Jeova? Ñan lo uwaakin kajjitõk in, jen bar ro̦o̦l ñan bwebwenato eo an Paul im Sailas.

5 Ke Paul im Sailas rar al, elõñ men ko rar jino wal̦o̦k me erro jim̦or ar jab kõtmãne kaki. Ilo jidimkij, ear lukkuun l̦ap an m̦akũtkũt lal̦ im kõjãm ko ilo jikin kalbuuj eo rar pel̦l̦o̦k leplep. Ear tũm̦ jeen ko rar lukwõj pein im neen rũkalbuuj ro kaki. Tokãlik, Paul ear kabõjrak rũlale jikin kalbuuj eo bwe en jab bõk mour eo an make. Im rũlale jikin kalbuuj eo im aolepen baam̦le eo an rar peptaij. Jibboñõnin raan eo tok juon, ruutiej ro rar jilkinl̦o̦k rijerbal ro ilo kien bwe ren kadiwõj Paul im Sailas jãn kalbuuj, im rar kajjitõk ippãerro bwe ren etal jãn jikin eo ilo aenõm̦m̦an. Ke ruutiej ro rar jel̦ã bwe Paul im Sailas rar jitijen in Rom, rar kile bwe rar kõm̦m̦ane juon bõd l̦apl̦ap im rar etal im jipañ kadiwõjl̦o̦k erro. Bõtab, Paul im Sailas rar akwel̦ap bwe erro en etal m̦okta im yokyokwe Lidia, kõrã eo jeierro im jatierro me ej kab m̦õj an peptaij. Bareinwõt, rar kortokjãn iien in epel̦l̦o̦k ñan kõkajoor im rõjañ ro jeier im jatier. (Jrb. 16:26-40, UBS) Aolep men rar m̦õkaj im oktak!

AENÕM̦M̦AN EO “EL̦AP JÃN JOÑAN AN ARMEJ MAROÑ MEL̦EL̦E KAKE”

6. Ta ko jenaaj lali kiiõ im etale ippãn doon?

6 Ta eo jej katak jãn men ko rar wal̦o̦k? Eokwe, Jeova emaroñ jipañ kõj ilo wãween eo jaar jab kõtmãne kake, innem jejjab aikuj inepata ñe jej iiooni wãween ko reppen. Ejjel̦o̦k pere bwe men in ear l̦ap an jelõt Paul, im ej alikkar ilo lõta eo ear je tokãlik ñan ro jein im jatin ilo Pilippai kõn inepata ko im aenõm̦m̦an eo jãn Anij. Jen m̦okta etale naan ko an Paul ilo Pilippai 4:6, 7, UBS. (Riit.) Innem, jenaaj bar etale jet bwebwenato ko ilo Baibõl̦ kõn an Jeova jipañ ro jet ilo wãween eo rar jab kõtmãne kake. Ãliktata, jenaaj etale ewi wãween an “aenõm̦m̦an eo an Anij” maroñ jipañ kõj bwe jen kijenmej im lukkuun lõke Jeova.

7. Ta eo Paul ear katakin ro jein im jatin ilo Pilippai ilo lõta eo an, im ta eo jemaroñ bar katak jãne?

7 Ejjel̦o̦k pere bwe ke ro jein im jatin Paul ilo Pilippai rar riiti lõta eo an, rar keememej ta eo ear wal̦o̦k ñan e im an kar Jeova em̦m̦akũt im jipañ Paul ilo wãween eo me ejjel̦o̦k juon iaaer ear kõtmãne kake. Ta eo Paul ear katakin er ilo lõta eo an? Ear katakin er bwe ren jab inepata. Ear ba bwe ren jar innem renaaj bõk aenõm̦m̦an eo an Anij. Paul ear jiroñ er bwe aenõm̦m̦an eo an Anij “el̦ap jãn joñan an armej maroñ mel̦el̦e kake.” Ta mel̦el̦ein men in? Jet ukok in Baibõl̦ rar ba bwe naan kein rej mel̦el̦ein bwe “em̦m̦anl̦o̦k jãn men ko jej l̦õmn̦aki im kõn̦aan ko ad,” im bareinwõt “em̦m̦anl̦o̦k jãn pepe ko an armej.” Kõn men in, Paul ear ba bwe “aenõm̦m̦an eo an Anij” el̦apl̦o̦k an em̦m̦an im kajoor jãn ad jel̦ã im mel̦el̦e kake. Innem, meñe jet iien jemaroñ jab jel̦ã kilen kõm̦adm̦õdi apañ ko jej iiooni, ak Jeova ejel̦ã im emaroñ jipañ kõj ilo juon wãween eo jaar jab kõtmãne kake.​—Riit 2 Piter 2:9.

8, 9. (1) Ta tokjãn ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k ñan Paul meñe ear iioon eñtaan im wãween ko renana ilo Pilippai? (2) Etke ro jein im jatin Paul ilo Pilippai rar lukkuun lõke naan ko an Paul?

8 Lõta eo an Paul emaroñ kar kõkajoor ro jein im jatin ilo Pilippai ke rar l̦õmn̦ak kõn men ko Jeova ear kõm̦m̦ani ñan er joñoul iiõ ko remootl̦o̦k. Ear wõr tokjãn ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k meñe Jeova ear kõtl̦o̦k an Paul im Sailas iiooni wãween ko rejjab jim̦we kõnke rar ‘kajutake gospel eo im jojomare n̦ae rũkõjdat ro an.’ (Pil. 1:7, UBS) Ñan waanjoñak, ruutiej ro ilo kien reban kar kaeñtaan eklejia eo ekããl an Kũrjin ro. Im bõlen kõnke Paul ear kwal̦o̦k bwe ej juon jitijen in Rom, rũkal̦oor eo etan Luk me ear juon taktõ ear maroñ in pãd wõt ilo Pilippai ãlikin an kar Paul im Sailas em̦m̦akũt. Kõn men in, Luk emaroñ kar jipañ Kũrjin ro rekããl ilo Pilippai.

9 Ejjel̦o̦k pere bwe ke ro jein im jatin Paul ilo Pilippai rar riiti lõta eo an, rar jel̦ã bwe naan kein an rar jab itok jãn l̦õmn̦ak ko an make. Elõñ wãween ko reppen Paul ear iiooni, ak ear kaalikkar bwe “aenõm̦m̦an eo an Anij” ear pãd ippãn. Joñan, ilo iien eo ke ear jejel̦o̦k ñan ro jein im jatin ke ear kalbuuj ilo m̦weo im̦õn ilo Rom, ekar kwal̦o̦k bwe “aenõm̦m̦an eo an Anij” ear pãd wõt ippãn.​—Pil. 1:12-14, UBS; 4:7, 1122.

“KOM̦WIN JAB INEPATA KÕN JABDEWÕT”

10, 11. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe el̦ap ad inepata kõn juon apañ, im ta eo jemaroñ kõtmãne kake?

10 Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen jab inepata kõn jabdewõt im jen kõm̦m̦an bwe “aenõm̦m̦an eo an Anij” en pãd ippãd? Naan ko an Paul ñan ro ilo Pilippai rej kaalikkar ñan kõj bwe ñe jej inepata kõn juon apañ, men eo enaaj jipañ kõj ej jar. Innem bwe en jab l̦ap ad l̦õmn̦ak kõn men ko jej inepata kaki, jej aikuj jar ñan Jeova. (Riit 1 Piter 5:6, 7.) Ñe kwõj jar ñan Jeova, kwõn lukkuun lõke bwe el̦ap an kea kake eok. Bareinwõt, jar ñane im kwal̦o̦k am̦ ‘kam̦m̦oolole,’ kõn jeraam̦m̦an ko ear liwaj ñan kwe. Im enaaj l̦apl̦o̦k wõt ad lõke e ñe jej keememej bwe “emaroñ kõm̦m̦an el̦apl̦o̦k jãn ad maroñ kajjitõk ak l̦õmn̦ak kake.”​—Ep. 3:20, UBS.

11 Ãinwõt men eo ear wal̦o̦k ñan Paul im Sailas ke rar pãd ilo Pilippai, jemaroñ bar ilbõk kõn men eo Jeova emaroñ kõm̦m̦ane ñan jipañ kõj. Emaroñ jab kõm̦m̦ane men in ilo juon wãween ekabwilõñlõñ, ak aolep iien enaaj jipañ kõj ilo men ko jej aikuji. (1 Ko. 10:13, UBS) Ejjab mel̦el̦ein bwe jej aikuj pãd wõt im kõttar an Jeova kajim̦we wãween eo ejjab jim̦we ak apañ eo jej iioone. Ak jej aikuj jerbal ekkar ñan jar ko ad. (Rom 12:11) Kõm̦m̦an ko ad renaaj kaalikkar ñan Jeova bwe men eo jaar jar kake elukkuun aorõk ippãd im emaroñ kõjeraam̦m̦an kõj ilo ad kate im jerbali jar ko ad. Jen jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Jeova emaroñ jipañ kõj el̦apl̦o̦k jãn ad maroñ kajjitõk ippãn, im emaroñ kõm̦m̦ane men in ilo wãween eo jemaroñ kar jab kõtmãne kake. Jet iien, jemaroñ ilbõk kõn an em̦m̦akũt im jipañ ilo juon wãween ejjel̦o̦k ad kar kõtmãne kake. Innem, jen lale jet iaan bwebwenato ko ilo Baibõl̦ me renaaj kal̦apl̦o̦k ad lõke Jeova bwe ewõr an maroñ ñan jipañ kõj, im emaroñ kõm̦m̦ane men in ilo wãween eo jaar jab kõtmãne kake.

WAANJOÑAK KO KÕN AN JEOVA JIPAÑ KÕJ ILO AD JAB KÕTMÃNE KAKE

12. (1) Ta eo Hezekaia ear kõm̦m̦ane ke kiiñ eo an Assiria etan Senakerib ear kaamijake? (2) Ta eo jej katak jãn wãween an kar Jeova kõm̦adm̦õde apañ eo?

12 Elõñ waanjoñak ko ilo Baibõl̦ rej kwal̦o̦k kõn an Jeova jipañ armej ro an ilo juon wãween rar jab kõtmãne kake. Ñan waanjoñak, Kiiñ Hezekaia ear mour ilo iien eo ke Kiiñ Senakerib ear nitbwili Juda, im bõk armej ro ilo aolep jikin ko ie ijello̦kun wõt Jerusalem. (2 Kñ. 18:1-3, 13) Ãlikin, Senakerib ear itõn tarin̦aeik Jerusalem. Ta eo Hezekaia ear kõm̦m̦ane? M̦oktata, ear kepaake Jeova ilo jar im kajjitõk naanin kakapilõklõk ippãn rũkanaan eo an Jeova etan Aiseia. (2 Kñ. 19:5, 15-20, UBS) Bareinwõt, Hezekaia ear kajjioñ joñan wõt an maroñ kõn apañ eo ear wal̦o̦k ilo an kar kõl̦l̦ãik joñan jããn eo Senakerib ear kõn̦aan bwe en kõl̦l̦ãiki. (2 Kñ. 18:14, 15) Ãliktata, Hezekaia ear kõpooj jikin eo im armej ro bwe ren maroñ mour ium̦win juon iien aetok ñe renaaj tarin̦aeik er. (2 Kr. 32:2-4, UBS) Innem ta eo ear wal̦o̦k ilo jem̦l̦o̦kin? Jeova ear jilkinl̦o̦k juon enjel̦ ñan m̦an 185,000 rũttarin̦ae ro an Senakerib ilo juon wõt boñ. Em̦ool bwe ejjel̦o̦k juon ekoba Hezekaia ear kõtmãne bwe men in emaroñ naaj kar wal̦o̦k!​—2 Kñ. 19:35, UBS.

Ta eo jej katak jãn men eo ear wal̦o̦k ñan Josep?​—Jen. 41:42, UBS. (Lale pãrokõrããp 13)

13. (1) Ta eo jej katak jãn men eo ear wal̦o̦k ñan Josep? (2) Ta eo ear wal̦o̦k ñan Sera me ear jab kõtmãne kake?

13 L̦õmn̦ak kõn bar waanjoñak eo an likao eo nejin Jekob etan Josep. Ke ear pãd ilo jikin kalbuuj eo ilo Ijipt, emaroñ kar jab l̦õmn̦ak bwe juon iien enaaj kar e eo kein karuo jãn Pero, ak bwe Jeova enaaj kar kõjerbale bwe en lo̦mo̦o̦ren baam̦le eo an jãn ñũta eo. (Jen. 40:15, UBS; 41:39-43, UBS; 50:20, UBS) Ejjel̦o̦k pere bwe Josep ear jab kõtmãne ñan jidik bwe men ko Jeova ear kõm̦m̦ani remaroñ naaj kar wal̦o̦k. Bar l̦õmn̦ak kõn Sera me ej jinen lel̦l̦ap eo jibwin Josep. Kõnke Sera elukkuun rũtto kiiõ, ear ke kõtmãne bwe Jeova enaaj kar kõmaroñe bwe en keotak juon nejin make l̦addik, ijello̦kun an kar rũkõm̦akoko eo an lel̦o̦k nejin? Alikkar bwe an kar l̦otak Aisak ear juon men me Sera ear jab kõtmãne bwe emaroñ kar wal̦o̦k.​—Jen. 21:1-3, 6, 7.

14. Ta eo jemaroñ lõke bwe Jeova enaaj kõm̦m̦ane?

14 Jejjab kõtmãne bwe Jeova enaaj jol̦o̦k aolep apañ ko jej iiooni m̦okta jãn an naaj itok jukjukun pãd eo ekããl ilo juon wãween ekabwilõñlõñ. Im jejjab kajjitõk bwe Jeova en kõm̦m̦ani men ko rekabwilõñlõñ ilo mour ko ad. Bõtab, men eo jejel̦ã de in ej bwe Jeova ear jipañ rũkarejar ro an ilo kar iien ko etto ilo wãween ko rar jab kõtmãne kaki, im ejjañin oktak. (Riit Aiseia 43:10-13.) Ad jel̦ã im lõke men in enaaj jipañ kõj bwe en wõr ad tõmak ilo e. Jejel̦ã bwe emaroñ kõm̦m̦an jabdewõt men ko jej aikuji ñan kõkajoor kõj bwe jen kõm̦anm̦an ankilaan. (2 Ko. 4:7-9) Ta eo jej katak jãn bwebwenato eo an Hezekaia, Josep, im Sera? Jej katak bwe Jeova emaroñ jipañ kõj el̦aptata ilo iien ko reppen ñe jej dãpij wõt ad tiljek ñan e.

Jeova enaaj jipañ kõj ilo iien ko reppen el̦aññe jej dãpij wõt ad tiljek ñane

15. Ta eo enaaj jipañ im kõm̦m̦an bwe en wõr ippãd “aenõm̦m̦an eo an Anij” meñe ilo iien ko jej iioon apañ, im etke men in emaroñ wal̦o̦k?

15 Ewi wãween bwe en wõr ippãd “aenõm̦m̦an eo an Anij” meñe ilo iien ko jej iioon apañ? Eokwe, jej aikuj kõm̦m̦an bwe en kajoor wõt kõtaan eo ad ippãn Jeova. Kõn wõt katok in mour eo an Jijej Kũraij, eñin unin ewõr ad kõtaan rot in ippãn Jeova. Katok in mour eo an Jijej ej juon iaan jerbal ko rem̦m̦antata im rekabwilõñlõñ an Jeova. Im ikijjeen men in, Jeova emaroñ jol̦o̦k bõd ko ad, emaroñ wõr juon ad bõklõkõt erreo, im jemaroñ epaake e.​—Jon 14:6, UBS; Jem. 4:8; 1 Pi. 3:21, UBS.

ENAAJ KÕJPAROK BŨRUOMI IM L̦ÕMN̦AK KO AMI

16. Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe ewõr ippãd “aenõm̦m̦an eo an Anij”? Jouj im kwal̦o̦k juon waanjoñak.

16 Ta tokjãn ko renaaj wal̦o̦k ñe jej bõk “aenõm̦m̦an eo an Anij, eo el̦ap jãn joñan an armej maroñ mel̦el̦e kake”? Eoon in ej letok uwaak eo ilo an ba bwe ‘enaaj kõjparok bũruod im l̦õmn̦ak ko ad ilo ad juon wõt ippãn Kũraij Jijej.’ (Pil. 4:7, UBS) Naan in “kõjparok” ekar juon naan rekõn kõjerbal ilo tarin̦ae im ej jitõñl̦o̦k ñan juon kumi in rũttarin̦ae me kar jitõñ er bwe ren kõjparok juon jikin. Pilippai ear juon jikin me ekõn wõr rũttarin̦ae ro rej waje wõrwõr ko ie. Men in ear kõm̦m̦an bwe en jokwane an armej ro ilo jikin in kiki in boñ kõnke rejel̦ã bwe ewõr rũttarin̦ae rej waje wõrwõr ko ijin. Ilo ejja wãween in wõt, ñe ewõr ippãd “aenõm̦m̦an eo an Anij,” men in enaaj kaenõm̦m̦an bũruod im l̦õmn̦ak ko ad. Jejel̦ã bwe Jeova ej kea kake kõj im ekõn̦aan bwe jen m̦õn̦õn̦õ im lo tõprak ilo mour ko ad. (1 Pi. 5:10) Ad jel̦ã men in ej kõjparok kõj bwe en jab l̦ap ad inepata kõn apañ ko jej iiooni im bwe jen jab ebbeer.

17. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan lõke Jeova ilo iien eo enaaj wal̦o̦k eñtaan eo el̦ap?

17 M̦õttan jidik aolep armej renaaj iioon eñtaan eo el̦ap me enaaj wal̦o̦k ijin ioon lal̦. (Matu 24:21, 22) Jejjab lukkuun jel̦ã ta eo enaaj wal̦o̦k ñan kõj kajjojo. Ak en jab l̦ap ad aikuj l̦õmn̦ak im inepata kake men in. Meñe jejjab lukkuun jel̦ã kõn aolep men ko Jeova enaaj kõm̦m̦ani, ak jejel̦ã kõn Anij eo ad. Jejel̦ã kõn ta ko ear kõm̦m̦ani ñan rũkarejar ro an ilo iien ko etto. Im em̦õj ad lo bwe jekdo̦o̦n ta ko renaaj wal̦o̦k, aolep iien Jeova enaaj kajejjet karõk eo an, im emaroñ kõm̦m̦ane men in ilo juon wãween eo jaar jab kõtmãne kake. Kõn men in, jabdewõt men ko Jeova ej kõm̦m̦ani ñan kõj kiiõ rej kõm̦m̦an bwe jen lo ‘aenõm̦m̦an eo an Anij, eo el̦ap jãn joñan an armej maroñ mel̦el̦e kake’ ilo bar juon wãween ekããl.

^ Sailas emaroñ kar bar juon RiRom.​—Jrb. 16:37, UBS.