1, 2. (1) Ta men eo eaorõk jej aikuj kõm̦m̦ane bwe en jim̦we ad mel̦el̦e kõn juon men, im etke? (2) Ta ko jenaaj etali ilo katak in?

ÃINWÕT Kũrjin ro rem̦ool, jej aikuj katak kilen etale mel̦el̦e ko bwe jen maroñ bũki mel̦el̦e ko rejim̦we. (JK. 3:21-23; 8:4, 5, UBS) El̦aññe jejjab kõm̦m̦ane men in, enaaj pidodo an Setan im lal̦ in an kõm̦m̦an bwe en bõd ad l̦õmn̦ak. (Ep. 5:6, UBS; Kol. 2:8, UBS) Bõtab, bwe en jim̦we ad mel̦el̦e kõn juon men, jej aikuj bũki mel̦el̦e ko rem̦ool. Bokin Jabõn Kõnnaan 18:13 ej ba: “Eo ej uwaak m̦okta jãn an roñjake [mel̦el̦e ko rem̦ool, NW], eñin menin bwebwe im kajook ñan e.”

² Ilo katak in, jenaaj etale jet iaan men ko remaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad bũki mel̦el̦e ko rem̦ool im tõpar mel̦el̦e eo ejim̦we. Bareinwõt, jenaaj etale naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ im waanjoñak ko me renaaj jipañ kõj bwe en jim̦we ad etale mel̦el̦e ko jej roñ im loi.

3. Etke jej aikuj l̦oore naanin kakapilõklõk eo ilo Jabõn Kõnnaan 14:15? (Lale pija eo itulõñ.)

³ Ilo raan kein, elukkuun lõñ mel̦el̦e ko jej roñ im loi. Ejjab jem̦l̦o̦k an itok mel̦el̦e kein jãn weepjait ko, ilo channel ko ilo TV, im men ko ãierl̦o̦kwõt. Ebar lõñ mel̦el̦e ko jej loi im roñ jãn ro m̦õttad im ro jejel̦ã kajjier ikijjeen an rein jejetok ñan kõj ilo e-mail, ñan jeel̦boon ko  nejid, ak bwebwenato ippãd kaki. Kõnke el̦ap an armej ro kajeededi mel̦el̦e ko rebõd im ukoti mel̦el̦e ko rem̦ool, jej aikuj lukkuun kõjparok im etali mel̦el̦e ko jej roñ jãn ro jet. Ta naanin kakapilõklõk eo ilo Baibõl̦ me emaroñ jipañ kõj? Jabõn Kõnnaan 14:15 ej ba: “Rũbwebwe eo, ej tõmak naan otemjej; a armej rũjel̦ãl̦o̦kjen̦, ej kanooj lale an etetal.”

4. Ewi wãween an Pilippai 4:8, 9 jipañ kõj ñe jej kããlõt mel̦el̦e ko jej riiti, im etke elukkuun aorõk bwe en jim̦we mel̦el̦e ko jej bũki? (Bar lale bo̦o̦k eo etan, “ Kein Jipañ ko me Rej Jipañ Kõj ñan Bõk Mel̦el̦e ko Rem̦ool.”)

⁴ Bwe jen maroñ kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we kõn juon men, eaorõk bwe jen bũki mel̦el̦e ko rem̦ool im ewõr pedpedier. Kõn men in, jej aikuj lukkuun kõjparok ilo ad kããlõt men ko jenaaj riiti. (Riit Pilippai 4:8, 9, UBS.) Jejjab aikuj in jol̦o̦k iien im riiti nuuj ko ilo weepjait ko jejjab jel̦ã kaki ak riiti mel̦el̦e ko rejjab m̦ool me ro jet rej kajeededi ilo e-mail. El̦aptata an aorõk bwe jen kõjparok kõj jãn weepjait ko an rijum̦ae ro me rar ilo̦k jãn m̦ool eo. Kõttõpar eo an rein ej ñan ko̦kkure tõmak eo an armej ro an Jeova im kariab katak ko rem̦ool. El̦aññe ebõd mel̦el̦e ko jej bũki im ejjel̦o̦k pedpedier, enaaj bõd pepe ko jej kõm̦m̦ani. Jab l̦õmn̦ak bwe mel̦el̦e ko rejjab jim̦we reban jelõt bũruom̦ im l̦õmn̦ak ko am̦.​—1 Ti. 6:20, 21.

5. Ta bwebwenato eo ejjab m̦ool RiIsrael ro rar roñ, im ewi wãween an kar men in jelõt er?

⁵ Ekauwõtata ñe jej tõmak bwebwenato ko rejjab m̦ool. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn tõre eo an Moses ke ear jilkinl̦o̦k riaroñroñ ro 12 bwe ren waate Ãneen Kallim̦ur eo im 10 iaaer rar ro̦o̦ltok kõn juon ripoot ejjab em̦m̦an. (Bõn. 13:25-33, UBS) Wãween aer kar kõl̦l̦apl̦ap im kwal̦o̦k bwebwenato eo aer ear kailbõk armej ro an Jeova im kõm̦m̦an bwe ren kor im ebbeer. (Bõn. 14:1-4, UBS) Etke armej ro rar kor im ebbeer? Eokwe, bõlen rar l̦õmn̦ak bwe elukkuun m̦ool bwebwenato eo kõnke enañin aolep riaroñroñ ro rar ba men kein. Kõn men in, rar m̦akoko in roñjake ripoot eo em̦m̦an jãn em̦m̦aan ro retiljek etaer Joshua im Keleb. (Bõn. 14:6-10, UBS) Ijello̦kun aer kar etale im pukot mel̦el̦e ko rem̦ool im kwal̦o̦k aer lõke Jeova, rar kããlõt ñan tõmak mel̦el̦e ko rejjab m̦ool. Ekabũrom̦õjm̦õj wõt men in!

6. Etke jejjab aikuj ilbõk ñe jej roñ bwebwenato ko rejjab m̦ool me ro jet rej ba kõn armej ro an Jeova?

⁶ Etke el̦apl̦o̦k an aorõk ñan ad kõjparok ñe jej roñ bwebwenato ko me ro jet rej ba kõn armej ro an Jeova? Eokwe, jab mel̦o̦kl̦o̦k bwe Setan ej kinaake rũkarejar ro retiljek an Anij. (Rev. 12:10) Eñin unin Jesus ear kakkõl kõj im ba bwe rijum̦ae ro renaaj “ba jabdewõt naanin riab n̦ae” kõj. (Matu 5:11, UBS) El̦aññe jenaaj keememej naanin kakkõl in, jeban ilbõk ñe jej roñ bwebwenato ko rejjab m̦ool kõn armej ro an Jeova.

7. M̦okta jãn ad jilkinl̦o̦k juon e-mail ak text, etke jej aikuj etale m̦okta mel̦el̦e ko jaar roñ?

⁷ Kwõj ke juon eo me em̦m̦an ippãn jilkinl̦o̦k e-mail ko ak text e l̦o̦k ro m̦õttan im ro jet ejel̦ã kajjier? El̦aññe aet, ñe kwõj loe juon bwebwenato ekããl ilo nuuj ko ak roñ kõn juon men ear wal̦o̦k ñan ro jeid im jatid, bõlen kwõmaroñ kõn̦aan bwe en kwe eo m̦oktata kwõj kwal̦o̦ke. Bõtab, m̦okta jãn am̦ jilkinl̦o̦k mel̦el̦e ko kwõj itõn ba ilo text ak e-mail, em̦m̦an kwõn kajjitõk ippam̦ make: ‘Elukkuun ke m̦ool mel̦el̦e ko ij itõn kajeededi ñan ro jet? Iar ke etale m̦okta aolep mel̦el̦e ko im lale ñe relukkuun jim̦we?’ El̦aññe kwõjjab jel̦ã ñe em̦ool mel̦el̦e kein, kwõmaroñ jujen wõt kajeededi mel̦el̦e ko rejjab m̦ool ñan ro jeid im jatid. Kõn men in, ñe kwõjjab lukkuun jel̦ã, em̦m̦an kwõn jipede ijo ej ba delete im jab ijo ej ba send.

8. (1) Ta eo ro rej jum̦ae kõj ilo jet aelõñ rej kõm̦m̦ane? (2) Im el̦aññe jejjab kõjparok, ewi wãween ad naaj jipañ er?

⁸ Ebar wõr juon men ekauwõtata emaroñ wal̦o̦k ñe jej m̦õkaj im jilkinl̦o̦k e-mail ko im text e l̦o̦k ro jet. Ilo jet aelõñ, em̦õj kamo jerbal eo ad ak kabõjrak aolep m̦akũtkũt ko an doulul in. Ro rej jum̦ae kõj ilo aelõñ kein remaroñ kajeeded mel̦el̦e ko rejjab m̦ool ñan kaamijak kõj ak kõm̦m̦an bwe jen jab lõke doon. L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan jikin ko rar pãd ium̦win kar aelõñin Soviet Union ãinwõt Russia im aelõñ ko jet. Bwilijmããn̦ ro etaer KGB me rekõn  ukot wãweer bwe armej ro ren jab jel̦ã ke rej jerbal ñan kien eo, rar kajeeded mel̦el̦e ko reriab im ba bwe jet iaan em̦m̦aan ro rej tõl ilo doulul eo an Jeova rar jab tiljek ñan ro jeid im jatid. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Elõñ rar tõmak mel̦el̦e kein rejjab m̦ool, im tokjãn men in, rar kõjenolo̦k er make jãn doulul eo an Jeova. Jebũrom̦õj bwe men in ear wal̦o̦k! Meñe ãindein, ak el̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe elõñ rar bar jepl̦aak tokãlik. Bõtab ewõr jet, tõmak eo aer ear ãinwõt juon waan lo̦jet eo erup im eo̦tõk im rar jab bar jepl̦aaktok. (1 Ti. 1:19) Ewi wãween ad maroñ kõjparok bwe men in ekauwõtata en jab bar wal̦o̦k ñan kõj? Ej ilo ad jab kajeeded mel̦el̦e ko reriab im rejjab em̦m̦an. Kõn men in, jen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ m̦okta jãn ad kõm̦m̦ane juon men, im jab tõmak tak wõt jabdewõt mel̦el̦e ko jej roñ im loi. Ak jen lukkuun etale mel̦el̦e kein m̦okta im lale ñe rem̦ool.

9. Ta wãween eo juon emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad bũki mel̦el̦e ko rejim̦we?

⁹ Jet iien jej roñ bwebwenato ko me rem̦ool jidikier. Bareinwõt jej roñ an ro jet bwebwenato ak rejjab kwal̦o̦k aolep men ko rar wal̦o̦k. Men in emaroñ bar kõm̦m̦an bwe en pen ad bũki mel̦el̦e ko rejim̦we. Jejjab maroñ tõmak juon bwebwenato me jidik wõt an m̦ool im emaroñ kõm̦m̦an bwe jen bõk juon mel̦el̦e ebõd. Innem ewi wãween ad maroñ kõjparok bwe jen jab tõmaki bwebwenato ko meñe remaroñ m̦ool jidik?​—Ep. 4:14, UBS.

10. Etke RiIsrael ro rar itõn tarin̦aeik ro jeier im jatier, im ta eo ear kabõjrak er jãn aer kõm̦m̦ane men in?

¹⁰ L̦õmn̦ak kõn ta eo ear wal̦o̦k ñan RiIsrael ro rar jokwe iturilikin Reba Jordan ilo raan ko an Joshua. (Jos. 22:9-34, UBS) Rar roñ juon ennaan bwe RiIsrael ro me rar jokwe irearin Reba Jordan (bwij ko bwijjin Ruben im Gad im jimattanin bwij eo an Menassa) rar kalõk juon lokatok el̦ap im aiboojoj iturin reba in. Im em̦ool bwe rar kalõke lokatok eo. Bõtab eñin men eo wõt rar roñ. Rar jab lukkuun bõk aolep mel̦el̦e ko kõn men ko rar wal̦o̦k. Kõn men in, ro rar jokwe irilikin reba eo rar l̦õmn̦ak bwe rein jeier im jatier rar jum̦ae Jeova. Innem, rar koba ippãn doon im pepe in tarin̦aeik RiIsrael ro jet me rar jokwe irearin Jordan. (Riit Joshua 22:9-12, UBS.) Ak elukkuun em̦m̦an bwe m̦okta jãn aer kar etal im tarin̦aeik RiIsrael ro jet, rar jilkinl̦o̦k jet em̦m̦aan ro retiljek ñan  bõk aolep mel̦el̦e ko rem̦ool. Ta eo em̦m̦aan rein rar roñ jãn ro ilo bwijjin Ruben im Gad im jimattanin bwij eo an Menassa? RiIsrael ro jãn bwijjin Ruben im Gad im jimattanin bwij eo an Menassa rar kaalikkar bwe lokatok eo rar kalõke ej juon kein kakeememej im jab ñan katok. Rar kalõke kõnke tokãlik, aolep ren jel̦ã bwe er bareinwõt rar tiljek im karejar ñan Jeova. Ejjel̦o̦k pere bwe RiIsrael rein rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn aer kar jab m̦õkaj im tarin̦aeik ro jeier im jatier ak rar bõk iien im etale mel̦el̦e kein m̦okta.

11. Ta eo ear tõll̦o̦k Devid ñan an kõm̦m̦ane juon men ejjab jim̦we ñan Mipiboshet, im ta eo en kar bõbraiki jãn an kõm̦m̦ane men in ebõd?

¹¹ Bõlen kõj kajjojo, jaar bũrom̦õj im metak kõn an kar juon kajeeded jet naan ko kõn kõj me rem̦ool jidik ak rar jab kwal̦o̦k aolepen men ko rar wal̦o̦k. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Kiiñ Devid im Mipiboshet. Devid ear kwal̦o̦k jouj ñan Mipiboshet ilo an kar karo̦o̦ll̦o̦k ñane aolepen wãto ko an l̦al̦l̦ap eo jim̦m̦aan etan Saul. (2 Sa. 9:6, 7) Bõtab, tokãlik Devid ear roñ jet men ko rejjab em̦m̦an kõn Mipiboshet. Ijello̦kun an kar Devid etale im lale ñe em̦ool mel̦el̦e ko ear roñ, ear bar bõk aolepen wãto ko im men ko m̦weien Mipiboshet jãne. (2 Sa. 16:1-4, UBS) Ak ãlikin an kar Devid kõnnaan ippãn Mipiboshet, ear kile bwe ebõd im ear kõjepl̦aakl̦o̦k jet iaan men ko m̦weien im wãto ko an. (2 Sa. 19:24-29, UBS) Wãween in eban kar wal̦o̦k el̦aññe Devid ear bõk iien ñan etale aolepen mel̦el̦e ko m̦okta im jab m̦õkaj in kõm̦m̦ane juon pepe.

12, 13. (1) Ta eo Jesus ear kõm̦m̦ane ke armej ro rar ba naan ko reriab im kõnanaiki? (2) Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñe juon ej kajeeded naan ko reriab kõn kõj?

¹² Ak ta el̦aññe ro jet rej riab im kõnanaiki eok ñan armej ro jet? Eokwe, Jesus im Jon Ripeptaij rar bar iioon wãween in. (Riit Matu 11:18, 19.) Ak ta eo Jesus ear kõm̦m̦ane? Ear jab kõmaat joñan an maroñ ñan jojomare e make im kwal̦o̦k bwe ebõd mel̦el̦e ko armej ro rar kõnanaiki kake. Ak ear rõjañ armej ro ñan etale mel̦el̦e ko rem̦ool ikijjeen aer lale kõm̦m̦an ko an im men ko ear katakin er kaki. Jesus ear ba, “kõm̦m̦an ko an juon armej rej kaalikkar bwe ej juon eo emãlõtlõt.”​—Matu 11:19, NW.

¹³ Ewõr juon men ekanooj aorõk jemaroñ katak jãn men in. Ewõr jet iien armej ro renaaj ba men ko rejjab jim̦we kõn kõj ak kõnanaiki kõj. Innem ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane? Eokwe, el̦aññe juon ej kajeeded naan ko reriab kõn kõj, jemaroñ mour ilo juon wãween me enaaj kam̦ool ñan ro jet bwe ejjab m̦ool naan ko an armej eo. Ãinwõt kar Jesus, m̦wil ko m̦wilid im kõm̦m̦an ko ad ãinwõt juon Kũrjin renaaj kam̦ool bwe naan ko rej ba n̦ae kõj rejjab m̦ool.

14, 15. Etke ad atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad make emaroñ oktak im juon aujiid ñan kõj?

¹⁴ Jaar katak bwe jej aikuj etale mel̦el̦e ko m̦okta bwe jen maroñ bũki mel̦el̦e ko rem̦ool kõn men eo ej wal̦o̦k. Bõtab, ebar wõr juon men ej kõm̦m̦an bwe en pen ad lukkuun tõpar mel̦el̦e ko rejim̦we. Ta in? Ej kõn ad jab weeppãn. Ñan waanjoñak, ta el̦aññe jej juon eo me eto an karejar ñan Jeova? Eokwe, bõlen kõnke elõñ iiõ in ad karejar ñan Jeova, emaroñ pidodo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ im kile an wal̦o̦k juon apañ. Im kõn men in, ro jet remaroñ kile im kautiej kõj kõn ad lol̦o̦kjen̦. Bõtab, men in emaroñ ke oktak im juon aujiid ñan kõj?

¹⁵ Aet, emaroñ juon aujiid el̦aññe jej jino atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad make. Eñjake ko ad im l̦õmn̦ak ko ad make remaroñ jino tõl wãween ad l̦õmn̦ak. Jemaroñ jino ad l̦õmn̦ak bwe jemaroñ kalimjek wõt men eo ej wal̦o̦k im jel̦ã kake, meñe jejjab jel̦ã kõn aolep men ko rar wal̦o̦k. El̦ap wõt an kauwõtata men in! Elukkuun alikkar an Baibõl̦ kakkõl kõj bwe jen jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad im lõke kõj make.​—JK. 3:5, 6; 28:26, UBS.

16. Ilo waanjoñak eo, ta eo ear wal̦o̦k ilo restaurant eo, im ta l̦õmn̦ak eo em̦õkaj an kar Tom bõke?

¹⁶ L̦õmn̦ak m̦õk kõn waanjoñak in. Juon jota, juon em̦m̦aan me eto an bõk jerbalin lale eklejia etan Tom, ear etal im m̦õñã ilo juon restaurant.  Ke ej reilo̦k ñan juon iaan tebõl̦ ko, ej loe an bar juon em̦m̦aan ej lale eklejia etan Jon, jijet ippãn juon kõrã ak ejjab pãleen. Ear kalimjek an Jon im kõrã in ettõñ ippãn doon, atbo̦kwõj doon, im bõk an doon iien im bwebwenato. El̦ak to l̦o̦k an lale erro, ejino inepata im nana an mour. Kiiõ ej jino l̦õmn̦ak im ba, ‘Men in enaaj ke kõm̦m̦an an Jon im kõrã eo ippãn jepel? Ak ta kõn ajri ro nejierro?’ Unin an Tom l̦õmn̦ak rot in ej kõnke em̦õj an kar loe an men in wal̦o̦k ñan ro jet m̦okta. El̦aññe en kar kwe eo kwõj loe men in, en kar ta eñjake eo am̦?

17. Ilo ejja waanjoñak eo wõt, ta eo Tom ear jel̦ã tokãlik, im ta eo men in ej katakin kõj?

¹⁷ Ak kõttar m̦okta. Meñe Tom ear m̦õkaj im l̦õmn̦ak bwe Jon ear ellolo jãn kõrã eo pãleen, ak ear ke lukkuun bõk aolep mel̦el̦e ko ñan lale ñe em̦ool men in? Eokwe ilo jo̦teenin l̦o̦k raan eo, Tom ear call e Jon. L̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an em̦m̦an an Tom mour ke ear roñ bwe kõrã eo Jon ear bwebwenato ippãn ej juon jatin me ear jam̦botok ñan bukwõn eo! Ium̦win elõñ iiõ in aerro kar jab bar loe mejãn doon. Im kõnke lio jatin ear itok im jol̦o̦k wõt jejjo awa, Jon ear maroñ iioone wõt ilo restaurant eo im m̦õñã ippãn. Ak kõrã eo ippãn Jon ear jab maroñ kobal̦o̦k ippãerro. El̦ap an em̦m̦an bwe Tom ear jab kajeedede l̦õmn̦ak eo an ebõd ñan ro jet. Ta eo jej katak jãn men in? Jej katak bwe jekdo̦o̦n ewi toon ad pãd ilo m̦ool eo im el̦ap ad jel̦ã im imminene kõn juon men, jej aikuj in etale wõt aolep mel̦el̦e ko m̦okta.

18. Ta eo emaroñ kõm̦m̦an bwe jen tõmak juon men enana kõn ro jeid im jatid?

¹⁸ Bar juon men ej kõm̦m̦an bwe en pen ad etale mel̦el̦e ko im lale el̦aññe rejim̦we, ej ñe jej inepata ippãn juon ilo eklejia eo. El̦aññe aolep iien jej l̦õmn̦ak wõt kõn likjab ko an doon, emaroñ m̦õkaj ad bõk juon l̦õmn̦ak ebõd kõn men ko juon jeid im jatid ej kõm̦m̦ani. Kõn men in, el̦aññe jej roñ juon men ejjab em̦m̦an kõn in jeid im jatid, emaroñ m̦õkaj ad tõmake. Ta eo jej katak jãn men in? El̦aññe jej dãpij ad inepata ippãn ro jeid im jatid, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe jen tõmak mel̦el̦e ko rejjab jim̦we kõn er me ejjel̦o̦k pedpedier. (1 Ti. 6:4, 5) Jemaroñ bõbraik an men in wal̦o̦k ilo ad jab kõtl̦o̦k bwe ebbanban im pal̦e ro jet ren eddek ilo bũruod. Ijello̦kun ad kõtl̦o̦k bwe eñjake kein renana ren wal̦o̦k ippãd, jen keememej bwe Jeova ej kõtmãne bwe jen yokwe ro jeid im jatid im m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k aer bõd jãn aolepen bũruod.​—Riit Epesõs 4:2, 32.

19, 20. (1) Ta naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦ renaaj jipañ kõj ñan etale im lale ñe ejim̦we mel̦el̦e ko jej bũki? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

¹⁹ Ilo raan kein, elukkuun pen ñan ad bũki mel̦el̦e ko rem̦ool im etale ñe ejim̦we ad mel̦el̦e kaki. Etke? Kõnke enañin aolep mel̦el̦e ko ilo lal̦ in me jej roñ im loi rejjab jim̦we im m̦ool, im bwebwenato ko rej kwal̦o̦ki em̦ool jidikier ak rejjab kwal̦o̦k aolep men ko rar wal̦o̦k, im bareinwõt kõnke jejjab weeppãn. Ak ta eo emaroñ jipañ kõj? Jej aikuj jel̦ã im l̦oore naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦. Ñan waanjoñak, juon iaan naanin kakapilõklõk kein ej ba bwe eo ej uwaak m̦okta jãn an roñjake mel̦el̦e ko rem̦ool, men in ej juon menin bwebwe im kajook ñan e. (JK. 18:13) Bar juon naanin kakapilõklõk ilo Baibõl̦ ej kakeememej kõj bwe jen jab m̦õkaj im tõmak aolep naan ak jejjañin lale ñe em̦ool. (JK. 14:15) Im ãliktata, jekdo̦o̦n ewi joñan an to ad pãd ilo m̦ool eo im el̦ap ad jel̦ã im imminene kõn juon men, ak jej aikuj kõjparok bwe jen jab atartar ioon jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ad make. (JK. 3:5, 6) El̦aññe jej lukkuun etale im lale ñe ejim̦we mel̦el̦e ko jej bũki im jej l̦oori naanin kakapilõklõk ko ilo Baibõl̦, men in enaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we.

²⁰ Bõtab ebar wõr juon men emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad bũki mel̦el̦e ko rem̦ool im etali ñe rejim̦we. Ta in? Ej ñe jej m̦õkaj im ekajete juon armej kõn paotokin. Ilo katak eo tok juon, jenaaj etale jet iaan men ko remaroñ aujiidi kõj ñan kõm̦m̦ane men in im lale ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kõjparok kõj jãni.