Ilo 1913, l̦al̦l̦ap eo jema etan John Mills, ear peptaij ilo New York City ke ear 25 an iiõ. Ilo iien in, Jeid im Jatid Charles Russell ear kõm̦m̦ane katak in peptaij eo. Ejjabto tokãlik, jema ear etal ñan Trinidad. Eñin ej ijo ear m̦areik jinõ, Constance Farmer, eo im ear juon iaan Rũkkatak Baibõl̦ ro rekijejeto. Jema ear jipañ l̦eo m̦õttan etan William R. Brown ke ear kaalwõje armej ro kõn pija eo “Photo-Drama of Creation.” Rar kõm̦m̦ane men in m̦ae tõre eo rar jilkinl̦o̦k William Brown im kõrã eo ippãn ñan West Africa ilo 1923. Ak jema im jinõ, ro im rar jim̦or rũkkapit im bõk kõjatdikdik eo ñan mour ilañ, rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aerro karejar ñan Jeova ilo Trinidad.

Ewõr 9 nejin jinõ im jema. Ke ear l̦otak rũttotata eo jeiũ, rar likũt etan Rutherford. Ej etn̦ake etan bũrejtõn eo an doulul in ad ilo kar tõre eo. Im ke iar l̦otak ilo Tijem̦ba 30, 1922, rar bõk eta jãn Jeid im Jatid Woodworth, eo me kar jerbal eo an ej kõpooji katak ko ilo bok eo The Golden Age (ilo raan kein jej ba Awake!). Meñe jemem im jinem rar rõjañ kõm aolep bwe en m̦õj ammim jikuul̦, bõtab el̦apl̦o̦k aer kar rõjañ kõm ñan jibadek mejãnkajjik ko ilo doulul in. Jinem ear lukkuun jel̦ã kilen kõmel̦el̦eik eoon ko jãn Baibõl̦ bwe ren tõpar bũruem. Ak jemem, ear em̦m̦an ippãn kwal̦o̦k kõn bwebwenato ko jãn Baibõl̦, im ekõn arin ro ilo Baibõl̦. Men in ear jipañ kõm ñan pijaikl̦o̦k am pãd ilo bwebwenato eo ej kwal̦o̦k kake.

Ear lukkuun wõr tokjãn aerro kar kate erro. Iaan l̦addik ro 5 nejierro, jilu iaameañ ar etal ñan jikuul̦in Giliad. Im ledik ro jilu jatũ rar bainier ium̦win elõñ iiõ ilo Trinidad im Tobago. Ej ãinwõt ñe jinem im jemem rar ‘kalibwin’ kõm ro nejier “ilo m̦õn Jeova” ikijjeen katak ko im waanjoñak ko aerro rem̦m̦an. Naanin rõjañ ko aerro rar jipañ kõm ñan pãdwõt ie im eddekl̦o̦k “ilo wõrwõr ko an Anij.”​—Sam 92:13.

Ekkã wõt ammim kar kõm̦m̦ane kweilo̦k in kwal̦o̦k naan ilo m̦weo im̦õmim. Bainier ro rekõn kobatok ippãn doon ilo m̦weo im kõnnaan kõn Jeid im Jatid George Young, juon mijinede jãn Canada me ear itok ñan Trinidad. Jema im jinõ rar lukkuun m̦õn̦õn̦õ  ke rar bwebwenato kõn William Brown im kõrã eo ippãn, ro m̦õttaerro me kar jilkinl̦o̦k er ñan West Africa. Aolep men kein rar kõm̦akũt eõ bwe in erom juon ri-kwal̦o̦k naan ke ear 10 aõ iiõ.

Ilo kar tõre ko, bok ko ad rar lukkuun kajju. Rar jab n̦ooje katak ko reriab an kabuñ ko, jerbal ko rekũbbon̦ an peejnej ko, im jerbal nana ko an ri-kien ro. Joñan an kar ri-tõlin kabuñ ko illu rar kareel bũruon kabna eo an Trinidad bwe en kabõjrak ad leto letak bok ko an doulul in, ilo kar 1936. Kõmar n̦ooje bok ko ad, ak kõmar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan kaki m̦ae iien rar maat. Kõmar kwal̦o̦k naan kõn peba jiddik ko im peba ko rekkillep me kõmar je naan ko ie ilo am kar baajkõl̦ im m̦aaj kaki ilo ial̦ ko. Bareinwõt kõmar kobal̦o̦k ippãn ri-kwal̦o̦k naan ro jãn Tunapuna me rar kwal̦o̦k naan kõn juon wa me rej kõjañe ainikien katak ko ie. Im kõmar maroñ kwal̦o̦k naan ilo bukwõn ko rettol̦o̦ktata ilo Trinidad. Ekar juon iien elukkuun kam̦õn̦õn̦õ! Wãween kein rekam̦õn̦õn̦õ rar lujur eõ ñan peptaij ilo iien eo ear 16 aõ iiõ.

An kar baam̦le eo aõ pãd ilo m̦ool eo im an kar men kein rekam̦õn̦õn̦õ wal̦o̦k, rar lujur eõ bwe in kõn̦aan erom juon mijinede. Ear jab jako kõn̦aan in aõ meñe iar em̦m̦akũt ñan Aruba ilo 1944 im jipañ jeid im jatid Edmund W. Cummings. Kom̦ro ar lukkuun lañlõñ ke 10 armej rar itok ñan Kwõjkwõj eo ilo 1945. Im ilo iiõ eo tok juon, ear jutak eklejia eo jinointata ilo ãnin.

Jejjo iien tokãlik, iar kwal̦o̦k naan ippãn juon jiroñ ilo jikin jerbal etan, Oris Williams. Oris ear l̦ap an kõbauwe ippa im kajjioñ jojomare katak ko ear dik im rũttol̦o̦k kaki. Bõtab, ãlikin an kar jijet im katak Baibõl̦ im jel̦ã ta eo Naanin Anij ej lukkuun ba, ear peptaij ilo Jãnwõde 5, 1947. Ejjabto, kõm̦ro ar yokwe doon im tokãlik kõm̦ro ar m̦are. Oris ear jino bainier ilo Nobõm̦ba 1950. Kõn kõrã in ippa, ear l̦apl̦o̦k wõt aõ m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo aõ.

Ilo 1955, kar kũr kõm̦ro ñan Jikuul̦ in Giliad. Kom̦ro ar Oris kõppojak ñan jikuul̦ in ilo am̦ro kar kam̦õj kõm̦ro jãn jerbal ko am̦ro, wiakake m̦weo im̦õm̦ro, im m̦weiuk ko jet. Im bareinwõt, kõm̦ro ar kõjjem̦l̦o̦k ippãn ro ilo Aruba. Ilo kar Jul̦ae 29, 1956, kõm̦ro ar kadiwõjl̦o̦k jãn kilaaj eo kein ka 27 ilo Jikuul̦ in Giliad im rar jilkinl̦o̦k kom̦ro bwe kõm̦ro en mijinede ilo Nigeria.

Ke Oris ear reilikl̦o̦k ñan iien ko, ear ba: “Jetõb eo an Jeova emaroñ jipañ juon armej ñan kõm̦m̦an oktak ñe ej wal̦o̦k apañ ko ilo mourin mijinede. Iar oktak jãn l̦eo ippa kõnke ikar jab kõn̦aan mijinede. Enaaj kar em̦m̦anl̦o̦k ippa ñe ear wõr juon im̦õm̦ro make im wõr nejũm̦ro ajri. Ak iar kajim̦we l̦õmn̦ak eo aõ ke iar loe an aorõk im menin ekkaiuriur ñan kwal̦o̦k kõn nuuj eo em̦m̦an. Im ilo iien eo kõm̦ro ar kadiwõjl̦o̦k jãn Jikuul̦ in Giliad, iar lukkuun pojakin kwal̦o̦k naan ãinwõt juon mijinede. Ak ke kõm̦ro ar uwe ilo tim̦a eo etan, Queen Mary, juon em̦m̦aan jãn opij eo an Jeid im Jatid Nathan Knorr ear itok im kõjerak kõm̦ro. Etan em̦m̦aan in ej Worth Thornton, im ear jiroñ kõm̦ro bwe kõm̦ro naaj jerbal ilo Betel̦. Ke iar roñ men in, iar jol̦o̦k kũtuõ im ba, ‘Enana wõt!’ Ak ear m̦õkaj aõ jel̦ã ukoktak im kõm̦m̦an jabdewõt jerbal rar letok bwe in kõm̦m̦ane im iar jino yokwe Betel̦. Jerbal eo ear em̦m̦antata ippa ej uwaak talboon ilo ijo im̦aan. Ij juon eo me el̦ap an yokwe armej, im jerbal in ear kõm̦m̦an bwe in maroñ iioon im jel̦ã kajjien ro jeid im jatid ilo Nigeria. Elõñ rekõn l̦ak tõpartok Betel̦ rebũñalñal, rem̦õk, remaro, im rekwõle. Iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe iar maroñ jipañ er im lel̦o̦k limeer im kijeer, im bareinwõt kaenõm̦m̦an er. Aolep men kein rar jerbal ko rekkwõjarjar ñan Jeova, im eñin men eo ear kõm̦m̦an bwe in m̦õn̦õn̦õ im jubũruõ.” Em̦ool bwe jabdewõt jerbal Jeova ear letok ñan kõm̦ro rar kõm̦m̦an bwe kõm̦ro en eddekl̦o̦k im lo jeraam̦m̦an.

Ilo juon kõjota an baam̦le eo ammim ilo Trinidad ilo 1961 eo, Jeid im Jatid William Brown ear kwal̦o̦k kõn jet bwebwenato ko rekãitoktoklimo jãn Africa. Ãlikin, iar kwal̦o̦k kõn wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo Nigeria. William ear likũt pein ioon aera im ear ba ñan jema: “Johnny e, meñe kwaar jab maroñ etal ñan Africa, ak Woodworth ear etal!” Innem jema ear ba ñan ña: “Wõnm̦aanl̦o̦k wõt ie Worth! Wõnm̦aanl̦o̦k wõt!” Naanin rõjañ kein an rein eto aer tiljek im karejar ñan Jeova rar kõkajoorl̦o̦k kõn̦aan eo aõ ñan kajejjet jerbal eo aõ.

Ilo 1962, iar bar maroñ bõk jeraam̦m̦an eo ñan pãd ilo kilaaj eo kein ka 37 ilo Jikuul̦ in Giliad, eo im kar 10 allõñ aetokan. Jeid im jatid Wilfred Gooch, eo me ear loloorjake ra eo ilo Nigeria, ear pãd ilo kilaaj  eo kein ka 38. Im tokãlik rar jilkinl̦o̦k bwe en jerbal ilo Iñlen. Kõn men in, kar letok eddo eo bwe in lale ra eo ilo Nigeria. Iar l̦oore joñak eo an William Brown ilo aõ kar itoitak ñan elõñ jikin ko im ear jino l̦apl̦o̦k aõ jel̦ã kajjien im yokwe ro jeid im jatid ilo Nigeria. Meñe rejerata im ejjab lukkuun lõñ m̦weieer, ak rar lañlõñ wõt im jokwane kõn men ko ewõr ippãer. Men in ear kaalikkar bwe mour eo em̦ool ejjab wawa ioon an lõñ ad jããn ak lõñ m̦weied. Im meñe ejerata mour ilo aelõñ eo aer, ak jel̦ak lale er relukkuun erreo, karbõb, im jejjet ñan kweilo̦k ko. Ñe erwõj rej itok ñan iien kweilo̦k ko rel̦l̦ap, elõñ rej uwetok ioon truck ko im bareinwõt ilo bus ko epel̦l̦o̦k tõrereier me ri-aelõñ eo rar kõm̦m̦ani. Ekkã an wõr naan ko ewõr mel̦el̦eir me rar jei itõrerein bus kein. Juon iaaer ej: “An piliñliñ koba lo̦meto.”

El̦ap wõt an kar m̦ool naan kein! Jerbal ko im kate ko an kajjojo, ekanooj wõr tokjãer, ekoba bar kate ko am̦ro Oris. Ilo kar 1974, Nigeria ear aelõñ eo kein kajuon ilikin Amedka me joñan an kar lõñ oran ri-kwal̦o̦k naan ro ie ear tõpar 100,000. Jerbal eo ijin ear eddekl̦o̦k wõt!

Ak ilo iien in, ear wal̦o̦k juon tarin̦ae ilo Nigeria im ear l̦ap poktak ie jãn 1967 ñan 1970. Ium̦win elõñ allõñ, Ra eo ear jab maroñ tõpar ro jeid im jatid ilo Biafra me ej pãd turãjetin Reba Niger. Kõn men in, kõmar aikuj bõkl̦o̦k bok ko im naanin tõl ko ñan kõkajoor er. Im ãinwõt kar kwal̦o̦k ilo jinoin bwebwenato in, ikijjeen jar im am kar lõke Jeova, kõmar maroñ kijoone reba eo. Im ejjab juon wõt alen ak elõñ alen ammim kar kõm̦m̦ane men in.

Ij keememej wõt an kar lukkuun kauwõtata iien ko kõmar tuwaak im kijoone reba eo, kõnke ear wõr ri-tarin̦ae ro rej bu tak wõt ñe rekor im ear bar wõr nañinmej im men ko jet rekauwõtata. Em̦õj an pen kadede kõnke ri-tarin̦ae ro an kien eo an Nigeria rej waje kõm, ak ej kab kakkũm̦kũm̦ l̦o̦k wõt ñan pãd ilo ijo jikin ri-jum̦ae ro me ej pãd ilo jait eo juon ilo reba eo. Juon boñ iar kijoone Reba Niger im uwe ilo juon kõrkõr jãn Asaba ñan Onitsha bwe in ilo̦k im kõkajoor em̦m̦aan ro rej lale eklejia ko ilo Enugu. Bar juon iien, iar etal im kõkajoor em̦m̦aan ro rej lale eklejia ilowaan juon em̦ emarok ilo Aba. Ilo Port Harcourt, kõmar aikuj m̦õkaj im kõjem̦l̦o̦k kweilo̦k eo kõn jar ke jarin tarin̦ae eo an Nigeria rar del̦o̦ñtok im ko̦kkure wõrwõr eo an ri-Biafra.

Ear lukkuun aorõk kweilo̦k kein ñan kõkajoor ro jeid im jatid bwe Jeova ej yokwe im lale er, im bareinwõt ñan lel̦o̦k naanin kakapilõklõk ko rar lukkuun aikuji bwe ren jab bõk kun̦aaer ilo tarin̦ae im bwe ren bõrokuk wõt ippãn doon. Ro jeid im jatid ilo Nigeria rar lo tõprak ilo aer kar tiljek wõt meñe ear wõr tarin̦ae im poktak. Yokwe eo aer ñan doon el̦apl̦o̦k an kar kajoor jãn an bwij ko dike doon, im rar aenõm̦m̦an im bõrokuk wõt ippãn doon. Ear juon jeraam̦m̦an ñan jutak ippãer ilo iien in rar iioone mãlejjoñ in el̦ap!

Ilo 1969, iar rijjipañ ñan jeid im jatid Milton G. Henschel ke ear jermen ñan kweilo̦k el̦ap eo “Aenõm̦m̦an Ioon Lal̦” ilo kar Yankee Stadium, ilo New York, im elõñ men ko iar katak jãne. Elukkuun kar jejjet men in kõnke ilo kar 1970 eo, kõmar kõm̦m̦ane kweilo̦k el̦ap eo etan, “Armej ro Rej Ri-Kõm̦m̦an Em̦m̦an” ilo kar Lagos, ilo Nigeria. Ikijjeen wõt jipañ eo jãn Jeova, kweilo̦k in ear maroñ tõprak kõnke ear wal̦o̦k ãlikin wõt an jem̦l̦o̦k tarin̦ae eo ilo Nigeria. Ear juon iien ekabwilõñlõñ ilo bwebwenato ko an doulul in kõnke ear wal̦o̦k ilo 17 kajin ko, im kar 121,128 oran ri-kweilo̦k ro. Jeid im jatid Nathan Knorr im Milton Henschel im ri-lotok ro jet rar kãtok jãn Amedka im Iñlen bwe ren pãd ilo iien in, me joñan an lõñ ri-peptaij eitõn ãinl̦o̦k wõt kar raanin Pentekost eo. Kar joñan oran ri-kal̦oor ro rekããl me rar peptaij ilo kweilo̦k in ej 3,775! Aõ kar jipañ loloorjake im karõk jerbal ko ilo kweilo̦k in el̦ap, bõlen eñin ej iien eo el̦aptata aõ kar poub ilo mour e aõ. Joñan an kar m̦õkaj an eddekl̦o̦k oran ri-kwal̦o̦k naan ro, elõñl̦o̦k oraer jãn oran armej ro ilo jet aelõñ.

Ewõr 30 jim̦a iiõ in aõ kar jerbal ilo Nigeria, im jet iien iar jerbal ãinwõt juon eo ej lol̦o̦k eklejia ko im juon eo ej etal jãn Ra eo ñan lol̦o̦k jikin ko ilo West Africa. El̦ap an kar mijinede ro m̦õn̦õn̦õ im kam̦m̦oolol bwe ear wõr juon eo ear lol̦o̦k er im kõkajoor er. Im ear juon jeraam̦m̦an bwe iar maroñ kõkajoor im kakeememej er bwe Jeova ejjab mel̦o̦kl̦o̦k er! Jerbal in ear katakin eõ bwe ad kwal̦o̦k ad itoklimo kõn ro jet ej ki eo ñan jipañ er bwe ren karejar ñan Jeova im dãpij wõt an kajoor im bõrokuk doulul eo an.

Unin am kar maroñ kijenmej ium̦win apañ ko rar wal̦o̦k jãn tarin̦ae eo im jãn nañinmej ko ej kõnke  Jeova ear jipañ kõm. Aolep iien kõmar kile an Jeova kõjeraam̦m̦an kõm. Oris ear ba naan kein:

“Elõñ alen kõm̦ro jim̦or ar bõk nañinmej in piba (malaria). Juon iien joñan an kar Worth do̦o̦lol, ear l̦otl̦o̦k im jaje an del̦o̦ñ ilo aujpitõl̦ eo ilo Lagos. Rar ba ñan ña bwe emaroñ jab mour, ak el̦ap aõ kam̦m̦oolol bwe tokãlik ear mour! Ke ear rujtok, ear kõnono kõn Aelõñ eo an Anij ñan nõõj eo ear lale e. Tokãlik, iar etal ippãn Worth l̦o̦k ke ear jepl̦aak ippãn nõõj in etan, Nwambiwe, bwe en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im bwebwenato ippãn kõn Baibõl̦ eo. Em̦m̦aan in ear itok ñan m̦ool eo im tokãlik ear erom juon iaan ro rej lale eklejia ilo Aba. Elõñ ro iar bareinwõt jipañ er bwe ren erom ri-karejeran Jeova, ekoba ro rekõn kijejeto ilo kabuñ in Muslim. El̦apl̦o̦k am̦ro kar m̦õn̦õn̦õ kõn am̦ro kar maroñ jel̦ã kajjien im jino yokwe armejin Nigeria, kab m̦anit im kajin eo aer.”

Men eo juon kõm̦ro ar katak ej bwe ñan am̦ro maroñ lo tõprak ilo jerbal eo am̦ro, kõm̦ro ar aikuj katak ñan yokwe ro jeim im jatim ilo eklejia eo jekdo̦o̦n ñe eoktak m̦anit eo aer jãn kõm̦ro.

Ãlikin am̦ro kar jerbal ilo Betel̦ eo ilo Nigeria, kar letok juon jerbal ekããl ñan kõm̦ro ilo 1987. Kar jilkinl̦o̦k kõm̦ro bwe kõm̦ro en mijinede ilo juon ãne eaiboojoj ilo Caribbean etan St. Lucia. Ear juon jerbal ekam̦õn̦õn̦õ, ak ear wõr apañ ko rekããl rar wal̦o̦k. Apañ eo ilo jikin in ear oktak jidik jãn Africa. Ilo Africa, em̦m̦aan ro rar m̦areik elõñ kõrã ro. Ak ilo St. Lucia, ruo armej rar pãlele ak rejjañin m̦are. Joñan an Naanin Anij kajoor ear kõm̦akũt elõñ iaan rũkkatak Baibõl̦ ro am̦ro ñan aer kõm̦m̦an oktak ilo mour ko aer bwe ren m̦are.

Ke kõm̦ro ar jino rũttol̦o̦k im m̦õjn̦o̦l̦o̦k, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko ipel̦aakin lal̦ in ear kõm̦akũt kõm̦ro ñan Ra eo ad el̦ap ilo Amedka me ej pãd ilo Brooklyn, New York, ilo kar 2005 eo. Aolep raan ij kam̦m̦oolol Jeova kõn kar Oris. Oris ear jako ilo mej ilo kar 2015 eo, im ijjab maroñ kõmel̦el̦eiki ewi joñan aõ oñkake kõn an jako jãn iturũ. Ear juon kõrã eo elukkuun jouj im yokwe im l̦ap kun̦aan ñan ña. Ear jitõnbõro eo aõ ium̦win 68 iiõ ko in am̦ro kar m̦are im mour ippãn doon. Kom̦ro ar loe bwe kõl eo em̦m̦antata ñan lo m̦õn̦õn̦õ ilo mourin pãlele im ilo eklejia eo, ej ñan kautiej maroñ eo an ro rej tõl, m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd, kwal̦o̦k wõt ettã bõro, im kwal̦o̦k leen jetõb ko an Anij.

Ke ear wõr men ko rekabũrom̦õjm̦õj im kabbweerer rar wal̦o̦k, kõm̦ro ar reilo̦k ñan Jeova bwe en jipañ kõm̦ro ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jab kajejtokjãn am̦ro kar kaarmejjete kõm̦ro m̦aantak. Ilo am̦ro kar wõnm̦aanl̦o̦k im kõm̦m̦an oktak, kõm̦ro ar lo an wãween ko em̦m̦anl̦o̦k aolep iien. Im men ko rem̦m̦antata erran̦e rej itok wõt!​—Ais. 60:17; 2 Ko. 13:11.

Ilo Trinidad im Tobago, Jeova ear lukkuun kõjeraam̦m̦an jerbal eo an jinõ im jema im ro jet, kõnke ekkar ñan ripoot ko ilo raan kein, ewõr 9,892 oran ro em̦õj aer itok ñan kabuñ eo em̦ool ilo jikin in. Ilo Aruba, elõñ rar jipañ kõkajoorl̦o̦k eklejia eo jinointata me iar pãd ie. Im kiiõ ewõr 14 eklejia ko ilo ãne in. Ak kõn Nigeria, oran ri-kwal̦o̦k ro em̦õj an eddekl̦o̦k im erom juon jar el̦ap me oraer ej 381,398. Im ioon ãne eo ilo St. Lucia, ewõr 783 oran ro rej rejetake Aelõñ eo an Jeova ie.

Ewõr 90 jim̦a aõ iiõ kiiõ. Ilo Sam 92:12 (UBS) ej ba kõn ro em̦õj kalibwin er ilo im̦õn Jeova: “Rej kalle wõt meñe el̦ap aer kenato, im rewãmourur iien otemjej.” El̦ap aõ kam̦m̦oolol kõn mour eo aõ iar kõjerbale ñan jerbal eo an Jeova. Menin jolõt eo aõ ilo mourin Kũrjin ear kõkajoor eõ ñan kõmaat aolepen aõ ñan jerbal ñan Jeova. Ikijjeen jouj im yokwe eo an el̦ap ñan ña, Jeova ear kõtl̦o̦k bwe in maroñ ‘eddekl̦o̦k ilo wõrwõr ko an.’​—Sam 92:13.