Kõn an Danièle kajoor m̦õkaj an kile wãween ko rej wal̦o̦k, ear wũnojidikdik tok ñan lo̦jilñũ im ba, ‘Ejjel̦o̦k tokjãn call e bwilijmããn̦ ran̦ bwe jar ko kã kan̦!’ Kom̦ro l̦ak reilikl̦o̦k, juon wa ej baak tok im̦aanin wõtel̦ eo. Jejjo minit jãn iien eo, rũttarin̦ae ro rar kalbuuji kõm̦ro. El̦ap aõ kam̦m̦oolol Danièle kõn an kar kakkõl eõ im kõm̦m̦an bwe en wõr jidik iien ñan aõ lel̦o̦k jet peba ko raorõk ñan juon jeid im jatid em̦m̦aan me ear pãd ijo.

Ke rej bõkl̦o̦k kõm̦ro ñan im̦õn kalbuuj eo, iar kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñan aõ jeraam̦m̦an kõn lio ippa me elukkuun peran im kajoor tõmak eo an. Eñin kar juon iaan iien ko kom̦ro ar jerbal ippãn doon ãinwõt juon tiim. In kwal̦o̦k ñan eok kõn ta eo ear kõm̦m̦an bwe kõm̦ro en maroñ etal ñan aelõñ ko me em̦õj kam̦o jerbalin kwal̦o̦k naan ie.

Iar l̦otak ilo 1930, ilo juon bukwõn jidikdik etan Croix ilo France. Im baam̦le eo aõ rar lukkuun depdep in Katlik. Aolep wiik baam̦le eo ammim ekõn etal ñan iien jar ko an Katlik (Mass), im ebwe an kar l̦ap eddo ko an jema ilo im̦õn jar eo. Bõtab, ke ear 14 aõ iiõ, juon men ear wal̦o̦k im ear kõpel̦l̦o̦k meja bwe in loe jerbal ko retao an kabuñ eo.

Ilo kar pata eo an lal̦ in kein karuo, ear lukkuun lõñ ri-Jãmne ilo France. Aolep iien ñe bũrij eo ammim ear kwal̦o̦k katak ko ijo im̦aan, ekõn rõjañ kõm ñan rejetake kien eo an ri-Nazi ro ilo Vichy. Kõmar lukkuun ilbõk kõn men ko ear ba. Ãinwõt enañin kar aolep armejin France, kõmar bar kũttiliek im roñjake nuuj ko jãn BBC radio me rej bõkto-bõktak ennaan ko jãn aelõñ ko jet m̦õttan France. Ak ejjabto tokãlik, bũrij eo ear ukot wõn eo ej jait ippãn im kõm̦m̦ane juon kwõjkwõj ñan kam̦m̦oolol kõn jipañ ko jãn aelõñ ko jet m̦õttan France ilo kar Jeptõm̦ba 1944. Iar bwilõñ im l̦o̦kjenaõ kõn men in. Im ear kõm̦m̦an bwe en jako aõ lõke ri-tõlin kabuñ ko.

Jema ear mej ãlikin wõt kar tarin̦ae eo. Im kõnke ledik eo jeiũ em̦õj an kar m̦are im ear jokwe ilo Belgium, kiiõ iar aikuj bõk eddo eo ñan lale jinõ. Iar jerbal ilo juon kom̦bani in kõm̦m̦an nuknuk. Bo̦o̦j eo aõ im l̦õm̦aro nejin rar lukkuun kijejeto ilo kabuñ in Katlik. Meñe ear lukkuun em̦m̦an jerbal eo aõ ilo kom̦bani eo aer, ak iar pojak in jelm̦ae juon mãlejjoñ.

Lio jeiũ Simone, em̦õj an kar erom juon iaan ri-Kõnnaan ro an Jeova im ear lotok kõm ilo 1953. Elukkuun kar em̦m̦an wãween an kõjerbal Baibõl̦ eo an ñan kwal̦o̦k bwe eriab katak ko an kabuñ in Katlik bwe jenaaj bwil ilo hell, bwe ewõr jilu anij ilo juon, im bwe  ewõr juon jetõb ej mour m̦aanl̦o̦k ãlikin ad mej. Ilo jinoin iar akwããl ippãn im ba bwe ejjab an Katlik Baibõl̦ eo ej kõjerbale, ak tokãlik iar kile bwe em̦ool men ko ear ba. Ear ebbõktok aõ Naan in Keeañ in jem̦aan, im iar bũki im riiti in boñ ilo ruum̦ eo aõ. Ear m̦õkaj aõ kile bwe eñin ej m̦ool eo, bõtab iar mijak in kwal̦o̦k kõn ña make ãinwõt juon iaan ri-Kõnnaan ro an Jeova kõnke inaaj luuji jerbal eo aõ.

Ium̦win jet allõñ, iar katak Baibõl̦ ippa make im riiti Naan in Keeañ ko. Im ejjabto tokãlik, iar etal ñan Im̦õn Kweilo̦k eo. Ke iar loe an aolep kwal̦o̦k jouj im yokwe ilo eklejia eo, men in ear lukkuun kõm̦akũt eõ. Innem, iar katak Baibõl̦ ippãn juon jeid im jatid em̦m̦aan ium̦win 6 allõñ, eo im el̦ap jel̦ã im imminene ko ippãn, im iar peptaij ilo Jeptõm̦ba 1954. Tokãlik iar lukkuun m̦õn̦õn̦õ ke iar lo an jinõ im ledik eo jatũ bar oktak im erom ri-Kõnnaan ro an Jeova.

Bũrom̦õj bwe jinõ ear mej jejjo wiik m̦okta jãn kweilo̦k el̦ap eo ilo kar New York ilo 1958, eo im iar maroñ etal ñane. Ke iar jepl̦aaktok jãn kweilo̦k el̦ap eo, ekar ejjel̦o̦k kiiõ aõ eddo ñan lale baam̦le eo aõ. Kõn men in, iar kam̦õj ña jãn jerbal eo aõ im jino bainier. Ilo iien in iar bainier, iar iioone Danièle Delie, eo im ear juon bainier ekijejeto. Im tokãlik kõm̦ro ar m̦are ilo Mãe 1959.

Danièle ear jino bainier ilo jikin ko ejeja armej ie ilo Brittany, me rettol̦o̦k jãn bukwõn eo an. Ear aikuj peran ñan an kwal̦o̦k naan ippãn armej ro ilo jikin kein me rej kabuñ in Katlik im ñan an make baajkõl̦ l̦o̦k ñan teretore ko rettol̦o̦k. Kõm̦ro jim̦or ear kile aorõkin ad aikuj ekkaiuriur im kwal̦o̦k naan ñan ro jet kõnke kõm̦ro ar tõmak bwe elukkuun epaak jem̦l̦o̦kin. (Matu 25:13) Kõn an kar Danièle m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjete e make, men in ear jipañ kõm̦ro ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo am̦ro kõm̦m̦ane jerbal eo an Jeova.

Jejjo raan ãlikin am̦ro kar m̦are, rar kajjitõk bwe kom̦ro en kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia. Kom̦ro ar katak ñan mour ekkar ñan wãween mour ilo jikin ko kõm̦ro ar lol̦o̦k. Ear wõr 14 ri-kwal̦o̦k naan ilo eklejia eo jinointata kõm̦ro ar lol̦o̦k, im ear ejjel̦o̦k jikin ñan am̦ro jokwe ilo m̦õko im̦õn ro jeid im jatid. Kõn men in, kõm̦ro ar kiki ioon bũtoñ ko rar erl̦o̦ki ijo im̦aan ilo Im̦õn kweilo̦k eo. Meñe ear jab lukkuun kon̦ am̦ro kiki ie, ak ekar em̦m̦an bwe ejjab metak diimro!

Em̦õkaj an kar Danièle jel̦ã ukoktak ekkar ñan jikejuul̦ eo am̦ro ke kom̦ro ar kõm̦m̦ane jerbalin lol̦o̦k eklejia ko. Ekkã an kar aikuj kõttare ña ilo wa jidikdik eo waam̦ro ñe ewõr an em̦m̦aan ro rej lale eklejia kweilo̦k ilo jidimkij, ak ear jab aol̦ kõn men in. Kar ruo iiõ in am̦ro pãd ilo jerbalin lol̦o̦k eklejia ko, im ilo kar iien kein, kom̦ro ar kile bwe elukkuun aorõk ñan an rippãlele ro kõnono im kwal̦o̦k bũrueer ñan doon im jerbal ippãn doon ãinwõt juon tiim.​—Ekl. 4:9, UBS.

Ilo 1962, rar kũr kom̦ro bwe kom̦ro en etal ñan Jikuul̦ in Giliad ilo Brooklyn, ilo New York. Kar joñoul allõñ aetokan jikuul̦ eo im kom̦ro ar kadiwõjl̦o̦k jãn kilaaj eo kein ka 37. Ekar wõr 100 uwaameañ ri-jikuul̦ im 26 iaammim kar rippãlele. Kõn men in, el̦ap am̦ro kar jeraam̦m̦an bwe kom̦ro ar bar jikuul̦ ippãn rippãlele rein. Ñan kiiõ ij keememej wõt iien ko kom̦ro ar bwebwenato ippãn ro rekajoor ilo tõmak ãinwõt Frederick Franz, Ulysses Glass, im Alexander H. Macmillan.

Ilo iien eo kõmar jikuul̦, rar rõjañ kõm ñan lale men ko rej wal̦o̦k ipel̦aakim im l̦õmn̦ak kõn ta ko kõm maroñ katak jãni. Ilo jet Jãdede, kõm kõn etal ñan jikin  kaloojoj ko ilo New York City ñe em̦õj jikuul̦in raelep bwe kõmin kõm̦m̦ane men in. Kõmar jel̦ã bwe ilo raanin M̦ande kõm naaj teej kõn ta ko kõmar loi. Ekkã am kar m̦õk ñe kõmij ro̦o̦ltok ilo jo̦teenin Jãdede, bõtab armej eo ear kajineete kõm me ej volunteer ilo Betel̦, ear kwal̦o̦k kajjitõk ko ñan jipañ kõm bwe kõmin kab keememej boin ko raorõk ñe kõm naaj teej ilo M̦ande. Juon Jãdede, kõmar etetal ilo New York City ilo aolepen raelepen eo. Kõmar lol̦o̦k juon jikin alwõj iju im bũl̦ãnet ko ilañ, ijo me kõmar katak bwe ewõr oktakin meteor (dekã ko rej wõtlo̦k im bwil im jakol̦o̦k imejatoto) im meteorite (dekã ko rej wõtlo̦k ñan lal̦ in.) Im ilo Alele eo ilo New York, kõmar katak kõn al̦kita ko reoktak jãn doon. Ãlikin am kar ro̦o̦l ñan Betel̦, eo ej kajineete kõm ear kajjitõk, “Kiiõ, ta oktak eo ikõtaan meteor im meteorite?” Joñan an Danièle m̦õk ear ba, “Eokwe, meteorite eaetokl̦o̦k ñiin!”

Kom̦ro ar bwilõñ ke rar jilkinl̦o̦k kom̦ro ñan ra eo ilo France, ijo kom̦ro ar jerbal ie ium̦win elõñl̦o̦k jãn 53 iiõ. Ilo kar 1976, rar jitõñ ña bwe in m̦õttan em̦m̦aan ro rej lale ra eo im kar jerbal eo aõ ej tõl jerbal ko ilo ra eo. Im iar lol̦o̦k jikin ko ilo Africa im Middle East me em̦õj aer kabõjrak ak kam̦o ad kõm̦m̦ane jerbalin kwal̦o̦k naan ie. Eñin unin kom̦ro ar maroñ etal ñan Gabon, ijo me iar kwal̦o̦k kake ilo jinoin bwebwenato in. Ilo m̦ool, ejjab aolep iien iar l̦õmn̦ak bwe imaroñ kõm̦m̦ani eddo kein me rar wal̦o̦k ilo jidimkij. Bõtab el̦ap aõ kam̦m̦oolol Danièle kõn an kar rejetake ña im kõm̦m̦an bwe in maroñ loloorjake jabdewõt kain eddo.

Jãn jinoin, ear lukkuun em̦m̦an ippemro jerbal ilo Betel̦. M̦okta jãn am̦ro kar etal ñan Jikuul̦ in Giliad, Danièle ear maroñ katak kajin Pãlle ium̦win 5 wõt allõñ. Im kõn men in, ear jerbal ilo jikin ukok eo ãinwõt juon ri-ukok eo ekapeel. El̦ap am̦ro kar lo m̦õn̦õn̦õ ilo am̦ro jerbal ilo Betel̦, bõtab am̦ro kar bõk kun̦aam̦ro ilo m̦akũtkũt ko ilo eklejia eo ear kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt am̦ro m̦õn̦õn̦õ. Ij keememej am̦ro kar Danièle uwe in lukwõn boñ ilo train ko rej ettõr ibul̦õn lal̦ ilo Paris. Meñe kom̦ro ar lukkuun m̦õk ak el̦ap am̦ro kar m̦õn̦õn̦õ kõnke kom̦ro ar maroñ katak ippãn ri-katak ro am̦ro me em̦m̦an aer wõnm̦aanl̦o̦k. Bõtab, Danièle ear nañinmej ilo jidimkij im ear jab maroñ kõm̦m̦ani men ko ekõn̦aan kõm̦m̦ani ãinwõt kar m̦okta.

Ilo 1993 eo, Danièle ear kããnjer ittin. Innem ear aikuj m̦wijm̦wij im kim̦o ñan jol̦o̦k kããnjer eo. Joñoul l̦alem iiõ tokãlik, rar bar loe an kããnjer ak kiiõ el̦apl̦o̦k an nana. Ijoke, ear lukkuun kaorõk jerbal eo an ilo Betel̦ ãinwõt juon ri-ukok. Joñan, ear bar jepl̦aak im ukok jabdewõt iien ñe em̦m̦an an mour.

Meñe Danièle ear lukkuun nañinmej, ak ejjel̦o̦k juon iien kõm̦ro ar l̦õmn̦ak in kam̦õj am̦ro jerbal ilo Betel̦. Bõtab, ebar wõr apañ ko jej iiooni ñe jej nañinmej ilo Betel̦, el̦aptata ñe ro jet rejjab lukkuun jel̦ã ewi joñan an nana nañinmej eo ad. (JK. 14:13) Jekdo̦o̦n ñe Danièle ear 70 jim̦a an iiõ, aolep iien ear ettõñdikdik im kwal̦o̦k jouj im ãinwõt ñe ejjel̦o̦k an nañinmej ñan jidik. Ear jab ebbweer im bũrom̦õj kõn e make kõn an wõr an nañinmej. Ijello̦kun an kar ãindein, ear l̦õmn̦ak kõn wãween an maroñ jipañ ro jet. Ear jel̦ã bwe el̦aññe enaaj baj roñjake wõt ro rej inepata im bũrom̦õj, men in enaaj lukkuun jipañ er. (JK. 17:17) Meñe Danièle ear jab watõk e make bwe ej juon ri-kakapilõk, bõtab ear bwebwenato kõn wãween ko ear iiooni ñan jipañ kõrã ro jeid im jatid bwe ren jab mijak ñe rej bõk nañinmej in kããnjer.

Ear bar wõr apañ ko jet kõm̦ro ear aikuj kijenmej  kaki. Ke Danièle ear jab maroñ kiiõ full-time ilo Betel̦, ear kate e ñan rejetake ña ilo wãween ko jet. Men ko wõj ear kõm̦m̦ani ñan rejetake ña rar lukkuun kõm̦m̦an bwe en pidodol̦o̦k ñan ña, im kõn men in iar maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo aõ tõl jerbal ko ilo ra eo ium̦win 37 iiõ. Ñan waanjoñak, ear kõpooje aolep men bwe ren pojak ñan am̦ro naaj m̦õñã in raelep ilo ruum̦ eo am̦ro im ñan kakkije jidik im bwebwenato ippãn doon.​—JK. 18:22.

Aolep iien Danièle ear kõjatdikdik bwe men otemjej renaaj em̦m̦anl̦o̦k im ear kõn̦aan bwe en mour. Ak ear bar wal̦o̦k juon an kããnjer im kiiõ ej kein kajilu in an kããnjer. Ear lukkuun maat am̦ro maroñ im kom̦ro ar jaje kom̦ro en ta. Kajjojo iien ãlikin an etal bwe en kim̦o im radiation ñan m̦an kããnjer eo an, ear lukkuun m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Joñan, jet iien ear jab maroñ etetal. Iar lukkuun bũrom̦õj ke iar loe an kõrã eo ejitõnbõro ippa, eo me ear juon ri-ukok ekapeel, eñtaan im tõn jaje kõnono.

Meñe ear etal im maat am̦ro kajoor, ak aolep iien kõm̦ro ar jar. Im kõm̦ro ar lõke bwe Jeova ejjãmin kõtl̦o̦k bwe kõm̦ro en iioon eñtaan el̦ap jãn joñan am̦ro maroñ. (1 Ko. 10:13, UBS) Aolep iien, kom̦ro ar kwal̦o̦k wõt am̦ro kam̦m̦oolol Jeova kõn wãween an jipañ kom̦ro ikijjeen Naan eo an, ri-jerbal ro ilo jikin taktõ eo ilo Betel̦, im jãn ro jeid im jatid.

Ekkã am̦ro kar kajjitõk ippãn Jeova bwe en tõl kom̦ro ñan kããlõt kilen taktõ im kõm̦adm̦õd eo em̦m̦antata. Ak juon iien, ear etal im ejjel̦o̦k an taktõ ro maroñ ñan jipañ. Taktõ eo ear lale Danièle ium̦win 23 iiõ ear jab maroñ kõmel̦el̦eik unin an Danièle l̦otl̦o̦k aolep iien ãlikin an kim̦o. Im em̦m̦aan in ear jab maroñ l̦õmn̦ak kõn kilen taktõ ko jet me kõm maroñ bar kajjioñi. Im jãn iien eo, kom̦ro ar pãdwõt im kõttar ta eo enaaj wal̦o̦k. Bõtab, bar juon taktõ in kããnjer ear ba bwe em̦õn̦õn̦õ in jipañ Danièle. Ear ãinwõt ñe Jeova ear kõm̦m̦an ial̦an am̦ro el̦l̦ã jãn apañ eo im jipañ kõm̦ro ñan kijenmej kõn inepata ko am̦ro.

Kõm̦ro ar katak ñan kijenmej kõn inepata ko am̦ro me rej an raan eo wõt. Jesus ear ba: “Inepata ko an rainin rebwe ñan rainin.” (Matu 6:34, UBS) Am̦ro kar l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rem̦m̦an im kõm̦m̦an kõjak, men in ear bar lukkuun jipañ. Ñan waanjoñak, ke Danièle ear jab maroñ etal im kim̦o ium̦win 2 allõñ, ear kakũtõtõ im mejãn ettõñdikdik tok ilo an ba, “Kwõjel̦ã ta, elukkuun em̦m̦anl̦o̦k aõ mour!” (JK. 17:22) Meñe ear eñtaan, ak ear em̦m̦an ippãn kõmmãlmeli al in kweilo̦k ko rekããl im ear kal̦ap ainikien an al.

Kõn an kar m̦õn̦õn̦õ wõt, men in ear bar jipañ ña bwe in kijenmej wõt kõn aõ rũtto im m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Ilo m̦ool, ilo aolepen iiõ ko 57 in am̦ro kar m̦are, ear lale aikuj ko aõ kajjojo. Joñan, ear jab kõn̦aan kwal̦o̦k kilen aõ bũrae lep! Innem ke ear lukkuun nañinmej, iar aikuj katak kilen kwal̦kol̦ kõnno̦ im nuknuk. Iar bar aikuj katak kilen kõmat im kõm̦m̦an kijõm̦ro m̦õñã. Ewõr jet kab iar rupi ke iar kwal̦kol̦ kõnno̦, ijoke ear l̦ap aõ m̦õn̦õn̦õ bwe iar maroñ kõm̦m̦ani jerbal ko ñan kam̦õn̦õn̦õiki Danièle. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

Ñe ij reilikl̦o̦k, ij loe bwe elõñ men ko iar katak jãn wãween ko reppen kõm̦ro ar iiooni ikijjeen ad nañinmej im rũttol̦o̦k. M̦oktata, jejjab aikuj in poub jãn ad kõm̦m̦an iien ippãn eo pãleed me el̦ap ad yokwe. Jej aikuj kortokjãn iiõ ko jej kajoor wõt ñan lale kõrã eo pãleed. (Ekl. 9:9) Kein karuo, ejjab aikuj tarjen joñan ad inepata kõn men dikdik ko, kõnke men in enaaj kõm̦m̦an ad oktak im jab kõm̦m̦ani men ko rekam̦õn̦õn̦õ me jemaroñ kar kõm̦m̦ani ippãn doon aolep raan.​—JK. 15:15.

Ñe ij kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn mour eo am̦ro ilo jerbalin full-time ñan Jeova, ejjel̦o̦k aõ pere ñan jidik bwe Jeova ear kõjeraam̦m̦an kõm̦ro el̦ap jãn joñan eo kõm̦ro kar kõtmãne kake. Ij bõk ejja eñjake eo wõt an kar ri-jeje sam eo me ear ba: “[Jeova] ear kwal̦o̦k an jouj ñan eõ.”​—Sam 116:7, UBS.