1, 2. Ñe jej kããlõt ta eo jenaaj kõm̦m̦ane ilo mour eo ad ilju im jekl̦aj, etke ej juon menin mãlõtlõt ñan ad roñjake ri-Kõm̦anm̦an eo ad? (Lale pija ko itulõñ.)

EL̦AÑÑE kwõj juon jo̦dikdik, bõlen em̦õj aer lewaj naanin kakapilõklõk ñan kwe kõn ilju im jekl̦aj eo am̦. Ri-kaki ro, ri-kakapilõk ro ilo jikin jikuul̦, im ro jet remaroñ ba ñan kwe bwe kwõj aikuj etal ñan college ak kõttõpar juon jerbal el̦ap on̦ããn. Bõtab, eoktak naanin kakapilõklõk ko aer jãn Jeova. Em̦ool bwe Jeova ekõn̦aan bwe kwõn kate eok jikuul̦ bwe kwõn maroñ kabwe aikuj ko am̦ ãlikin am̦ kadiwõjl̦o̦k. (Kol. 3:23, UBS) Bõtab, ebar jel̦ã bwe ãinwõt juon jo̦dikdik, kwõj aikuj kõm̦m̦ani pepe ko raorõk me renaaj jelõt mour eo am̦ ilju im jekl̦aj. Kõn men in, ej lewaj naanin kakapilõklõk ko rem̦m̦an ñan tõl im jipañ eok bwe kwõn mour ilo wãween eo enaaj kabuñbũruon ilo raan kein ãliktata.​—Matu 24:14.

² Keememej bwe el̦ap an Jeova jel̦ã kõn aolep men. Ejel̦ã ta eo enaaj wal̦o̦k ñan lal̦ in ilju im jekl̦aj im ejel̦ã ewi joñan an epaaktok jem̦l̦o̦kin. (Ais. 46:10, UBS; Matu 24:3, 36) Ebar l̦ap an jel̦ã kõn kwe. Ejel̦ã kõn ta ko renaaj kam̦õn̦õn̦õik eok im ejel̦ã kõn ta ko renaaj kabũrom̦õj eok. Meñe emaroñ em̦m̦an naanin kakapilõklõk ko jej roñ  jãn armej ro, ak el̦aññe rejjab itok jãn Baibõl̦ eo, ejjab menin mãlõtlõt ñan ad l̦oori.​—JK. 19:21.

3, 4. Ta eo ear wal̦o̦k ñan Adam im Iv im ajri ro nejierro kõn aerro kar roñjake naanin kakapilõklõk ko rejjab em̦m̦an?

³ Naanin kakapilõklõk ko rejjab em̦m̦an rar jino wal̦o̦k jãn iien eo Setan ear kapo Adam im Iv. E eo m̦oktata ear lel̦o̦k naanin kakapilõklõk ko renana ñan armej ro. Ear ba ñan Iv bwe enaaj l̦apl̦o̦k aerro Adam m̦õn̦õn̦õ el̦aññe rej make kããlõt ta eo ren kõm̦m̦ane ilo mour ko aer. (Jen. 3:1-6) Ak ilo m̦ool, unin an kar Setan ba men in ej kõnke ear l̦õmn̦ak kõn e make. Ear kõn̦aan bwe Adam im Iv, im ajri ro nejierro tokãlik, ren pokake e im kabuñ ñane, im jab Jeova. Ak ejjel̦o̦k men en̦ em̦m̦an Setan ear kõm̦m̦ane im lel̦o̦k ñan armej ro. Kar Jeova eo ear lel̦o̦k aolep men ñan er. Ear lel̦o̦k Iv ñan Adam, juon jikin kallib aiboojoj bwe ren jokwe ie, im ãnbwin ko ãnbwinnier me reweeppãn bwe ren maroñ mour ñan indeeo.

⁴ Ekabũrom̦õjm̦õj bwe Adam im Iv rar jab pokake Anij. Ilo aerro kar kõm̦m̦ane men in, rar make kõm̦m̦an bwe en jako kõtaan eo aer ippãn Eo ear lel̦o̦k mour ñan er. Tokjãn men in, men ko rekabũrom̦õjm̦õj rar wal̦o̦k ñan erro. Rar ãinwõt wũt ko kar m̦wijiti jãn juon menin eddek im jidik kõn jidik rej jino aer aemedl̦o̦k im mej. Men in ear bar jelõt ajri ro nejierro, ekoba kõj aolep. (Rom 5:12) Ãinwõt Adam im Iv, enañin aolep armej ro ilo raan kein rejjab pokake men ko Anij ej ba im rej kõm̦m̦an ekkar ñan ta eo rekõn̦aan kõm̦m̦ane. (Ep. 2:1-3, UBS) Innem ta tokjãn men in? Baibõl̦ ej ba bwe “ejjel̦o̦k mãlõtlõt” ñe armej ro rej jum̦ae Jeova.​—JK. 21:30.

5. Ta eo Anij ear jel̦ã kake kõn armej ro ear kõm̦anm̦an er, im ear ke jim̦we l̦õmn̦ak in an?

⁵ Bõtab, Jeova ear jel̦ã bwe enaaj wõr jet armej ro, ekoba elõñ jo̦dikdik ro rem̦m̦an, me renaaj kappukot e im jerbal ñane. (Sam 103:17, 18; 110:3, UBS) Im elukkuun l̦ap an Jeova kaorõk jo̦dikdik rein! Kwõj ke juon iaaer? El̦aññe aet, alikkar bwe elõñ “men ko rem̦m̦an” kwõj loi me rej itok jãn Anij, im men in ej kõm̦m̦an bwe en l̦apl̦o̦k wõt am̦ m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo am̦. (Riit Sam 103:5, UBS; JK. 10:22) Jenaaj etale emãn iaan ‘men kein rem̦m̦an.’ Rej m̦õñã ko ilo kõkkar, ro m̦õttad rem̦m̦antata, kõttõpar ak mejãnkajjik ko ewõr tokjãer, im anemkwõj eo em̦ool.

6. Etke kwõj aikuj lale aikuj eo am̦ ñan jel̦ã kajjien Anij, im ewi wãween an Jeova kabwe aikuj in am̦?

⁶ Kõj armej jeoktak jãn menninmour ko kõnke jej aikuji ri-Kõm̦anm̦an eo ilo mour ko ad, im e wõt emaroñ kabwe aikuj in. (Matu 4:4) Ñe kwõj lukkuun roñjake e, kwõnaaj lo jel̦ãl̦o̦kjen̦, mãlõtlõt, im m̦õn̦õn̦õ. Jesus ear ba: “El̦apl̦o̦k an m̦õn̦õn̦õ ro rej eo̦roñ naanin Anij, im kõjparoke.” (Luk 11:28) Anij ej letok Baibõl̦ eo im ej kõjerbal “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” ñan letok katak im bok ko me rej jipañ kõkajoor tõmak eo ad. (Matu 24:45, UBS) Bok im katak kein rej m̦õñã ko ilo kõkkar kõnke rej kõkajoor tõmak eo ad im kõm̦m̦an bwe kõtaan eo ad ippãn Jeova en kajoorl̦o̦k wõt. El̦ap ad jeraam̦m̦an kõn bwijin kain m̦õñã ko ilo kõkkar!​—Ais. 65:13, 14.

7. Ewi wãween an naaj m̦õñã ko ilo kõkkar jipañ eok?

⁷ M̦õñã ko ilo kõkkar renaaj kõm̦m̦an bwe kwõn mãlõtlõt im lol̦o̦kjen̦, im remaroñ kõjparok eok ilo elõñ wãween. (Riit Jabõn Kõnnaan 2:10-14.) Ñan waanjoñak, kadkad kein renaaj jipañ kwe bwe kwõn kile men ko reriab, ãinwõt l̦õmn̦ak eo an ro jet bwe ejjel̦o̦k ri-Kõm̦anm̦an. Renaaj bar kõjparok kwe jãn mel̦el̦e eo eriab bwe jããn im m̦weiuk renaaj kõm̦m̦an bwe kwõn m̦õn̦õn̦õ. Bareinwõt, renaaj jipañ eok bwe kwõn jel̦ã im kõjparok kwe jãn kõn̦aan im m̦anit ko renana me renaaj kõjorrããn eok. Kõn men in, kwõn wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo am̦ kappukot mãlõtlõt im lol̦o̦kjen̦ jãn Anij ãinwõt ñe kwõj kappukot m̦weiuk ko raorõk! Ilo am̦ naaj bõk kadkad kein raorõk, kwe make kwõnaaj kile bwe Jeova ej yokwe  eok im ekõn̦aan men eo em̦m̦antata ñan kwe.​—Sam 34:8; Ais. 48:17, 18.

8. Etke kwõj aikuj lukkuun epaakel̦o̦k Anij kiiõ, im ewi wãween an naaj men in jipañ eok ilju im jekl̦aj?

⁸ M̦õttan jidik aolep men ko ilo lal̦ in an Setan renaaj jorrããn, im Jeova wõt enaaj maroñ kõjparok im lale kõj. Joñan, ilo naaj iien en̦, jenaaj aikuj atartar wõt ioon Jeova ñan letok kijed ilo raan eo tok juon! (Hab. 3:2, 12-19) Innem, kiiõ ej iien eo ñan am̦ lukkuun epaakel̦o̦k Jemãdwõj ilañ im kal̦apl̦o̦k am̦ lõke e. (2 Pi. 2:9) El̦aññe kwõj kõm̦m̦ane men in, jekdo̦o̦n ta ko renaaj wal̦o̦k, ak kwõnaaj bõk ejja eñjake eo wõt an ri-jeje sam eo Devid, ke ear ba: “Iar likũt Jeova im̦aõ iien otemjej; kõn An pãd ianmoon̦ũ ijãmin m̦akũtkũt.”​—Sam 16:8.

9. (1) Ekkar ñan Jon 6:65, ta eo Jeova ej kõm̦m̦ane? (2) Ta em̦m̦anin ad iioone juon eo me ej juon iaan ri-Kõnnaan ro an Jeova?

⁹ Jeova ej karuwaaktok ak kõmaroñe ro im em̦ool bũrueer bwe ren itok ñan kabuñ eo em̦ool im erom ro uwaan baam̦le eo An me rej kabuñ ñane. (Riit Jon 6:65, UBS.) Ñe kwõj kab iioone juon armej me ejjab pãd ilo m̦ool eo, ewi joñan am̦ jel̦ã kajjien? Bõlen kwõjel̦ã etan im wãween turin mejãn, bõtab kwõjjab lukkuun jel̦ã aolep men ko kõn e. Elukkuun oktak jãn juon eo kwõj kab iioone me ej pãd ilo m̦ool eo. Kwõjel̦ã bwe armej in ej yokwe Jeova. Jekdo̦o̦n ñe eoktak wãween an kar armej in dik im rũttol̦o̦k im eoktak aelõñ, bwij, im m̦anit eo an, ak el̦ap am̦ jel̦ã kõn e im el̦ap an bar jel̦ã kõn kwe!

10, 11. Ta eo armej ro an Jeova rej juon wõt kake, im ewi wãween an men in jipañ kõj?

¹⁰ Kwõj iioone wõt juon armej me ej ri-Kõnnaan ro an Jeova, ak kwõjel̦ã kadede bwe ewõr juon men komiro ej juon wõt kake. Kwõjel̦ã bwe meñe eoktak kajin ko amiro jãn doon, ak komiro jim̦or ej kõnono “tieer ko rerreo” mel̦el̦ein kajin eo erreo, me ej jitõñl̦o̦k ñan katak ko rem̦ool ilo Baibõl̦. (Zp. 3:9) Innem, mel̦el̦ein bwe komiro jim̦or ej tõmak ilo Anij, mour ekkar ñan ejja kien ko wõt kõn mour erreo, im juon wõt amiro kõjatdikdik kõn ilju im jekl̦aj. Men kein rej jipañ komiro ñan lõke doon im ejaake juon jem̦jerã epaak me enaaj pãd ñan indeeo.

¹¹ Kõn men in, kwõjjab kõl̦l̦apl̦ap ñe kwõj ba bwe ewõr ro m̦õttam̦ rem̦m̦antata im rej pãd ipel̦aakin lal̦ in. Meñe kwõjjañin iioone aolepeer ak rej jeram̦ im m̦õttam̦! Ejjel̦o̦k bar juon ej lo jeraam̦m̦an in ijello̦kun armej ro wõt an Jeova.

12. Ta mejãnkajjik ko rem̦m̦an kwõmaroñ kõttõpari?

¹² Riit Ekklisiastis 11:9–12:1 (UBS). Ewõr ke am̦ mejãnkajjik me kwõj kajjioñ tõpare? Bõlen em̦õj am̦ kõm̦m̦ane juon mejãnkajjik ñan riiti Baibõl̦ kajjojo raan. Ak bõlen kwõj kate eok ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k am̦ uwaak ak wãween am̦ kõm̦m̦an katak ilo kweilo̦k. Im bõlen kwõj kate eok bwe kwõn jel̦ãl̦o̦k kilen kõjerbal Baibõl̦ ilo kwal̦o̦k naan. Ewi wãween eñjake n̦e am̦ ñe kwõj loe tokjãn am̦ kõm̦m̦ani men kein im ñe ro jet rej nõbar eok kõn am̦ kate eok? Ejjel̦o̦k pere bwe elukkuun em̦m̦an am̦ mour im kwõlukkuun m̦õn̦õn̦õ. Im ejim̦we am̦ bõk eñjake kein kõnke kwõj likũt kõn̦aan ko an Anij m̦okta jãn kõn̦aan ko am̦, ãinwõt kar Jesus.​—Sam 40:8, UBS; JK. 27:11.

13. Etke ad jerbal ñan Jeova em̦m̦anl̦o̦k jãn ad jibadek mejãnkajjik ko an lal̦ in?

¹³ Ñe kwõj kate eok ilo am̦ jerbal ñan Jeova, kwõj kõm̦m̦ane juon jerbal me enaaj kõm̦m̦an bwe kwõn m̦õn̦õn̦õ im kile bwe ewõr tokjãn am̦ mour. Rijjilõk Paul ear ba: “Kom̦win jutak pen im jab ebbweer. Kom̦win kijejeto iien otemjej ilo ami jerbal ñan Irooj, kõnke kom̦ jel̦ã bwe jabdewõt men eo kom̦ij kõm̦m̦ane ilo ami jerbal ñan Irooj ewõr tokjãn.” (1 Ko. 15:58, UBS) Bõtab, ñe armej ro rej kate er ñan jibadek mejãnkajjik ko an lal̦ in, ñan waanjoñak bwe en lõñ aer jããn ak bwe ren buñbuñ, rejjab lukkuun m̦õn̦õn̦õ ilo mour ko aer. Im meñe emaroñ tõprak mejãnkajjik kein aer, ak ekkã wõt aer jab m̦õn̦õn̦õ. (Luk 9:25, UBS) Kiiñ Solomon ear kam̦oole men in ñan e make im ñan bar kõj.​—Rom 15:4.

14. Ta eo kwõmaroñ katak jãn wãween mour eo Solomon ear kajjioñ in lale el̦aññe em̦m̦an?

¹⁴ Solomon ear juon iaan armej ro rem̦weiie tata im utiejtata, im ear kajjioñ lale el̦aññe em̦m̦an wãween mour rot in. Ear kõnono ippãn make im ba: “Iar kajjioñ kam̦õn̦õn̦õik eõ make, bwe in lale ta in m̦õn̦õn̦õ.” (Ekl. 2:1-10, UBS) Solomon ear kalõk m̦õko rel̦l̦ap, ear kõm̦m̦ani jikin kallib ko raiboojoj, im ear kõm̦m̦ane jabdewõt men ekõn̦aan. Ak kar ta eñjake eo an? Ear ke m̦õn̦õn̦õ im jubũruon? Ke ear reilikl̦o̦k im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn aolep men ko ear kõm̦m̦ani, ear ba: “Ij lo ke ejjel̦o̦k tokjãer ñan jidik. Ej ãinwõt lukwarkware kõto in – ejjel̦o̦k tokjãn ñan jidik.” (Ekl. 2:11, UBS) Kwõnaaj ke katak jãn men in Solomon ear kajjioñ lale im loe bwe ejjel̦o̦k tokjãn?

15. Etke kwõj aikuj tõmak ilo Jeova, im ewi wãween an naaj men in jipañ eok ekkar ñan Sam 32:8?

¹⁵ Jet armej rej kõttar aer itaak im rej kab katak jãn bõd im likjab ko aer. Jeova ejjab kõn̦aan bwe men in en wal̦o̦k ñan kwe. Bõtab, bwe kwõn maroñ pokake e im likũt ankilaan m̦oktata ilo mour n̦e am̦, kwõj aikuj kwal̦o̦k am̦ tõmak ilo e. Elukkuun aorõk men in im kwõjãmin ajl̦o̦k kõn pepe ko kwõj kõm̦m̦ani kõn tõmak eo am̦. Im Jeova ejãmin mel̦o̦kl̦o̦k ‘am̦ jerbal im yokwe, ko kwaar kwal̦o̦k kõn Etan.’ (Hi. 6:10) Innem, kwõn lukkuun kate eok bwe tõmak eo am̦ en kajoor im pen. Men in enaaj jipañ eok ñan kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an ilo mour n̦e am̦ im kwe make kwõnaaj kam̦ool bwe Jemãdwõj ilañ ekõn̦aan men eo em̦m̦antata ñan kwe.​—Riit Sam 32:8, UBS.

16. Etke jej aikuj kaorõk anemkwõj im kõjerbale ilo mãlõtlõt?

¹⁶ Paul ear je naan kein: “Ijo jetõb in Irooj ej pãd ie, ewõr anemkwõj.” (2 Ko. 3:17, UBS) Kõn men in, eaorõk anemkwõj ippãn Jeova im ear bar likũt men in ilo bũruom̦ ke ear kõm̦anm̦an eok. Bõtab ekõn̦aan bwe kwõn kõjerbal anemkwõj eo am̦ ilo mãlõtlõt im men in enaaj kõjparok eok. Bõlen ewõr jet jo̦dikdik ro kwõjel̦ã kajjier me rej alwõj pija nana ak rej mourin l̦õñ, im rej bõk kun̦aaer ilo iukkure ko rekauwõtata, ak bõk men kan̦ rõkkajoor (drug) im kadek. Ilo jinoin, emaroñ limo men kein, bõtab ekkã aer tõll̦o̦k kõj ñan jorrããn. Rej kõm̦m̦an bwe jen nañinmej,  añũr, im bareinwõt mej. (Ga. 6:7, 8, UBS) Jo̦dikdik ro me rej kõm̦m̦ani men kein remaroñ l̦õmn̦ak bwe rej anemkwõj, ak ilo m̦ool rejjab.​—Tai. 3:3, UBS.

17, 18. (1) Ewi wãween ad pokake Anij ej kanemkwõj kõj? (2) Ewi wãween an kar l̦apl̦o̦k an Adam im Iv anemkwõj jãn armej ro ilo raan kein?

¹⁷ Bõtab, jete armej kwõjel̦ã kajjien me ear nañinmej kõnke ear pokake kien ko ilo Baibõl̦? Alikkar ejjel̦o̦k. Men in ej kwal̦o̦k bwe ad pokake Jeova ej kõjparok ãjmour ko ad im ej bar kanemkwõj kõj. (Sam 19:7-11) Im ñe kwõj kõjerbal anemkwõj eo am̦ ilo mãlõtlõt, mel̦el̦ein bwe ñe kwõj kããlõt ñan pokake kien im naanin kakapilõklõk ko an Anij, kwõj kaalikkar ñan Anij im bareinwõt jinõm̦ im jem̦am̦ bwe kwõj juon eo remaroñ lõke. Im kõn men in, enaaj l̦apl̦o̦k an jinõm̦ im jem̦am̦ lõke eok im renaaj bar kal̦apl̦o̦k jidik am̦ anemkwõj. Jeova ej kallim̦ur bwe m̦õttan jidik enaaj lel̦o̦k anemkwõj eo eweeppãn ñan aolep ri-karejar ro an retiljek, eo me Baibõl̦ ej n̦aetan ‘anemkwõj eo eaiboojoj an ro nejin Anij.’​—Rom 8:21.

¹⁸ Adam im Iv rar edjoñe anemkwõj in. Ilo kar jikin kallib Iden, jete kien Anij ear lel̦o̦k ñan Adam im Iv? Kar juon wõt. Anij ear jiroñ erro bwe ren jab m̦õñã jãn juon wõt wõjke. (Jen. 2:9, 17) Kwõl̦ak lale ear ke juon kien epen im nana? Alikkar ear jab! Keidi m̦õk men in ippãn kien ko rekanooj lõñ me armej rej kõm̦m̦ani im iuuni ro jet bwe ren pokaki! Bõtab, Jeova ear lel̦o̦k juon wõt kien ñan Adam im Iv bwe ren pokake.

19. Ta ko Jeova im Jesus rej katakin kõj me renaaj jipañ kõj ñan lo anemkwõj?

¹⁹ Ñe jej l̦õmn̦ak kõn wãween an Jeova kõm̦m̦an ñan ri-karejar ro an, elukkuun alikkar an mãlõtlõt. Ijello̦kun an Jeova letok bwijin kien ko ñan kõj, ej kijenmej ilo an katakin kõj bwe jen pokake kien eo ñan yokwe e im ro ri-turid. Ej katakin kõj bwe jen mour ekkar ñan naanin kakapilõklõk ko an im dike men ko renana. (Rom 12:9, UBS) Ilo Katak eo an Jesus ioon Tol̦ eo, ear jipañ kõj bwe jen mel̦el̦e ia eo kõm̦m̦an ko renana rej jino wal̦o̦k jãne. (Matu 5:27, 28) Ãinwõt Kiiñ eo an Aelõñ eo an Anij, Christ enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katakin kõj ilo lal̦ eo ekããl bwe jen anõke l̦õmn̦ak eo an kõn ta ko rejim̦we im ta ko rebõd. (Hi. 1:9) Enaaj bar kõm̦m̦an bwe l̦õmn̦ak ko ad im ãnbwinnid ren weeppãn. Pijaikl̦o̦k m̦õk iien en̦ ñe jeban bar aikuj tarin̦aeik kõn̦aan eo ñan kõm̦m̦ani men ko renana im jeban bar aikuj eñtaan kõn ad jab weeppãn! Innem ejjabto tokãlik, jej kab naaj lo ‘anemkwõj eo eaiboojoj’ me Jeova ej kallim̦ur bwe enaaj letok ñan kõj.

20. (1) Meñe ejjel̦o̦k joñan anemkwõj eo ippãn Jeova, ak ewi wãween an kõjerbale? (2) Ewi wãween am̦ maroñ anõke joñak eo an?

²⁰ Ilo naaj lal̦ eo ekããl, enaaj wõr wõt joñan ad anemkwõj. Ilo wãween et? Aolep iien, jenaaj aikuj kõjerbale anemkwõj eo ad ilo juon wãween me ej kaalikkar ad yokwe Anij im ro jet. Ñe yokwe ej kõm̦akũt kõj ñan kõm̦m̦ane men in, jenaaj anõke Jeova. Meñe ejjel̦o̦k joñan anemkwõj eo ippãn Jeova, ak ej kããlõt bwe yokwe en tõl aolep men ko ej kõm̦m̦ani, ekoba wãween an kõm̦m̦an ñan kõj. (1 Jon 4:7, 8) Alikkar bwe wãween eo wõt bwe jen maroñ lo anemkwõj eo em̦ool ej ñe jej anõke Anij.

21. (1) Ta kar eñjake eo an Devid kõn Jeova? (2) Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

²¹ Kwõj ke kam̦m̦oolol kõn aolep “men ko rem̦m̦an” Jeova ear liwaj ñan kwe? Ear lewaj m̦õñã ko ilo kõkkar, ro m̦õttam̦ rem̦m̦antata, kõttõpar ak mejãnkajjik ko el̦ap tokjãer, im kõjatdikdik eo ñan lo anemkwõj eo em̦ool ilo ilju im jekl̦aj, im ebar lõñ menin letok ko jet. (Sam 103:5, UBS) Bõlen kwõj bõk ejja eñjake eo wõt an kar Devid ke ear jar im ba: “Kwõnaaj kwal̦o̦k ñan eõ ial̦ in mour; Am̦ pãd ippa ej koobrak eõ kõn lañlõñ im am̦ jipañ ej kaenõm̦m̦an eõ ñan indeeo.” (Sam 16:11, UBS) Ilo katak eo tok juon, jenaaj etale men ko tok jet raorõk jãn bokin Sam 16 jebta. Men kein renaaj jipañ eok bwe kwõn jel̦ã ewi wãween am̦ maroñ lo mour eo em̦m̦antata!