Ñe el̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn kadkad ko kadkadin juon armej, enaaj l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kajjien im jenaaj epaakel̦o̦k wõt e. Ãindeinl̦o̦k wõt, ñe el̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn kadkad ko kadkadin Jeova, enaaj l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn kain Anij rot e, im jenaaj epaakel̦o̦k wõt e. Iaan aolep kadkad ko rem̦m̦an kadkadin Anij, ewõr emãn iaaer im rel̦l̦aptata. Kadkad kein rej: kajoor, mãlõtlõt, ekajet jim̦we, im yokwe.

“Jeova, lo, Kwe eo Kwaar kõm̦anm̦an lañ ko im lal̦ kõn Am̦ kajoor el̦ap.”​—JEREMAIA 32:17.

Kajoor eo an Anij ej alikkar ilo menin kõm̦anm̦an ko an. Ñan waanjoñak, ñe kwõj pãd nabõj ilo iien det, ta eo kwõnaaj eñjake? Ejjel̦o̦k pere, kwõnaaj eñjake okmããn̦ãn̦ in al̦. Ilo m̦ool, men in kwõj eñjake ej kwal̦o̦k kõn an Jeova kajoor. Ewi joñan kajoorin al̦? Ilo ituiol̦apen al̦, joñan kajoorin an bwil enañin 27,000,000 degree (15,000,000°C). Joñan kajoor eo ej itok jãn al̦ kajjojo jekõn, ej tarrin elõñ bukwi milien baam̦ ko rej bokkol̦o̦k.

Ijoke, joñan kilepin al̦ edik ñe keidi ippãn elõñ milien iju ko ilañ. Ri-mãlõtlõt ro rar ekkatak im lo bwe joñan kilepen juon iaan iju ko rekileptata etan UY Scuti, enañin 1,700 alen an l̦apl̦o̦k jãn al̦. El̦aññe iju in en kar bõk jikin al̦, joñan an kilep emaroñ bok jikin al̦, lal̦ in, im Jupiter. Mel̦el̦e kein remaroñ jipañ kõj ñan kiiõ lukkuun mel̦el̦e unin an kar Jeremaia ba bwe Jeova Anij ear kõm̦anm̦an ijoko otemjej ilañ im ilal̦ kõn kajoor eo an el̦ap.

 Ewi wãween ad bõk tokjãn jãn kajoor eo an Anij? El̦ap an aorõk menin kõm̦anm̦an ko an Anij ñan kõj kõnke jej bõk ad mour jãni, ãinwõt jãn al̦ im aolep menin kõm̦anm̦an ko jet rem̦m̦an ijin ioon lal̦. Bareinwõt, Anij ej kõjerbal kajoor eo an ñan jipañ kõj kajjojo. Ewi wãween? Ilo tõre ko an rijjilõk ro, Anij ear lel̦o̦k ñan Jesus kajoor bwe en maroñ kõm̦m̦ani menin bwilõñ ko. Baibõl̦ ej ba: “Ro repilo rej lol̦o̦kjen̦ im ro rekũrro rej etetal, karreoik lõba ro, im ro rejarroñroñ rej roñl̦o̦kjen̦, ro remej rej jerkakpeje, im kwal̦o̦k gospel ñan ro ri-jeram̦õl.” (Matu 11:5) Ak ta kõn raan kein ad? Baibõl̦ ej ba: “Ej kõkajoor ro rem̦õjn̦o̦ im ro rem̦õk.” Ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba bwe ro rej likũt aer kõjatdikdik im lõke Jeova “renaaj bõk kajoor ekããl.” (Aiseia 40:29, 31, UBS) Anij emaroñ letok kajoor ak ‘maroñ eo ekanooj in l̦ap’ bwe jen maroñ kõm̦adm̦õdi ak kijenmej wõt ium̦win wãween ko reppen jej iiooni ilo mour in. (2 Korint 4:7) Kwõj ke kile am̦ kõn̦aan epaake Anij, eo me joñan an yokwe kõj ej jipañ kõj ikijjeen kajoor eo an me ejjel̦o̦k joñan?

“O Jeova, enañin lõñ jerbal ko Am̦; ilo mãlõtlõt Kwaar kõm̦anm̦an aolepeer; lal̦ eobrak kõn m̦weiuk ko m̦weiõm̦.”​—SAM 104:24.

El̦ak l̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn menin kõm̦anm̦an ko an Anij, el̦apl̦o̦k wõt ad naaj bwilõñ kõn joñan an mãlõtlõt. Ilo m̦ool, ewõr jet ri-mãlõtlõt ro me rej ekkatak kõn menin kõm̦anm̦an ko (biomimetic) bwe ren kini men ko ãierl̦o̦kwõt. Rein rej etali menin kõm̦anm̦an kein an Jeova im kajjioñ anõke jekjekier im wãween kar kõm̦m̦ani ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k jerbal ko aer me rej make kini. Men kein rej kini ekitibuj men ko redik im epidodo kõm̦m̦ani ñan men ko ejjab pidodo ãeiki ãinwõt juon bal̦uun.

Ejjel̦o̦k bar juon men me el̦apl̦o̦k an kabwilõñlõñ im ej kaalikkar ñan kõj kõn joñan mãlõtlõt eo an Anij jãn wãween kar ejaake ãnbwinnin armej. Ñan waanjoñak, jen etale wãween an kar niñniñ ko ejaak. Jinoin, ilo iien eo kij eo an em̦m̦aan im lep eo an kõrã rej koba (fertilized cell), kiiõ ej jino ejaak kij ak cell eo me epãd aolep mel̦el̦e ko ie kõn wãween an nãj niñniñ eo ejaak. Kij ak cell in ej kõm̦m̦an elõñl̦o̦k kij ak cell ko me rej ãinl̦o̦kwõt juon. Bõtab, ilo iien eo ejejjet im kar karõke, kij kein rej jino oktak wãween aer ejaak jãn doon. Eñin unin elõñ bukwi kain kij ak cell ko ilo ãnbwinnid im rej n̦aetan jet iaaer, blood cell, nerve cell, im bone cell. Ejjabto tokãlik, m̦õttan ko ilo ãnbwin eo rej jino alikkarl̦o̦k ilo an ejaak im jerbal. Mel̦el̦ein bwe ãlikin wõt 9 allõñ, jãn cell eo jinoin me ear ejaak im lõñl̦o̦k ñan pilien cell ko, kiiõ eiio juon niñniñ. Menin kõm̦anm̦an in an Anij ej kaalikkar joñan an mãlõtlõt, im ejjel̦o̦k pere elõñ renaaj errã ippãn ri-jeje Baibõl̦ eo me ear ba: “Ij nõbar eok kõnke ekkar bwe in kautiej eok; Men ko otemjej kwõj kõm̦m̦ani rekabwilõñlõñ.”​—Sam 139:14, UBS.

Ewi wãween ad bõk tokjãn jãn mãlõtlõt eo an Anij? Ri-Kõm̦anm̦an eo ejel̦ã ta ko jej aikuji bwe jen m̦õn̦õn̦õ. Kõnke el̦ap an mãlõtlõt im jel̦ãl̦o̦kjen̦, ej letok naanin kakapilõklõk ko jãn Naan eo an, Baibõl̦. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ eo ej rõjañ kõj ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “jeorl̦o̦k an doon bõd ilo jabdewõt iien.” (Kolosse 3:13, UBS) Naanin kakapilõklõk in ej ke juon naanin mãlõtlõt? Aet. Elõñ rar kõm̦m̦an etale ko im lo bwe el̦aññe juon ej m̦õn̦õn̦õ in jeorl̦o̦k an ro jet  bõd, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an an kiki im en jab high blood. Bareinwõt, emaroñ jipañ bwe armej in en jab bõk nañinmej in bũrom̦õj im bar jet kain nañinmej ko jet. Anij emãlõtlõt, im ej ãinwõt juon jerad eo me ejjab bõjrak jãn an letok naanin kakapilõklõk ko me renaaj jipañ kõj. (2 Timote 3:16, 17) Kwõnaaj ke kõn̦aan juon m̦õttam̦ ãinwõt in?

“Jeova ej yokwe ekajet jim̦we.”​—SAM 37:28.

Aolep iien Anij ej kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. Ilo m̦ool, eto “bwe Anij En kõm̦m̦an nana” im “bwe En kõm̦m̦an jab wãnõk” ak bõd. (Job 34:10) Jeova ejim̦we wãween an ekajet. Juon ri-jeje sam ear je naan kein kõn E im ba: “Kwõj ekajete armej kõn jim̦we.” (Sam 67:4, UBS) Kõnke Jeova ej “kalimjek bũruon armej,” ejjel̦o̦k juon emaroñ m̦on̦e, iien otemjej ej lo men ko rem̦ool im ejim̦we an kõm̦m̦ani pepe ko. (1 Samuel 16:7, UBS) Bareinwõt, Anij ej loi aolep jerbal ko rejjab jim̦we im renana me armej ro rej kõm̦m̦ani ilo lal̦ in. Ej kallim̦ur bwe m̦õttan jidik “ro renana, renaaj jako jãn ãneo” ak lal̦ in.​—Jabõn Kõnnaan 2:22.

Bõtab, Anij ejjab juon ri-ekajet elãj me ekijooror in lel̦o̦k kaje. Ej kwal̦o̦k tũriam̦o ñe ekkar. Baibõl̦ ej ba: “Jeova ekanooj tũriam̦o im jouj,” joñan, ej bar kwal̦o̦k tũriam̦o ñan ro renana el̦aññe rej m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an oktak. Men in ejjab ke kaalikkar kõn joñan an jim̦we im m̦ool wãween an Anij ekajet?​—Sam 103:8; 2 Piter 3:9.

Ewi wãween ad bõk tokjãn jãn an Anij ekajet jim̦we? Rijjilõk Piter ear ba: “Anij ejjab l̦õmn̦ak kõn okõtan armej, a ilo aelõñ otemjej eo ej mijak E, im jerbale kwõjarjar, ej kabuñbũruon.” (Jerbal 10:34, 35) Jej bõk tokjãn jãn an Anij ekajet jim̦we kõnke ejjãmin kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k. Jemaroñ kepaake e im erom ri-karejeran jekdo̦o̦n kain kil rot eo kilid, aelõñ eo ad, joñan jel̦ãl̦o̦kjen̦ eo ippãd, im ñe ewõr bõnbõnid ak jab.

Kõnke Anij ekõn̦aan bwe jen mel̦el̦e im bõk tokjãn jãn an ekajet jim̦we, ear likũt ippãd juon bõklõkõt. Baibõl̦ eo ej kõmel̦el̦eik kõn bõklõkõt ãinwõt ñe ‘em̦õj je ilo bũruon armej men ko Kien eo ej ba,’ im men in ej “kinaakl̦o̦k er make” ak kwal̦o̦k ñan er el̦aññe men ko rej kõm̦m̦ani rem̦m̦an ak renana. (Rom 2:15, UBS) Ewi wãween an men in jipañ kõj? El̦aññe ejim̦we  ad kammineneik bõklõkõt eo ad, men in enaaj kõm̦akũt kõj ñan el̦l̦o̦k jãn ad kõm̦m̦ani men ko rekauwõtata im rebõd. Im el̦aññe jej kõm̦m̦an bõd, bõklõkõt eo ad enaaj kõm̦akũt kõj ñan ukel̦o̦k im kõm̦m̦an oktak. Em̦ool bwe el̦aññe jemel̦el̦e kõn wãween an Anij kwal̦o̦k ekajet jim̦we, men in enaaj jipañ kõj ilo mour in im kõm̦m̦an bwe jen kõn̦aan epaakel̦o̦k e!

“Anij yokwe.”​—1 JON 4:8.

Kajoor, mãlõtlõt im ekajet jim̦we rej wãween ko jilu me Anij ej kwal̦o̦ki. Bõtab Baibõl̦ eo ejjab ba bwe Anij kajoor, Anij mãlõtlõt, im Anij ekajet jim̦we, ijo wõt ke, ej ba bwe Anij yokwe. Etke? Kõnke em̦ool bwe kajoor eo an Jeova ej kõmaroñ e ñan kõm̦m̦ani jerbal ko an. Im ekajet jim̦we im mãlõtlõt eo an rej tõl wãween an jerbal. Bõtab, yokwe eo an Jeova ej kõm̦akũt e ñan kõm̦m̦ani jerbal ko an. Aet, men ko otemjej Jeova ej kõm̦m̦ani ej kõn yokwe.

Meñe ejjel̦o̦k men en̦ Jeova eaikuji, ak yokwe eo an ear kõm̦akũti ñan kõm̦anm̦an enjel̦ ro remãlõtlõt ilañ im armej ro remãlõtlõt ioon lal̦. Im rein remaroñ lo m̦õn̦õn̦õ im bõk tokjãn jãn yokwe im kõjparok eo an. Bareinwõt, Anij ear m̦õn̦õn̦õ in kõpooje lal̦ in bwe en juon jikin epojak ñan an armej ro jukjuk im amn̦ak ie. Im ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k an yokwe aolep armej ikijjeen an “kõtak al̦ ioon ro renana im ioon ro rem̦m̦an, im kawõt ioon ro ri-wãnõk im ioon ro rejjab wãnõk.”​—Matu 5:45.

Bareinwõt, “[Jeova] eobrak kõn jouj im tũriam̦o.” (Jemes 5:11, UBS) Ej kwal̦o̦k jouj im yokwe ñan ro me rekõn̦aan bõk buñtõn ne ko ñan jel̦ã kõn e im epaakel̦o̦k e. Anij ej kea kõn kajjojo iaan armej rein. Ilo m̦ool, “kwõaorõk Ippãn.”​—1 Piter 5:7.

Ewi wãween ad bõk tokjãn jãn yokwe eo an Anij? Ejjel̦o̦k pere elõñ iaad em̦m̦an ippãd ñan lale aiboojojin an al̦ tulo̦k. El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ ñe jej roñ an juon niñniñ ettõñ. Im jej kaorõke kõtaan eo ad epaak ippãn ro uwaan baam̦le eo ad. Men kein remaroñ jab lukkuun menin aikuj, ijoke rej kam̦õn̦õn̦õik kõj ñan joñan eo jekar jab kõtmãne kake.

Bareinwõt, jej bõk tokjãn jãn wãween eo Anij ej kwal̦o̦k an yokwe ikijjeen jar. Baibõl̦ ej rõjañ kõj im ba: “Kom̦win jab inepata kõn jabdewõt, a ilo men otemjej kõn jar im akwel̦ap kab kam̦m̦oolol, kajjitõk ko ami ren wal̦o̦k ñan Anij.” Ãinwõt juon jemãn eo ej yokwe ajri ro nejin, ekõn̦aan bwe jen pukot e ñan bõk jipañ kõn inepata ko ad make me epen ad kwal̦o̦ki ñan ro jet. Innem Jeova kõn yokwe eo an el̦ap, ej kallim̦ur bwe enaaj letok ñan kõj ‘aenõm̦m̦an eo ej el̦l̦ã jãn jel̦ã otemjej.’​—Pilippai 4:6, 7.

Ilo am̦ kar riit im etale kadkad ko emãn rel̦l̦ap kadkadin Anij, ãinwõt kajoor, mãlõtlõt, ekajet jim̦we im yokwe, mel̦el̦e kein rekar ke jipañ eok kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kõn kain Anij rot e? Ñan kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kõn Anij, kõmij rõjañ eok ñan katak kõn men ko em̦õj an kõm̦m̦ani im men ko ej pojakin kõm̦m̦ani bwe kwõn bõk tokjãn jãn men kein.