“Komin Bõplolin ilo Ami”

“Kin kijejeto, komin jab jowõn; komin bõplolin ilo ami; komin jerbal ñõn Iroij.”​—ROM. 12:11.

1. Etke dri Israel ro rar katok menin mour ko im menin lelok ko jet?

 JEOVA ej mõnõnõ kin menin lelok ko jen dri korijer ro an ñõn e me rej kalikar yokwe eo air ñõn e im air mõnõnõ in kõmõnmõn ankilan. Ilo ien ko etto, ear buñburuen kin menin katok ko air kin elõñ kain menin mour ko im menin lelok ko jet air ñõn e. Ekkar ñõn Kien Moses, dri Israel ro rar kõmõni men kein ñõn bõk jeorlok bwir kin jerawiwi ko air im ñõn kwalok air kamolol. Ilo congregation eo an dri Kristian, Jeova ejjab kõtõmene bwe jen kõmõn ejja kain katok rot kein. Bõtab, ilo letter eo an Paul ñõn dri Rom ro ilo japter 12, ej kwalok bwe Jeova ej kõtõmene wõt jen kij ñõn lelok jurtak ko ar ñõn E. Jen lale ewi wãwen.

Juõn Menin Jurtak Emour

2. Einwõt dri Kristian ro, jej aikwij mour ilo wãwen it eo, im ej kitibuj ta?

² Riit Dri Rom 12:​1, 2. Ilo mõtõn eo mokta in letter eo an Paul, ear lukkun kalikar ñõn dri Kristian dri kabit ro bwe meñe dri Ju ak dri Gentile, rar wãnik iman mejen Anij ikijen tõmak im jab baj jerbal wõt. (Rom. 1:​16; 3:​20-​24) Ilo japter 12, Paul ear kemelele bwe dri Kristian ro rej aikwij kwalok air kamolol ikijen air lelok mour ko air einwõt juõn menin jurtak. Ñõn kõtõbrak men in, jej aikwij ukot lemnok ko ar. Kinke jej jolit jab wãppen, jej ber iomin “kien jerawiwi im mij.” (Rom. 8:⁠2) Kin men in, jej aikwij kõmõn oktõk, ‘erom ekãl ilo buruer’ ikijen ar ukot lemnok ko ar. (Ep. 4:​23) Jemaroñ lo wõt tõbrõk ilo men in ikijen jibõñ eo an Anij im jitõb eo an. Ej bareinwõt kitibuj ar lukkun kate kij ñõn jab “wãwen dri lõl in” kin mõnit ko renana, kein kamõnõnõ ko retton, im lemnok ko rejakkar.​—Ep. 2:​1-3.

3. Etke jej bõk kwonad ilo makõtkit ko an dri Kristian?

³ Bareinwõt, Paul ej rejañ kij ñõn kamol ñõn kij mõke “ta ankil an Anij emõn im kabuñburuen im wãppen.” Etke jej riiti Baibel eo ran otemjej, kalomõnlokjen kin men eo jej riiti, jar, ber ilo kwelok ko an dri Kristian, im bõk kwonad ilo kwalok nan kin nuuj eo emõn kin Ailiñ eo? Meñe jej kamolol elder ro ilo congregation eo kin air kakememej kij ñõn kõmõni aolep men kein, jej bõk kwonad ilo makõtkit kein an dri Kristian kinke jitõb eo an Anij ej kamakõt kij ñõn kwalok yokwe eo ar ñõn Jeova. Bareinwõt, emwij ar kamol ñõn kij mõke bwe makõtkit kein rej men ko Anij ekõnan bwe jen kõmõni. (Zek. 4:​6, UBS; Ep. 5:​10) Elap ar lõñliñ im buñburuer kin ar jela bwe ilo ar kõmõni jerbal ko an dri Kristian, jemaroñ kabuñburuen Anij.

Menin Letok ko Reinjuõn jen Dron

4, 5. Ewi wãwen Kristian elder ro rej kajerbal menin letok ko air?

⁴ Riit Dri Rom 12:​6-8, 11. Paul ear kemelele bwe “eor men in letok iber, im rej ein juõn jen dron ekar ñõn joij eo emwij letok ñõn kij.” Jet ian menin letok kein me Paul ej konono kaki rej, kowe im tel. Elaptata, Kristian elder ro, rej aikwij “niknik” ilo air kõmõni men kein.

⁵ Paul ear ba bwe ej aikwij bareinwõt alikar an dri tel ro niknik ilo wãwen rej katakin im kõmõne “jerbal” eo. Eon ko jet ilo japter in rej kwalok bwe Paul ej konono kin  “jerbal” eo me rej kõmõne iloan congregation eo, ak “juõn enbwin.” (Rom. 12:​4, 5) Jerbal in ej einlok wõt jerbal eo me ej walok ilo Jerbal 6:4, UBS. Ijo dri jilik ro rar ba nan kein: “Kim naj kejerbal aoleb ien ko am ñõn jar im ñõn jerbal in kwalok nan.” Jerbal in ej kitibuj ta? Kristian elder ro rej kajerbal menin letok kein air ñõn kakajur ro uan congregation eo. Rej kalikar bwe rej “ber ilo jerbal” in ilo air niknik in letok nan in tel im jiroñ ko ñõn congregation eo jen Nan in Anij ikijen air katak, kõmõn etale ko, katakin im lale bwij eo. Ro rej tel congregation eo, rej aikwij lukkun kejbãrok air kajerbal menin letok kein air ñõn kejbãrok s̃ip ro “ilo mõnõnõ.”​—Rom. 12:7, 8; 1 Pit. 5:​1-3.

6. Ewi wãwen jemaroñ lor nan in kakabilek eo ilo Dri Rom 12:⁠11, eo me katak in ej wawa ion?

⁶ Paul ear wõnmanlok im ba: “Kin kijejeto, komin jab jowõn; komin bõplolin ilo ami; komin jerbal ñõn Iroij.” Ñe ejokolok ar bõplolid ilo jerbal in kwalok nan eo ar, emõn bwe jen aikwij kakõmõnmõnlok ar katak iber mõke im ekkeini ar jar, elaptata kin jitõb eo an Jeova me emaroñ jibõñ kij ñõn kalaplok ar kijejeto. (Luk 11:⁠9, 13; Rev. 2:4; 3:​14, 15, 19) Jitõb kwojarjar eo ear kakajur dri Kristian ro ilo jinoin ñõn air konono kin “men ko relap an Anij.” (Jerb. 2:​4, 11) Eindrein, emaroñ kamakõt kij bwe jen kijejeto ilo jerbal in kwalok nan im ‘bõplolid.’

Kwalok Etã Buru

7. Etke jej aikwij jerbal ilo etã buru?

⁷ Riit Dri Rom 12:​3, 16. Jeova ear letok menin letok kein ñõn kij kin “joij” eo an ejjab tellokir. Paul ear ba: “Maroñ eo am ej itok jen Anij.” (2 Kor. 3:⁠5, UBS) Kin men in, jejjab aikwij nebare kij mõke. Jej aikwij kõtãik kij im kile bwe aolep tõbrõk ko ar ilo jerbal in kwalok nan rej itok jen Anij im jab jen kabel eo ar mõke. (1 Kor. 3:⁠6, 7) Kin men in, Paul ear ba: “Ij ba ñõn jabrewõt armij iami, bwe en jab lemnok kin e mõke eutiej jen emõn en lemnok kake.” Jej aikwij lodiñdiñ kin men ko jej kõmõni im lõñliñ im buñburuer kin jerbal eo ar ñõn Jeova. Bõtab, ar etã buru im jela kin joñõn maroñ ko ar, enaj bõprae ar bõk lemnok eo bwe jej utiejlok jen ro jet. Jen men in, jekõnan “lemnok ekar ñõn jelalokjen.”

8. Ewi wãwen jemaroñ bõprae kij jen ar “meletlet ilo [ar] mõke lemnok”?

⁸ Ejjab emõn ñõn ar nebare kij mõke kin tõbrõk ko ar. Ej “Anij eo Ej kadreklok.” (1 Kor. 3:7) Paul ear ba bwe Anij ear lelok ñõn kajjojo ro uan congregation eo “joñõn tõmak.” Ijellokin ar lemnok kake kij mõke, jej aikwij kile tõbrõk ko an ro jet ekkar ñõn  joñõn tõmak eo eor ibeir. Paul ear bareinwõt ba: “En ami lemnok wõt juõn ñõn dron.” Ilo bar letter eo an, dri jilik in ej jiroñ kij, “jab kõmõn jabrewõt ilo wãlok ak aibujuij jekron, a kin etã buruemi jabrewõt en lemnok ro jet remõn jen e.” (Pil. 2:⁠3) Ar lemnok kin ro jet bwe reutiejlok jen kij ilo wãwen ko jet, ej kitibuj ar lukkun kate kij ñõn kwalok etã buru. Etã buru enaj bõprae kij jen ar “meletlet ilo [ar] mõke lemnok.” Meñe ro jet rej nebare kij kin jerbal ko ar relap einwõt, mejinede, jerbal ilo Betel, pioneer, im jerbal ko eierlok wõt, ak aolep renaj lo lõñliñ elap ilo tõbrõk ko rej kõmõni ilo jerbal ko “rettã” bareinwõt me ekkã an armij ro watõki bwe rejjab aurõk.​—1 Pit. 5:⁠5.

Burukuk ilo Congregation Eo

9. Etke Paul ear keiri Kristian dri kabit ro ñõn mõtõn ko ilo juõn enbwin?

⁹ Riit Dri Rom 12:​4, 5, 9, 10. Paul ej keiri Kristian dri kabit ro ñõn mõtõn ko ilo juõn enbwin im rej jerbal ilo burukuk iomin Bõr eo air, Kraist. (Kol. 1:​18) Ej kakememej rein bwe eor mõtõn ko ilo juõn enbwin im ekajju jerbal ko air jen dron, im meñe ‘relõñ, rej juõn enbwin ilo Kraist.’ Eindrein, Paul ear rejañ Kristian dri kabit ro ilo Epesõs: “Ilo jitõb in yokwe, jen ritto ilo wãwen otemjej einwõt Christ, eo ej bar. Iumin maroñ eo an, aoleb mõttan ko rej kajjo wãweir ilo enbwin in rej kon ibben dron, im aoleb mokoj ko emwij karõki rej drebij aoleben enbwin eo ibben dron. Innem elañe kajjojo ra kein rej jerbal ekkar ñõn jerbal ko air make, aoleben enbwin eo enaj eddrek im kalek e make kin yokwe.”​—Ep. 4:​15, 16, UBS.

10. Maroñ eo an wõn ‘s̃ip ro jet’ rej aikwij kile?

¹⁰ Meñe ‘s̃ip ro jet’ rejjab mõtõn enbwinin Kraist, emaroñ lap air katak jen wanjoñok in. (Jon 10:16) Paul ej ba bwe Jeova “e ar kõtãik men otemjej iomin neen [Kraist], im E ar lelok E bõran ion men otemjej ñõn eklisia.” (Ep. 1:​22) Ranin, s̃ip ro jet rej mõtõn “men otemjej” me Jeova ear likiti ilo iomin tel eo an Nejin. Rej bareinwõt mõtõn “men ko otemjelok an” Kraist me ear jitõñ “dri korijer e tiljek im meletlet” ñõn kejbãroke. (Mat. 24:​45-​47) Kin men in, ro me kejatrikrik eo air ej ñõn mour in drio ion lõl, rej aikwij kile Kraist bwe ej Bõr eo air im ren kõtãik ir ñõn dri korijer eo etiljek im meletlet im Kumi eo Ej Tel Dri Kennan ro an Jeova im man ro emwij kãlet ir ñõn bõk erron congregation ko. (Hib. 13:​7, 17) Ilo ar kõmõne men in, jej kowõnmanlok burukuk eo ilo congregation.

11. Burukuk eo ar ej berber ion ta, im ta nan in kakabilek ko jet Paul ear kwalok?

¹¹ Burukuk rot in ej berber ion yokwe, eo me ej “lukoj men otemjej bwe ren kon ibben dron.” (Kol. 3:​14, UBS) Paul ear kalikar men in ilo Dri Rom japter 12, ilo an ba bwe yokwe eo ar ej aikwij “jab ankiliriõp” im “kin yokwe jimjãn jimjãten” jej aikwij “menoan dron.” Men in ej tellok kij ñõn ar kwalok koutiej ñõn dron. Dri jilik in ear ba: “Kin kõnimarmij, komin koutiej dron.” Emol, yokwe in ej wawa ion men ko remol im rerreo im ejjab ion iñjake ko ar rejjab wãppen. Jej aikwij kate kij joñõn wõt ar maroñ ñõn drebij erreo eo an congregation eo. Ke Paul ear kwalok nan in kakabilek in kin yokwe, ear wõnmanlok im ba: “Komin jõjõike men eo enana; komin edrep ñõn men eo emõn.”

Kwalok Jitõbõn Karuwainene

12. Ikijen kwalok karuwainene, ta eo jemaroñ katak jen dri Kristian ro ilo kar Masedonia?

¹² Riit Dri Rom 12:​13. Yokwe eo ar ñõn ro jeer im jãter enaj kamakõt kij ñõn “lelok ñõn ro remõn men ko rej aikwij kaki” im ekkar ñõn joñõn ar maroñ. Meñe ejjab lap men ko mweier, ak jemaroñ lelok joñõn eo eor iber. Ke Paul ear jeje kin dri Kristian ro ilo Masedonia, ear ba: “Ilo elap melejoñ ir  kin iñtan, air lõñliñ elap im kanuij jeramel e ar koorlok air mweiuk in dreeplok. Bwe einwõt air maroñ, ij kennan kin ir, im elaplok jen air maroñ, r’ar kõnan im lelok, Im kin elõñ akwelap r’ar kajitõk ibem kin men in joij in, im kõmao ilo jerbal ñõn ro remõn [ilo Judia].” (2 Kor. 8:​2-4) Meñe rar jeramel, dri Kristian ro ilo Masedonia rar lukkun joij im mõnõnõ in jibõñ ro rej ber ilo aikwij. Rar watõke bwe ej juõn menin jerammõn ñõn air jibõñ ro jeir im jãtir ilo Judia me rar ber ilo aikwij.

13. Ta melelen “komin lorlok kajijõtarmij” ak karuwainene?

¹³ Ilo ukok eo ilo kajin Grik, nan kein “komin lorlok kajijõtarmij,” ak kwalok karuwainene ej melelen bwe kwon emakõt ilo mõkõj ñõn jibõñ armij. Ukok eo ilo Baibel eo etan, “Jerusalem Ekãl” (ejelok ilo kajin Majõl), ej ba: “Bukot ien ko rebellok ñõn kwalok karuwainene.” Jet ien jej kwalok karuwainene ñe jej kir bar juõn ñõn mõña iber, im ñe jej kõmõne men in kin yokwe, ej juõn menin nebar. Ak elañe jej bukot ien ko rebellok ñõn kwalok karuwainene, jenaj lo bwe elõñ wãwen ko jet jemaroñ kwalok karuwainene. Elañe ejabwe men ko mweier, ak joñõn ejmour eo ar ej kautameik kij jen ar kir ro jet ñõn juõn ien mõña iber, inem, jemaroñ kir ir ñõn irak kope, tea ak dren ko jet iber. Men in ej bar juõn wãwen ñõn ar kwalok karuwainene.

14. (a) Ukok in kajin Grik eo kin “kajijõtarmij” ej itok jen nan ta ko ruo? (b) Ilo jerbal in kwalok nan, ewi wãwen jemaroñ kwalok bwe eor ar itoklimo kin drua maijet ro?

¹⁴ Kwalok karuwainene ej kitibuj wãwen ar lemnok kin ro jet. Ukok in kajin Grik ej bõk nan in “kajijõtarmij” jen nan kein ruo “yokwe” im “drua maijet.” Ewi wãwen jej lemnok kin drua maijet ro? Bar juõn wãwen ñõn kwalok karuwainene ej ñe dri Kristian ro rej kate ir ñõn katak bar juõn kajin bwe ren maroñ kwalok nan iben drua maijet ro jen bar ailiñ ko jet me rar emakõtlok ñõn jikin ko me congregation eo air ej jerbal in kwalok nan ie. Emol bwe ejjab aolep emaroñ katak bar juõn kajin kin wãwen ko ibeir. Bõtab, jemaroñ jibõñ drua maijet ro ikijen ar kajerbal buk eo Nuuj eo Emõn ñõn Armij Ro Jen Ailiñ ko Otemjej (ejelok ilo kajin Majõl), me ej kwalok ennan eo an Baibel ilo  elõñ kajin ko. Kwonañin ke kar lo tõbrõk jen am kajerbal buk in ilo jerbal in kwalok nan?

Bõk Iñjake ko an Ro Jet

15. Ewi wãwen Jisõs ear jerbale nan in kakabilek eo ilo Dri Rom 12:⁠15?

¹⁵ Riit Dri Rom 12:15. Nan in kakabilek eo an Paul kin eon in ej kwalok bwe jen jela iñjake ko an ro jet. Jej aikwij katak ñõn melele im bõk iñjake ko an armij eo juõn, meñe ej lõñliñ ak buromõj. Elañe jej bõplolid, jenaj lõñliñ im tiriamo eo ar renaj alikar iman mejen armij. Ke dri kalor ro 70 rar jeblak ilo lõñliñ jen jerbal in kwalok nan, im rar kwalok kin aolep tõbrõk ko remõn rar loi ilo jerbal eo air, Jisõs mõke ear jino obrõk kin “lõñliñ ilo Jitõb Kwojarjar.” (Luk 10:​17-​21) Ear iñjake lõñliñ eo air. Ijo turãjet, Jisõs ear ‘jõñ iben armij ro rej jõñ’ ilo ien eo ke leo jeran Lazerõs ear mij.​—Jon 11:​32-​35.

16. Ewi wãwen jemaroñ bõk iñjake ko an ro jet, im wõn ro elaptata rej aikwij jerbale men in?

¹⁶ Jekõnan lor joñok eo an Jisõs ikijen men in. Elañe ro jeer im jãter rej lõñliñ, jekõnan kwalok ar bareinwõt lõñliñ ibeir. Ilo ejja wãwen in lok wõt, jekõnan bõk ejja iñjake ko an ro jeer im jãter ñe rej buromõj ak iñtan. Ekkã ar kainemõn ro jeer im jãter me rej lukkun buromõj kin inebata ko air, ilo ar bõk ien ñõn roñjake ir ñe rej kwalok kin iñjake ko air. Im jet ien, emaroñ toor dren in kemjalal jen kij ñe nan ko air ej lukkun tõbar buruer. (1 Pit. 1:​22) Elaptata, elder ro rej aikwij lor nan in kakabilek eo Paul ear kwalok kake kin bõk iñjake ko an ro jet.

17. Ta ko jar katak kaki jen Dri Rom japter 12, im ta ko jenaj etali ilo katak in tok juõn?

¹⁷ Eon ko jar etali ilo Dri Rom japter 12 rej letok nan in kakabilek ko kin mour ko ar einwõt dri Kristian ro im kõtan eo ar iben ro jeer im jãter. Ilo katak in tok juõn, jenaj etale eon ko jet ilo japter in me renaj kemelele kin wãwen eo jej aikwij lemnok im kõmõn ñõn armij ro eoktõk tõmak ko air jen kij, ekoba ro rej jumae im matõrtõre kij.

Ilo Elij

• Ewi wãwen jej kwalok bwe jej ‘bõplolid’?

• Etke jej aikwij korijer ñõn Anij ilo etã buru?

• Ilo wãwen it ko jemaroñ kwalok ar bõk iñjake ko an dri tõmak ro mõtar?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija ko ilo peij 4]

Etke jej aikwij bõk kwonad ilo makõtkit ko an dri Kristian?

[Pija eo ilo peij 6]

Ewi wãwen kij kajjojo jemaroñ jibõñ drua maijet ro ñõn katak kin Ailiñ eo?