Lo Lõñliñ ilo Men ko Rej Kitibuj Kabuñ eo Ar

“Komin bõk Aõ ine im likite i aerami . . . , im kom naj lo an ami kakije.” ​—MATU 11:29.

1. Ta eo Anij ear karõke ilo Tol Sainai, im etke?

 KE EAR jino an jerbal Bujen Kien eo ilo Tol Sainai, kien in ear kitibuj an dri Israel ro kejbãrok ran in Sabat wik otemjej. Ikijen dri konono eo Moses, Jeova ear kakien ailiñ in Israel: “Iomin jiljino ran kwon kõmõn am jerbal, im ilo ran eo ken ka jiljilimjuõn, kwon kakije: bwe ox im ass eo am ren kakije, im leo nejin korijerõm kõra, im drua maijet eo ren kajurlok.” (Ex. 23:12) Aet, kin an Jeova lemnok kin ro rej ber iomin Kien eo, ilo yokwe ear karõk juõn ran in kakije bwe armij ro ren “kajurlok.”

2. Ewi wãwen an kar dri Israel ro bõk tokjen jen air kejbãrok ran in Sabat?

² Ran in Sabat ear ke baj juõn ien ñõn kakije? Jaab, ear juõn mõtõn eaurõk ilo kabuñ eo an dri Israel ro ñõn Jeova. Ilo air kejbãrok ran in Sabat, men in ear kebellok juõn ien emõn ñõn an bõr eo katakin baamle eo an ñõn air “kejbãrok ial an Jeova, im kõmõn wãnik.” (Jen. 18:19) Men in ear bareinwõt lelok ñõn baamle ko im ro mõtair juõn ien emõn ñõn air koba iben dron ñõn kalomõnlokjen kin jerbal ko an Jeova im mõnõnõ kin kõmao ko rekalõñliñ. (Ais. 58:13, 14) Men eo elaplok an aurõk ej bwe ran in Sabat ear jitõñlok ñõn ien eo ñe jenaj bõk kakije im lõñliñ eo emol ikijen Iroij eo an Kraist iomin 1,000 yiõ. (Rom 8:​21) Ak ta kin ran kein ar? Ia eo im ewi wãwen an dri Kristian ro remol me rej itoklimo kin wãwen ko an Jeova, maroñ bõk kakije in emol?

Bõk Kakajur Ikijen Am Kõmao Iben Dri Kristian Ro

3. Ilo wãwen it dri Kristian ro jinoin rar kõkãtõk dron, im ta tokjen eo ear walok?

³ Dri jilik Paul ear kwalok kin congregation eo einwõt “jurõn im loñtak in mol.” (1 Tim. 3:​15) Dri Kristian ro jinoin rar bõk elap kõkãtok ilo air kar rejañ im kalek dron ilo yokwe. (Ep. 4:​11, 12, 16) Ke ear ber ilo Epesõs, Paul ear bõk elap kõkãtok jen ro uan congregation eo ilo Korint ke rar lolok e. Lemnok mõk kin tokjen eo Paul ear ba me ear walok ñõn e: “Ij mõnõnõ kin an itok Stipenas, im Fortunetõs im Akeikõs, . . . Bwe r’ar kõkal aõ.” (1 Kor. 16:17, 18) Eindrein, ke Taitõs ear etal ñõn Korint ñõn jibõñ ro jein im jãtin ijo, Paul ear bar jejelok ñõn congregation in im ba: “E ar aimlolo kin kom otemjej.” (2 Kor. 7:​13) Ejja eindrein ranin, Dri Kennan ro an Jeova rej bõk elap kakajur ikijen kõmao ko rekõkãtõk an dri Kristian ro.

4. Ewi wãwen an kwelok ko an congregation eo bõktok elap lõñliñ ñõn kij?

⁴ Jen iminene eo am kwojela bwe kwelok ko an congregation eo rej bõktok elap lõñliñ. Ilo kwelok kein jej lo bwe aolep rej ‘jimor jibañ dron; tõmak eo am ej jibañ ir, im tõmak eo air ej jibañ yuk.’ (Rom 1:​12, UBS) Dri Kristian ro jeer im jãter rejjab baj armij ro me jejela kajeir, ak rej ro mõtar remol, ro me jej yokwe im koutiej ir. Jej bõk elap lõñliñ im kainemõn ilo ar keini ar kobalok ibeir ilo ien kwelok ko ar.​—Pail. 7.

5. Ewi wãwen ar maroñ kõkãtõk dron ilo ien kwelok ko relap?

 ⁵ Bar juõn unjen kõkãtõk ej ikijen kwelok ko ar relap me rej walok kajjojo yiõ. Ijellokin air letok katak ko remol jen Baibel eo, kwelok kein relap rej bareinwõt letok juõn ien emõn ñõn ar ‘kalaplok buruer’ ilo ar kebak elõñlok armij ro im bwebwenato ibeir. (2 Kor. 6:​12, 13) Ak ta elañe jej juõn armij me ejokok im ebin ar kebake armij ro? Juõn wãwen jemaroñ jela kajen ro jeer im jãter ej ilo ar mõnõnõ in jibõñ ilo ien kwelok ko relap. Elikin an kar juõn sister jibõñ karreo ilo juõn international convention, ear ba: “Ijellokin baamle eo aõ im ro mõta, elõñ armij ro iar jab jela kajeir. Bõtab, ke iar jibõñ karreo, elõñ ro iar jino jela kajeir im ear lukkun limo!”

6. Ta juõn wãwen jemaroñ bõk kõkãtõk ñe jej kakije?

⁶ Dri Israel ro rekin etal ñõn Jerusalem bwe ren kabuñ ilo ien kwojkwoj ko jilu rej walok kajjojo yiõ. (Ex. 34:23) Ekkã an men in melelen bwe rar aikwij etal jen jikin kallip im mõn wia ko air im etetal iomin jet ran ko ilo ial ko rebõñõlñõl. Mekarta, tokjen air etal ñõn tempel eo ear bõktok “lõñliñ elap” ke rar ber ijo ñõn air “nebar Jeova.” (2 Kron. 30:21) Ranin, elõñ dri korijer ro an Jeova rej bareinwõt lo bwe ilo air etal iben baamle eo air ñõn lolok juõn ian ra ko an Dri Kennan ro an Jeova me ej ber ebake ir, men in ej bõktok elap lõñliñ. Ñe baamle eo am ej pojõk in bar kakije, kwomaroñ ke karõk ami kõmõne men in?

7. (a) Ewi wãwen an or tokjen ien iiaio ko? (b) Ta eo emaroñ kõmõn bwe iiaio ko ren juõn ien ekalõñliñ im elap an kõkãtõk?

⁷ Ar kobalok iben baamle eo ar im ro mõtar ilo ien iiaio ko emaroñ bareinwõt kalõñliñ kij. Kiñ eo emeletlet Solomon, ear ba: “Ejelok men emõn ñõn juõn armij jen an mõña im irak, im kõmõn bwe an en mõnõnõ kin emõn ilo jerbal eo an.” (Ekk. 2:​24) Ien iiaio ko rejjab kalõñliñ wõt kij ak rej bareinwõt kakajur yokwe eo ar ñõn dri Kristian ro mõtar ke jej kalaplok ar jela kajeir. Ñõn kõmõn bwe ien iiaio eo  en juõn ien ekalõñliñ im elap an kõkãtõk, emõn ñõn ar kir jejjo wõt armij im bwe en or juõn eo ej lolorjake ien eo, elaptata elañe enaj or drenin kadrek ko.

Lo Lõñliñ ilo Jerbal in Kwalok Nan

8, 9. (a) Kwalok oktõk eo ikõtan ennan eo an Jisõs im kien ko an skraib im Parisi ro. (b) Ta tokjen eo jej bõke ilo ar kwalok nan kin katak ko remol ilo Baibel eo?

⁸ Jisõs ear kijejeto ilo jerbal in kwalok nan, im ear rejañ dri kalor ro an bwe ren eindrein. Men in ej alikar ilo nan ko an: “Elap jonikõn, a eiet dri jerbal; Inem komin jar ñõn Iroij in marmir, bwe En jilkinlok ro dri jerbal ilo jonikõn eo An.” (Matu 9:​37, 38) Ennan eo Jisõs ear katakin kake emol an kar kalõñliñ kinke ear “Nan Emmõn.” (Matu 4:​23; 24:14, UBS) Men in ear lap an oktõk jen kien ko rebin me Parisi ro rar lilok ñõn armij ro.​—Riit Matu 23:​4, 23, 24.

⁹ Ñe jej kwalok kin ennan eo an Ailiñ eo ñõn ro jet, jej kõkãtok ir ilo jitõb, im ilo ejja ien eo wõt, jej kalaplok melele im kamolol eo ar kin katak ko remol ilo Baibel eo. Dri jeje sam ear ba: “Komin nebar Jeova; bwe emõn al im nebar amuij Anij: bwe e men in mõnõnõ.” (Sam 147:1) Kwomaroñ ke kalaplok lõñliñ eo am ilo am nebar Jeova ñõn ro dri turõm?

10. Ar lo tõbrõk ilo jerbal in kwalok nan ej ke wawa ion an armij ro mõnõnõ in roñjake ennan eo kin Ailiñ eo? Kemelele.

¹⁰ Emol bwe ilo jet jikin ko jej kwalok nan ie, elõñ armij ro rej mõnõnõ in roñjake nuuj eo emõn jen ro ilo jikin ko jet. (Riit Jerbal 18:​1, 5-8.) Elañe kwoj jokwe ilo juõn jikin me elõñ rejjab mõnõnõ in roñjake ennan eo kin Ailiñ eo, kwon kajeoñ in lemnok wõt kin men ko remõn me kwoj kõtõbrõki ilo jerbal in kwalok nan. Kememej bwe ejjab jitokjen jibarbar ko am ñõn keañ kin etan Jeova. (1 Kor. 15:58) Bareinwõt, ar lo tõbrõk ilo jerbal in kwalok nan ejjab wawa ion wãwen an armij ro emakõt ñõn nuuj eo emõn. Jemaroñ liki bwe Jeova enaj kõmõn bwe en bellok ien ko ñõn an ro emol burueir roñjake ennan eo kin Ailiñ eo.​—Jon 6:​44.

Lo Lõñliñ ilo Ien Kabuñ an Baamle Eo

11. Ta erro eo Jeova ear lelok ñõn ro jemen im jinen, im ewi wãwen air maroñ kajejite?

¹¹ Ro jemen im jinen me rej mijõk Jeova, ej erro eo air ñõn katakin ro nejir kin Jeova im wãwen ko an. (Dut. 11:18, 19) Elañe kwoj juõn jemen ak jinen, kwoj ke karõk juõn ien ñõn am katakin ro nejõm kin Jememuij ilõñ? Ñõn jibõñ yuk kajejit erro in eaurõk im kabwe aikwij ko an baamle eo am, emwij an Jeova letok elõñ ekan ko lor jitõb ñõn kakajur kij ikijen buk ko, magazine ko, video ko, im cassette in roñjake ko.

12, 13. (a) Ewi wãwen an baamle ko maroñ bõk tokjen jen Ien Kabuñ an Baamle eo? (b) Ta eo ro jemen im jinen remaroñ kõmõne bwe ien kabuñ an baamle eo en juõn ien ekalõñliñ im kõkãtõk?

¹² Bareinwõt, dri korijer eo etiljek im meletlet ear kajutõk bar juõn karõk ñõn an baamle ko kajenolok juõn jota kajjojo wik ñõn air kabuñ iben dron. Elõñ rar kile bwe karõk in ear karuaklok ir ñõn dron ilo yokwe im ear kakajur kõtan eo air iben Jeova. Ak ta eo ro jemen im jinen remaroñ kõmõne bwe Ien Kabuñ an Baamle eo en juõn ien ekalõñliñ im kõkãtõk?

¹³ Kwon kõmõn bwe jotenin kabuñ eo an baamle eo en juõn ien ekalimomo im ejjab aikwij juõn ien kwoj katak kin men ko remulõl im bin. Elaptata ar aikwij kõmõne men in kinke Anij eo jej kabuñ ñõn e ej juõn “Anij e mõnõnõ,” im ekõnan bwe jen lõñliñ ilo ar kabuñ ñõn e. (1 Tim. 1:​11; Pil. 4:4) Ej juõn jerammõn elap bwe eor bar juõn jota ebellok ñõn ar konono kin katak ko raurõk jen Baibel eo. Ro jemen im jinen rej aikwij jela ukoktak ikijen kilen air katakin, ilo air lemnok kin wãwen ko rekãl me remaroñ kajerbali ñõn katakin ro nejir. Ñõn wanjoñok, juõn baamle ear kõtlok bwe ladrik eo nejir joñoul yiõ ridtõn, etan Brandon, en kwalok kin juõn katak me kar naetan “Etke Jeova Ear Kajerbal Juõn  Serpent ñõn Annañelok Setan?” Katak in ear kaburomõj Brandon kinke emõn iben serpent, im ear inebata bwe menin mour in ear ekkejellok iben Setan. Jen ien ñõn ien, jet baamle ko rar kajerbal bwebwenato ko ilo Baibel eo im karõk bwe kajjojo uan baamle eo en einwõt ñe rej armij ro ilo bwebwenato eo, im rej kõmõne men in ilo air riiti nan ko air ilo Baibel eo ak kõmõn juõn tieta kin bwebwenato eo. Wãwen kilen katakin kein rejjab kalimomo wõt ak rej kõmõn bwe ro nejõm ren bõk kwonair ilo Ien Kabuñ an Baamle eo bwe nan in kakabilek ko ilo Baibel ren jelet burueir. *

Kejbãrok Yuk jen Men ko Remaroñ Kamõjnoik Yuk

14, 15. (a) Ewi wãwen an inebata im mijõk laplok wõt ilo ran kein eliktata? (b) Ta ijjibed ko jet jemaroñ jelmae?

¹⁴ Inebata im mijõk rej laplok wõt ilo ran kein eliktata an jukjuk im ber in enana. Abañ ko kin an jabwe jikin jerbal im kin jããn rej jelet elõñ million armij ro. Meñe eor jet rej jerbal ak ekkã air bõk iñjake eo bwe ejabwe jããn ko ibeir ñõn air kabwe aikwij ko an baamle eo air, im ej einwõt ñe rej likit jããn ko ilo juõn bõjo ebotaktak. (Keiri Haggeai 1:​4-6, UBS.) Dri tel in kien ro im dri tel ro jet rejjab maroñ lo tõbrõk meñe rej kate ir joñõn wõt air maroñ ñõn jolok ro rej kõmõn jerbal ko renana im rekamijak im men ko jet me rej unjen nana. Bareinwõt, elõñ armij ro rej ebwer kin likjõp ko air.​—Sam 38:4.

¹⁵ Dri Kristian ro remol rej bareinwõt iion abañ im ijjibed ko rej itok jen jukjuk in ber in enana an Setan. (1 Jon 5:​19) Jet ien, ro rej lor Kraist remaroñ jelmae bar jet ijjibed ko ke rej kate ir ñõn drebij air tiljek ñõn Jeova. Jisõs ear ba: “Elañe r’ar matõrtõr Iõ, re naj bareinwõt matõrtõre kom.” (Jon 15:20) Bõtab, meñe ‘rej matõrtõre kij,’ jejjab ‘mõke iar.’ (2 Kor. 4:9) Etke ej eindrein?

16. Ta eo emaroñ jibõñ kij ñõn drebij wõt ar lõñliñ?

¹⁶ Jisõs ear ba: “Komin itok ñõn iba, kom otemjej rej jerbal im ban, im I naj kakijeik kom.” (Matu 11:28) Ilo ar lukkun tõmak ilo binmour eo Kraist ear letok, ej einwõt ñe jej likit kij mõke ilo pein Jeova. Ilo wãwen in, jej bõk ‘maroñ eo e kanuij lap me ej jen Jeova.’ (2 Kor. 4:7) Jitõb kwojarjar eo an Anij ej juõn “ri Jibañ” me ej kakajur tõmak eo ar bwe jen maroñ kijenmij iomin melejoñ ko im wãwen ko rebin jej iioni im drebij wõt ar lõñliñ ilo ejja ien eo wõt.​—Jon 14:26, UBS; Jem. 1:​2-4.

17, 18. (a) Ta eo jej aikwij kejbãrok kij jene? (b) Ta eo emaroñ walok elañe jej kõtlok bwe menin kamõnõnõ ko an lõl ren moktata ilo mour eo ar?

¹⁷ Dri Kristian ro remol ranin rej aikwij kejbãrok bwe kilan ko renana an lõl in ren jab kamakõt ir ñõn air jibarek menin kamõnõnõ ko ilo juõn wãwen etarjen joñõn. (Riit Dri Epesõs 2:​2-5.) Elañe jejjab kejbãrok kij jen men in, jemaroñ lorõk ilo “mõm an kõniek, mõm an mej ko, im wuj wan an mour in.” (1 Jon 2:​16) Ak jemaroñ bõk lemnok eo ebwir bwe ar kõmõni kõnan ko an kõniek ej wãwen eo jej bõk lõñliñ. (Rom 8:6) Ñõn wanjoñok, jet armij ro rar kajerbal uno ko rekajur, irak drenin karek le jen joñõn, aluij pija in kelwan ko, bõk kwonair ilo ikkure ko rekauwatata, ak elõñ kain makõtkit ko me rej nae kien ñõn karuj iñjake  ko air. Jerbal kein ‘retao’ an Setan rej mõne kij ñõn bõk lemnok eo bwe jej mõnõnõ.​—Ep. 6:​11.

¹⁸ Emol, ejjab nana ñõn mõña, irak, ak bõk kwonad ilo menin kamõnõnõ ko elañe jej kõmõni ilo juõn joñõn emõn. Mekarta, jen jab kõtlok bwe men kein ren men ko moktata ilo mour eo ar. Eaurõk ñõn ar kwalok jadõr im jokkin wõt juõn, elaptata ilo ran kein jej mour ie. Kõtõbar ko ar mõke remaroñ kamõjnoik kij ñõn joñõn eo me jej “jowõn ak jowa ñõn jela ar Iroij Jisõs Kraist.”​—2 Pit. 1:8.

19, 20. Ewi wãwen ar maroñ lo lõñliñ eo emol?

¹⁹ Ñe jej kõmõn bwe lemnok ko ar ren errã iben kien ko an Jeova, jej kwalok ar kile bwe menin kamõnõnõ ko an lõl in rej ñõn jidrik wõt ien. Moses ear kile men in, im ej eindrein iber bareinwõt. (Hib. 11:25) Mol eo in ej bwe lõñliñ eo emol, me ej bõktok juburu eo emulõl im eto an ber, ej itok jen ar kõmõnmõn ankilan Jemer ilõñ.​—Matu 5:6.

²⁰ Jen wõnmanlok im lo lõñliñ ilo men ko me rej kitibuj kabuñ eo ar. Ilo ar kõmõne men in, jej “julok mour in jaje Anij kab kõnan ko renana an lõl in . . . ke jej kõttare Ran in lõñliñ eo jej kejatdrikdrik kij kake, ñe aibuijuij eo an ad Anij Lablab im Ri Lomor Jesus Christ enaj walok.” (Tait. 2:​12, 13, UBS) Inem jen kate kij ñõn bõk ine eo an Jisõs ilo ar kõtãik kij iomin tel eo an. Ilo ar kõmõne men in, jenaj lo lõñliñ im mõnõnõ eo emol!

[Kamelele eo itulal]

Ewi Wãwen Kwonaj Uak?

• Ewi wãwen armij ro an Jeova rej lo lõñliñ ranin?

• Ilo wãwen it jerbal in kwalok nan ej kõkãtõk kij im ro jej konono ibeir?

• Ta eo bõr eo an baamle eo emaroñ kõmõne bwe ien kabuñ eo air en juõn ien ekalõñliñ im kõkãtõk?

• Ta men ko rej kamõjnoik kij ilo tõmak?

[Kajitõk ko ñan katak]

[Kamelele in juõn pija ilo peij 26]

Ilo ar bõk ine eo an Jisõs, jej lo elõñ men ko me rej kalõñliñ kij