Kajeoñwe Tõmak eo Air

Ear Katak Jolok Bwir jen Iroij

PITER ear jab meloklok ien eo me ear kanuij nana an mour ke Jisõs ear kalimjeke. Ke Piter ear lo an Jisõs kalimjeke, turin mejen ear ke kwalok bwe ear buromõj ak illu iben? Jejjab lukkun jela, Baibel eo ej ba wõt bwe “Iroij ej oktõklik, im kalimjeke Piter.” (Luk 22:61) Bõtab an kar Jisõs kalimjeke, Piter ear kile joñõn an lukkun bwir men eo ear kõmõne. Ear kile bwe ear kõmõne men eo Jisõs ear kanan kake me Piter ear ba bwe ejamin naj kar kõmõne. Ear karmijete Iroij eo an ejitenburu iben. Ear juõn ien ekabwerer ñõn Piter, bwelen ien eo enanatata ilo aolepen ran ko in an mour.

Bõtab, wãwen in ear jab kõmõn bwe Piter en lemnok bwe ejelok an kejatrikrik. Kinke Piter ear juõn armij elap an tõmak, ear or wõt ien ñõn an kakajur e mõke im jolok an ebwer kin bwir ko an im katak jen juõn ian katak ko relaptata an Jisõs. Ej kin jolok bwir. Kajjojo iar ej aikwij katak kin ejja men in wõt, inem jen etale wãwen Piter ear katak jen men in ebin.

Armij eo me Elõñ Men ko Ear Aikwij Katak

Enañin jiljino aliñ moktalok ke rar ber ilo ijo kabijuknen ilo Kaperneum, Piter ear kebake Jisõs im kajitõk: “Iroij, jete alen an jeiõ ak jãtiõ kõmõnmõn nana ñõn iõ im ij jeorlok nana eo? Ñõn jiljilimjuõn ke?” Piter emaroñ kar lemnok bwe ej kajeoñ kwalok joij. Ilo mol, dri tel in kabuñ ko ilo ien ko rar katakin armij ro bwe jilu wõt alen an juõn armij aikwij jolok an ro jet bwir! Bõtab Jisõs ear uak: “I jab ba ñõn yuk ñõn jiljilimjuõn alen, a ñõn jiljilimjuõnñoul alen jiljilimjuõn.”​—Matu 18:21, 22.

Jisõs ear ke ba bwe Piter en bwine jete alen juõn armij ej kõmõn bwir? Jaab. Ijellokin ear ukot nan ko an Piter ñõn jab jolok bwir 7 alen ak ñõn 77 alen, melelen ear ba bwe ejelok joñõn ñõn jolok bwir eo an armij eo ear bwir nae bar juõn. Jisõs ear kwalok bwe lemnok eo an armij ro ilo ran ko kin air jaje jolok bwir im bin burueir ear jelet lemnok eo an Piter. Lemnok in ej kitibuj air bwini bwir ko an ro jet einwõt ñe rej jei ilo juõn buk in muri. Bõtab jeorlok bwir eo an Anij ekanuij lap im ejelok joñõn.

Piter ear jab akwail iben Jisõs. Bõtab nan ko an Jisõs rar ke tõbar buruen? Jet ien elaplok ar katak kin jolok bwir ñe jej kile bwe jelukkun aikwiji. Inem jen bar jeblak im etale men ko rar walok ilo ran eo Jisõs ear mij. Ilo auõ ko rar lukkun bin ñõn Jisõs, Piter ear kõmõni elõñ men ko me Iroij eo an ear jolok an bwir kaki.

Juõn Aikwij Elap ñõn Jolok Bwir

Ear juõn boñ elukkun aurõk kinke ej boñin eo eliktata in an Jisõs mour ion lõl. Ear lõñ wõt men ko Jisõs ear kõnan katakin dri jilik ro an, einwõt ñõn wanjoñok kin etã buru. Jisõs ear likit juõn joñok kin etã buru ikijen an kar kwal neiir, juõn jerbal me ekkã wõt air lelok ñõn dri kamokoko ro retã tata bwe ren kõmõne. Ilo jinoin, Piter ear kajitõkin Jisõs kin men eo ej kõmõne. Inem, ear makoko bwe Jisõs en kwal  neen. Tokelik, ear ba bwe Jisõs en jab baj kwal wõt neen ak en bar kwal pein im bõran! Jisõs ear drebij wõt an meanwõr im ilo joij ear kemeleleik ir kin aurõkin im melelen men eo ej kõmõne.​—Jon 13:​1-​17.

Bõtab, ejjabto dri jilik ro rar jino akwail kin wõn eo eutiejtata iair. Ejelok berre bwe Piter ear bõk kwonan ilo men in ekajookok me ej kalikar utiej buru eo an armij. Meñe eindrein, Jisõs ear kajime ir ilo joij im bareinwõt ear nebar ir kin men eo emõn rar kõmõne ilo air kar berwõt iben. Bõtab, ear kanan bwe renaj aolep ilok jen e. Piter ear uak im ba bwe enaj berwõt iben Jisõs meñe ñõn mij. Ilo okõtõn, Jisõs ear kanan bwe mokta jen an ikkir kako ruo alen, Piter enaj kar karmijete e jilu alen ilo boñin eo wõt. Ilo ien eo, Piter ear jab baj kwalok wõt an jab errã iben Jisõs ak ear kemjãje bwe enaj laplok an tiljek jen aolepen dri jilik ro jet!​—Matu 26:31-​35; Mark 14:27-​31; Luk 22:24-​28.

Mõtõn jidrik Jisõs enaj ke kar joko an kwalok meanwõr ñõn Piter? Ilo mol iomin ien in ebin, Jisõs ear wõnmanlok wõt im lale wõt men ko remõn iben dri jilik ro an rejjab wãppen. Ear jela bwe Piter enaj kar bwir nae e, bõtab ear ba: “A I ar jar kin yuk bwe am tõmak e jamin joko; im ñe emwij am bar oktõk, kwon kakajur ro jeõm im jãtõm.” (Luk 22:32) Ilo wãwen in, Jisõs ear kwalok an liki bwe Piter enaj bar kajur im jolok an ebwer kin bwir eo an im bareinwõt jeblak im kõmõne jerbal eo an ilo tiljek. Elap wõt an kar kwalok joij im jeorlok bwir!

Tokelik, ilo jikin kallip in Getsemani, Piter ear aikwij bõk kowe elõñlok jen juõn alen. Jisõs ear kajitõk iben, im bareinwõt Jemes im Jon bwe ren ekil wõt ke E ar jar. Ear lap an Jisõs iñtan im ear aikwij bwe ren rejetake e, ak elõñ alen Piter im ro jet rar kiki. Jisõs ear jolok air bwir im melele kin mõjino eo air ke ear ba nan kein: “An e kõnan, a kõniek emõjino.”​—Mark 14:32-​38.

Ejjabto, juõn jar in armij ro renana rar itok kin pãle ko reurur im rar jibwe jãji im kein dreñdreñ ko. Ear juõn ien rar aikwij ekil im kejbãrok wãwen air emakõtkit. Bõtab, Piter ear jab bar ber ak ear kwotak jãji eo an im kajeoñ jõbbare Malkõs, dri korijer eo an pris eo elap, im jujen wõt bukwe lojiliñin leo. Ilo joij Jisõs ear kowe Piter, uñir lojiliñin leo im kemouri, im kwalok juõn nan in kakabilek me ear jibõñ dri kalor ro an ñõn ranin ñõn jab ire im kejorran ro jet. (Matu 26:47-​55; Luk 22:47-​51; Jon 18:10, 11) Elap an kar lõñ bwir ko Piter ear kõmõni bwe Iroij eo an ear aikwij jolok an bwir. Men in ear kõmõne emaroñ kakememej kij bwe “kij otemjej emmakijkij ad bwid.” (Jemes 3:2, UBS) Wõn iar ejjab aikwiji an Anij jolok bwir ko an kajjojo ran? Eokwe ñõn Piter, ebar or jet men ko renaj kar walok ñõn e ilo boñin eo im relukkun nanalok.

Men eo Enanatata Piter Ear Kõmõne

Jisõs ear kamanwa iben jar eo bwe elañe e eo rej kabukote, rej aikwij kõtlok dri jilik ro an. Piter ear jab maroñ kõmõn jabrewõt ke rar liabe Jisõs. Inem Piter ear ko, einwõt kar dri jilik ro mõtõn.

Piter im Jon rar ettõr im bwijrõklok bwelen iturin mweo imõn Annas, kar Pris eo elap mokta, ijo rar bõklok Jisõs mokta ñõne im ekajete. Ke rar bõk Jisõs jen ijo, Piter im Jon rar lorelok ak jen ijo “ettolok.” (Matu 26:58, UBS; Jon 18:12, 13) Piter ear jab juõn eo ebuwal. Ilo mol ear aikwij in beran ñõn an lor Jisõs. Kinke ear or kein ire iben jar eo, im emwij an kar Piter kakinijnij juõn iair. Bõtab ilo joñok eo an Piter ijin, jejjab lo bwe eor iben tiljek im yokwe eo ear ba enaj kar kwaloke, bwe enaj mõnõnõ im mij iturin Iroij eo an elañe ej aikwij.​—Mark 14:31.

Einwõt Piter, elõñ ranin rej lor Kraist jen ijo “ettolok,” ilo wãwen eo me ejelok enaj kile air  lore. Ak einwõt an kar Piter je tokelik, wãwen eo wõt ejime ñõn lore Kraist ej ñõn lukkun edrep wõt ñõn e, im anõke joñok eo an ilo aolep wãwen ko jekron ta eo emaroñ walok.​—1 Piter 2:​21.

Piter ear tilekek ke ear lorelok ro rar bõk Jisõs, mae ien rej tõbar kejem in worwor eo ilo juõn ian moko rekanuij emõn ilo Jerusalem. Ear mweo imõn pris eo elap me emweie im eutiej etan Keiapas. Ekkã air kar kalek mõkein im ej kabole juõn melan me eor juõn kejem in worwor ie. Piter ear tõbar kejem eo ak rar jab kõtlok bwe en dreloñ. Jon, eo ear ber karere iloan worwor eo, ear kõmõn bwe dri lale kejem eo en kadreloñ Piter. Ej einwõt ñe Piter ear jab ber iben Jon, im ear jab kajeoñ dreloñ iloan mweo ñõn jutõk iturin Iroij eo an. Ear ber wõt ilo melan eo, ijo jet dri kamakoko im dri korijer rar ber bajjek ie ilo boñin eo emolo im rañrañ iturin juõn kijeek. Ear jab bwijrõk an jar in dri nana ro riõp nae Jisõs ilo ien eo rar ekajete iloan mweo.​—Mark 14:54-​57; Jon 18:15, 16, 18.

Kin an maram kijeek eo, jiroñ eo ear kadreloñ Piter ilo kejem in worwor eo ear alikarlok an maroñ lo e. Ear jela kajen. Lio ear ba ilo an kinaklok e: “Kwe kw’ar bareinwõt [ber] iben Jisõs dri Galili!” Ilo an kar jab kõtõmene men in, Piter ear karmijete im ear ba bwe ejaje kajen Jisõs, im bareinwõt ear kõmõn einwõt ñe ejjab melele ta ko jiroñ eo ear ba. Ear etal im jutõk iturin kejem in worwor eo im kajeoñ in kejakilkil e mõke bwe armij ro ren jab kile, ak bar juõn jiroñ ear kile e im ear bar kwalok ejja nan kein remol kin Piter: “Armij in e ar bareinwõt [ber] iben Jisõs dri Nazeret.” Ak Piter ear ba: “I jaje kajen armij eo.” (Matu 26:69-​72) Bwelen kar elikin ien in kein karuo in an Piter karmijete Jisõs ear roñ an ikkir kako, ak kin an lukkun mad, ear meloklok kanan eo Jisõs ear kwaloke jejjo auõ ko moktalok.

Jejjo wõt ien jen ien eo, Piter ear kajeoñ tilekek wõt bwe armij ren jab kile e. Ak juõn kumi in armij ilo melan eo ear kebake e. Juõn iair kar nukin Malkõs, dri korijer eo Piter ear bukwe lojiliñin. Ear ba ñõn Piter: “I ar jab lo yuk ilo jikin kallip eo iben ke?” Piter ear lemnok bwe ear aikwij in kamol ñõn ir bwe rar bwir. Inem ear kalimur ilo an ba bwe jerata en itok ion elañe ear riõp. Elikin wõt an kar drioijtok nan kein jen loñin ear ikkir kako, eñin ej alen eo ken karuo Piter ear roñ ainiken kako eo ilo boñin eo.​—Jon 18:26, 27; Mark 14:71, 72.

Jisõs ear drioijtok ñõn etõñaak in mweo im reilok ñõn melan eo. Eñin ien eo Jisõs ear kalimjeke Piter einwõt kar kwalok kake ilo jinoin. Piter ear kile ilo ien in bwe ear lukkun karmijete Iroij eo an. Piter ear etal jen melan mweo kin an erro buruen kin men eo ebwir ear kõmõne. Ear juõn boñin maram im aliñ  ear rome ial eo an ke ear etetal ilo bukwon eo. Ear lukkun buromõj im jaje ta eo en kõmõne. Ear jino toor an dren in kemjalal im ear lukkun jõñ.​—Mark 14:72; Luk 22:61, 62.

Ñe juõn armij ej kile joñõn an lap bwir eo an, elukkun biruru an lemnok bwe ejjab maroñ bõk jolok bwir. Piter ear maroñ kar bõk lemnok in. Ear ke?

Piter Ear Jab Maroñ ke Bõk Jolok Bwir?

Jejjab maroñ melele kin joñõn buromõj eo an Piter ke ear jino an rantak. Men ko renaj kar walok ilo ran eo enaj kalaplok an buromõj. Emaroñ kar lukkun koweik e mõke ke Jisõs ear mij raelipen eo elikin an kar iñtan iomin elõñ auõ ko! Piter emaroñ kar lukkun buromõj jabrewõt ien ej lemnok kin an kar bõk kwonan ilo iñtan eo an Iroij eo an ilo ran eo eliktata in An mour einwõt juõn armij. Jekron ewi joñõn an kar lukkun buromõj im ebwer, Piter ear jab kõtlok bwe men in en anjo ion. Jejela men in kinke bwebwenato eo ej kwalok bwe ejjabto ear bar kobalok iben ro jein im jãtin. (Luk 24:33) Ejelok berre bwe aolep dri jilik ro rar ajlok kin wãwen rar emakõt ilo boñin eo elukkun kar nana, im kin men in rar kainemõn dron.

Ilo ijin, jej lo an Piter kõmõne juõn ian bebe ko an remeletlet tata. Ñe juõn dri korijeran Anij ej buñ, men eo eaurõktata ejjab joñõn bwir eo ear kõmõne ak an kate ñõn bar jerkak im kajimeiki ial eo an. (Jabõn Kennan Ko 24:16) Meñe ear kanuij buromõj im ebwer, Piter ear kwalok an tõmak ikijen an kar kobalok iben ro jein im jãtin. Ñe juõn ej erro buruen kin an buromõj ak ajlok, ekkã an kõnan kamõkelok ian, bõtab men in ekauwatata. (Jabõn Kennan Ko 18:1) Ial eo emeletlet ej ñõn ber ebake dri tõmak ro mõtar im bar kakajur kij ñõn wõnmanlok wõt im korijer ñõn Anij.​—Dri Hibru 10:24, 25.

Kinke ear ber iben ro jein im jãtin ilo jitõb, Piter ear roñ ennan eo ekailbõkbõk bwe ejoko enbwinin Jisõs ilo lũp eo. Piter im Jon rar etorlok ñõn lũp eo rar kalibwin enbwinin Jisõs ie im kar likit juõn dreka kileplep  imejen lũp eo. Jon, eo bwelen ear driklok jen Piter, ear tõkãklok ijo mokta. Meñe ear lo bwe ebellok mejen lũp eo, ear jab dreloñ, ak Piter ear. Meñe ear ikkijelok kin an kar ettõr, ear kajju dreloñ. Ak ear ejelok kobõn lũp eo!​—Jon 20:​3-9.

Piter ear ke tõmak bwe emwij an Jisõs jerkakbiji? Ear jab ilo jinoin, meñe kõra ro retiljek rar kajela bwe enjel ro rar weaklok ñõn ir im ba bwe emwij kejerkakbiji Jisõs jen mij. (Luk 23:⁠55–24:11) Bõtab ilo jemlokõn ran eo, ear joko an Piter buromõj im berre. Jisõs ear mour im kiõ ej juõn jitõb ekajur! Ear waloklok ñõn aolep dri jilik ro an. Bõtab, mokta jen an kõmõne men in, ear walok ñõn juõn wõt iair. Dri jilik ro rar ba ilo ran eo: “Emol Iroij e ar jerkakbiji im E ar weaktok ñõn Saimõn.” (Luk 24:34) Tokelik dri jilik Paul ear je ejja men in wõt kin ran in ekabwilõñlõñ bwe Jisõs “e ar weaktok ñõn Sipas; bar juõn ien ñõn ro joñoul im ruo.” (1 Dri Korint 15:5) Sipas im Saimõn rej ãt ko jet etan Piter. Emol, Jisõs ear weaklok ilo ran in ke Piter ear mõke ian.

Baibel eo ejjab kwalok kin ta eo ear walok ilo ien eo Jisõs im Piter rar bar iion dron. Bõtab, jemaroñ pijaikilok wõt an Piter lukkun mõnõnõ ke ear lo bwe Iroij eo an ejitenburu iben ear bar mour im ear or ien ñõn kwalok an buromõj im ukwelok. Men eo wõt ear kõnan jen jabrewõt men ion lõl in ej ñõn bõk jolok bwir. Ejelok emaroñ ba bwe Jisõs ear jab lap an jolok an bwir. Dri Kristian ro ranin me rej likjõp im jerawiwi rej aikwij kememej bwebwenato eo an Piter. Jejjab aikwij lemnok bwe jejjab maroñ bõk jolok bwir jen Anij. Jisõs ear lukkun kwalok ejja karkar ko karkarin Jemen, eo “e naj kanuij wujlep in jolok bwir ko.”​—Aiseia 55:7.

Kein Kamol ko Jet kin An Jolok Bwir

Jisõs ear jiroñ dri jilik ro an ñõn etal ñõn Galili, ijo renaj kar bar iione ie. Ke rar tõkãklok, Piter ear bebe ñõn etal im añwõr ilo Lomalo in Galili. Eor jet rar etal iben. Piter ear bar ber ilo ejja ijo wõt me ear jolok aolepen ien ko an ie mokta. Ear lukkun mõnõnõ ke ear roñ an jõñ ainiken wa eo, iññũrñũr in no ko, im ke ear pojõk in kajerbale ok ko. Ear ke lemnok ilo boñin eo kin ta eo enaj kar kõmõne ilo mour eo an ke kiõ ejemlok jerbal in kwalok nan eo an Jisõs ion lõl? Wãwen mour eo elamwan an juõn dri añwõr ear ke karel e? Meñe eindrein, ear ejelok kwonair iik ilo boñin eo.​—Matu 26:32; Jon 21:​1-3.

Bõtab ke ej jorantak, juõn armij ear ikkir lok jen ene im jiroñ ir ñõn lelõllok ok ko air ilo ijo turãjet in wa eo. Kin air kar roñjake, ear kojek tarrin 153 kwonair iik! Piter ear jela wõn armij eo ear ikkir lok im ear kelok jen wa eo im aõ ene lok. Jisõs ear lelok kijeir iik ko ear kõmati ion melle eo ibarijet. Kiõ ear reilok ñõn Piter.

Jisõs ear kajitõk iben Piter elañe ej yokwe e “elablok jen [an] yokwe men kein” melelen iik ko relõñ ear kojeki. Ilo buruen Piter, an yokwe jerbal in añwõr eaurõklok ke jen yokwe eo an ñõn Jisõs? Einwõt Piter ear karmijete Iroij eo an jilu alen, kiõ Jisõs ear lelok ñõn e ien in ñõn an kwalok yokwe eo an jilu alen iman mejen ro mõtõn. Ke Piter ear ba ej yokwe e, Jisõs ear jiroñ e ñõn kwalok ejja yokwe in wõt ikijen an likit jerbal eo ekwojarjar iman men otemjej, bareinwõt najirik im lale bwij eo an Kraist, ej dri kalor ro an retiljek.​—Jon 21:​4-​17, UBS.

 An kar Jisõs kõmõne men in ear kamol bwe e im Jemen rar maroñ kajerbale wõt Piter. Piter enaj kar kõmõn juõn jerbal eaurõk ilo congregation eo iomin tel eo an Kraist. Men in ear lukkun kamol bwe Jisõs ear jolok aolep bwir ko an! Ealikar bwe tiriamokake eo an ear tõbar buruen Piter im men in ear lukkun jelet e.

Piter ear tiljek ilo an kõmõne jerbal eo an iomin elõñ yiõ ko. Ear kakajur ro jein im jãtin einwõt an kar Jisõs kakien e ilo ran eo mokta jen An mij. Piter ear kwalok joij im meanwõr ke ear lale im najirik dri kalor ro an Kraist ilo jitõb. Lein etan Saimõn ear kajejit ãt eo Jisõs ear lelok ñõn e, ej Piter ak Ejman eo, ikijen an kar bin im kajur ilo tõmak, im lap kilan ilo congregation eo ilo wãwen eo emõn. Jemaroñ lo elõñ men ko rej kamol men in ilo letter ko ruo Piter ear jei me reobrõk kin yokwe im rar erom mõtõn buk ko raurõk ilo Baibel. Letter kein rej bareinwõt kwalok bwe Piter ear jab meloklok men eo ear katak jen Jisõs kin jolok bwir.​—1 Piter 3:​8, 9; 4:8.

Jemaroñ bar katak jen men in. Jej ke kajitõk iben Anij kajjojo ran ñõn jolok bwir ko ar relõñ? Inem, jej ke tõmak bwe emwij an Anij jolok ar bwir im men in emaroñ karreoik kij? Im jej ke bareinwõt jolok bwir ko an ro jet? Elañe jej kõmõn eindrein, jenaj anõke tõmak eo an Piter im tiriamokake eo an Iroij eo an.

[Kamelele itulõl]

Elap an kar lõñ bwir ko Piter ear kõmõni im Iroij eo an ear aikwij jolok an bwir, bwe wõn iar ejjab aikwiji an Anij jolok bwir ko an kajjojo ran?

[Pija ilo peij 23]

“Iroij ej oktõklik, im kalimjeke Piter”

[Pija ilo peij 24]

“Iroij e ar . . . weaktok ñõn Saimõn”