Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Ekkeini Am̦ Katakin Ro Nejõm̦ bwe Ren Bõk ñan Bũrueer L̦õmn̦ak im Kien ko An Jeova

Ekkeini Am̦ Katakin Ro Nejõm̦ bwe Ren Bõk ñan Bũrueer L̦õmn̦ak im Kien ko An Jeova

Wãween ko Baam̦le ko Remaroñ Lo M̦õn̦õn̦õ

Ekkeini Am̦ Katakin Ro Nejõm̦ bwe Ren Bõk ñan Bũrueer L̦õmn̦ak im Kien ko An Jeova

Loida, * juon jinen ilo Mexico, ej ba: “Rej ajej condom ko ilo jikin jikuul̦. Kõn men in, jodrikdrik ro rej l̦õmn̦ak bwe aer pãd ippãn doon ej em̦m̦an wot toõn wot aer kajerbale kein bõbrae ko.”

Nobuko, juon jinen ilo Jepaan, ej ba: “Iar kajjitõk ippãn l̦addik eo nejũ kõn ta eo enaaj kõm̦m̦ane el̦aññe e im leddik eo jeran rej make iaaer. Ear uwaak im ba, ‘Ijaje.’”

KE AJRI eo nejõm̦ ear dik, kwaar ekkõl el̦aññe enaaj kar make iaan im ilo̦k ñan lo̦jet. Ak bõlen kwaar lukkuun ekkõl el̦aññe ej iukkure iloan ial̦ eo im wa ko renaaj dibõje. Ta eo kwõnaaj kar kõm̦m̦ane? Kwõnaaj kar kõm̦m̦an bwe en wõr juon en pãd ippãer ñan kõjparok er bwe ren jab jorrããn.

Em̦õj an rũttol̦o̦k ajri eo nejõm̦ kiiõ, im epenl̦o̦k ñan am̦ maroñ kõjparoke. Bõlen kwõj uwõta kake im kajjitõk ippam̦ make, ‘Jodrikdrik eo nejũ ej ke alwõje pija ko rettoon ilo TV, computer ak ilo cellphone ko?’ L̦addik eo nejũ em̦õj ke an pãd ippãn leddik ro? Leddik eo nejũ em̦õj ke an pãd ippãn l̦addik ro?’

Anõk Joñak eo an Jeova

Jet ro jemen im jinen el̦ap aer kamo im rekõn̦aan jel̦a kõn aolep men ko ro nejier rej kõm̦m̦ani. Tokãlik, ro jemen im jinen rar kile bwe el̦aññe rej kõm̦m̦ane men in, inem ro nejier rej jino noje men ko rej kõm̦m̦ani. Innem, ro nejier rej jino imminene im jel̦ã kilen noji men ko me jemãer im jineer rejjab kõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani.

Ro jemen im jinen rejjab aikuj ãindein ñan ro nejier kõnke Jeova ejjab iuuni armej ro bwe ren pokake e. Ro jemen im jinen rej aikuj l̦oore joñak eo an Jeova. (Duteronomi 30:19) Ewi wãween kwõmaroñ jipañ jodrikdrik ro nejõm̦ bwe ren kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we?—Jabõn Kõnnaan 27:11.

Juon men kwõmaroñ kõm̦m̦ane ej ilo am̦ wõnm̦aanl̦o̦k im bwebwenato ippãer kõn mour erreo im jinoe ñe rej dik wõt. (Jabõn Kõnnaan 22:6) Innem, ñe rej rũttol̦o̦k im jodrikdrik, kwõn jab bõjrak jen am̦ kõm̦m̦ane men in. El̦aññe ewõr aer kajjitõk kõn an armej ro pãd ippãn doon, jemãer im jineir rej aikuj ro m̦oktata im rej uwaake ro nejier. Alicia, juon jiroñ jen Iñlen, ej ba, “Jet armej rej l̦õmn̦ak bwe kõm kõn̦aan bwebwenato ippãn ro m̦õttam kõn an armej pãd ippãn doon, bõtab men in ejjab m̦ool. Kõm kõn̦aan bwe ro jemem im jinem ren bwebwenato ippem kõn men in. El̦ap am tõmak naan im mel̦el̦e ko aer.”

Jipañ Ro Nejõm̦ bwe Ren Bõk ñan Bũrueer L̦õmn̦ak ko An Jeova

Ñe rej rũttol̦o̦k, ajri ro rej aikuj mel̦el̦e kõn an armej ro pãd ippãn doon. Rej aikuj “jel̦ã kajjien em̦m̦an im nana.” (Hibru 5:14) Jodrikdrik ro rej aikuj mel̦el̦e im errã kõn l̦õmn̦ak ko an Jeova kõn an ruo armej pãd ippãn doon. Im rej aikuj mour ekkar ñan l̦õmn̦ak kein an Jeova. Ewi wãween kwõmaroñ jipañ ro nejõm̦ bwe ren kõm̦m̦ane men in?

Kom̦ ro jemen im jinen, bõlen el̦ap ami tõmak im errã ilo katak ko jãn Baibõl̦ eo. Kwõj lukkuun tõmak bwe ebõd an ro rejañin m̦are pãd ippãn doon. (1 Tessalonika 4:3) Ajri ro nejõm̦ rebar jel̦ã kõn tõmak in am̦, im remaroñ kwal̦o̦k jet eoon ko im rej errã ilo men in. Ñe ro jemen im jinen rej kajjitõk ippãer, “Ejim̦we ke an ro rejañin m̦are pãd ippãn doon?,” ajri ro renaaj uwaak ilo m̦õkaj im ba, “Ebõd.”

Ajri ro remaroñ errã ippam̦, bõtab rejañin pojak in jerbale. Juon bok ilo kajin belle ej ba bwe jet jodrikdrik ro rej m̦õkaj im errã ippãn l̦õmn̦ak ko an jemãer im jineer. Bõtab, bok in ej ba bwe ilo bũrueer, jodrikdrik ro remaroñ jab lukkuun jel̦ã ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani. Innem ñe juon armej ekõn̦aan pãd ippãer, jodrikdrik ro rebwok im rejaje ta eo rej aikuj kõm̦m̦ane. Eñin unin, jodrikdrik ro rej aikuj mel̦el̦e im jerbali kien ko im naan in kakapilõk ko jãn Baibõl̦ eo. Ewi wãween kwõmaroñ jipañ ro nejõm̦ bwe ren kõm̦m̦ane men in?

Kwõn lukkuun kalikkar bwe kwõj errã kõn kien ko an Jeova. Kwõj ke tõmak bwe ro wot im em̦õj aer m̦are remaroñ pãd ippãn doon? El̦aññe aet, innem en emmakijkij im alikkar am̦ kõnnaan ippãn jodrikdrik ro nejõm̦ kõn tõmak ko am̦. Bar juon bok im rar etale elõñ baam̦le ko ej kwal̦o̦k bwe el̦aññe ealikkar im emmakijkij an jemen im jinen kwal̦o̦k ñan ajri ro nejier bwe rejjab kõn̦aan bwe ren pãd ippãn ro jet el̦aññe rejañin m̦are, enaaj pidodol̦o̦k an ajri ro pokake.

Kwõmaroñ kwal̦o̦k ñan jodrikdrik ro nejõm̦ kõn tõmak ko am̦. Bõtab, ejjab mel̦el̦ein bwe renaaj jerbale men kein kwõj ba. Kwõj aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõnono ippãn ro nejõm̦ kõn men ko Anij ej diki. Etke? Kõnke jidik kõn jidik, men kein remaroñ tõpar bũruon ajri ro nejõm̦. Em̦õj aer kar etale im loe bwe elõñ armej ro rej jerbale men ko jemãer im jineer rar katakin er, meñe rar jab ke rar jodrikdrik.

KAJJIOÑ MEN IN: Kwõn kajerbale nuuj ko rej wal̦o̦k ilo bukwõn eo am̦. Ñan waanjoñak, el̦aññe juon em̦m̦aan ear ko̦kkure juon kõrã ak leddik, kwõmaroñ ba: “Ilukkuun bwilõñ kõn an nana wãween an jet em̦m̦aan kõm̦m̦an ñan kõrã ro. Ilo am̦ baj l̦õmn̦ak, rar bõk jãn ia ñan aer kõm̦m̦an ãindein?”

Katakin ro nejõm̦ bwe an ri m̦are ro pãd ippãn doon ej juon jeraam̦m̦an jãn Jeova. Naan in kakkõl ko ilo Baibõl̦ eo reaorõk ñan kõj. (1 Korint 6:18; Jemes 1:14, 15, UBS) Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bwe Anij ej kajeraam̦m̦an ro em̦õj aer m̦are im remaroñ pãd ippãn doon. Enañin aolep iien ilo Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe men in ej juon jeraam̦m̦an im ejjab juon menin aujiid an Setan. (Jabõn Kõnnaan 5:18, 19; Al eo an Solomon 1:2) El̦aññe aolep iien kwõj bwebwenato ippãn ro nejõm̦ kõn kauwõtata ko, remaroñ jab kile bwe men in ej juon jeraam̦m̦an. Juon jiroñ ilo France, etan Corrina, ej ba, “Aolep iien jema im jinõ rej bwebwenato ippa kõn kauwõtata ko rej wal̦o̦k jãn mour ettoon. Eñin unin iar l̦õmn̦ak bwe an ro em̦õj aer m̦are pãd ippãn doon ejjab juon jeraam̦m̦an jen Anij.”

Kwõn kwal̦o̦k m̦ool ilo am̦ katakin ro nejõm̦ kõn menin letok in jãn Jeova. Juon jinen ilo Mexico, etan Nadia, ej ba: “An juon kõrã im juon em̦m̦aan pãd ippãn doon, ej juon jeraam̦m̦an im menin letok jãn Jeova. Bõtab, ro wot im em̦õj aer m̦are remaroñ pãd ippãn doon. El̦aññe ejim̦we wot am̦ kajerbale menin letok in, kwõnaaj lo m̦õn̦õn̦õ. Ak el̦aññe ebõd am̦ kajerbale, kwõnaaj iion jorrããn.”

KAJJIOÑ MEN IN: Ilo iien am̦ naaj bwebwenato ippãn jodrikdrik ro nejõm̦, kakeememej er bwe an ruo ri m̦are pãd ippãn doon ej juon jeraam̦m̦an jãn Jeova. Kakeememej er bwe el̦aññe renaaj m̦are ilju im jekl̦aj, innem remaroñ kajerbale jeraam̦m̦an in jãn Jeova. Kwõn kwal̦o̦k ñan ro nejõm̦ bwe kwõj lõke er im kwõjel̦ã bwe renaaj kõjparok aer erreo m̦ae iien repojak in m̦are.

Jipañ eo nejõm̦ bwe en kile ta men ko remaroñ wal̦o̦k. Jodrikdrik ro rej aikuj make kile ta pepe ko im remaroñ kõm̦m̦ani. Kõn men in, ro jemen im jinen rej aikuj jipañ ro nejier bwe ren jel̦ã kilen kõm̦m̦ani pepe ko aer make. Innem, jodrikdrik ro rej aikuj kajjitõk ippãer make, “Ta men ko rem̦m̦an im renana remaroñ wal̦o̦k ñan ña el̦aññe inaaj kõm̦m̦ane pepe in?” Juon jodrikdrik emaroñ jel̦ã ta ko rem̦m̦an im ta ko renana, bõtab emaroñ jab l̦oori. Juon kõrã ilo Aujtõrõlia, etan Emma im ej karejar ñan Jeova, ej ba, “Ilo aõ baj ememejl̦o̦k tõre ko ij jodrikdrik, ij kile bwe iar jab l̦oori kien ko an Jeova meñe iar jel̦ã bwe rejim̦we. Tokãlik, iar kile bwe elukkuun aorõk ñan aõ mel̦el̦e bwe el̦aññe inaaj kõm̦m̦ani pepe ko rejim̦we, innem inaaj lo m̦õn̦õn̦õ. Im el̦aññe inaaj kõm̦m̦ane pepe ko rejjab jim̦we, inaaj iion jorrããn.”

Ilo Baibõl̦ eo, ñe ej kwal̦o̦k naan in tõl ko ak naan in kakapilõk ko, ej bar kwal̦o̦k men ko renaaj wal̦o̦k ñan kõj el̦aññe jejjab l̦oori naan kein. Ñan waanjoñak, bok in Jabõn Kõnnaan 5:8, 9 ej rõjañ likao ro bwe ren ko jãn l̦õñ kõnke men in emaroñ kajook er tokãlik. Eoon kein rej kwal̦o̦k ta kauwõtata ko remaroñ wal̦o̦k ñan ruo armej el̦aññe rejañin m̦are ak rej pãd ippãn doon. Armej rein ruo rej make ko̦kkure tõmak eo aer ilo kien ko an Jeova. Rej bar ko̦kkure tiljek eo aer im̦aan mejen Anij. Tokãlik renaaj ajl̦o̦k kõn aer kar kõm̦m̦ane men in. Im el̦aññe renaaj kappok rejetaer ilju im jekl̦aj, emaroñ pen aer ellolo. Ñe jodrikdrik ro rej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn kauwõtata ko rej wal̦o̦k ñe rej kõjekdo̦o̦n kien ko an Jeova, men in emaroñ jipañ er ñan jerbali. Ta kauwõtata ko? Emaroñ jorrããn kõtaan eo aer ippãn Jeova, emaroñ ko̦kkure ãjmour eo aer im remaroñ l̦õmn̦ak bwe ejjel̦o̦k tokjãn mour ko aer.

KAJJIOÑ MEN IN: Kwõn kajerbal waanjoñak ko ñan jipañ jodrikdrik ro nejõm̦ bwe ren kile etke aer mour ekkar ñan kien ko an Anij ej juon menin mãlõtlõt. Kwõmaroñ ba: “Kijeek ej juon men em̦m̦an el̦aññe jej kajerbale ñan kõmat m̦õñã. Bõtab ej juon men enana el̦aññe jej kajerbale ñan tile m̦oko. Kijeek ej ãinl̦o̦k wot menin letok eo an Anij ñan armej ro bwe ren pãd ippãn doon. Ewi wãween? Jeova ear kajeraam̦m̦an ro em̦õj aer m̦are bwe ren pãd ippãn doon. Bõtab, ãinwõt kijeek eo, jet armej rej kajerbale menin letok in em̦m̦an ilo juon wãween enana.” Ñe kwõj kõnono ippãn ro nejõm̦ kwõmaroñ kajerbale Jabõn Kõnnaan 5:3-14 ñan kwal̦o̦k kõn jorrããn ko rej wal̦o̦k ñan ro rej l̦õñ.

Takao, juon likao 18 an iiõ ilo Jepaan, ej ba, “Meñe ijel̦ã ta ko rejim̦we im ij aikuj kõm̦m̦ani, bõtab jet iien ekanooj pen kõn wõt an kajoor kõn̦aan ko ippa.” El̦aññe kwõj juon jodrikdrik im kwõj iion wãween in, jouj im keememej bwe elõñ bar jodrikdrik ro me rej bar iion ejja wãween in wõt. Meñe ear kajoor tõmak eo an rijjelõk Paul, ak ear ba: “Meñe I kõn̦aan kõm̦m̦an em̦m̦an, nana ej ippa.”—Rom 7:21.

Jodrikdrik ro rej aikuj kile bwe el̦aññe epen aer kõm̦m̦ani men ko rejim̦we meñe rej kate er, eokwe men in ejjab juon men enana. El̦aññe rej iion wãween in, men in emaroñ jipañ er bwe ren etale er make. Ilo wãween in, renaaj kile kain armej rot renaaj kõn̦aan erom ilo aer naaj rũttol̦o̦k. Jodrikdrik ro remaroñ kajjitõk ippãer make: ‘Ikõn̦aan ke bwe armej ro ren kile bwe ña ij juon armej eo ej kautiej tõmak ko an im kaorõk kõtaan eo an ippãn Anij? Ak ikõn̦aan ke bwe armej ro ren kile bwe ña ij juon me ej l̦oore men ko ro jet rej kõm̦m̦ani? Im ikõn̦aan ke bwe ren watõk eõ ãinwõt juon eo el̦ap an l̦oore kõn̦aan ko an renana?’ El̦aññe ro nejõm̦ rej bõk l̦õmn̦ak ko an Jeova ñan bũrueer, enaaj jim̦we aer uwaaki kajjitõk kein.

[Footnote]

^ Em̦õj ukot jet ãt ko ilo katak in.

KAJJITÕK IPPAM̦ MAKE . . .

▪ Ewi wãween imaroñ jel̦ã bwe jodrikdrik eo nejũ em̦õj an bõk ñan bũruon l̦õmn̦ak ko an Jeova kõn mour jim̦we?

▪ Ñe ij kõnnaan ippãn jodrikdrik ro nejũ kõn an ri m̦are pãd ippãn doon, el̦apl̦o̦k ke aõ kwal̦o̦k bwe ej juon jeraam̦m̦an jãn Jeova? Ak el̦apl̦o̦k ke aõ kwal̦o̦k bwe men in ej juon aujiid an Setan?

[Box on page 21]

Baibõl̦ eo Ej Bok in Kakapilõk eo Em̦m̦antata

Juon bok ilo kajin belle eo ej kwal̦o̦k bwe naan in tõl ko ilo Baibõl̦ eo el̦ap aer jejjet. Bok in ej ba bwe ilo raan kein, elõñl̦o̦k jodrikdrik ro rej iione elõñ jorrããn ko kõn aer pãd ippãn doon meñe rejañin m̦are. Leddik ro rej dik wõt ak rej bõro̦ro. Rej bõk nañinmej in AIDS im nañinmej ko jet an jiroñ im likao. Eñin unin naan in kakapilõk ko ilo Baibõl̦ bwe ruo armej rejjab aikuj pãd ippãn doon m̦ae iien em̦õj aer m̦are, ej naan in kakapilõk eo em̦m̦antata im ejejjet.