Lõke Jeova​—Eo Ear Kõm̦m̦an Iien

“Ej ukot iien ko im iiõ ko, im Ej jol̦o̦k kiiñ ro im kajutak kiiñ ro.”​—DANIEL 2:21.

EWI WÃWEEN KWÕNAAJ UWAAK?

Menin kõm̦anm̦an ko im kanaan ko me rar jejjet kitieer rej kam̦ool bwe Jeova emaroñ kajejjet karõk eo an ilo iien eo ear karõke. Ewi wãween?

Jej aikuj ta kiiõ ke jejel̦ã bwe Jeova ej kajejjet iien ko an?

Etke men ko armej ro rej kõm̦m̦ani rejjab jelõt karõk ko an Jeova me em̦õj an karõk iien ñani?

1, 2. Etke jemaroñ ba bwe Jeova elukkuun jel̦ã im mel̦el̦e kõn iien?

 JEOVA ANIJ ear kõm̦m̦an bwe en wõr iien m̦oktal̦o̦k jãn an kar kõm̦anm̦an armej. Ilo raan in kõm̦anm̦an eo an kein kemen, Anij ear ba: “En wõr meram ko i mejatoto in lañ, bwe ren kõjepel raan jãn boñ, im ren pãd kõn kakõl̦l̦e ko, im kõn añõneañ im rak ko, im kõn raan ko, im iiõ ko.” (Jenesis 1:14, 19, 26) Eñin kar kõn̦aan eo an Anij, im men in ear wal̦o̦k.

² Ñan rainin, ri mãlõtlõt ro rejjab mel̦el̦e kõn iien. Juon bok in kõmel̦el̦e ej ba: “Ejjel̦o̦k juon ejel̦ã ta in ak ta mel̦el̦ein iien.” Bõtab, Jeova wõt elukkuun mel̦el̦e kõnke e eo ej Ri “Kõm̦anm̦an lõñ ko” im “Ear ejaake im kõm̦anm̦an lal̦.” Jeova ejel̦ã ta ko renaaj wal̦o̦k ilo raan ko im̦aan. Baibõl̦ eo ej ba bwe e eo ej “kwal̦o̦k jem̦l̦o̦kin jãn jinoin, im jãn iien m̦oktata, men ko jañin kõm̦m̦ane.” (Aiseia 45:18, UBS; 46:10) Kiiõ, ewõr ruo men jenaaj kõmel̦el̦e kaki me renaaj jipañ kakajoor tõmak eo ad ilo Jeova im ilo Baibõl̦ eo. Men kein renaaj kam̦ool bwe Jeova ear kõm̦m̦an iien im aolep iien ej kajejjet karõk eo an ilo iien eo em̦õj an kããlõte. Men kein ruo me jenaaj kiiõ etali rej (1) men ko ear kõm̦anm̦ani im (2) kanaan ko an me em̦õj aer jejjet kitieer.

MEN KO JEOVA EAR KÕM̦ANM̦ANI REJ KAKAJOOR TÕMAK EO AD

3. Ta jet iaan waanjoñak ko me el̦ap an jejjet im jim̦we aer jerbal kõn iien?

³ Aolep men ko Jeova ear kõm̦anm̦ani meñe reddik ak rel̦l̦ap rej jerbal kõn iien. Im elukkuun jejjet im jim̦we aer kõm̦m̦ane men in. Ñan waanjoñak, ñe planet ko im iju ko ilañ rej m̦akũtkũt elukkuun jejjet im ekkar ñan iien. Men in ej kõm̦m̦an an armej ro jel̦ã ñããt  ej iien rak im añõneañ. Im ej bar kõm̦m̦an bwe ren jel̦ã ñããt ej iien eo em̦m̦an ñan ejerakrõk. Jeova ‘el̦ap an kajoor’ im ear kõm̦m̦ani men kein ilañ. Eñin unin ej tõllo̦kũn bwe jen lel̦o̦k nõbar ñan e.​—Riit Aiseia 40:26.

4. Menin kõm̦anm̦an ko rej jerbal kõn iien. Ewi wãween men in ej kam̦ool bwe Jeova emãlõtlõt?

⁴ Menin eddek im menin mour ko rej bar jerbal kõn iien. Ãinwõt ewõr kadede awa ilowaan men kein. Etke? Eokwe ñan waanjoñak, bao ko rejel̦ã make ñããt ej iien ñan aer jino kõkãke im em̦m̦akũt ñan bar juon jikin. (Jeremaia 8:7, UBS) Armej ro rej bar jerbal kõn iien, im ãinwõt ewõr awa ilowaaer. Ãnbwinnid ej make kalikkar ñan kõj ñããt ej raan im ñããt ej boñ. Ilo jet aelõñ, eoktak awa eo ie jãn aelõñ eo jej jokwe ie. Ñan waanjoñak, ñe jej kãlo̦k ñan bar juon aelõñ me eoktak awa eo ie, ãnbwinnid enaaj m̦õk. Kõn men in, emaroñ aikuj jet raan ñan make oktak im l̦oore iien ak awa eo ilo aelõñ eo. Elukkuun lõñ men ko Jeova ear kõm̦anm̦ani im rej kam̦ool bwe ear kõm̦m̦an iien im bwe elukkuun l̦ap an kajoor im mãlõtlõt. (Riit Sam 104:24.) Jemaroñ tõmak bwe Jeova ewõr an maroñ ñan kajejjet karõk eo an kõnke elukkuun kajoor im mãlõtlõt, im ejjel̦o̦k joñan men kein ippãn.

KANAAN KO RAR JEJJET ILO IIEN EO KAR KARÕKE REJ KAPEN AD TÕMAK

5. (1) Ta wãween eo wõt jemaroñ jel̦ã kõn ilju im jekl̦aj eo an armej? (2) Etke Jeova emaroñ kwal̦o̦k ñan kõj kõn ta ko renaaj wal̦o̦k im ñããt renaaj wal̦o̦k?

⁵ Menin kõm̦anm̦an ko an Jeova el̦ap aer katakin kõj kõn kain Anij rot e. Ak rejjab uwaaki aolep kajjitõk ko ad ãinwõt, Ta ilju im jekl̦aj eo an armej? (Rom 1:20) Wãween eo wõt jemaroñ lo uwaak eo ej ilo ad katak ta eo Anij ej ba ilo Baibõl̦ eo. Elukkuun lõñ waanjoñak ko ie kõn kanaan ko me rar jejjet kitieer ilo iien eo kar karõke. Jeova emaroñ kwal̦o̦k ñan kõj ta ko renaaj wal̦o̦k kõnke ejel̦ã kõn ilju im jekl̦aj. Bareinwõt, aolep iien kanaan ko ilo Baibõl̦ rej jejjet kitieer ekkar ñan karõk eo an Jeova im iien eo em̦õj an kããlõte.

6. Etke jejel̦ã bwe Jeova ekõn̦aan bwe jen mel̦el̦e kõn kanaan ko ilo Baibõl̦?

⁶ Eoktak ad mel̦el̦e kõn iien jãn Jeova. Bõtab ñe ej kwal̦o̦k ñan kõj kõn juon men enaaj wal̦o̦k im ñããt eo enaaj wal̦o̦k ie, ej kalikkare ilo wãween eo me jemaroñ mel̦el̦e kake. (Riit Sam 90:4, UBS.) Ñan waanjoñak, ilo bok in Revelesõn ej kwal̦o̦k kõn “enjel̦ ro emãn” me “re pojak ñan awa, im raan, im allõñ, im iiõ.” Kõj armej jej mel̦el̦e ta in awa, raan, allõñ im iiõ. (Revelesõn 9:​14, 15) Ñe jemel̦el̦e ñããt iien ko kanaan ko rar jejjet kitieer ilo iien eo Anij ear karõke, men in enaaj kakajoor im kapen tõmak eo ad ilo Anij, eo im ear kõm̦m̦an iien. Im enaaj bar l̦ap ad tõmak ilo Baibõl̦ eo. Jenaaj kiiõ etale jet iaan kanaan ko.

7. Ewi wãween kanaan eo an Jeremaia kõn Jerusalem im Juda rej kwal̦o̦k bwe aolep iien Jeova ej kajejjet karõk eo an ilo iien eo ear karõke?

⁷ M̦oktata, jen lale ta eo ear wal̦o̦k enañin 700 iiõ ko m̦oktal̦o̦k jãn Kũraij. Jeova ear kõnono ñan Jeremaia kõn armej in Juda “ilo iiõ eo kein kaemãn an Jehoiakim nejin Josaia Kiiñ in Juda.” (Jeremaia 25:1) Jeova ear ba bwe Ri Babilon ro renaaj ko̦kkure Jerusalem im bõkl̦o̦k Ri Ju ro jãn Juda ñan Babilon. Im renaaj “jerbal ñan kiiñ in Babilon ium̦win 70 iiõ.” Ilo iiõ eo 607 m̦okta jãn Kũraij, ri tarin̦ae ro an Babilon rar nitbwili Jerusalem im bõk Ri Ju ro jãn Juda ñan Babilon. Ak ta eo Jeova ear ba bwe enaaj wal̦o̦k ñe enaaj jem̦l̦o̦k 70 iiõ? Jeova ear ba ñan armej ro an bwe ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k “70 iiõ” in aer pãd ilo Babilon, enaaj karo̦o̦ll̦o̦k er ñan ijo jikier ãinwõt an kar kallim̦ur. (Jeremaia 25:11, 12; 29:10) Eñin men eo ear wal̦o̦k ilo iiõ eo 537 m̦okta jãn Kũraij. Ri Ju  ro rar jepl̦aak ke Ri Mede im Ri Põrsia ro rar kanemkwoj er jãn Babilon.

8, 9. Ewi wãween kanaan ko ilo Daniel rej kalikkar bwe Jeova ej kajejjet iien?

⁸ Enañin ruo iiõ m̦okta jãn an kar Ri Ju ro etal jãn Babilon, ear bar wal̦o̦k juon kanaan me ear bar jelõte er. Daniel ear je kanaan in, im ej kwal̦o̦k kõn Messaia eo. Ilo kanaan in Anij ear ba bwe enaaj wal̦o̦k Messaia eo 483 iiõ ko ãlikin kakien eo kar lel̦o̦k bwe ren bar kalõk Jerusalem. Kiiñ eo an Ri Mede im Ri Põrsia ear lel̦o̦k kakien in ilo iiõ eo 455 m̦okta jãn Kũraij. Im 483 iiõ ko tokãlik ilo iiõ eo 29, kar jitõñ Jijej jãn Nazeret ikijjeen kajoor eo an Anij ilo iien peptaij eo an, im ear erom Messaia. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)​—Nihimaia 2:1, 5-8; Daniel 9:24, 25, UBS; Luk 3:1, 2, 21, 22.

⁹ Kiiõ jen lale kanaan eo kõn Aelõñ eo an Anij. Baibõl̦ eo ear kwal̦o̦k bwe Kũraij enaaj jino Irooj ilañ ilo iiõ eo 1914. Ñan waanjoñak, Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k kõn “kakõl̦l̦en” an Jijej naaj Irooj. Im ej ba bwe ilo iien in, enaaj l̦ap jorrããn ilo lal̦ in kõnke naaj jolal̦tak Setan jãn lañ ñan lal̦. (Matu 24:3-14; Revelesõn 12:9, 12) Kanaan ko jet ilo Baibõl̦ eo rej jipañ kõj bwe jen jel̦ã ñããt ear jem̦l̦o̦k “iien ko an ri aelõñ ko” im ñããt eo Kũraij enaaj kar jino Irooj ilañ. Men in ear wal̦o̦k ilo iiõ eo 1914.​—Luk 21:24; Daniel 4:10-17, UBS. *​—Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.

10. Ta ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj ilo iien eo em̦õj karõke?

¹⁰ M̦õttan jidik ‘eñtaan eo el̦ap’ me Jijej ear kanaan kake enaaj wal̦o̦k. Ãlikin an naaj wal̦o̦k men in, Jijej enaaj irooj ium̦win juon to̦ujin iiõ. Ejjel̦o̦k pere bwe men kein renaaj jejjet kitieer ilo iien eo em̦õj karõke. Ke Jijej ear pãd ioon lal̦ in, em̦õj kadede an Jeova kar karõke “raan eo im awa eo” men kein renaaj wal̦o̦k.​—Matu 24:21, 36; Revelesõn 20:6.

WIAIK IIEN

11. Ñe jej tõmak bwe jej mour ilo iien kein ãliktata, ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane?

¹¹ Ta eo jej aikuj in kõm̦m̦ane kiiõ ke jejel̦ã bwe em̦õj an Kũraij jino Irooj im bwe jej mour ilo ‘iien ko ãliktata’? (Daniel 12:4) Elõñ armej rej ba bwe ej l̦apl̦o̦k wõt jorrããn ko ilo lal̦ in. Ak rejjab mel̦el̦e bwe eñin men eo Baibõl̦ eo ear kanaan kake kõn raan ak iien kein ãliktata. Jet rej l̦õmn̦ak bwe enaaj l̦apl̦o̦k wõt nana im ejjel̦o̦k en emaroñ kabõjrake. Ak jet rej tõmak bwe armej renaaj kõm̦m̦an “aenõm̦m̦an” im jokwane. (1 Tessalonika 5:3) Jej ke tõmak bwe jej mour ilo jem̦l̦o̦kin jukjuk im pãd in an Setan? El̦aññe jej tõmak, jenaaj kõjerbal iien ko ad ñan jerbal ñan Jeova im jipañ ro jet bwe ren jel̦ã kõn e. (2 Timote 3:1) Jej aikuj wiaik iien ak kõm̦m̦an pepe ko rem̦m̦an kõn wãween ad kõjerbal iien ko ad.​—Riit Epesõs 5:15-17.

12. Ta eo jemaroñ katak jãn men ko Jijej ear ba kõn raan ko an Noa?

 ¹² Kõn an lukkuun lõñ men ko remaroñ kõm̦ad kõj ilo lal̦ in, ejjab pidodo ñan kõjerbale iien eo ad ilo jim̦we. Jijej ear kakkõl im ba: “Ãinwõt raan ko an Noa, enaaj ãindein an Nejin armej itok.” Kar ewi wãween raan ko an Noa? Anij ear ba ñan Noa bwe jukjuk im pãd eo ilo tõre eo an Noa enaaj jem̦l̦o̦k. Ear ba bwe enaaj wal̦o̦k juon ibwijleplep iaolepen lal̦ in im aolep armej ro renana renaaj jako. Noa ear juon “ri kwal̦o̦k kõn wãnõk.” Ear tiljek wõt im kwal̦o̦k ennaan eo an Anij ñan armej ro ilo tõre eo. (Matu 24:37; 2 Piter 2:5) Bõtab, armej ro rar “rar m̦õñã im idaak, rar pãlele im lel̦o̦k bwe ren pãlele,” im “re jaje ñan tõr eo ibwijleplep ej itok, im bõkl̦o̦k er otemjej.” Eñin unin Jijej ear kakkõl im ba: “Kom̦win bareinwõt pojak, bwe ilo awa kom̦ij jab l̦õmn̦ak, Nejin Armej ej itok.” (Matu 24:38, 39, 44) Jej aikuj ãinwõt Noa im jab ãinwõt armej ro ilo tõre ko an. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen pojak?

13, 14. Ilo ad kõttar an Nejin armej ak Jijej itok, ta eo jej aikuj keememej kõn Jeova im enaaj jipañ kõj ñan karejar ñan E?

¹³ Meñe Nejin armej ak Jijej enaaj itok ilo iien eo jejjab kõtmãne kake, jej aikuj keememej bwe Jeova ej kajejjet karõk eo an ilo iien eo ear karõke. Jekdo̦o̦n ta eo ej wal̦o̦k ilo lal̦ in ak ta eo armej ro rej kõm̦m̦ane, Jeova emaroñ pepe ñããt men ko renaaj wal̦o̦k im ta jem̦l̦o̦kier. (Riit Daniel 2:21.) Jabõn Kõnnaan 21:1 ej kwal̦o̦k ñan kõj im ba: “Bũruon kiiñ ej ilo pein Jeova, ãinwõt ial̦ in reba ej kajeorl̦o̦k e ijoko jabdewõt E kõn̦aan.”

¹⁴ Jeova emaroñ kajebwebweik men ko rej wal̦o̦k bwe ren kajejjet karõk eo an ilo iien eo em̦õj an karõke. Elõñ oktak ko rar wal̦o̦k ñan kien ko ipel̦aakin lal̦ in. Oktak kein rar lukkuun kajejjet kanaan ko ilo Baibõl̦ el̦aptata kanaan ko kõn jerbal in kwal̦o̦k kõn nuuj eo an Aelõñ in Anij ipel̦aakin lal̦ in. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn men ko rar wal̦o̦k ilo aelõñ ko ak lal̦ ko me ri tõl ro im kiiñ ro ie rar lukkuun kaeñtaan armej ro. Jejjo wõt armej rar kõtmãne bwe emaroñ jako ri tõl rein im kiiñ rein kõn aer lukkuun nana. Kar m̦okta, elõñ iaan ri tõl ro an aelõñ kein rar kamoiki an ri kwal̦o̦k naan ro kwal̦o̦k naan. Bõtab, kõn an lukkuun lõñ oktak ko ilo jet iaan aelõñ kein, ri kwal̦o̦k naan ro remaroñ kiiõ kwal̦o̦k naan. Eñin unin jej aikuj kate kõj im kõjerbale iien ko ad ilo jim̦we ilo ad karejar ñan Jeova, Anij eo ej kajejjet iien ko an im karõk ko an.

KWAL̦O̦K AM̦ TÕMAK BWE JEOVA EJ KAJEJJET KARÕK EO AN ILO IIEN EO EM̦ÕJ AN KARÕKE

15. Ewi wãween jej kwal̦o̦k ad tõmak ñe doulul eo an Jeova ej kõm̦m̦an oktak ko?

¹⁵ Bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ilo raan kein ãliktata, jej aikuj tõmak bwe Jeova ej kajejjet karõk eo an ilo iien eo em̦õj an karõke. Kõn an wõr wõt oktak ko rej wal̦o̦k ilo lal̦ in, jet iien jej aikuj bar kõm̦m̦an oktak ko ilo wãween ad kwal̦o̦k naan. Jet iien, doulul eo an Jeova emaroñ kõm̦m̦an oktak ko ñan an jipañ kõj bwe en keie im bolemen wãween ad kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an. Ewi wãween jej kwal̦o̦k ad tõmak Anij, eo ej kajejjet iien ko an im karõk ko an? Ej ilo ad aolep iien l̦oori oktak ko doulul eo an ej kõm̦m̦ani im tiljek wõt ilo ad jerbal ium̦win maroñ eo an Nejin, eo ej “bõran eklejia.”​—Epesõs 5:23.

16. Etke jemaroñ tõmak bwe Jeova enaaj jipañ kõj ilo iien aikuj?

¹⁶ Jeova ekõn̦aan bwe jen jar ñan e jabdewõt iien im lukkuun tõmak bwe enaaj “jipañ ilo iien aikuj.” (Hibru 4:16) Men in ej kalikkar bwe el̦ap an yokwe im kaorõk kõj kajjojo. (Matu 6:8; 10:​29-31) Jej kwal̦o̦k ad  tõmak ilo Jeova Anij ñe jej jar wõt bwe en jipañ kõj im l̦oori naan in tõl ko jãn e. Bareinwõt, ñe jej jar kõn ro jeid im jatid ilo tõmak, jej kalikkar ad tõmak bwe Jeova emaroñ jipañ.

17, 18. (1) Ta eo m̦õttan jidik Jeova enaaj kõm̦m̦ane ñan ro rej kõjdate? (2) Ta men eo ekauwõtata me jejjab aikuj l̦õmn̦ak kake?

¹⁷ Ejjab iien kiiõ ñan an m̦õjn̦o̦ tõmak ko ad. Ej iien kiiõ ñan an kajoor tõmak ko ad kõnke men in enaaj kaperan kõj ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij. (Rom 4:20) Setan im ro doon el̦ap aer kõjdate Anij im rej kajjioñ in kabõjrake jerbal eo Jijej ear kakien kõj ñan kõm̦m̦ane. (Matu 28:19, 20) Meñe Tepil̦ eo ej kajjioñ in ko̦kkure kõj, jejel̦ã bwe Jeova ej “Anij e mour, Eo ej kõn̦aan lo̦mo̦o̦ren armej otemjej, im Enaaj lo̦mo̦o̦ren ro rej lõke E.” Anij “ejel̦ã kilen kõtl̦o̦k armej ro rem̦m̦an jen menin mãlejjoñ ko.”​—1 Timote 4:10; 2 Piter 2:9, UBS.

¹⁸ M̦õttan jidik Jeova enaaj ko̦kkure jukjuk im pãd in enana. Jejjab jel̦ã ñããt men in enaaj wal̦o̦k im enaaj ewi wãween, bõtab jejel̦ã bwe Kũraij enaaj ko̦kkure ro rej kõjdate Anij ilo iien eo em̦õj karõke. Innem, aolep renaaj jel̦ã bwe ewõr an Jeova maroñ ñan tõl ilo lañ im ilal̦. Kõn men in, ekauwõtata ñe jenaaj mel̦o̦kl̦o̦k bwe jej mour ilo raan ko ãliktata. Jen kõjparok bwe jen jab jino l̦õmn̦ak im ba bwe “men otemjej rejja ãindein wõt jen kar jinoin kõm̦anm̦an lal̦.”​—1 Tessalonika 5:1; 2 Piter 3:3, 4, UBS.

KÕTTAR WÕT JEOVA

19, 20. Etke jej aikuj kõttar wõt Jeova?

¹⁹ Ke Jeova ear kõm̦anm̦an armej ro ear kõn̦aan bwe ren mour ñan indeeo. Ilo wãween in, remaroñ wõnm̦aanl̦o̦k im katak kõn e im aolep menin kõm̦anm̦an ko an reaiboojoj. Ekklisiastis 3:11 ej kwal̦o̦k kõn Jeova im ba: “Ear kõm̦m̦an jabdewõt men eo e aiboojoj ilo iien eo an; bareinwõt Ear likũt iien indeeo ilo bũrueer, ak armej re jab maroñ in lo men eo Anij ear kõm̦m̦ane jãn jinoin im ñan jem̦l̦o̦kin.”

²⁰ El̦ap ad m̦õn̦õn̦õ bwe kõn̦aan in an Jeova kõn armej ro ejjab oktak. (Malakai 3:6) Baibõl̦ eo ej ba bwe Anij ejjab oktak. (Jemes 1:17) Meñe ej oktak iien ak men in ejjab jelõt Jeova im kõm̦m̦an an oktak. E ej ‘Kiiñ ñan indeeo.’ (1 Timote 1:17) Kõn men in, jen kõttar wõt Jeova. (Maika 7:7) Im ãinwõt an Baibõl̦ eo ba, “kom̦win pen, im bũruomi ren peran, kom̦ otemjej kom̦ij kõjatdikdik kom̦ ilo Jeova.”​—Sam 31:24.

[Komel̦el̦e ko itulal̦]

[Kajitõk ko ñan katak]

[Pija eo ilo peij 25]

Daniel ear tõmak bwe Anij enaaj kajejjet kanaan ko an

[Pija eo ilo peij 27]

Kwõj ke kõjerbale iien ko am̦ ilo jim̦we ñan am̦ kõm̦anm̦an ankilaan Jeova?