1-3. Ewi wãween riit Baibõl̦ im ad jerbali men ko jaar katak kaki enaaj jipañ kõj?

 JUON jeid im jatid lel̦l̦ap ear ba, “Aolep jibboñ ij kam̦m̦oolol Jeova kõn an jipañ eõ bwe in mel̦el̦e kobban Baibõl̦.” Meñe elõñl̦o̦k jãn 40 alen in an lel̦l̦ap in kajem̦l̦o̦ke Baibõl̦ ak ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an riiti. Juon jeid im jatid jiroñ ear je im ba bwe an riit Baibõl̦ ear jipañe ñan tõmak bwe Jeova ej juon Anij em̦ool an pãd. Bareinwõt, ear jipañe bwe en epaak kõtaan eo an ippãn Jeova. Jiroñ in ear ba, “El̦ap aõ lukkuun m̦õn̦õn̦õ kiiõ jãn kar m̦okta!”

² Baibõl̦ ej katakin kõj bwe jej aikuj yokwe ak kaorõk kien ko an Anij. (Sam 119:97) Ñe jej katak Baibõl̦ im jerbali katak ko ie, enaaj em̦m̦an ad mour im enaaj wõr unin mour eo ad. Bareinwõt, katak ko ilo Baibõl̦ renaaj jipañ kõj bwe jem̦jerã eo ad ippãn ro jet en em̦m̦an. Rein rej bar yokwe Anij eo em̦ool im karejar ñane. Erkein un ko rem̦m̦an unin ad “lañlõñ ilo kien Anij.” (Rom 7:22) Bar ta wãween ko jet Baibõl̦ emaroñ jipañ kõj?

³ Ñe kwõj kal̦apl̦o̦k am̦ jel̦ã kajjien Jeova im Nejin, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ yokwe erro im armej ro jet. Bareinwõt, ilo am̦ katak Baibõl̦ kwõnaaj jel̦ã kõn ewi wãween Anij enaaj lo̦mo̦o̦ren armej ro rewãnõk ilo iien eo enaaj ko̦kkure ro renana. Ilo jerbal in kwal̦o̦k naan, ewõr nuuj em̦m̦an kwõj bõkl̦o̦k ñan armej ro. Im kwõmaroñ lõke im tõmak bwe Jeova enaaj jipañ eok ilo am̦ katakin ro jet men ko kwaar katak kaki.

4. Ta mel̦el̦ein an Baibõl̦ ba jen “kõnono jãn bok in kien”?

⁴ Jeova ekõn̦aan bwe jen bõk ad iien ñan l̦õmn̦ak im mel̦el̦e kõn men ko jej riiti ilo Baibõl̦. Ear ba ñan Joshua: “Kwõn kanooj lale bwe iien otemjej kwõj kabuñ kwõn kõnono jãn bok in kien kein. Kwõn kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kaki raan im boñ.” (Joshua 1:8, UBS; Sam 1:2, UBS) Men in  ej ke mel̦el̦ein bwe jej aikuj kal̦ap ainikied ñe jej riiti aolepen Baibõl̦? Ak ej ke mel̦el̦ein bwe jej aikuj riiti ilo juon ainikien edik? Eokwe, jaab. Ej mel̦el̦ein bwe jej aikuj bõk ad iien ñe jej riit bwe jen maroñ l̦õmn̦ak kõn men ko jej riiti ilo Baibõl̦. Men in enaaj jipañ eok ñan kile eoon ko me remaroñ l̦ap aer jipañ im kõketak eok. Ñe kwõj lo juon bwebwenato ak jet naan ko me rekõketak, eokwe kwõn bõk am̦ iien im jab m̦õkaj am̦ riiti. Bõlen ilo am̦ riiti, kwõmaroñ ba naan ko ilo ejjel̦o̦k ainikien. Ilo wãween in, men ko kwõj riiti remaroñ tõpar bũruom̦. Etke eaorõk men in? Kõnke ñe kwõj lukkuun mel̦el̦e naan in kakapilõk ko an Anij, kwõnaaj kõn̦aan jerbali ilo mour eo am̦.

5-7. Kwal̦o̦k waanjoñak ko kõn ewi wãween ad bõk ad iien ñan riit Baibõl̦ emaroñ jipañ kõj ñan (1) pokake kien ko an Anij; (2) jouj ad kõnnaan ñan ro jet; (3) lõke Jeova ilo iien ko reppen.

⁵ Ta eo jen kõm̦m̦ane ñe jej riiti bok ko ilo Baibõl̦ me jej l̦õmn̦ak bwe repen ad mel̦el̦e kaki? Eokwe, jen jab m̦õkaj ad riit ak jen bõk ad iien bwe jen maroñ l̦õmn̦ak kõn naan ko ie. Men in enaaj jipañ kõj. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn juon jeid im jatid likao me ej bõk an iien ñan riiti bok in Hoseia. Ãlikin an riiti eoon 11 ñan 13 ilo jebta 4, ej bõjrak jidik im l̦õmn̦ak kaki. (Riit Hoseia 4:11-13, UBS.) Etke ej l̦õmn̦ak kake eoon kein? Kõnke ilo jikin jikuul̦, ej iioon ijjiped ko ñan kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon. Bõtab, ke ej l̦õmn̦ak kake eoon kein, ej ba ippãn make: ‘Jeova ej lo men ko renana armej ro rej kõm̦m̦ani ekoba ilo iien ko rej make iaaer. Ijjab kõn̦aan kabũrom̦õje.’ Likao in ej kiiõ pepe bwe enaaj kate e ñan pokake kien ko an Jeova kõn mour erreo.

⁶ L̦õmn̦ak kõn bar juon jeid im jatid kõrã me ej bõk an iien ñan riiti bok in Joel im kiiõ ej tõpar jebta 2, eoon 13. (Riit Joel 2:13.) Eoon in ej jipañ e ñan kile bwe ej aikuj anõke Jeova, eo “ejouj im tũriam̦o; erum̦wij an illu im el̦ap an yokwe.” Ãlikin an riit ej pepe ñan kõm̦m̦an oktak kõnke jet iien ekõmetak im eillu wãween an kõnnaan ñan l̦eo ippãn im ro jet.

⁷ Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn juon jeid im jatid m̦aan me ewõr ippãn im nejin ajri. L̦ein ear luuji jerbal eo an im ej inepata kõn ewi wãween enaaj kabwe aikuj ko an baam̦le eo an. Ej riiti bok in Nahum im ej bõk an iien ñan riiti. Ilo Nahum 1:7 ej lo an ba bwe Jeova ejel̦ã wõn ro im rej lõke im enaaj kõjparok er “ilo raan in jorrããn.” Eoon in ej jipañe ñan kile bwe Jeova ej yokwe im kaorõk e im baam̦le eo an. Kõn men in, ejako an l̦ap an inepata. Innem, ej riiti eoon 15 im lukkuun kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kake. (Riit Nahum 1:15.) Eoon in ear jipañe ñan kile bwe emaroñ kam̦ool an lõke Jeova ilo an kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an ilo iien ko reppen. Kõn men in, ke ej kappok an jerbal, ej bareinwõt kal̦apl̦o̦k an iien ilo jerbal in kwal̦o̦k naan ilo M̦ande ñan Bõl̦aide.

8. Ilo tukadu, kwal̦o̦k kõn juon men kwaar katak kake jãn am̦ kar riit Baibõl̦.

⁸ Waanjoñak ko rem̦m̦an jaar etali rej kõn bok ko ilo Baibõl̦ me jet iaad jemaroñ l̦õmn̦ak bwe epen ñan ad mel̦el̦e eoon ko ie. Bõtab, ñe kwõnaaj riit im lo eoon ko rekõketak ilo bok kein, kwõnaaj kõn̦aan riiti wõt. Bok kein remaroñ kaenõm̦m̦an kõj im kõm̦m̦an ad mãlõtlõt. Aolep bok ko ilo Baibõl̦ remaroñ jipañ kõj ilo ejja wãween in. Naan in Anij ej ãinwõt juon jikin me elõñ taim̦on̦ ie im rej aikuj kũbwiji ñan loi. Kõn men in, ilo ad riiti aolepen Baibõl̦ eo, jen jab bõjrak jãn ad kõb im kapok “taim̦on̦” ak naan in tõl ko reaorõk im naan ko rekõketak ie.

9. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane bwe en l̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn men ko jej riiti ilo Baibõl̦?

⁹ Eaorõk ñan riit Baibõl̦ kajjojo raan. Bõtab, ebar aorõk bwe kwõn mel̦el̦e kõn eoon  ko kwõj riiti. Kõn men in, kwõn kapok mel̦el̦e ko ilo bok ko ad ñan katak kõn armej ro, jikin ko, im men ko rar wal̦o̦k me kwõj riit kaki ilo Baibõl̦. El̦aññe kwõjjab lukkuun jel̦ã ewi wãween kwõj aikuj jerbale juon men kwõj riiti ilo Baibõl̦, eokwe kwõmaroñ kajjitõk jipañ jãn juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia, ak jãn juon iaan ro jeid im jatid me el̦apl̦o̦k an jel̦ã kõn Baibõl̦. Ear wõr juon ilo iien ko etto me ear aikuj jipañ ñan kajim̦wel̦o̦k an mel̦el̦e kõn katak ko rem̦ool. Etan armej in ej Apolõs.

10, 11. (1) Ewi wãween kar jipañ Apolõs bwe en pol̦õmãnl̦o̦k an katakin kõn nuuj eo em̦m̦an? (2) Ta eo jemaroñ katak jãn Apolõs? (Lale bo̦o̦k eo “Men ko Kwõj Katakin Ro Jet Rej Ke Pedped Ioon Mel̦el̦e ko Rekããl?”)

¹⁰ Apolõs ear juon Ri Ju im juon Kũrjin me el̦ap an kar jel̦ã kõn Jeje ko. Bareinwõt, ear juon ri kwal̦o̦k ekijejeto. Bok in Jerbal ej ba bwe ear kwal̦o̦k naan kõn Jijej. Bõtab, Apolõs ear jab jel̦ã bwe Jijej ear katakin rũkal̦oor ro an kõn juon mel̦el̦e ekããl ikijjeen peptaij. Ruo ri pãlele im rej Kũrjin etaer Prisilla im Akula rar roñ an Apolõs katakin armej ro ilo Epesõs. Innem, rar “kõmel̦el̦eiki im kaalikkarl̦o̦k kõn Ial̦ in Anij,” ak katak ko rejim̦we. (Jerbal 18:24-26, UBS) Ewi wãween men in ear jipañ Apolõs?

¹¹ Ke Apolõs ear ilo̦k ñan Akaia, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k naan ñan armej ro ijo. Ear jipañ ro rar tõmak nuuj eo em̦m̦an ilo an kar kõjerbale Jeje ko ñan kam̦ool bwe Ri Ju ro rebõd im bwe Jijej ej Kũraij. (Jerbal 18:27, 28) Kiiõ ke Apolõs ear mel̦el̦e kõn ta mel̦el̦ein peptaij eo an Kũrjin ro, “el̦ap an jipañ” ro rekããl ñan kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo m̦ool eo. Ta eo jemaroñ katak jãn men in? Jemaroñ l̦oor joñak eo an Apolõs ilo ad kate kõj ñan mel̦el̦e eoon ko jej riiti ilo Baibõl̦. Ak jej aikuj bar kõttãik bũruod im m̦õn̦õn̦õ in eo̦roñ jabdewõt naan in kakapilõk jãn ro jet me emaroñ jipañ  kõj bwe en pol̦õmãnl̦o̦k ad katakin ro jet.

12, 13. Ewi wãween jemaroñ kõjerbal Jeje ko ilo juon wãween ejouj ñan jipañ juon ri katak Baibõl̦ bwe en kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k?

¹² Jemaroñ jipañ ro jet ãinwõt kar Prisilla, Akula, im Apolõs. Ta eñjake eo am̦ ñe kwõj jipañ juon ñan kõm̦m̦an oktak ko ilo mour eo an bwe en kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k ko ilo m̦ool eo? Ak el̦aññe kwõj juon em̦m̦aan ej lale eklejia eo, ewi am̦ eñjake ñe juon jeid ak jatid ej kam̦m̦oolol eok kõn naan in kakapilõk eo jãn Baibõl̦ kwaar kwal̦o̦k ñan e ke ear iioon wãween ko reppen? El̦ap an lukkuun kam̦õn̦õn̦õik kõj ñe jej kõjerbal Baibõl̦ ñan jipañ ro jet kõm̦m̦an oktak ko ilo mour ko aer. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.) Ewi wãween jemaroñ kõjerbal Baibõl̦ ñan jipañ ro jet?

¹³ Ilo tõre eo an Ilaija, elõñ Ri Israel ro rejañin kar pepe el̦aññe renaaj l̦oor kabuñ eo em̦ool ak kabuñ eo ewaan. Innem, naan ko an Ilaija ñan Ri Israel rein remaroñ jipañ juon ri katak Baibõl̦ me ejjañin pepe ñan an karejar ñan Jeova. (Riit 1 Kiiñ 18:21.) Ak bõlen ewõr juon eo me ej itoklimo kõn m̦ool eo bõtab emijak ta eo ro m̦õttan ak baam̦le eo an renaaj ba kõn an katak Baibõl̦. Kwõmaroñ jipañe bwe en maroñ pepe ñan kabuñ ñan Jeova ilo am̦ kõjerbal eoon in ilo Aiseia 51:12, 13, UBS.​—Riit.

14. Ta eo enaaj jipañ eok ñan keememej eoon ko ilo Baibõl̦ bwe kwõn maroñ jipañ ro jet?

¹⁴ Elõñ naan ko ilo Baibõl̦ me remaroñ kõketak, kajim̦we, ak kakajoor kõj. Bõtab, bõlen kokõn̦aan jel̦ã ewi wãween bwe kwõn keememej eoon ta ko ñan kõjerbali ilo iien ko kwõj aikuji. Eokwe, riit Baibõl̦ aolep raan im kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn eoon ko kwõj riiti enaaj jipañ eok. Jidik kõn jidik kwõnaaj jel̦ãl̦o̦k kõn eoon ko ilo Baibõl̦ im Jeova emaroñ kõjerbal kajoor eo an ñan jipañ eok keememej kobban eoon ko.​—Mark 13:11; riit Jon 14:26, UBS. * (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

15. Ta eo enaaj jipañ eok bwe en l̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e Naan in Anij?

¹⁵ Kwõn jar ñan Jeova bwe en lewõj mãlõtlõt ñan eok ãinwõt kar Kiiñ Solomon. Kwõj aikuji mãlõtlõt eo jãne bwe kwõn kõm̦m̦ane jerbal in kwal̦o̦k naan im eddo ko am̦ ilo eklejia eo. (2 Kronikel 1:7-10) Kwõn kanooj etale Naan in Anij ãinwõt kar ri kanaan ro. Men in enaaj jipañ eok ñan jel̦ã m̦ool eo kõn Jeova im ankilaan. (1 Piter 1:10-12) Rijjelõk Paul ear jiroñ Timote bwe en katak “naan in tõmak im kõn katak ko rem̦ool.” (1 Timote 4:6, UBS) El̦aññe kwõj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im katak Baibõl̦, enaaj l̦apl̦o̦k am̦ mel̦el̦e im kwõnaaj katak kilen kõjerbale ñan jipañ ro jet. Im ilo am̦ kõm̦m̦ane men kein, tõmak eo am̦ enaaj kajoorl̦o̦k wõt.

16. (1) Ewi wãween Ri Beria ro rar bõk tokjãn jãn aer kar riit Baibõl̦ kajjojo raan? (2) Etke eaorõk bwe jen riit Baibõl̦ aolep raan?

¹⁶ Ri Ju ro me rar jokwe ilo Beria rar kanooj riiti Jeje ko kajjojo raan. Ke Paul ear kwal̦o̦k naan ñan er, rar keidi men ko ear ba ippãn men ko rar jel̦ã kadede kõn Jeje ko. Kõn men in, elõñ iaaer rar kile bwe em̦ool men ko Paul ear katakin er kaki im rar erom ‘ri tõmak.’ (Jerbal 17:10-12, UBS) Men in ej katakin kõj bwe riit Baibõl̦ aolep raan emaroñ kakajoor tõmak eo ad ilo Jeova. Ej aikuj  kajoor tõmak eo ad el̦aññe jekõn̦aan el̦l̦ã im mour ilo jukjuk im pãd eo ekããl an Anij.​—Hibru 11:1.

17, 18. (1) Ñe ekajoor tõmak eo ad im el̦ap ad yokwe Jeova im ro jet, ewi wãween men in ej kõjparok bõro eo ilo kõkkar? (2) Ewi wãween kõjatdikdik ej kõjparok kõj?

¹⁷ Paul ear ba bwe tõmak, yokwe, im kõjatdikdik rej men ko jej aikuji. Ear ba: “Kõj armej in raan, im jej aikuj ekkõl. Jen kõn̦ak tõmak im yokwe bwe ren ad kein binjen op, im ad kõjatdikdik kõn lo̦mo̦o̦r en kein pinej bõrad ãinwõt juon helmet.” (1 Tessalonika 5:8, UBS) Binjen op ej juon kein tarin̦ae me ri tarin̦ae ro rekõn kõn̦ake ñan pinej ubeer bwe en jab lel menono eo aer. Ãindein, jej aikuj kõjparok bõro eo ilo kõkkar. Ñe juon Kũrjin ej kakajoor tõmak eo an ilo kallim̦ur ko an Anij im el̦ap an yokwe E im ro jet, ej kõjparok bũruon ilo kõkkar. Enaaj kate joñan wõt an maroñ bwe en jab jako an Anij buñbũruon kake e.

¹⁸ Paul ear bareinwõt kwal̦o̦k kõn juon helmet ilo kõkkar me jej aikuj kõn̦ake. Helmet in ej ‘kõjatdikdik eo ad kõn lo̦mo̦o̦r.’ Ilo iien ko etto, ri tarin̦ae ro rar kõjerbal helmet ko ñan kõjparok bõraer. Ñe jej kapen kõjatdikdik eo ad bwe ewõr an Jeova maroñ ñan lo̦mo̦o̦ren kõj, men in ej kõjparok l̦õmn̦ak ko ad. Kõjatdikdik eo ad epen ej kamaroñ kõj ñan jutak pen n̦ae ro rej jum̦ae m̦ool eo. Im bar men ko reriab rej kõnono kaki me remaroñ ãinwõt juon “bakke” ak kinej em̦õñãñe ilo eklejia eo. (2 Timote 2:16-19) Kõjatdikdik eo ad enaaj bareinwõt kakajoor im kamaroñ kõj ñan jum̦ae kõm̦m̦an ko renana.

19, 20. Etke el̦ap ad kam̦m̦oolol kõn Naan in Anij? Ewi wãween jej kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolol kake men in? (Lale bo̦o̦k eo “Ejejjet an Jeova Letok Men eo Ij Aikuji.”)

¹⁹ Ke ej epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjuk im pãd in, jej aikuj kal̦apl̦o̦k wõt ad atartar ioon Naan eo an Jeova. Men in emaroñ jipañ kõj ñan bõjrak jãn m̦anit ko renana im ñan jum̦ae jabdewõt kõn̦aan ko renana. Enaaj kaenõm̦m̦an kõj. Im enaaj kõketak kõj ñan kijenmej ium̦win jabdewõt mãlejjoñ Setan im jukjuk im pãd in an rej bõktok iood. Naan in tõl ko ilo Baibõl̦ renaaj jipañ kõj ñan pãd wõt ilo ial̦ eo ñan mour.

²⁰ Ankilaan Anij ej bwe ‘en lo̦mo̦o̦ren armej otemjej.’ Men in ej kitibuj ri karejar ro an im ro me rej m̦õn̦õn̦õ in roñjake ñe jej kwal̦o̦k naan ñan er im katakin er kõn nuuj eo em̦m̦an. Bõtab, aolep ro im rekõn̦aan el̦l̦ã im mour jãn jukjuk im pãd in enana rej aikuj “jel̦ã m̦ool” eo. (1 Timote 2:4) Jej aikuj riit Baibõl̦ im jerbali naan in tõl ko ie el̦aññe jekõn̦aan el̦l̦ã im mour. Ad riit Baibõl̦ aolep raan ej kwal̦o̦k joñan ad lukkuun kaorõk im kam̦m̦oolol kõn Naan eo an Jeova.​—Jon 17:17.