1. An ri pãlele ro kõnono ippãn doon aolep iien, ewi wãween ear jipañ er?

 JUON jeid im jatid em̦m̦aan ilo aelõñ in Canada ej ba, “Em̦m̦anl̦o̦k ippa ñe ij jol̦o̦k aolep iien ko aõ ippãn lio ippa jãn aõ pãd ippãn ro jet.” Ej ba bwe men in ear kõm̦m̦an bwe iien ko rar kam̦õn̦õn̦õ ren kam̦õn̦õn̦õ l̦o̦k wõt im iien ko rar pen ren pidodol̦o̦k ñan kijenmej iooer. Bar juon em̦m̦aan ilo Aujtõrõlia ear je im ba, “Aolepen iiõ ko 11 in am̦ro lio pãleeõ pãlele, ejjel̦o̦k juon iien iar jab kõnono ippãn.” L̦ein ear ba bwe men eo ear jipañ erro bwe ren lõke doon im kajoor kõtaan eo aerro ej ilo aerro kar aolep iien kõnono ippãn doon. Bareinwõt, juon jeid im jatid kõrã ilo aelõñ in Costa Rica ear je im kwal̦o̦k bwe aerro l̦eo pãleen kõnono im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer ñan doon ear jipañ bwe ren m̦õn̦õn̦õ ilo mour in pãlele eo aerro. Ej ba, “Men in ear karuwaakl̦o̦k kom̦ro ñan Jeova, kõjparok kom̦ro jãn menin kapo ko, jel̦ã karejar ñan doon, im kal̦apl̦o̦k am̦ro yokwe doon.”

2. Etke emaroñ pen an ri pãlele ro kõnono im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer ñan doon?

² Kom̦ro ej ke eo pãleem̦ kõnono im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko amiro ñan doon aolep iien? Em̦ool bwe enaaj baj wõr wõt apañ ko rej wal̦o̦k kõn wãween amiro kõnono kõnke kom̦ro jim̦or ejjab weeppãn im kom̦ro oktak jãn doon. (Rom 3:23) Bõlen eoktak m̦anit ko amiro jãn doon im wãween amiro kar dik im rũttol̦o̦k. Kõn men in, wãween amiro kõnono im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko amiro reoktak jãn doon. Ruo ri etale ro kõn mour in pãlele etaer John M. Gottman im Nan Silver, rar je im ba bwe ri pãlele ro rej aikuj lukkuun kate er bwe en em̦m̦an aer kõnono im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer ñan doon aolep iien. Men in enaaj kõm̦m̦an bwe en kajoor wõt im em̦m̦an pãd eo aer.

3. Ta eo ear jipañ ri pãlele ro ñan kakajoor kõtaan eo aer?

³ Ebõk iien im an ri pãlele ro kate er ñan kakajoor kõtaan  eo aer. Meñe ãindein, men in enaaj kõm̦m̦an bwe ren m̦õn̦õn̦õ wõt. (Ekklisiastis 9:9, UBS) L̦õmn̦ak kõn Aisak im Rebeka im joñan aerro kar m̦õn̦õn̦õ ippãn doon. (Jenesis 24:67) Baibõl̦ ej ba bwe ear jab m̦õl̦ol̦o̦k yokwe eo aerro ilo aolepen iien ko in aerro kar pãlele. Rar kakajoor wõt yokwe eo aerro ñan doon. Elõñ ri pãlele ilo raan kein me rar bar maroñ dãpij ak kakajoor wõt yokwe eo aer ñan doon. Ta eo ear jipañ er? Eokwe, rar katak ñan kwal̦o̦k kobban bũrueer ak kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake ko aer ñan doon ilo juon wãween ejouj. Rar kõm̦m̦ane men in ilo aer kar kajjioñ mel̦el̦e kõn doon, yokwe im kautiej doon, im bareinwõt kõttãik er ñan doon. Jenaaj kiiõ etale ewi wãween men kein remaroñ jipañ ri pãlele ro ñan kõnono im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer ilo ejja wãween in wõt.

4, 5. Ñe l̦eo im lio rej kajjioñ mel̦el̦e kake doon, ewi wãween men in enaaj jipañ erro ñan jel̦ã kõn doon? Kwal̦o̦k waanjoñak ko.

⁴ Jabõn Kõnnaan 3:13 (UBS) ej ba: “Em̦õn̦õn̦õ eo ej bõk jel̦ãl̦o̦kjen̦ im ewõr an mel̦el̦e.” Naan in Anij ej letok ñan kõj mãlõtlõt bwe jen mel̦el̦e kõn ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe jen lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour in pãlele eo ad. (Riit Jabõn Kõnnaan 24:3.) Ñan waanjoñak, ilo Jenesis 2:18, (UBS) ej kwal̦o̦k bwe Anij ear kõm̦anm̦an lio bwe en ri jipañ ak rejetan l̦eo. Men in ej kaalikkar bwe l̦eo im lio rej oktak jãn doon bwe ren maroñ kajejjet aikuj ko an doon. Eñin unin eoktak wãween an lio kõnono im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an jãn l̦eo. Enañin aolep kõrã ro rekõn̦aan kõnono kõn eñjake ko aer, im bareinwõt kõn armej im jem̦jerã ko ikõtaan armej. Lio ej eñjake an l̦eo yokwe e ñe erro ej kwal̦o̦k bũrueerro ñan doon. Ak em̦m̦aan ro elõñ iaaer remaroñ jab kõn̦aan kõnnaan kõn eñjake ko aer. Bõtab, men ko remaroñ kõn̦aan kõnono kaki ej kõn men ko rej kõm̦m̦ani, apañ ko im wãween ko remaroñ kõm̦adm̦õdi. Em̦m̦aan ro rebar kõn̦aan bwe lim̦aro ren kwal̦o̦k kautiej ñan er.

⁵ Juon jeid im jatid kõrã ej jokwe ilo aelõñ in Britain ej ba, “Jãn an l̦eo ippa baj lukkuun roñjake aõ kwal̦o̦k apañ ko aõ, ekõn̦aan m̦õkaj im kõm̦adm̦õdi.” Kõrã in ej kõmel̦el̦e bwe men in ej kailluiki kõnke men eo ekõn̦aan jãn l̦eo ej bwe en roñjake im kajjioñ in mel̦el̦e kõn eñjake ko an. Juon em̦m̦aan ear ba, “Jinoin am̦ro lio ippa pãlele, men eo iar m̦okta kõn̦aan ej ñan kõm̦adm̦õde jabdewõt apañ ej iioone.” Bõtab, tokãlik l̦ein ej kab kile bwe men eo lio ear kõn̦aan bwe en kõm̦m̦ane ej ñan baj roñjake e. (Jabõn Kõnnaan 18:13; Jemes 1:19) Juon em̦m̦aan me ej kajjioñ in mel̦el̦e kõn lio pãleen, men in enaaj jipañe bwe en jel̦ã kõn eñjake ko an. Im men ko ej kõm̦m̦ani rej kõm̦m̦an an lio eñjake im jel̦ã bwe ej yokwe e. Ej bar kaalikkar ñan lio pãleen bwe el̦ap an kaorõk l̦õmn̦ak im eñjake ko an. (1 Piter 3:7) Bareinwõt, juon kõrã me ej kajjioñ mel̦el̦e kõn l̦eo pãleen, enaaj jel̦ã kõn l̦õmn̦ak ko an l̦eo ippãn. Ñe l̦eo im lio jim̦or rej kõm̦m̦ani eddo ko aer me Anij ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ani, innem mour in pãlele eo aerro enaaj lem̦õn̦õn̦õ. Im renaaj jerbal ippãn doon ñan kããlõti pepe ko rejim̦we.

6, 7. (1) Ewi wãween an Ekklisiastis 3:7 jipañ ri pãlele ro ñan kajjioñ mel̦el̦e kõn doon? (2) Ewi wãween lio ej kwal̦o̦k an kajjioñ mel̦el̦e kõn l̦eo pãleen ñe ej kõnono ippãn? Ta eo l̦eo ej aikuj kate ñan kõm̦m̦ane?

⁶ Ri pãlele ro rej aikuj bar jel̦ã bwe ewõr ‘iien ikõñ, im iien kõnono.’ (Ekklisiastis 3:1, 7) Juon kõrã me joñoul iiõ in an pãlele ej ba bwe ear katak ñan jel̦ã ñããt ej iien eo em̦m̦an ñan an kõnnaan ippãn l̦eo ippãn ñe ewõr jet men ko ej aikuj kõnono kaki. Ñe l̦eo ippãn elukkuun m̦õk jãn jerbal ak kõn bar jet eddo, innem ej kõttar bar juon iien me em̦m̦an im emel̦ak ñan kõnnaan. Kõn an kõm̦m̦ane men in, em̦m̦an aerro l̦eo kõnono im kwal̦o̦k aerro l̦õmn̦ak jãn doon. Ñe juon kõrã ej kõnono ilo jouj im ejejjet im ekkar iien eo ej kããlõte ñan kõnono ippãn l̦eo pãleen, innem l̦eo enaaj m̦õn̦õn̦õ in roñjake.​—Riit Jabõn Kõnnaan 15:23.

⁷ Juon em̦m̦aan ejjab baj roñjake wõt lio pãleen ñe ej kwal̦o̦k eñjake ko an ak ej aikuj bar kate e ñan kwal̦o̦k bũruon im eñjake ko an. Ewõr juon em̦m̦aan me ej lale eklejia im 27 iiõ in an pãlele ej ba: “Iar aikuj lukkuun kate eõ ñan kwal̦o̦k tum̦wilal̦ in bũruõ ñan lio pãleeõ.” Bar juon jeid im jatid em̦m̦aan im 24 iiõ in an pãlele ej ba bwe ekkã an  jab kõn̦aan kõnnaan kõn apañ ko. Unin ej kõnke ej l̦õmn̦ak bwe renaaj make etal im jako ñe ejjab kõnono kaki. Ej bar ba: “Tokãlik ij kab jel̦ã bwe ejjab mel̦el̦ein bwe im̦õjn̦o̦ ñe ij kwal̦o̦k eñjake ko aõ. Ñe epen aõ kwal̦o̦k aõ eñjake, ij jar bwe en jim̦we naan ko ij ba im bwe en jejjet wãween ij kwal̦o̦ki. Innem ij bõk jidik kũtuõ, im jino aõ kõnnaan im kwal̦o̦k eñjake ko aõ.” Eaorõk bwe ri pãlele ro ren kããlõt iien eo em̦m̦an ñan kõnnaan. Bõlen remaroñ kõnnaan ilo iien eo erro ej etale unin tõl an raan eo ak ñe erro ej riit Baibõl̦ ippãn doon.

8. Ta eo emaroñ jipañ ri pãlele ro ñan kõn̦aan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aer kõnono ippãn doon?

⁸ Emaroñ pen an ri pãlele ro ukot wãween aer kõnono ñan doon im kwal̦o̦k bũrueer ñan doon. Kõn men in, l̦eo im lio rej aikuj jar kõn kajoor eo an Anij im jar bwe erro en kõn̦aan kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aerro kõnono ippãn doon. Renaaj kõn̦aan kõm̦m̦ane men in, ñe erro ej kõn̦aan kabuñbũruon Jeova, yokwe e, im kaorõk mour in pãlele eo aerro ãinwõt juon men ekwõjarjar. Juon kõrã jeid im jatid me 26 iiõ in an pãlele ej ba: “El̦ap am̦ro l̦eo pãleeõ kaorõk im jerbale l̦õmn̦ak ko an Jeova kõn mour in pãlele. Innem, kom̦ro ejjab l̦õmn̦ak in jepel jãn doon. Men in ej kõm̦akũt kom̦ro ñan lukkuun kate kom̦ro kõm̦adm̦õdi apañ ko ikijjeen am̦ro kõnono kaki ippãn doon.” Kain ri pãlele rot rein me rej tiljek ñan Anij ilo wãween in, rej kabuñbũruon im Anij enaaj kajeraam̦m̦an er.​—Sam 127:1.

9, 10. Ta ko ri pãlele ro remaroñ kõm̦m̦ani ñan kal̦apl̦o̦k wõt aerro yokwe doon?

⁹ Yokwe ej juon men eo eaorõktata ilo mour in pãlele. Baibõl̦ ej ba bwe “yokwe ej lukwõj men otemjej bwe ren kon̦ ippãn doon.” (Kolosse 3:14, UBS) Ej l̦apl̦o̦k wõt an ri pãlele ro yokwe doon ke rej mour ippãn doon m̦aanl̦o̦k ilo iien ko rem̦m̦an im iien ko rejjab em̦m̦an. Rej oktak im m̦õttaik doon joñan aerro lukkuun epaake doon im rem̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦ani men ko ippãn doon. Rej kakajoor kõtaan eo aerro ñe rej kõm̦m̦ani ejjab baj men ko wõt im rel̦l̦ap me ekkã ad loi ilo pija ko ak bar men ko reddik. Remaroñ jibwe pein doon, kwal̦o̦k naan ko rejouj ñan doon, kwal̦o̦k aer kaorõk doon, im ettõñdikdik ñan doon. Ak remaroñ ba “ejet rainin?” Meñe mendikdik men kein ak remaroñ kakajoor pãd eo an ri pãlele ro. Ruo ri pãlele me 19 iiõ in aerro pãlele rej ba bwe erro ej call ak text ñan doon ñan baj “lale ejet an eo juon pãd.”

¹⁰ Yokwe ej kõm̦akũt l̦eo im lio ñan kal̦apl̦o̦k wõt aerro jel̦ã bũruon doon. (Pilippai 2:4, UBS) Ñe el̦apl̦o̦k aer jel̦ã ak mel̦el̦e kõn doon, innem enaaj kajoorl̦o̦k ak l̦apl̦o̦k aerro yokwe doon jekdo̦o̦n ñe ewõr aerro m̦õjn̦o̦. Juon mour in  pãlele elem̦õn̦õn̦õ ej em̦m̦anl̦o̦k im penl̦o̦k ke ri pãlele ro rej mour m̦aanl̦o̦k ippãn doon. Innem, ñe kwõj juon ri pãlele kwõn kajjitõkin eok make: ‘Ewi joñan aõ jel̦ã bũruon eo pãleeõ? Ij ke mel̦el̦e kõn eñjake ak l̦õmn̦ak ko an kõn jabdewõt men? Ekkã ke aõ l̦õmn̦ak kõn men ko im rar kareel eõ ilo jinoin kõn eo pãleeõ?’

11. Etke elukkuun aorõk bwe ri pãlele ro ren kautiej doon? Kwal̦o̦k waanjoñak eo ilo Baibõl̦.

¹¹ Ejjel̦o̦k mour in pãlele eweeppãn. Ewõr iien ri pãlele ro rejjab errã ippãn doon. Ebream im Sera ejjab aolep iien rar errã ippãn doon.(Jenesis 21:9-11) Bõtab, men in ear jab kam̦õjn̦o̦ik kõtaan eo aerro. Etke? Ej kõnke rar kwal̦o̦k aer kautiej doon. Ñan waanjoñak, ke Ebream ear kõnnaan ñan Sera ear ba “jouj.” (Jenesis 12:11, 13, NW) Ak ta kõn Sera? Eokwe, ear kõttãik e im pokake Ebream, im ear watõke bwe ej an “irooj.” (Jenesis 18:12) Ri pãlele ro me rej kwal̦o̦k naan ko reddo ñe rej kõnnaan ñan doon, rej kaalikkar aer jab kautiej doon. (Jabõn Kõnnaan 12:18) Ñe ri pãlele ro rejjab kwal̦o̦k aer kautiej doon, eokwe mour in pãlele eo aerro emaroñ jorrããn.​—Riit Jemes 3:7-10, 17, 18.

12. Ñe l̦eo im lio rej kab m̦are, etke rej aikuj lukkuun kate er ñan kõnono ñan doon ilo kautiej?

¹² Ñe l̦eo im lio rej kab m̦are, rej aikuj lukkuun kate er ñan kõnono ñan doon ilo jouj im ilo kautiej. Men in enaaj kapidodoikl̦o̦k aerro kwal̦o̦k l̦õmn̦ak im eñjake ko aerro ñan doon. Juon em̦m̦aan ej ba bwe ilo iiõ ko jinoin aerro lio ippãn pãlele, erro ar jab lukkuun mel̦el̦e im jel̦ã kõn eñjake ko an doon. Erro ar jab jel̦ã kõn men ko rar imminene in kõm̦m̦ani im aikuj ko aer. Jet iien men kein rej kõm̦m̦an aerro inepata ippãn doon im illu. Bõtab, erro ar maroñ m̦õn̦õn̦õ wõt kõn aerro kar kõmmaanwa wõt ñan doon im kattõñ doon. L̦ein ej ba bwe elukkuun bar aorõk ñan kwal̦o̦k ettã bõro, kijenmej, im lõke Jeova. Eñin ej naan in kakapilõk eo em̦m̦an ñan kõj wõj aolep!

13. Bwe ri pãlele ro ren m̦õn̦õn̦õ, rej aikuj kwal̦o̦k ettã bõro. Etke?

¹³ Wãween eo wõt bwe ri pãlele ro ren maroñ kõnono ippãn doon ilo jouj im aenõm̦m̦an ej ñe erro jim̦or im ‘ettã bũrueerro.’ (1 Piter 3:8) Juon jeid im jatid m̦aan me 11 iiõ in an pãlele ej ba bwe ettã bõro ej jipañ ri pãlele ro ñan kõm̦adm̦õdi  apañ ko kõnke ej kõm̦akũt er ñan ba “jol̦o̦k bõd.” Bar juon em̦m̦aan me ej lale eklejia im 20 iiõ in an m̦are im m̦õn̦õn̦õ ippãn lio pãleen ej ba, “Jet iien naan kein ‘jol̦o̦k bõd’ el̦ap an aorõkl̦o̦k jãn naan kein ‘ij yokwe eok.’” Ej kõmel̦el̦e bwe jar ear lukkuun jipañe erro lio pãleen ñan aerro kwal̦o̦k ettã bõro. Ej ba, “Ñe kom̦ro ej kepaak Jeova ilo jar, men in ej kakeememej kom̦ro kõn jouj im tũriam̦o eo an Anij im kõn am̦ro jab weeppãn.” Men in ej jipañ erro ñan kajim̦we l̦õmn̦ak ko aerro kõn doon im kõn apañ eo erro ej iioone.

14. Ta eo utiej bõro emaroñ kõm̦m̦ane ñan pãd eo an ri pãlele ro?

¹⁴ Bõtab, utiej bõro ej kõm̦m̦an bwe en pen an ri pãlele ro kõnono ippãn doon im kõm̦adm̦õdi apañ ko. Juon eo eutiej bũruon ej ãliklik im ejjab kõn̦aan ba, “Jol̦o̦k aõ bõd.” Ak ej jekpen kõn bõd eo an, im ej n̦aruon armej eo juon im ejjab kõn̦aan kwal̦o̦k bwe ej an bõd eo. Ñe juon eo eutiej bũruon ej illu, ejjab kajjioñ in kõm̦m̦an aenõm̦m̦an. Ak ej eddo an kõnnaan im em̦akoko in kõnnaan ñan jidik. (Ekklisiastis 7:9) Utiej bõro emaroñ ko̦kkure pãd eo an ri pãlele ro. Em̦m̦an bwe jen keememej bwe “Anij ej jum̦ae ro eutiej bũrueer, ak ej lel̦o̦k jouj ñan ro rettã.”​—Jemes 4:6, UBS.

15. Ewi wãween Epesõs 4:26, 27 enaaj jipañ ri pãlele ro ñan kõm̦adm̦õde apañ ko ikõtaaerro?

¹⁵ Ñe l̦eo im lio rejjab errã ippãn doon, eokwe ren kõttãik bũrueerro im aikuj kate erro ñan m̦õkaj in kõm̦adm̦õde apañ eo. Paul ear ba ñan Kũrjin ro: “Al̦ en jab tulo̦k ioon ami illu, im kom̦win jab n̦a jikin tepil̦ eo.” (Epesõs 4:26, 27) Ta eo enaaj wal̦o̦k ñe ri pãlele ro rejjab l̦oore naan in kakapilõk in jãn Naan in Anij? Juon jeid im jatid kõrã ej kõmel̦el̦e: “Ke kõmar jab l̦oore men in, ij kab lo juon iien iar lukkuun ñak kiki in boñ!” Ekanooj em̦m̦an ñe jej kajjioñ in m̦õkaj im kõm̦adm̦õde apañ eo ilo juon wãween eaenõm̦m̦an. Em̦ool bwe ri pãlele ro remaroñ aikuj in lel̦o̦k iien ñan doon ñan kamed bũrueer m̦okta jãn aer kõnnaan kõn apañ eo rej iioone. Bareinwõt, rej aikuj jar ñan Jeova bwe en jipañ erro ñan kwal̦o̦k ettã bõro. Etke? Kõnke men in enaaj jipañ l̦eo im lio jim̦or ñan jab l̦õmn̦ak wõt kõn eñjake ko aer make. Ak enaaj jipañ erro ñan l̦õmn̦ak kõn wãween remaroñ kõm̦adm̦õde apañ eo aerro.​—Riit Kolosse 3:12; Epesõs 4:32.

16. Ewi wãween ettã bõro ej jipañ ri pãlele ro ñan kaorõk jel̦ã ak kapeel ko aerro?

¹⁶ Ettã bõro emaroñ jipañ ri pãlele ro ñan kaorõk jel̦ã ak kapeel ko aerro. Ñan waanjoñak, emaroñ wõr an lio jel̦ã ak kapeel me ewõr tokjãn ñan baam̦le eo aerro. Ñe enaaj ettã bũruon l̦eo pãleen, eokwe eban l̦õmn̦ak in jiãe ak kate bwe en jel̦ãl̦o̦k jãn lio ippãn ilo aolep men. Ak enaaj rõjañe bwe en kõjerbale wõt kapeel eo an. Ilo an ãindein, ej kwal̦o̦k an yokwe im kaorõk lio pãleen. (Jabõn Kõnnaan 31:10, 28, UBS; Epesõs 5:28, 29) Ak ta kõn lio? Eokwe, juon kõrã ettã bũruon eban kakõl kõn an jel̦ãl̦o̦k jãn l̦eo pãleen im eban kõm̦m̦an kõjak kake. L̦eo im lio rej “juon wõt kanniõk.” Kõn men in, ñe juon ej kõmetak eo juon, men in enaaj kõmetak erro jim̦or.​—Matu 19:4, 5.

17. Ta eo enaaj jipañ ri pãlele ro bwe ren m̦õn̦õn̦õ ilo mour in pãlele eo aer im lel̦o̦k nõbar ñan Anij?

¹⁷ Ejjel̦o̦k pere bwe kokõn̦aan bwe mour in pãlele eo am̦ en ãinwõt kar Ebream im Sera kab Aisak im Rebeka. Kokõn̦aan bwe en em̦m̦an, lem̦õn̦õn̦õ, en ñan indeeo im bwe en lel̦o̦k nõbar ñan Jeova ãinwõt kar rein. Eokwe, ñe kokõn̦aan bwe mour in pãlele eo am̦ en ãindein, kwõj aikuj kaorõk mour in pãlele ãinwõt an Anij kaorõke. Kwõn kappok mel̦el̦e ko ilo Naan eo An. Kaorõke men ko rem̦m̦an kõn komiro jim̦or bwe en maroñ kajoorl̦o̦k ak l̦apl̦o̦k wõt amiro yokwe doon. (Al eo an Solomon 8:6) Bareinwõt, kate eok ñan kwal̦o̦k ettã bõro. Komiro en kwal̦o̦k kautiej ñan doon. Ñe kom̦ro ej kõm̦m̦ani men kein, mour in pãlele eo amiro enaaj kam̦õn̦õn̦õik komiro im Jemãmiro ilañ. (Jabõn Kõnnaan 27:11) Juon jeid im jatid em̦m̦aan im 27 iiõ in an pãlele ej ba: “Ijaje enaaj kar ewi wãween mour e aõ el̦aññe ear jab kõn lio ippa. Raan otemjej ej kajoorl̦o̦k ak l̦apl̦o̦k am̦ro yokwe doon. Unin ej kõnke kõmro ej yokwe Jeova im aolep iien kõmro ej kõnono im kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko am̦ro ñan doon.” Ãindein an naaj bar kajoor im em̦m̦an pãd eo amiro eo pãleem̦!