“Ekkõl, bwe Kom̦win kab Maroñ in Jar”
“Kom̦win irooj ioomi make kab ekkõl, bwe kom̦win kab maroñ in jar.”—1 PITER 4:7, UBS.
1, 2. (1) Etke eaorõk ñan ‘ekkõl bwe jen maroñ in jar’? (2) Ta kajjitõk ko jemaroñ kajjitõk ippãd make kaki?
JUON em̦m̦aan me ekõn jerbal in boñ im kõrraan ej ba: “Iien eo epen ñan emmej wõt im eitok wõt bwe jen bane mejãd, ej ñe elukkuun lukwõn boñ im m̦okta wõt jãn an jino emmeramram.” Ro jet me ekkã aer emmej remaroñ bar errã ilo naan kein an em̦m̦aan in. Men in ej ãinl̦o̦k wõt raan kein jej mour ie. Kiiõ jej mour ilo jem̦l̦o̦kinl̦o̦k jukjukun pãd in an Setan. Ej ãinwõt ñe elukwõn boñ im emarok jilõñlõñ. Kõn men in, Kũrjin ro rej aikuj kate er ñan emmej wõt. (Rom 13:12, UBS) Ej juon men ekauwõtata ñe juon Kũrjin ej kiki ak jab kõjparok kõtaan eo an ippãn Jeova ilo iien kein ãliktata. Innem, eaorõk bwe en jim̦we l̦õmn̦ak ko ad im bwe jen ‘ekkõl bwe jen maroñ in jar.’—1 Piter 4:7, UBS.
2 Epaaktok an jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in an Setan. Kõn men in, em̦m̦an bwe jen kajjitõk ippãd make: ‘Ij ke kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween aõ jar? Ta ko ij jar kaki, im ij ke ekkeini aõ jar? Ij ke jar kõn ro jet ak ij jar wõt kõn ña im kõn̦aan ko aõ? Ewi wãween jar ko aõ renaaj jipañ ña ñan bõk lo̦mo̦o̦r?’
JEN NÕBAR, KAM̦M̦OOLOL IM AKWEL̦AP ÑE JEJ JAR
3. Ta ko jen kobaiki ilo jar ko ad?
3 Ke Paul ear jeje ñan Ri Epesõs ro ear ba: “Kom̦win kõm̦m̦an aolep men kein ilo jar.” (Epesõs 6:18, UBS) Ekkã ad jar ñan Jeova im kajjitõk bwe en letok aikuj ko ad im bwe en jipañ kõj ñan kõm̦adm̦õd apañ ko ad. Baibõl̦ ej ba bwe ej “roñjake jar” ko, im kõnke ej yokwe kõj ej roñjake ñe jej jar im kajjitõk jipañ. (Sam 65:2) Bõtab, jen jab baj kajjitõk wõt kõn men ko jej aikuji ñe jej jar ñan Jeova. Jej aikuj bar nõbare, kwal̦o̦k ad kam̦m̦oolole, im akwel̦ap ñan e ñe jej jar.
4. Etke jej aikuj keini ad nõbare Jeova ñe jej jar?
4 Ekanooj lõñ un ko unin ad aikuj nõbare Jeova ilo jar ko ad. Ñan waanjoñak, ñe jej l̦õmn̦ak kõn “jerbal ko an rel̦l̦ap” im “an utiej bõtata,” jekõn̦aan nõbare. (Riit Sam 150:1-6, UBS.) Ilo aolepen Sam 150, joñoul jilu alen an ri jeje sam in nõbare Jeova. Bar juon eo me ear je bok in Sam, ear kwal̦o̦k joñan an lukkuun yokwe Jeova. Ealikkar men in ke ear al im ba: “Ij kam̦m̦oolol eok jiljilimjuon alen ilo kajjojo raan, kõnke karõk ko am̦ rejim̦we.” (Sam 119:164, UBS) Ej tõllo̦kũn Jeova bwe en bõk nõbar. Kõn men in, jej aikuj nõbare ilo jar ko ad “jiljilimjuon alen ilo kajjojo raan.” Mel̦el̦ein men in bwe jej aikuj keini ad nõbare ñe jej jar.
5. Ñe jej kwal̦o̦k kam̦m̦oolol ilo jar ko ad, men in ej kõjparok kõj jãn ta?
5 Jen bar kwal̦o̦k kam̦m̦oolol ñe jej jar. Ke Paul ear jeje ñan Kũrjin ro ilo Pilippai, ear ba: “Kom̦win jab inepata kõn jabdewõt, a ilo men otemjej kõn jar im akwel̦ap kab kam̦m̦oolol, kajjitõk ko ami ren wal̦o̦k ñan Anij.” (Pilippai 4:6) Jej mour ilo raan kein ãliktata an jukjukun pãd in an Setan, im jej pãd ibwiljin armej ro rejaje kwal̦o̦k kam̦m̦oolol. Innem, eaorõk bwe jen kam̦m̦oolole Jeova kõn aolep jeraam̦m̦an ko jãn e bwe jen jab ãinwõt armej rein me rejjab kwal̦o̦k kam̦m̦oolol. (2 Timote 3:1, 2, UBS) Enañin aolep armej ro rainin rejaje kam̦m̦oolol, im ñe jejjab kõjparok, jemaroñ oktak im ãinwõt er. Ak ñe jej kwal̦o̦k kam̦m̦oolol ilo jar ko ad, eokwe jenaaj m̦õn̦õn̦õ im jeban ellotaan kõn men ko me rej wal̦o̦k ilo mour ko ad. (Jud 16, UBS) Ñe juon em̦m̦aan ej jar ippãn baam̦le eo an im kwal̦o̦k kam̦m̦oolol, men in enaaj jipañ ro nejin kab kõrã eo pãleen bwe ren jel̦ã kwal̦o̦k kam̦m̦oolol.
6, 7. (1) Ta mel̦el̦ein ñe jej akwel̦ap ñan Jeova ñe jej jar? (2) Ta ko jemaroñ akwel̦ap ñan Jeova kaki?
6 Jej bar akwel̦ap ñan Jeova ñe jej jar. Mel̦el̦ein men in bwe ñe jej jar ñan Jeova jej kajjitõk im akwel̦ap ñan e jãn tum̦wilal̦ in bũruod. Ta ko jemaroñ akwel̦ap ñan Jeova kaki? Eokwe, jej akwel̦ap ak kajjitõk jipañ jãn e ñe jej iioon jum̦ae ak bõk juon nañinmej ekauwõtata. Ilo iien kein, ekkar bwe jen akwel̦ap im kajjitõk jipañ jãn Jeova. Ak jej aikuj ke kõm̦m̦ane wõt men in ñe jej iioon jum̦ae ak bõk juon nañinmej ekauwõtata?
7 Ñan ad jel̦ã uwaak eo, jen lale jar eo an Jijej me ear jar kake kõn etan Anij, Aelõñ eo An, im kõn ankilaan. (Riit Matu 6:9, 10.) Elukkuun l̦ap nana ej wal̦o̦k ilo lal̦ in, im kien ko rejjab maroñ kabwe aolep aikuj ko an armej ro. Eñin unin jej aikuj jar bwe en kwõjarjar etan Anij im jar kõn Aelõñ eo an bwe en jol̦o̦k an Setan tõl lal̦ in. Jej aikuj bar jar im akwel̦ap ñan Jeova bwe en jejjet ankilaan ijin ilal̦ ãinwõt ilañ. Innem, jen lukkuun ekkõl im keememej ñan kwal̦o̦k nõbar im kam̦m̦oolol kab akwel̦ap ñan Anij ñe jej jar.
“KOM̦WIN EKKÕL IM JAR”
8, 9. Etke ebõd ñan ad kananaik Piter im rijjilõk ro jet me rar kiki ilo jikin kallib in Getsemane?
8 Piter ear jeje ñan Kũrjin ro bwe ren ‘ekkõl, bwe ren kab maroñ in jar.’ Bõtab, juon iien Piter ear likjab in kõm̦m̦ane men in. Ear juon iaan rũkal̦oor ro me rar kiki ilo iien eo Jijej ear jar ilo jikin kallib in Getsemane. Jijej ear jiroñ er bwe ren “ekkõl im jar” ak rar jab, rar kiki.—Riit Matu 26:40-45.
9 Ijello̦kun ad kananaik Piter im rijjilõk rein kõn likjab in aer, em̦m̦an bwe jen keememej bwe rar lukkuun m̦õk kõnke elõñ men ko rar kõm̦m̦ani ilo raan eo. Rar aikuj kõppojak ñan Kwõjkwõj in Kijoone eo im tokãlik rar kõm̦m̦ane kõjota in ilo jo̦teen eo. Ãlikin men in, Jijej ear lel̦o̦k naan in tõl ko kõn Kõjota eo an Irooj bwe ren jel̦ã ta ko ren kõm̦m̦ani ñe renaaj keememej mej eo an. (1 Korint 11:23-25) Baibõl̦ ej bar ba bwe “ke em̦õj aer al, rej diwõj im ilo̦k ñan tol̦ Olivet.” Bõtab ñan aer tõpar ijin, rar aikuj in etetal ium̦win juon iien eaetok jãn Jerusalem. (Matu 26:30, 36) Ejjel̦o̦k pere bwe ke rar tõparl̦o̦k ijin emaroñ kar lukkuun lukwõn boñ. Ñe en kar kwe eo kwaar pãd ijin ilo jikin kallib Getsemane, bõlen kwõn kar bar lukkuun mejki im jino kiki. Jijej ear jab luuki rijjilõk rein kõn aer likjab ak ear ba ñan er “an ekõn̦aan, a kanniõk em̦õjn̦o̦.”
10, 11. (1) Ta men eo Piter ear katak jãn bõd eo an? (2) Ta eo kwõj katak jãn Piter?
10 Ta eo ear wal̦o̦k ke Piter ear jab ekkõl in jar ilo jikin kallib Getsemane? Eokwe m̦oktal̦o̦k jãn iien in, Jijej ear ba: “Buñniin aolepemiañ im naaj ko jãn eõ.” Bõtab, Piter ear uwaak im ba: “Meñe ro jet renaaj ko jãn eok, ak ña iban.” Innem, Jijej ear ba bwe Piter enaaj kaarmejjeteik e jilu alen. Ak Piter ear jab tõmak e ak eba: “Meñe inaaj kõptata im mej ippam̦, ak ijãmin ba ijaje kajjiem̦!” (Matu 26:31-35, UBS) Ear jejjet naan kein an Jijej ilo iien eo ke Piter ear ba bwe ejaje kajjien. Im ke Piter ej kab kile tokãlik ke ej ba bwe eñak kajjien Jijej, elukkuun nana an mour. Joñan ear lukkuun ‘l̦ap an jañ.’—Luk 22:60-62.
11 Ta men eo Piter ear katak jãn bõd eo an ilo jikin kallib Getsemane? Ear katak ñan jab lõke e make. Jar ear jipañ e ñan kile men in. Etke jejel̦ã? Kõnke e eo ear je naan ko ilo 1 Piter 4:7 me ej ba, “Kom̦win . . . ekkõl, bwe kom̦win kab maroñ in jar.” Jej ke l̦oore naan in kakapilõk in jãn Baibõl̦? Jej ke ekkeini ad jar im kaalikkar bwe jej atartar ioon Jeova? Jej aikuj bar l̦oore naan in kakapilõk in an Paul me ej ba: “Eo ej l̦õmn̦ak ej jutak, en lale bwe en jab buñ.”—1 Korint 10:12.
KAR UWAAKE JAR KO AN NIHIMAIA
12. Etke em̦m̦an joñak eo an Nihimaia ñan kõj?
12 Bwebwenato eo an Nihimaia ebar em̦m̦an im jemaroñ katak jãne. Tarrin 450 iiõ ko m̦okta jãn Kũraij, Nihimaia ear juon eo me ear ri lel̦o̦k limen kiiñ in Põrsia eo etan Artaxerxes. Em̦m̦an joñak eo an Nihimaia kõnke ej juon eo me ekõn jar jãn aolepen bũruon. Baibõl̦ ej ba bwe elõñ raan ko in an jitlo̦k im jar kõn Ri Ju ro ilo Jerusalem me rar iioon apañ. (Nihimaia 1:4) Tokãlik, kiiñ eo ear kajjitõk ippãn etke ej mejãn bũrom̦õj im ewõr ke jabdewõt men emaroñ jipañ e kake. Ilo iien eo wõt, Nihimaia ear jar im “kajjitõk ñan Anij in lañ ko.” (Nihimaia 2:2-4) Innem, ta eo ear wal̦o̦k? Jeova ear uwaake jar eo an ilo an kar jipañ armej ro An. (Nihimaia 2:5, 6) Men in emaroñ kar lukkuun kakajoorl̦o̦k tõmak eo an Nihimaia.
13, 14. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane bwe en maroñ pen tõmak eo ad im bwe Setan en jab kabbeer kõj?
13 Ñe jej jar aolep iien ãinwõt kar Nihimaia, enaaj kajoor tõmak eo ad. Etke jej aikuj jar aolep iien? Kõnke ejjel̦o̦k an Setan tũriam̦o im ekkã wõt an aujiidi kõj ilo iien ko jej m̦õjn̦o̦. Ñan waanjoñak, ñe jelukkuun do̦o̦lol ak bũrom̦õj im ebbeer, jemaroñ jino l̦õmn̦ak bwe Anij ejjab kea kõn iien ko jej kwal̦o̦k naan. Jet iaad jej bõk l̦õmn̦ak ko rekabbeerer bõlen itok wõt jãn kar men ko renana me rar wal̦o̦k ñan kõj kar m̦okta. Setan ekõn̦aan bwe jen tõmak bwe ejjel̦o̦k tokjãd. Ej kõjerbal men kein bwe en kam̦õjn̦o̦l̦o̦k tõmak eo ad. Ak ñe jej ‘ekkõl wõt bwe jen maroñ in jar,’ innem enaaj kajoor wõt tõmak eo ad. Baibõl̦ ej ba bwe tõmak eo ad ej ãinwõt juon kein tõrak me enaaj “maroñ in kune m̦ade kijeek otemjej an ri nana eo.”—Epesõs 6:16.
14 Ñe jej ‘ekkõl wõt bwe jen maroñ in jar,’ jenaaj tiljek wõt ñan Jeova im jeban ebbeer ñe jej iioon mãlejjoñ ko. Jen keememej joñak eo an Nihimaia ñe jej iioon apañ ko im mãlejjoñ ko, im jen m̦õkaj in jar ñan Anij. Jeova wõt emaroñ jipañ kõj ñan jab po ilo menin kapo ko im bwe jen kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko.
JAR KÕN RO JET
15. Ta kajjitõk ko jej aikuj kajjitõk ippãd make kaki?
15 Jijej ear jar kõn Piter bwe en jab m̦õjn̦o̦ tõmak eo an. (Luk 22:32) Ilo raan ko an rijjilõk ro, juon Kũrjin etan Epapras ear l̦oore joñak in an Jijej. L̦ein ear jar kõn ro jein im jatin ilo tõmak me rar pãd ilo Kolosse. Paul ear jeje ñan er im ba: “Ej niknik ilo an jar kõn kom̦, ilo an kajjitõk ippãn Anij bwe en kõm̦m̦an bwe kom̦win maroñ in jutak pen ilo tõmak eo kom̦ lukkuun jel̦ã m̦ool in, im bwe kom̦win ekeke ilo ami l̦ol̦ãtãt, im ilo ami pokake ankilaan.” (Kolosse 4:12, UBS) Jen kajjitõk ippãd make: ‘Ij ke jar kõn ro jeiũ im jatũ ilo tõmak ipel̦aakin lal̦ in? Ewi ikkutkut in aõ jar kõn ro me rej iioon jorrããn jãn l̦añ ko rel̦l̦ap im men ko ãierl̦o̦kwõt? Ñããt eo ãliktata iar jar kõn em̦m̦aan ro me el̦ap eddo ko aer ilo doulul eo an Jeova? Inañin ke jar kõn juon ilo eklejia eo me ej iioon apañ?’
16. Etke ewõr tokjãn ad jar kõn ro jeid im jatid?
16 Jar ko ad kõn ro jeid im jatid ñan Jeova renaaj lukkuun jipañ er. (Riit 2 Korint 1:11.) Meñe ãindein ak pedpedin an Jeova uwaake jar ko ejjab ekkar ñan joñan ikkutkut in an armej ro doon jar kõn ro jet. Bõtab, ej m̦õn̦õn̦õ ñe ej loe bwe rej l̦õmn̦ak kake ro jet ke ej uwaake jar ko aer. Kõn men in, jen jab kajettokjãn jeraam̦m̦an eo ad ñan jar kõn ro jet. Jen ãinwõt Epapras im kwal̦o̦k yokwe ñan ro jeid im jatid ikijjeen ad jar kõn er. El̦aññe jej ãindein, jenaaj m̦õn̦õn̦õ kõnke “el̦apl̦o̦k m̦õn̦õn̦õ ilo lel̦o̦k jen bõk.”—Jerbal 20:35, UBS.
“IIEN AD BÕK LO̦MO̦O̦R EPAAKTOK”
17, 18. Ewi wãween ad ‘ekkõl wõt bwe jen maroñ in jar’ enaaj jipañ kõj?
17 M̦okta jãn an kar Paul ba: “Boñ epaak an jem̦l̦o̦k, raan enañin itok wõt jidik,” ear ba naan kein, “Kom̦ jel̦ã iien et in: iien ami ruj jãn ami kiki emoottok. Bwe iien ad bõk lo̦mo̦o̦r epaaktok kiiõ jãn ke jaar jino tõmak.” (Rom 13:11, 12, UBS) Jukjukun pãd eo ekããl an Anij epaaktok, im m̦õttan jidik jenaaj bõk lo̦mo̦o̦r. Kõn men in, iien kein rejjab iien ad kiki ak m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Jen kõm̦m̦an iien bwe jen make jar ñan Jeova im jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kapañ kõj jãn ad kõm̦m̦ane men in. Im jen ‘ekkõl wõt bwe jen maroñ in jar.’ Men in enaaj jipañ kõj ñan “kõm̦m̦an wãnõk im m̦wilin kwõjarjar” ke jej kijoororetok raan eo an Jeova. (2 Piter 3:11, 12) Kõm̦m̦an im jokãlõt ko ad renaaj kaalikkar el̦aññe jej pen wõt ilo tõmak im ñe jej lukkuun tõmak bwe m̦õttan wõt jidik enaaj jako jukjukun pãd in enana. Innem, jen “jar iien otemjej.” (1 Tessalonika 5:17, UBS) Jen l̦oore joñak eo an Jijej ke ear kõm̦m̦an an iien im makel̦o̦k iaan bwe en jar ñan Jeova. Ñe jej bõk ad iien im jar jenaaj ruwaakl̦o̦k ñan Jeova. (Jemes 4:7, 8) Men in ej juon jeraam̦m̦an el̦ap!
18 Baibõl̦ ej ba: “Ilo mour eo an ioon lal̦, Jijej ear jar im kajjitõk, kõn ainikien el̦ap im jañ, ñan Anij, eo emaroñ lo̦mo̦o̦rene jãn mej. Innem kõn an ettã bũruon kab tiljek kõn kun̦aan, Anij ear eo̦roñe.” (Hibru 5:7, UBS) Jijej ear akwel̦ap im eoware Jeova, im ear bar tiljek wõt ñan Anij ilo aolepen mour eo an. Kõn an kar Nejin tiljek, Jeova ear kajerkakpejeik e im kajeraam̦m̦ane kõn juon mour ilañ me eban mej. Ewõr ad maroñ ñan bar tiljek wõt ñan Jemãd ilañ jekdo̦o̦n ta apañ ko jenaaj iiooni. Ñe jej ‘ekkõl wõt bwe jen maroñ in jar,’ men in enaaj tõllo̦k kõj ñan bõk mour indeeo.